12. klassi teise poole ajaloo konspekt (2)

Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid : Vanemuine , Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine . Poolkutselised teatrid olid: Kannel , teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur , Ants Lauter . 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse , kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf ( Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine ­ 1920. aastate haridusreformid: a)koolisüsteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b) algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole kus õppetöö oli tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tundjate puudujääk b)kolmepalline hindamine asendati viiepallise hindamisega. 7. Kasvas oluliselt kõrgharidusega inimeste arv. Kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnika Ülikoolis, Tartu kunstikoolis Pallas, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Konservatooriumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Kõrgemas sõjakoolis 8. Arenes teadus ­ teadust tehti kõrgkoolides, instituutides, teaduslikes seltsides( Õpetatud Eesti selts, Eesti Loodusuurijate selts, Akadeemiline ajalooselts), 1938 loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1930-il aastail anti välja Eesti Entsüklopeedia (EE), toimetajaks Richard Kleis. Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Näiteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mõtles välja uusi sõnu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti Õigekeelsussõnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp , Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused , näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus , millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud " ( Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport : populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine)
Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses ­ hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b. Rahvusteadustes ­ Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses ­ teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas ­ esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e. Spordis ­ 6 medalit esimestelt olümpiamängudelt
Probleem Milles seisnes Lahendamine Nõukogude Venemaa kõrvale jätmine rahvasteliidu poliitikast
Rahulolematus 1. Saksamaa liigne Locarno konverents ­ kutsuti Versailles 'i rahuga nõrgestamine ja alandamine kokku riigipiiride 2. 2. Saksamaa territoriaalsed kindlustamiseks. Sõlmiti Reini loovutused tagatispakt ja selle alusel: a) 3. Saksamaal ei tohtinud olla Saksa-Belgia ja Saksa- üldist sõjaväekohustust, suuri Prantsusmaa piirid jäid sõjalaevu, allveelaevu, muutumatuteks garantideks lahinglennukeid jms. Inglismaa ja Itaalia. b)Reini 4. Reini jõe kaldad olid piirkond jäi desarmeerituks. kuulutatud demilitariseeritud c) Saksamaale anti võimalus tsooniks. astuda Rahvaste liitu, mida ta 1926. aastal ka tegi. Briand - Kellogi pakt ­ kõik tüliküsimused tuli edaspidi lahendada vaid läbirääkimiste teel.
Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sõja vastane) ajastuks.
Ülemaailmne majanduskriis Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga . 2. Venemaal oli plaanimajandus , ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs.
Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vähenes, NSV liidu oma tõusis.
Nimeta abinõusid, mida kasutati kriisist väljumiseks. 1. Organiseeriti hädaabitöid 2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine
Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris , kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler . Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute , mustlasi ja venelasi , nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus.
1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid.
2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii öelda vaikivasse olekusse 3) Keelustati ametiühingud 4) Streigid keelati 5) Suleti opositsioonilised väljaanded 6) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 7) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa 8) Tõsteti tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised. 9) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo , mis allus SS-le (Kaitsemalev ehk mustsärklased), mida juhtis Himmler . Igasugune opositsioon suruti maha, juhid saadeti koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachhau).
Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused, mille alusel juutidelt võeti kodakondsus , nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalliöö, mille ajal peksti puruks kõik juutide ärid, pangad, kontori- ja bürooruumid, põletati üle saja sünagoogi, 91 juuti tapeti , ellujäänutest suur osa viidi koonduslaagritesse.
3. Välispoliitika 1. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 2. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad.
Saksamaa vajas liitlasi. Selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin - Rooma telg ja novembris Jaapanis antikominterni pakt.
/.../
MRP 23. august 1939
Järelikult 1939. aastaks olid Versailles'i rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud. Näiteks: 1. Saksamaa oli rikkunud mitut Versailles'i rahulepingu sätet, ka Inglismaa oli sellele kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia , Albaania . Seega oli Versailles'i lepingul põhinev ülemvõim Euroopas likvideeritud. KORDAMINE 1. Tähista ristiga järgnevast loetelust 4 elementi, mis otseselt sillutasid teed teisele maailmasõjale. Locarno konverents X Müncheni sobing ­ Sunniti Tsehhoslovakkiat loobuma sudeedisakslastest X Inglise-Saksa mereväeleping ­ Sellega sai Saksamaa ja Inglismaa enda kontrolli alla laevastiku Briand Kellogi pakt X Berliin- Rooma telg ­ Saksamaa leidis endale liitlase Itaalia. Genova konverents X MRP ­ see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist ründab. Põhjenda iga oma valikut.
2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4. Anschluss
Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. Õpikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935. kuni 1937 toimunud kuus teemakohast sündmust ja kirjuta need tabeli lahtrisse sobiva üldnimetuse alla. Ühte aastaarvu võid kasutada mitu korda. Aastad: 1935; 1936;1937 Üldnimetus Aasta Sündmus, kriis, leping Sõjakolded maailmas 1935 Itaalia ­ Etioopia sõda 1936 Algas Hispaania kodusõda 1937 Jaapani-Hiina sõda Teljeriikide vahel sõlmitud 1935 - lepingud 1936 Berliin-Rooma telg Prantsusmaa ja Jaapani leping 1937 Saksamaa ja Itaalia vaheline antikominternipakt, astus liitu
4. Kuidas Suurbritannia - Saksamaa tegevus soodustasid Hitleri valmistumist sõjaks? Esita kaks näidet. * Inglismaa aitas Saksamaal rikkuda Versailles'i rahulepingu tingimusi * Inglise ­ Saksa mereväeleping, mille alusel Saksamaa lõi mereväe * Müncheni sobing ­ Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga
5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima . Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud , et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle 4. Sõja provotseeris NSV liit, et seejärel päästa valla maailmarevolutsioon.
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale pealetungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV liit Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid, NSV liit alustas Soome vastu talvesõda.
Teise maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil kuulutas Saksamaa NSV liidule sõja. Kuidas jagunes Euroopa Nõukogude-Saksa sõja puhkemise eelõhtul. Itaalia, Rumeenia , Inglismaa, Slovakkia , Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal , Türgi, Bulgaaria , Soome, Hispaania, Sveits , Prantsusmaa, nn. Vichy -Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tsehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg , Iirimaa , Holland , Kreeka, Jugoslaavia , Läti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL , Läti, Leedu, Belgia, Tsehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits , Prantsusmaa, Ungari, Türgi, Luksemburg, Bulgaaria, Kreeka, Soome, Vichy- Jugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra
Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940. aasta sügisel sõlmisid Itaalia, Jaapan ja Saksamaa vastastikuse abistamise- ja koostöölepingu Kolmikpakti . Selle lepinguga ühinesid hiljem Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia. Lääneliitlaste poolt oli USA, kes toetas liitlasi lend - lease kaudu (Ameerika tööstustoodete tasuta või võlgu tarnimine ), kuni Pearl Harbouri ründamiseni 7. detsembril 1941. 1941 hakkas välja kujunema kolmikliidu vastu võitlevate riikide liit, kuhu kuulus sõja lõpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul.
Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris ), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist . Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill , Stalin . 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine , demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder -Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. NSV liit oli nõus sõdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale , 9. augustil Nagasakile. 2. september 1945 Jaapan kapituleerus.
Teise maailmasõja tagajärjed Teise maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahukonverents (1946-1947). Allkirjastatud lepingute alusel muutusid paljude riikide territooriumid. · Rumeenia aladest jäeti Nõukogude liidu valdusesse juba 1940. aastal annekteeritud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina · Tsehhoslovakkia pidi ära andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena Nõukogude liit sai ühise piiri Ungariga. · Poola valdustest jäid Nõukogude liidule nn Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene, kuid Poola sai Saksamaalt kompensatsiooniks alad idapool, Oder-Neisset. · Soome kaotas NSV liidule Karjala ja Petsamo · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma tagasi iseseisvuse Albaaniale · Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSV liiduga. Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Austria, Jaapan ja Saksamaa. · Saksamaa tükeldati, hiljem lõhestati kaheks: Saksa demokraatlik Vabariik (SDV) ja Saksa Liitvabariik (SLV)(oli tõeliselt demokraatlik) · Ungari territoorium vähenes 1938. aasta piiridesse, sõja ajal võidetud alad pidi tagasi andma ka Bulgaaria. · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsioonitsooniks. · Jaapan pidi loovutama NSV liidule Lõuna-Sahhalini ja Kuriilid.
Jaapaniga sõlmiti rahu alles 8. september 1951 San Franciscos. Välja arvatud NSV liit, Poola ja Tsehhoslovakkia. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused · Hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV liidus ja Hiinas · Hukkus palju tsiviilelanikke · Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk . · Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda · Kommunismi mõju maailmas kasvas · Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. · Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. · Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon.
Baaside ajastu Baaside leping lk 73-75 28. septembril 1939. aastal kirjutati alla NSV liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile . Sellega lepiti kokku, et NSV liit abistab Eesti sõjaväge relvade ja sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustel; abistatakse teineteist ükskõik missuguse Euroopa riigi kallaletungi korral, nii sõjaliselt kui ka muud moodi; NSV saab õiguse omada mere- sõjalaevastiku baase ja aerodroome rendi õigusel sobiva hinnaga; ei sõlmita lepinguid teiste riikidega, mis võiks kahju tuua antud lepingu ühele või mõlemale osapoolele. Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat sündmust, mis mõjutasid Eesti ajalugu. Baaside leping on MRP salaprotokoll, Talvesõda, Orzeli juhtum, baltisakslaste lahkumine .
Nõukogude okupatsioon Eesti okupeerimine lk 78-79 16. juunil 1940 esitas Nõukogude liit Eesti ja Läti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon.
Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07.1940 tuli kokku ebaseaduslikult moodustatud riigi volikogu, mis: kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks; otsustati esitada taotlus ENSV vastuvõtmiseks NSV liidu koosseisu; 23.07 vabastati Päts ametist; maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue maareformi vajadusest; kuulutati välja suurtööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. 08 1940 inkorporeeriti ENSV NSV liidu koosseisu
Nimeta 1940. aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. Korraldajaks Moskva ja tema käsilased Riigipöörde läbiviimiseks toodi kohale piiriäärseid venelasi, baasidest punaarmeelasi, sunniviisiliselt tehastest töölisi Vastupanu ei osutatud. Riigipööre ei olnud verine
Miks sai juunipööre võimalikuks (3 punkti) Kardeti NSV liitu ja ei julgetud selle vastu võitlusesse astuda Halvad suhted Balti riikide vahel Päts ja teised riigijuhid ei võtnud midagi ette oma riigi heaoluks Eestis paiknesid Vene sõjaväebaasid Eesti rahvast hoiti teadmatuses Kirjuta selgitus mõistetele ( dateeri ) Juunipööre ­ 21. juuni meeleavaldused Tallinnas, mille tagajärjel moodustati uus venemeelne valitsus. Eesti Töötava Rahva Liit ­ loodi juuli 1940. Partei poolt hääletas valimistel 92,9 %
Millised märksõnad on seotud Eesti iseseisvumisega (1917-1920), millised iseseisvuse kaotusega (1939-1940)? Märksõnad:;;;;
Iseseisvumine Iseseisvuse kaotamine
Tartu rahu Baaside leping
päästekomitee loomine juunipööre
Asutava kogu valimised MRP
Vabadussõda Eesti rahvusväeosade loomine Ümberkorraldused 1. Muudatused riigivõimu aparaadis
Riigivõimu aparaat Eesti Vabariigi ajal Riigivõimu aparaat ENSV ajal Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigikogu, Kõrgem seadusandlik organ oli riigi volikogu, mille valis rahvas ausal teel mis nimetati ümber ülemnõukoguks. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu presiidium President oli riigipea, kellel oli esinduslik Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse ülesanne ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht (Johannes Vares- Barbarus ) Kõrgeim täidesaatev võim kuulus valitsusele Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas peaministriga (Jüri Uluots) Kohalikku võimu teostasid valla- ja täitevkomiteed linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteisüsteem Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre.
2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6)
Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad . Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks nädalaks. Rinde seiskumine andis nõukogude okupantidele võimaluse õiendada arveid Põhja- Eesti metsavendade ja neid toetava elanikkonnaga. Selleks kasutati lisaks punaarmeele ja julgeolekuüksustele ka hävituspataljone (pataljonid, mis loodi Stalini käsul, põletatud maa taktika elluviimiseks ja nõukogude võimu vastaste hävitamiseks). Juuli lõpus alustasid sakslased uut pealetungi ja jõudsid 7. augustil kitsa kiiluna Kunda lähedal Soome laheni. Selle tulemusena lõigati venelased kahte ossa , ühed taganesid Tallinna, teised Narva suunas, 28. Augustil vallutati Tallinn, kõige kauem pidas vastu Hiiumaa , kus punaarmee väed purustati 21. oktoobril.
NSV liidu ja Saksamaa okupatsioonide võrdlus NSV liit Saksamaa Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSV liidu Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa , kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, eesotsas ülemnõukogu, mille presiidiumi esimeheks kindralkomissar K.S. Litzmann . Komissariaat sa Johannes Vares-Barbarus. Valitsus allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis nimetati rahvakomissaride nõukoguks, mille Rosenberg . Kindralkomissari kõrvale loodi etteotsa sai Johannes Lauristin . eestlastest koosnev Eesti omavalitsus , mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel Hakati teostama maareformi, mille käigus Tühistati maareform , kolhoosid ja sovhoosid loodi esimesed sovhoosid/kolhoosid likvideeriti Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimisel Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid hindadega, mis talud laostasid Eesti mehed saadeti esialgu Eesti mehed saadeti tagalat kindlustama või tööpataljonidesse, kus neist paljud surid rindele Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanuliikumine metsavendade näol Viidi läbi massiküüditamine, massilised Rajas Eestisse koonduslaagreid (nt. Klooga), arreteerimised eestlasi saadeti Saksamaale tööle. Sarnasused: Muudeti riigivõimuaparaati Eesti liideti okupeerinud riigiga, mis oli totalitaarse reziimiga Eesti majandus allutati okupantide huvidele. Rahva elatustase langes Eestlasi võeti okupantide armeesse Toimusid repressioonid Püüti peale suruda oma ideoloogiat Toodi sisse võõrväed Kehtestati oma raha 1944. aasta 1944. aasta jaanuaris alustasid venelased suurt pealetungi kogu rindel. Leningrad vabastati blokaadist ja armeedegrupp Nord oli sunnitud taganema Eesti suunas. Neid jälitav punaarmee jõudis eesti piirini. Narva jõel punaarmee pealetung seiskus kaheksaks kuuks (01.02-19.09). Venelased ei suutnud sinimägedesse rajatud Tannenbergi liinist läbi murda. Augustis alustas punaarmee pealetungi Pihkva alt, kus asus Marienburgi kaitseliin . Sellest õnnestus neil läbi murda ja punaväed liikusid Tartu suunas. Sellel suunal võitlesid eestlased eestlastega, sest peale tungis punaarmee kaheksas eesti laskurkorpus ning selle vastu võitlesid 20. Eesti SS- diviis ja Soomest koju pöördunud soomepoisid . Sakslasi ähvardas kottijäämine, mistõttu Hitler andis käsu taanduda. Nende sündmuste ajal oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille etteotsa sai O. Tief . Viimaseks EV peaministriks oli Uluots. Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril ametisse Eesti Ajutise valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Loodeti, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus, kes emigratsioonis võitlust jätkab. Samal ajal lähenes punaarmee Tallinnale. 22. septembril linn vallutati. Võitlus kandus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrve säärel (nt. Tehumardi öölahing). 24. novembril Eesti taasokupeeriti venelaste poolt. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariiki? 1. Punaarmee oli tunduvas arvulises ülekaalus. 2. Eestlastel puudusid relvad, samal ajal punaarmee oli maailma parima sõjatehnikaga. 3. Polnud loota välisriikide abi.
Kas oli mõtet üritada Eesti Vabariiki taastada? Jah oli, sest: 1. võimaldas näidata, et eestlased ei soovi nõukogude okupatsiooni 2. mõnel valitsuse liikmel õnnestus põgeneda välismaale, kus jätkati võitlust Eesti iseseisvuse taastamise eest. See võimaldas taastada Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse alusel. 3. lahingute ajal õnnestus Eestist põgeneda umbes 80 000-l inimesel, kellest suur osa oleks ilmselt represseeritud.
Teise maailmasõja tagajärjed 1. Eestis taastati nõukogude võim ja ta okupeeriti taas nõukogude liidu poolt. 2. Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939. aastal; rannarootslased 1943 ja 1944; juudid ja mustlased hävitati. 3. Tagasilöök anti kultuurile , eesti rahvas ja kultuur jagunes kaheks ­ Kodu-Eesti ja Välis-Eesti. 4. Täielikult hävis Narva, ülisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas. 5. Hävines üle poole tööstusest, hävitati sadamad, raudteed ja maanteed , külvipind vähenes poolevõrra, langes saagikus ja kariloomade arv. Olukord maailmas pärast Teist Maailmasõda. Külma sõja algus Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja Nõukogude liidu suhted teravnesid, kui sai selgeks, et NSV liit püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias , Ungaris, Bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSV liidu kaasabil võimule kommunistlikud valitsused. Pärast Ida- Euroopa enda mõjusfääri saamist soovis NSV liit panna võimule kommunistid ka Kreekas ja saada Türgilt alasid. Kreekas algas kodusõda, mille stsenaariumis oli ette nähtud abipalve saatmine Nõukogude liidule.
Külm sõda ­ Ida ja lääne vaheline majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, diversiooniaktides, propagandas, sõjaliste plokkide moodustamises, võidurelvastumises, kriisides ja nii edasi.
Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevused Teise Maailmasõja võitjariikide vahel. Külma sõja eesmärkideks: Lääneriigid NSV liit a) Hoida ära kommunismi levik Euroopasse Maailmarevolutsiooniidee levitamine, sõjas b) Saksamaa ühendamine saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju c) NSV liidu poolt pealesurutud reziimide kaotamine Euroopas likvideerimine d) relvastuse vähendamine
1946. a rääkis Churchill Fultonis poliitikutele kasvavast kommunismiohust. Tema kõnes kõlas esimest korda mõiste raudne eesriie ­ sümboolne mõiste, mille all tuli mõelda NSV liidu ja nn sotsialismileeri riikide eraldumist muust maailmast ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm sõda lõppes 1990 või 1991. 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman Kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha oma iseseisvuse säilitamise jaoks. Samas kõnes ütles Truman, et USA peab ka tulevikus aitama neid riike, keda püütakse orjastada ja kes seetõttu alustavad võitlust. Sellest kõnest sündis Trumani doktriin , ehk kommunismi pidurdamise poliitika.
Võrdle rahvusvahelisi suhteid pärast esimest ja teist maailmasõda. Pärast Esimest Pärast teist Saksamaa jäi ühtseks tervikuks Saksamaa jagati nelja riigi vahel NSV liit oli pigem sõja kaotaja, kuna ta astus NSV liit oli sõja võitnud riik, maailma sõjast välja, ta oli nõrk. tugevaima armeega ja alustas oma mõjusfääride laiendamist. Mõned riigid said iseseisvuse, võitjariigid Paljud riigid kaotasid oma iseseisvuse, paljud jagasid kolooniamaad ümber, võtjariigid vabanesid koloniaalikkest jagasid kaotajate alad mandaataladeks. Mõlemal korral kaotas Saksamaa ja ta represseeriti Võitjad riigid muutsid Euroopa poliitilist kaarti . Berliini kriis 1948-1949- Saksamaa lõhestamine. Lk 9-10
Marshalli plaan ja VMN Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava aastateks 1948-1952, millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek. Plaan toetus Trumani doktriinile ja selle alusel said abi 17 euroopa riiki. Abi andmisel lähtus USA ka enda kasust ­ talle oli vaja tugevaid majandus- ja kaubapartnereid. Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks. Nõukogude liit, sotsialismimaad (va Jugoslaavia) ja Soome kuigi neile seda pakuti. NSV liidu eestvedamisel asutati 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), kuhu kuulusid: NSV liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania (kuni 1961), Saksa DV (kuni 1990), Kuuba , Vietnam ja Mongoolia . Nõukogusse astujad lootsid soodsat koostööd, kuid tegelikkuses ei tekkindu ühtset majandussüsteemi, sest kõik lepingud tuli kooskõlastada Moskvaga ja tuli hakata täitma eelkõige Moskva kaubasoove. Koos NSV liidu lagunemisega kadus ka VMN.
Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine Võidurelvastumine tähendab lääneriikide ja sotsialismimaade pidevat sõjatehnika täiustamist, et mitte vastaspoolele alla jääda, näiteks 1949. aastaks oli ka venelastel aatompomm. Lääne-Euroopa riigid, kellele tegi muret NSV liidu kasvav agressiivsus , otsustasid 1949. aastal ühineda ja hakata tegema koostööd USAga ­ tekkis Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon ( NATO )(Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada . Kui Saksamaa 1955. aastal NATOsse vastu võeti, otsustas NSV liit astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid NSV liit, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola, Saksa DV, Albaania (kuni 1968).
Kriisid ja kriisikolded Kriis, Riigid Põhjus Tulemus/ tagajärg aasta Korea Põhja-Korea, NSV LIIT JA Hiina NSV liit kaotas, mistõttu tema sõda NSV liit, Lõuna- õhutasid Põhja- Koread autoriteet Euroopas ja Aasias (1950- Korea, USA, sõdima Lõuna-Koreaga langes; 1953 sõlmiti rahu, millega 1953) Hiina Korea jagati kaheks riigiks; umbes 3 miljonit tsiviilelanikku hukkus. Suessi Egiptus , Iisrael, Suessi kanali Üldsuse survel konflikt lõpetati ja kriis Inglismaa, riigistamine Egiptuse kanalit pandi valvama ÜRO (1956) Prantsusmaa poolt; kukutada rahujõud; 1958. aastal sai kanali Egiptuse president; omanikuks Egiptus Iisraeli ettekääne likvideerida Egiptuses asuvad palestiina partisanide tugipunktid, kust sooritatavat kallaletunge Iisraelile Ungari Ungari ja NSV Ungaris alanud Vene väed surusid ülestõusu kriis liit reformid , mis pidid veriselt maha; Ümberkorraldused (1956) vähendama sõltuvust tühistati Moskvast ja *Lahingutes hukkus umbes 3000 demokratiseerima riiki ungarlast, vangistati umbes 20 000, ülestõusujuht J. Nagy *180000 ungarlast põgenes kodumaalt *Näitas, et ÜRO ja lääneriigid ei tee midagi NSV Liidu mõjusfäärist vabaneda soovivate riikide heaks Berliini Ida- ja Lääne Saksa LV keeldus *Saksa rahvas lõhestati müüriga kriis 1961 Saksamaa, NSV tunnistamast Saksa *NSV liidu maine langes liit, DV-d, sakslaste põgenemine Ida- Saksamaalt Lääne- Saksamaale Kuuba NSV liit, Kuuba, Castro kehtestas oma USA maine langes ehk USA diktatuuri, mida USA Castro valitsus jäi püsima, USA Kariibi tahtis likvideerida. seda ei kukutanud kriis Washington katkestas NSV liit tunnistas USA 1962 Havannaga kontrolljoont diplomaatilised suhted NSV Liit tõi ära tuumaraketid ja kuulutas välja Kuubalt, USA Türgist. majandusblokaadi. Praha Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia soov *Ülestõus suruti veriselt maha kevad ja VLO (välja ehitada üles nn *ümberkorraldused tühistati 1968 arvatud inimnäoline sotsialism *Partei ja riigiaparaadis viidi läbi Rumeenia) nt lubati puhastus, väikeettevõtted, kaotati *toimusid massilised arreteerimised tsensuur *töötati välja Breznevi doktriin * karmistusid poliitilised olud kõikides sotsialismileeri riikides Vietnami Põhja-Vietnam, Kahe erineva *USA sai lüüa ja kogu Vietnam sõda Lõuna-Vietnam, ideoloogiaga Vietnami muudeti kommunistlikuks 1964- NSV liit, Hiina vastasseis, millesse *USA maine langes 1973 ja USA sekkus USA *vietnamlaste vastu kasutati keemiarelva, mille tagajärjed pole siiani kadunud *Laoses ja Kambodzas tulid võimule kommunistid
Leia põhjendusi USA käitumisele Ida-Hiinas. USA tahtis pidurdada kommunismi levimist USA tahtis parandada ja tõsta oma mainet Sai katsetada sõjatehnikat Anda majanduslikku abi, taheti ühendada Vietnamid ja muuta nad demokraatlikuks. Breznevi doktriin e. piiratud suveräänsuse doktriin ­ kui kusagil on ohus sotsialismi alused, siis on teistel sotsialistlikel riikidel õigus ja kohustus sekkuda. Võrdle Ungari ja Tsehhoslovakkia kriiside põhjusi, käiku ja tagajärgi. Ungari Tsehhoslovakkia Põhjused 1. Ei soovitud sõltuda Kremli käskudest 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. elatustase oli madalam kui lääneriikides Käik 1. Puhkesid meeleavaldused 1. Meeleavaldusi polnud 2. püüti kehtestada 2. Kommunistid püüdsid ise kehtestada demokraatiat nn normaalset sotsialismi. 3. Astuti välja VLO-st 3. VLO-st välja ei astutud 4. Palus ÜROd tunnustada 4. ÜRO poole ei pöördunud Ungarit neutraalse riigina 5. Ei peetud vajalikuks abi otsida, sest 5. saadeti abipalved ei usutud, et seda vaja läheb. Inglismaale , USAle , ÜROle Tagajärjed 1. NSV liidu väed surusid 1. VLO väed surusid ülestõusu veriselt ülestõusu veriselt maha maha 2. põgenes umbes 180 000 2. Põgeneda polnud võimalik, piirid ungarlast kinni 3. algas Hrustsovi ,,sula" 3. Karmistusid poliitilised olud kõigis sotsialismileeri riikides ­ Breznevi doktriin. 1. toimusid massilised arreteerimised, viidi läbi põhjalik puhastus riigi- ja parteiaparaadis. 2. Demokraatlikud ümberkorraldused likvideeriti 3. võimule pandi Moskva-meelne valitsus.
Pingelõdvendus ja pinge taas ägenemine. Pingelõdvendus ( desarmeerimine ) 1960. aastate teist poolt ja 70. algust iseloomustab pingelõdvendus ida-lääne suhetes. See ei kestnud kaua ja piirdus ainult Euroopaga ja USA-NSV liidu suhete mõningase paranemisega. Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks? 1. Oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasõda polegi võimatu. 2. Nähti, et sotsialismi ja kapitalismileerid on üsna võrdsed, mistõttu on kasulikum arendada vastastikust koostööd. 3. Loodeti, et ida-lääne koostöö mahendab ida-euroopa diktatuurireziime 4. Nõukogude liit tundus sõjaliselt järjest enam tugevnevat, tema edasised sammud olid ettearvamatud. Siit ka hirm nõukogude liidu ees. 5. Kommunismiprestiiz tõusis samal ajal kui USA oma käis alla seoses Vietnami sõjaga, mistõttu vajas lääs hingetõmbeaega.
Pingelõdvenduse tähtsamateks saavutusteks võib lugeda: 1. 1963 sõlmiti tuumarelvakatsetuste piiramise leping ­ katsetused lubatud vaid maa all. NSV liit, Suurbritannia ja USA, keeldusid Prantsusmaa ja Hiina. 2. 1968 sõlmiti tuumarelva levikut takistav leping 3. 1970. aastal sõlmis Saksa liitvabariik NSV liidu ja Poolaga nn. Idalepingud , millega Lääne-Saksamaa tunnustas oma idapiirina Oder- Neisse jõge 4. 1972 tunnustasid mõlemad Saksamaad teineteist. Nende vastastikune äraleppimine võimaldas neil 1973. aastal saada ÜRO liikmeks. 5. 1972. aastal külastas USA president Nixon NSV liitu ja järgmisel aastal Breznev USAd 6. 1972. aastal sõlmiti USA ja NSV liidu vahel strateegilise ründerelvastuse piiramise leping (SRP-1). Sellega külmutasid mõlemad pooled viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu. (raketid ja pommitajad). Pingelõdvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1975. aastal (õpik lk 84-85). Lõpp-paktile kirjutasid alla 33 riiki.
Pingelõdvenduse tulemused Suurenes avatus lääne- ja idabloki vahel Idablokis suurenesid repressioonid teisitimõtlejate vastu Tihenes kultuuri- ja teadusalane suhtlemine ning turism Sotsialistlikud riigid jäid Läänest sõltuvusse laenude kaudu.
Külma sõja uus ägenemine Külm sõda ägenes kui NSV liit viis oma väed 1979. aastal Afganistani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USAs võimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmärgiks ,, Kurjuse impeeriumi" (NSV liit) likvideerimise . Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid relvadega ja õpetas neid välja Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus , kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid kommunistlikku reziimi ja Poolas kujunes sisuliselt kaksikvõim 2. Majandussõda NSV liidu vastu Takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberisse ­ keelas USA firmadel müüa NSV liidule vajalikke seadmeid. Veenis Saudi-Araabiat suurendama nafta tootmist, et vähendada nafta hinda ­ NSV liidu sissetulekud vähenesid 3. Tähesõdade programmi välja töötamine USA kavatses kosmosesse viia kaitsekilpi, mis oleks muutnud USA ja tema liitlased strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. NSV liit alustas selle peale keskmaarakettide paigutamist Ida-Euroopasse, millele USA vastas ülitäpsete keskmaa rakettide paigutamisega Lääne-Euroopasse. NSV liit ei suutnud millegagi vastata. NSV liit oli surnuks relvastatud
Külma sõja tagajärjed Külm sõda lõppes NSV liidu kaotusega kas 1990 või 1991. Külma sõja positiivseteks tagajärgedeks olid: 1) Tugev kontroll relvastuse üle, mis hoidis ära kolmanda maailmasõja 2) NSV liit ei suutnud võidurelvastumisele vastu seista ja lakkas 1991. aastal eksisteerimast. 3) Euroopa demokratiseerus
Negatiivne oli 1) Pidev kahe süsteemi vastasseis kurnas majandust. 2) Külmast sõjast tingitud lokaalsed kahjud, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. 3) Uute massihävitusrelvade tootmine ja kasutamine. 4) Pidevad aatompommi katsetused saastasid maakera 5) Oma riigi kodanikele tehtav ajuloputus ja vaenu külvamine, mis rikkus inimeste psüühikat
Sotsialismi maailmasüsteemi lagunemine Enamikes sotsialismi maades toimusid aastatel 1988 kuni 1989 veretud revolutsioonid, mille survel olid sealsed kommunistid sunnitud võimust loobuma. Idabloki lagunemise põhjused: 1. Majanduse taandareng, mis näitas, et valitud sotsialistlik tee pole õige 2. madalam elatustase võrreldes lääneriikidega 3. süsteem oli kuntslikult moodustatud ja seda hoiti jõuga koos 4. NSV liidus oli alanud uutmine ( perestroika ), liiduvabariigid püüdsid taastada oma iseseisvust, mistõttu ei jäänud idabloki riikide vaigistamiseks enam jõudu.
Revolutsioonid ei arenenud kõikjal ühtemoodi 1. Poolas ja Ungaris arenesid sündmused rahulikult ­ valitsevad parteid istusid opositsiooniparteidega ühise laua taha ning jõudsid järeldusele, et tuleb taastada demokraatia 2. Bulgaarias, Tsehhoslovakkias ja Saksa DV-s püüdis kommunistliku partei juhtkond viimse hetkeni uuendustele vastu seista. Kui sellest midagi välja ei tulnud, nõustuti lõpuks erru minema. Tsehhoslovakkias aset leidnud sündmusi on nimetatud sametrevolutsiooniks. 1. jaanuaril 1993 lagunes riik kaheks: Tsehhiaks ja Slovakkiaks. 3. Võimule saanud uus valitsus Saksamaal hakkas ette valmistama Saksamaa ühendamist. See toimus valemi 2+4 järgi (s.t. kõigepealt jõudsid sakslased omavahel kokkuleppele ja kooskõlastasid siis otsuse nelja suurriigiga. 1990 Saksamaad ühinesid. 4. Rumeenias läks verevalamiseni. Rahva meeleavalduste vastu saadeti tankid , millele järgnes ülestõus. Sõjavägi läks rahva poole üle, diktaator Ceausescule jäid truuks vaid Securitate julgeolekuarmee. Ceausescu ja ta pere hukati, revolutsiooni käigus hukkus 60 000-70 000 inimest. 5. Jugoslaavias algasid kodusõjad, Horvaatias ja Bosnias, sest Serbia kommunistid keeldusid tunnustamast endiste liiduvabariikide piire riigipiiridena. Nad püüdsid eraldada iseseisvunud vabariikide koosseisust serblastega asustatud alasid ja liita neid Serbiaga. `Nendes piirkondades viidi läbi etniline puhastus
Hrustsovi ajal: 1959 . aastal vähendati rajoonide arvu 25-le, juurde tuleb üks linna piirkond: Kohtla-Järve 1961-1962 vähendati rajoonide arvu 19-le Breznevi ajal: 1978 vähendati rajoonide arvu 15-le Millised muutused toimusid piiride haldus... kuni 1953. aastal? Saaremaa nimetati ümber Kingissepaks, Eesti koosnes kolmest oblastist : Tallinna oblast ; Tartu oblast; Pärnu oblast. Eestilt võeti suurem osa Petserist ja kolm piiritagust küla. Loodi rajoonid , mis toimisid nagu vallad .
EKbP 8. pleenum TV lk 39.1 Poliitilised olud 1950. ­ 1980. aastail Hrustsovi sula Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. Massiline vägivald vähenes, hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. Alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3. Võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada Eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest. 4. Olukord kolhoosides muutus talutavaks ja maaelanike elu paranes tunduvalt. 5. Paranes varustatus toiduainetega ja tarbekaupadega.
* () ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. * Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus * Eestisse levis läänekultuur: näiteks muusikas jazz ja rock, kunstis abstraktsionism , soome televisiooni kaudu mood jne Kuidas õnnestusid NSV liidu katsed takistada Eesti NSV läänestumist? Ei õnnestunud, sest põhjaeestlased said kuulata välisraadiokanaleid. Eestis hakkas rohkem levima lääne kultuur, lääne kaubad . Tallinn-Helsingi laevaliin
Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus Väliskultuuride levik, eesti avanes välismaailmale Rehabiliteerimised Massiline vägivald ja repressioonid vähenesid Riigiaparaadist eemaldati usinad Moskva käskude täitjad
Kuldsed kuuekümnendad Õ lk 107-109 Miks nimetatakse 1960. aastaid kuldseteks kuuekümnendateks? Põhjenda kahe teesiga. Suurenes loomevabadus ja kasvas peale aktiivsete noorte põlvkond, kes osalesid aktiivselt hariduselus. Millal ja millise sündmusega saabus liberaliseerimisajastule lõpp? 1968 aastal Praha kevadega.
Stagnatsiooniaeg 1970. aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke muudatusi: * Käbini asemel sai partei juhiks K. Vaino, kes oli kuulekas Kremli käsu täitja. * 1978 alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt vene keelseks. * tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine. * sagenesid arreteerimised Noorsoorahutused ja 40-kiri Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? Venestamispoliitika pehmenes, rahvas oli üha enam kommunistliku võimu vastu. Kirja levitati ka välismaale, mille tulemusel välisriigid pöörasid tähelepanu olukorrale Eestis. Kirja koostajad tasalülitati ühiskondlikust elust.
Majandus Pärast Eesti taasokupeerimist hakati siin ellu viima nõukogulikku majanduspoliitikat. See tähendas forsseeritud industrialiseeritust, sundkollektiviseerimist ja plaanimajanduse juurutamist.
Põllumajanduse areng Õpik lk 118-120 Stalini ajal: 1. 1944 ­ 1947 viidi ellu nõukogude maareformi: · maa riigistati ja jagati uusmaasaajatele, kusjuures üle 30 hektari ei tohtinud kellelgi olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine ­ 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3. põllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja loodi EPA
Hrustsovi ajal: 1. kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50. aastate lõpus kogu palk rahas.
Breznevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine ­ majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. ühismajandite juurde hakati looma abimajandeid, näiteks konservitehased 4. 1970. aastail hakati looma suurmajandeid.
Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes? Võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida ja käsutada; eelistati majandite sovhoosideks muutmist, sest sovhoos oli riigiasutus ja paremini kontrollitav. Tööstuse areng Stalini ajal: 1. Industrialiseerimine ­ suurettevõtete rajamine ja rasketööstuse eelisarendamine: põlevkivitööstus ja selle baasil keemiatööstus (õlid, värvid, asfalt, EPO- liim , lakid , bensiin ), põhiline osa põlevkivist kasutati elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks; fosforiiditööstus, masinatööstus. 2. Tehased tootsid põhiliselt üleliiduliselt vajalikku toodangut, mille tarbeks toodi tooraine ja võõrtöölised sisse 3. Paljud tehased tootsid varjatult sõjatehnikat, nende toodangu ja tööliste arvu kohta ei olnud Eesti võimudel mitte mingit teavet. 4. Sillamäe ja Paldiski muudeti suletud sõjalinnadeks 5. 1947 riigistati viimased väikeettevõtted 6. tööstuse ekstensiivarendamine ­ loodi uusi ettevõtteid ja toodi võõrast tööjõudu, olemasolevaid tootmisvõimalusi ei kasutatud piisavalt ära.
Hrustsovi ajal: 1. Industrialiseerimine laienes, endiselt lähtuti NSV liidu vajadustest . Suurim tähtsus põlevkivitööstusel, masinaehitusel, metalli töötlemisel, kalatööstus 2. Arendama hakati Eestile sobivat aparaaditööstust 3. endise tööstuse ekstensiivarendamine 4. 1957 ­ 1965 eksisteeris Eesti NSV rahvamajandusnõukogu 5. Enamik tööstusest oli allutatud liiduvabariigi kontrollile , vaid 1% ettevõtetest olid üleliidulise alluvusega.
Breznevi ajal: 1. Endiselt põhitähelepanu rasketööstusel 2. tekkis varimajandus ­ kõike sai, kui olid õiged tuttavad ja teadsid kellele kui palju pistist anda 3. üle 90% tööstusest oli üleliiduliste ministeeriumite käsutada 4. Kirde-Eestis jõuti ökoloogilise katastroofi läveni
Riigil oli suurem kontroll sovhooside üle. 1944 toimus Tallinna pommitamine
Sotsiaalsed probleemid Lk 124-125, TV lk 54-55 ül 7 Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika ? Ideoloogilised probleemid Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Suurenes kuritegevus Kakskeelsuse levitamine Tarbekaupade puudus Venelased said eelisjärjekorras kortereid Sotsiaalse pessimismi süvenemine, millega kaasnes alkoholism ja enesetappude arv Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjendage oma valikut ...... Nõukogude rahvas ­ pilkenimega homo sovieticus ­ venekeelne rahvas, kes oli loodud venelaste ja vägivaldselt venestatud rahvustest Kohalik natsionalism ­ kõrvalekaldumine ametlikust ideoloogiast Nomeklatuur ­ eliitgrupp inimesi Nõukogude liidus. 40 kiri ­ noorte protestikiri ENSV vastu Migratsioon ­ ränne
Lk 48 ül 1 Planeerimine ­ viisaastakud, kvartaliplaanid, aastaplaanid Prioriteedid ­ rasketööstuse eelisarendamine, põlevkivitöösutse arendamine, toodeti üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kurnamine ­ üleväetamine, ületootmine
Kultuur nõukogude ajal Stalini aeg 1944. aastal lõhestati Eesti kultuur kaheks: Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Põhjuseks paljude loomeinimeste põgenemine läände ja seal tegevuse jätkamine. Kodu-Eesti kultuuri püüti muuta nõukogulikuks. Nõukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1. ideoloogiline surve 2. kultuuri tsenseerimine 3. sundorienteerumine vene kultuurile 4. eelnevate põlvkondade kultuuripärandi valikuline hävitamine, erifondide loomine 5. infosulg ­ lääne kultuurist ei tohtinud NSV liidus keegi midagi teada, loomeinimesi välismaale ei lastud . 6. rõhutati kultuuriklassi iseloomu ­ kultuur peab olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" 7. ateistlik propaganda TV lk 56 ül 3
Positiivseteks saavutusteks Stalini ajal võib pidada: 1. G. Hernesaksa võitlust laulupidude traditsiooni jätkamise eest, esimene sõjajärgne laulupidu toimus 1947 2. aktiivne osavõtt isetegevusringide tööst
Hrustsovi aeg 1. saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes 2. tekkis uus põlvkond kirjanikke (J. Kaplinski , H. Runnel, E. Niit , J. Kross jt.), kunstnikke, muusikuid (A.Pärt, V. Tormis 3. lubati Jazz-, rock- ja beat- muusika 4. 1955 alustas tööd Eesti televisioon 5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vähem, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri. 7. kirik oli minetanud oma koha suurema osa eestlaste elukorraldusest. Breznevi ajal 1. tsensuur karmistus 2. edasi toimusid laulupeod , mis muutusid protestiavaldamise paikadeks 3. isetegevusringe jäi veel vähemaks 4. 1970 aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus 5. propageeriti kakskeelsust ­ 1978 alustati venestamist
Haridus Õpik lehekülg 130-131 TV lk 56 h4 1. b 2. b 3. a 4. b
TV lk 57 h6 Keskhariduse taseme langus Nõuti, et kõik õpilased oleksid edukad ja kõigile tuli vähemalt ,,kolm" välja kirjutada. Õpilaste/õpetajate moraalne laostumine Õpilased pidid kohustuslikus korras rohkem koolis käima, kool muudeti ebameeldivamaks Õpetajad pidid hindama õpilasi ja käituma võimuametnike soovi kohaselt, mitte arvestades nende tulemusi ja teadmisi.
TV lk 57 h7 Kirjandus: raamatud olid väga odavad, ilmusid sarjad (nt. Suuri sõnameistreid, loomingu raamatukogu, 20. sajandi raamat), kus avaldati maailmakirjanduse väärtteoseid, kerkis esile uus põlvkond noori luuletajaid ja kirjanikke. Filmikunst : A. Krusement ,,Kevade" 1969; G. Kromanov ,,Viimne reliikvia " 1969 Ajakirjandus : ajalehed ja ajakirjad olid odavad, kõigile kättesaadavad. Ajakirjandus oli allutatud tsensuurile, kuid ridade vahelt püüti rahvale infot jagada ja vahendada sündmusi välismaailmast. Muusika : 1964 toimus Tallinnas esimene jazz- festival NSV liidus, väljaspool Eestit oli tuntud laulja G. Ots. Kujunesid ülemaailmselt tuntud heliloojad (A. Pärt), dirigendid (N. Järvi) Teater: J. Toominga lavastuses ,,Põrgupõhja uus vanapagan " oli tunda hoopis muret eesti rahva saatuse pärast. Sport: 1980 toimus Tallinnas olümpiamängud fregatt, maskotiks Vigri. Olümpiamängudelt toodi mitmeid medaleid (Antson, Uudmäe, vennad Tõnisted, Salumäe, Sokk ) Uus ärkamisaeg. Iseseisvuse ette valmistamine Taasiseseisvumise eeldused Rahvusvaheline tasand 1. lagunes kogu sotsialismi maailmasüsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema nõukogude liidu võimu alt 2. lääneriigid aitasid riike, kes tahtsid nõukogude haardest vabaneda 3. nõrgenes NSV liidu rahvusvaheline positsioon 4. lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist
NSV liidu tasand 1. NSV liidu majanduses sotsiaal- ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon , mis oli viinud riigi ummikseisu. 2. nõrgenes NSV liidu sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud võidurelvastumiskarussellil enam püsida. 3. Gorbatsovi perestroika poliitika, millega loodeti riik kriisist välja tuua. 4. iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti vaid käärimine toimus kõigis liiduvabariikides. 5. 1991. aasta augustis toimus tagurlike jõudude riigipöördekatse.
Eesti NSV tasand 1. rahulolematus Moskva röövelliku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforiidikaevandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. aastal algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanidest. 2. eesti ühiskond politiseerus ­ tekkis esimene poliitiline partei ja mitmed liikumised. 3. Võimukriis ­ 16. juunil 1988 oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele pandi Vaino Väljas
Taasiseseisvumise protsess Etapp/ dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine ehk uus *Fosforiidisõda ärkamisaeg ­ protest oli veel *Loodi Molotov Rippendropi Pakti Avalikustamise küllaltki ettevaatlik ja piirdus *Eesti Grupp (MRP-AEG) ­ 23. augustil korraldas teatud teemadega. Oli märgata, et Tallinna Hirvepargis poliitilise meeleavalduse , kus muudatused on saabumas, kuid räägiti avalikult MRP-st nõukogude võim oli piisavalt *Rahva initsiatiivil loodi Eesti Muinsuskaitse tugev ja miski ei ennustanud selle Selts(EMS) nii kiiret kokkuvarisemist. 1987- *Loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku 1988 mai. Sõltumatuse Partei (ERSP) ­ koos EMSiga organiseeriti Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamine ning mälestati küüditamise ohvreid. *Isemajandava Eesti (IME) ­ IME projekti väljatöötajad: E. Savisaar, S. Kallas, M. Titma, T. Made ­ Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. *Tekkis Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks . Laulev revolutsioon ­ Eestimaa Laul 1988 september ­ rahvarinde massiliikumise kõrgperiood. *Organiseeritud suurüritus Tallinna lauluväljakul Omapäraseks nähtuseks kujunes (300 000 inimest) ­ laulva revolutsiooni kulminatsioon. 1988. aasta suvel rahva Kõlas üleskutse taastada Eesti Vabariik kogunemine Tallinna *Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 1988 , millega lauluväljakule, et koos laulda ja kuulutati ENSV seadused prioriteetsemaks kui NSV sellega väljendada oma protesti . liidu seadused. Tehti parandused ENSV konstitutsiooni , 1988 juunis ­ 1989 detsember mis võimaldasid Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi mitte tunnistada. NSV liidu ja TV lk 62-63 liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping *Lasti lahti ministrite nõukogu esimees B. Saul ja asemele pandi I. Toome (Tartu n-ö linnapea ) *1989 aasta jaanuaris võeti vastu Eesti riigikeele seadus * 23. august 1989 toimus Balti kett Vilniusest Tallinnani (TV lk 64-65 h 9) *Algas Eesti Vabariigi kodanike registreerimine ja Eesti kodanike komiteede moodustamine. Liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine Juriidilise järjepidevuse alusel. Enne seda tuli aga registreerida kunagise Eesti Vabariigi kodanikud ja nende järglased. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. *Impeeriumimeelsed organiseerisid streike ja meeleavaldusi, ning nõudsid Kirde-Eestis autonoomse oblasti moodustamist. *24. detsembril 1989 mõistis NSV liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokolli hukka ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. Võitlus iseseisvuse taastamise * Eesti kongressi valimised veebruaris 1990 ja esimene eest ­ poliitiliste sihtide istung ­ võeti vastu otsus alustada läbirääkimisi NSV selginemise aeg, algas konkreetne liiduga ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni võitlus Eesti iseseisvuse lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Eesti kongressi taastamise eest - 1990-1991 tegevorganiks valiti Eesti kommitee, mille eesotsas T. Kelam . * EKP 20. kongress ­ EKP lõhenes nn iseseisvaks EKPks ja Moskvameelseks NLKP Eestimaa haruks (ööpartei) * Eesti NSV ülemnõukogu valimised ­ olid üle pika aja esimesed enam-vähem demokraatlikud valimised. Ülemnõukogu esimeheks valiti Rüütel. Uueks valitsusjuhiks kinnitati E. Savisaar. Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega. * Impeeriumimeelsed jõud ründasid 15. mail Toompead. * Taastati Eesti Vabariigi nimi, lipp , vapp , hümn. * 2. jaanuaril 1991 vallutasid mustad baretid Riia ajakirjandusmaja. Dessantväed saadeti kõikidesse Balti liidu vabariikidesse, kuid verevalamiseks läks Lätis ja Leedus. * 3. märtsil 1991 toimus Eestis ennetav referendum , kus rahvale esitati küsimus: ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatavalt vastas 77,83%. Selline tulemus välistas igasugused läbirääkimised keskvõimuga liidulepingu üle
Riigipöördekatse Moskvas, taasiseseisvumine Õ. lk 155-156 28. juunil 1992 võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus. See jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992 Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, käige rohkem kohti sai Isamaa. Presidendikandidaatideks olid: A. Rüütel (Kindel Kodu); L. Meri (Isamaa), R. Taagepera , L. Parek (ERSP). Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest. Teine voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti oli saanud Isamaa, tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tuli koalitsioonivalitsus (Isamaa, ERSP ja mõõdukad), peaministriks sai M. Laar. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. 1992 viidi läbi rahareform . Vene väed pidid Eestist lahkuma 31. augustiks 1994
Karl Vaino ­ EKP 1. sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse. Vaino Väljas ­ EKP 1. sekretär, kutsuti Nikaraquast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, lõpuks pooldas Eesti iseseisvumist E. Savisaar ­ IME plaani üks väljatöötajatest, rahvarinde liider, 1990. aasta ülemnõukogu valimistel sai kõige enam hääli ja sai valitsusjuhiks A. Rüütel - Eesti NSV ülemnõukogu esimees, taasiseseisvunud Eestis president al. 2001, praegu poliitik Enn Tarto ­ dissident, viibis Gulagis, taasiseseisvumisaastatel vabanes sealt, võitles Eesti iseseisvumise eest, oli Isamaa üks juhtivaid poliitikuid T. Kelam ­ Eesti Kommitee esimees, Isamaa liider ja võitles Eesti iseseisvumise eest, preagu Brüsselis europarlamendi saadik.