Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa k...
Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle
feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.
keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub
Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi.
Eestimaa hertsogkond (Taani valdus Liivi sõda 1558-1583; Vana-Liivimaa 1227; 1238-1346); 1238 Stensby poliitilise süsteemi kokkuvarisemine, leping ordu ja Taani vahel, Taani sai sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, tagasi Põhja-Eesti v.a Järvamaa Taani; 1582 Jam Zapolski vaherahu Orduriik (jagunes komtuur- ja Venemaa ja Poola vahel Poola sai foogtkondadeks) Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti b) alates 1346. aastast kolm riiki 15 83 Pljussa vaherahu Venemaa ja (Taani müüs oma valdused ordule): Rootsi vahel, Rootsi sai Põhja-Eesti Tartu piiskopkond; sõja tulemusena kolme kuninga võimu
Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid
põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest
aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud. Liivimaa sai aru, et venelastele neist vastast ei ole ning ka abivägesid ei olnud kusagilt oodata. Lõpuks otsustas Orduriik anda end Poola kaitse alla ning Kuramaa läks seejärel Taanile.Nii olidki sõtta kaasatud veel kaks riiki. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust.Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte ning kõik tahtsid enda alla vallutada järjest suuremaid valdusi, kuni 1570
43Mis olid Liivi sõja põhjused? *Killustatud ja sisevastuolude käes vaenlev VanaLiivi Orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos
Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn
RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi orduriik Algul Riia, Ordumeister siis Võnnu Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Saare- Lääne Saare Lääne Algul Vana-Pärnu, Piiskop piiskop siis Haapsalu 2. Läänikorralduse kujunemine Taani kuningas ja Läänistasid maid Vajasid oma valduste
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata
majanduslik võimsus, vastaste taga oli katoliku kirik, vastased olid diplomaadid. 2) Subjektiivsed põhjused: eestlaste hulgas puudus kokkuhoidvus, eestlastel oli halb läbisaamine naabritega, eestlaste armee ehk malev ei olnud valmis pikaajaliseks võitluseks. 5. Võõrvalitsejad Eesti alal Eesti alade jaotus peale Muistset vabadussõda: Eestimaa hertsogkond (Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Riia piiskop), Tartu piiskopkond (Eestimaa piiskop), Liivi orduriik (Saksamaa). Eestimaa – nii nimetati Põhja-Eestit ehk Taani alasid peale Muistset vabadusvõitlust. Liivimaa – üldnimetus ristisõdijate riikide jaoks (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Maahärra – keskvõimust sõltumatu feodaalriigi valitseja. Harju-Viru rüütelkond - Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil.
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel.
arenguks. See oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Eesti territooriumid jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad
Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. *9 linna- Reval, Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg *valitsemine * XI-XII saj valdava osa rahvast *suhted Liivimaa riikide vahel olid väga
Tavaliselt ehitati kirik igasse kihelkonda. Usuti siiski muinasusundi pühapaikadesse, kuhu sageli ka kirik rajati. Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt
valitud mehe juhtimisel piirasid nad Koluvere lossi ja otsisid tuge Tallinnast, ent Magnus surus veriselt ja jõhkralt mässu maha. 1570.aastatel suurenes talupoegade roll jällegi: neist tuntumad Ivo Schenkenbergi ja Ohtra-Jürgeni salgad muutusid venelastele tähelepanuväärseteks nuhtlusteks. Kuigi talupoegade salgad vahetasid pooli, võitlesid omavahel ja koorisid eestlaseidki, olid nad oluliseks teguriks venelaste sõjaedu nurjumises. Sõja tulemusena lagunes Liivi Orduriik: Taani sai enda valdusesse Saaremaa, Lääne- ja Põhja-Eesti läksid Rootsi kätte ning Lõuna-Eesti jäi Leedule. Lisaks vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). Liivi sõda oli viimane sõda ajaloos, kus sõjategevusest võtsid väga aktiivselt osa talupoegade salgad.
Fakt on, et alates 1420. a hakati Vana-Liivimaal üldisi maapäevi pidama, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati poliitilisi küsimusi, määrati makse ning astuti samme talurahva pagemise vastu. Fakt on, et ülemereprovintside haldamine oli tülikas. 1346. a müüs Taani oma valdused Saksa Ordule. Pärast seda, kui Taani kuningas oma valdused Põhja-Eestis maha müüs, jagunes Vana-Liivimaa mitmeks sisuliselt iseseisvaks riigiks. Need olid Liivi orduriik ja mitu piiskopkonda. Riia piiskop oli kõrgeim vaimulik võimukandja. Saksa ordu oli sõjalise jõu poolest tugevaim. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. Alustades relvastatud mässu, mis on ajalukku läinud Jüriöö ülestõusu (nime all23.aprill 1343.aastal). Ülestõus ei parandanud olukorda ning talupojad pidid alistuma. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, mil nende õigustega märksa vähem arvestati
o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- j...
sakslased üksi ei suuda eestlasi vallutada Taanlased Tallinna all 1219 1220 Rootslased Lääne-Eestis, löödi välja Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest Hõbedast Buxhoevedeni Rist · Risti esiküljel punase läbipaistva kuumemailiga kaetud
muutus ka eestlaste kaubitsemine oma naabritega, mis oli eelduseks Hansa linnade tekkeks ja transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel aastasadu. 1215
Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346.
1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne
Ta oli kõrgeim kohtunik kiriklike süütegude asjus ja pani ametisse vaimulikud. 16.sajand oli eestis 97 kihelkonda, kus töötasid preestrid. Preester õpetas kogudusele jumala sõna. Järk järgult süvenes rahulolematus kiriku vastu. Nõuti usu lihtsustamist ja tagasi pöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liivi sõda 1558-1583 Rootsi,Taani Vana-Liivimaa-Venemaa-vajas sadameid 1) Tartu piiskoppel 2) Saare-lääne 3) Orduriik Poola-Leedu Vanal-liivimaal ei lubatud Vene kaupmeestel otse välismaa kaupmeestega kaubelda. Liivi sõjas ettekääne oli ,,Tartumaks" välja- mõeldes, mida tsaar liivimaalastele nõudis. Liivi sõja tulemused Saaremaa läks taanile Põhja-eesti läks Rootsile Lõuna-Eesti läks poola-Liidule Venemaa ei saanud midagi Rootsi aeg 1629 Rootsile läks Lõuna-Eesti 1645 Rootsile läks Saaremaa 1601-1603 kohutav nälg 1) Kirjelda jüriöö lestõusu
vallutasid pool eestimaad. Augustiks olid vallutatud Narva, Tartu, Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse, mis kõik jäid kuni sõjalõpuni tsaaririigi valdusteks. 1559. Aastal sõlmiti 1. Maist kuni 1. Novembrini vaherahu. Liivimaa valitsejad olid vahepeal otsustanud tsaaririigile nõutava lõivu ära maksta, millest tsaaririik keeldus. Seejärel pakkudes Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi Kuningriigile; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriigi ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa
Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Pärast Põhjasõda kapituleerusid baltisaksa rüütelkonnad ja linnad äärmiselt soodsatel tingimustel tsaar Peeter I ees. Seda püüti mõnede monarhide poolt küll kaotada, kuid aadli positsioon ning võim säilis tegelikult mitu sajandit. Tsaari poolt kehtestatud laialdased privileegid on Venemaa heaolu seisukohalt taunitavad. Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi aeg, mil aadli elu halvenes kuningas korraldas reduktsiooni ja peaaegu kaotas oma tegevusega aadli omavalitsuse Liivimaal. Peale Põhjasõda taastas Peeter I aadli eesõigused - Balti erikorra, mis sai alguse 1710. aastal, vältas kuni Katariina II reformideni 1783.a ja asendati siis asehalduskorraga, mis kestis kuni 1796.aastani
ordu poolt veel aastal 1411. Pärast Jüriöö ülestõusu , mis toimus aastatel 1343–1345 oli Taani sunnitud Eestimaa hertsogkonnast loobuma ning see müüdi umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest Saksa Ordule kes võttis 4 territooriumi ametlikult üle 1. novembril 1346. Kuni Liivi sõjani jäi endine Eestimaa hertsogkond Tallinna komtuuri hallata. 1.2 Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare-ja Hiiumaal.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad),
Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale. 1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte. 1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks
aastal oma valdused Taani kuningale Frederik II-le ning too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570. aastatel sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa
aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks
2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare- Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti
konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks • Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu • Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad • Taani Eesti hertsogkond • Eesti ristiusustati EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis • Ümera lahing - eestlaste võit Võnnu lähedal (soodne lahingupaik - järsukaldaline Ümera jõgi) • Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile • 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati • Taani kuninga positsioon nõrgenes
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28
Liivi sõda ● Toimus 1558-1583 ● Osapooled: ○ Moskva suurvürstiriik ○ Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita ○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge.
1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem juba rohkem Pidid üleval pidama preestrit Pidid arvestama trahvidega
Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu.
põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse. Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine
saarlased loobuma relvadest ja ehitama ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur- ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, s.t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev
· Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561
Vabatalupoeg teotööst vaba, tasus maa eest rahas Üksjalg tasus maa eest oma tööloomade ja inventariga Kirikukihelkonnad olid poole väiksemad Muinaseesti kihelkondadest. ÕIGE Maarahva hulgas oli kõige arvukam kiht üksjalad. VALE Pärast reformatsiooni 1517.a. hakati kirikus jutlusi pidama ladina keeles. VALE Tallinna raad koosnes eranditult "Suurgildi" liikmetest. ÕIGE Maaisandad ja nende valdused: Taani valdus Harju-Viru (Taani kuningas);Liivi Orduriik (ordumeister);Tartu piiskopkond (piiskop);Sääre-Lääne Piiskopkond (piiskop). Linna tunnuseks on linnamüür ja linnaõigus Lübecki linnaõigus (Tallinn, Rakvere, Narva); Riia linnaõigus (Tartu, Uus-Pärnu); Piiskopi linnaõigus (Haapsalu, Vana-Pärnu). Keskaegses Eestis sai linnaõiguse 9 asulat. Oma sissetuleku said linnad peamiselt käsitööst, tähtsaim sisseveokaup oli aga sool, mis andis siinsetele kaupmeestele ka suurimat kasumit
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare.
vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad
elukutselised sõdijad, kes kasutasid selle ajajärgu kõike moodsamat relvastust. 3) Lisaks ristisõdijatele tuli veel võidelda taanlaste ja rootslastega. 4) Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli see osutunud piisavaks, aga plaanipärase enam mitte. Võitluste käigus täiendasid eestlased end kiiresti. 5) Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed ükikute maakondade vahel olid nõrgad. Eesti ala halduslik jaotus Liivi orduriik * Kes- ja Edela-Eesti * Keskus Riia ordulinnus * Ordumeister, orduvennad (200-300) * Ordukapiitlid * Komtuur ja froogtkond Piiskopriigid * Tartu piiskopkond [keskus Tartu] * Saare-, Lääne piiskopkond [keskused Lihula, Pärnu ja Haapsalu] * Piiskop kõrgem vaimulik * Toomkapiitel - 12 toomhärrat Põhja-Eesti * Harju- ja Virumaa * Valitses Taani kuningas, Eesti hertsog * Tallinna asehaldur * Maanõukogu [12-15 liiget]
Oli paikapandud, millised ehted, riided jne. Ka pulmakülaliste arv oli ettemääratud. Et inimesed ei elaks üle oma võimete. Rae liikmeid valiti suurkaupmeeste seast. Maa toitis linna: maalt saadi toiduaineid, mida linnas travitati; maalt saadi uusi elanikke. Olulised olid kaks tegevusala: käsitöö ja kauplemine. Kõik toimis täpselt samamoodi nagu Lääne-Euroopas. VANA LIIVIMAA SISEPOLIITIKA JA VÄLISPOLIITIKA Kõige olulisemaks/tugevamaks väikeriigiks oli Liivi orduriik. Kõige surem sõjalin ejõud oli ka nende käes. Liivi orduriik koos ordumeistriga pretendeeris juhtpositsioonile. Oli kõige rohkem maavaldusi ja sõjaliselt kõige tugevam. Piiskopid, eriti Riia peapiiskop, ei olnud selle võimutsemisega rahul. Riia peapiiskop pidas end kõige olulisemaks, kuna ta oli kõige olulisem vaimulik jõud Vana Liivimaal. Nende vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus.
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
