Kommunistlik Venemaa Anni Petron XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine •Talupoegadele kehtestati töökohustus •Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan •Vangid tegid tööd Siberis ja polaaraledel •Värviliste metallide kaevandamine •Metsatööstus •Kivisöe varumine •Vangid surid ebainimlike elamistingimuste tõttu Sõjaks valmistumine • 1930 a. • NSV Liit hakkas enneolematult relvastuma • Punaarmee valmistati ette pealetungisõjaks ...
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakkas ohustama kaaslaste võimupositsiooni. Hrustovi valitsus aega nim. sulaajaks.Bresneri ajal poliitikas, majanduses ja mujal seisak.1944 taastati nõukogude võim Eestis. Jutiv koht oli kommunistlikul parteil.Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.1950 Karotamm vabastati ja ta asemele pandi Johannes Käbin.1978 asendati Käbin Karl Vainoga.Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanu vormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus-metsavendlus.Viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge ,miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid.1949aasat 26märtsil algas suurküüditamine
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● Sõjaväe kohalolek oli kohalikele Valitsemine ● Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. ● EKP allus täielikult Moskvale. ● Eesti NSV valitsus täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. ● Eesti NSV Ülemnõukogul puudus tegelik võim. ● Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ● 1978-1988 Karl Vaino ● 1988-1990 Vaino Väljas Majandus •Toimus põllumajanduse kollektiviseerimine, töötajate arv vähenes. •Majandus põhines
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud
sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused · Kogu võim kommunistlikul parteil · Partei kontrollib kogu elu riigis · Tohutu võim julgeolekuorganitel(terror,hirm) · Majandus riigistatud, käsu- ja plaanimajandus · Suur sõjavägi, mille kulud on hiiglaslikud
Ajalugu Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust?
1) Kuidas toimus ENSV valitsemine? : 1944. a taastus Nõukogude võim. Kõrgemad võimuorganid koondusid Tallinnasse. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Kõrgeim seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu ülesanne oli otsuste kinnitamine. ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas
N.Karotamm J.I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud...
Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitilne elu Nõukogude Liidu eeskujul. Loodi kommunistlik partei. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. 2.) NSVL põhiprobleemid 1960-1980'ndatel- Rahutused, sõjad jne 3.) Vastupanuliikumine NSVL'is- Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused-
o 1958 Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini. o Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast. Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline. · De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu. · Väga suur mõju oli kommunistlikul parteil · Palju-parteiline riik Majandus: · Kiirem areng kui Inglismaal (1970nda aastani) · Riigistamine · Heldelt makstakse toetusi · Kõrged maksud Välispoliitika: · Koloniaalpoliitika kadumine teistsugune kui Inglismaal, s.t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa
1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest.
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1944 11.09.1044 Tallinna ,,vabastamise" päev Liiduvabariikide võimustruktuur Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas
Juuli teisel poolel nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ''rahvapalve'' ning Eesti sai NSV Liidu koosseisu osaks. 4. Iseloomusta ENSV'd STALINI valitsemisperioodil: võimustruktuur, küüditamine, rahvavaenlase otsimine. - NSV võimu taastamine Eestis algas Punavägede sissetungiga. Võimustruktuur oli sarnane NSV Liidu omaga- totalitaarne- juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. 1944- 1945 vähendati Eesti territooriumi, samuti ka Läti piire, mistõttu jäid mõlemad riigid ilma sõjalis-strateegilistest piirialadest. Haldusjaotus jäi algul samaks, külanõukogud said võimuorganiteks, viidi läbi rajoniseerimine. Tekkis metsavendlus- kommunistid hakkasid otsima rahvavaenlasei -> küüditati Venemaale -> see-eest põgeneti metsadesse. 5. Iseloomusta ENSV'd HRUsTsOVI sula perioodil: võimustruktuur,
- 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli vormiliselt riigipea, aga tegelikult esimehel sellist rolli ei olnud. Ülemnõukogu ehk parlament ei käinud koos pidevalt, istungid toimusid enamasti kaks korda aastas, sest need inimesed, kes olid nõukogu ülemnõukogu valitud, olid muud põhitöökohad ja istungitel käidi töö kõrvalt.
Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl Säre vangilangemist)Nikolai Karotamm,kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alates 1944a sügisel. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946a
Valitses üks partei. Isikukultus Hirmuvalitsemine, massirepressioonid. Valitsev ideoloogia. Riigikontroll inimeste meelsuse üle. Eelneva seadustiku hävitamine ja oma seadustiku kehtestamine. Sõjaks valmistumine. Vaenlastega võitlemine. (sise- ja välisvaenlane) Inimõiguste rikkumine Näited: Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV liidus. 1922- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit- kõrgeim võim neis riikides oli kommunistlikul parteil. Sõjakommunism- Majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras. NEP- 1921, uus majanduspoliitika: Eraettevõtlus lubati vähesel määral. Vabaturumajandus . Suurtööstus ja enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga. Toimus rahareform, mis taastas raha väärtuse.
vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis
Tema ajal loobuti ka Stalini kuritegude kritiseerimisest ja karmistati kontrolli ühiskonna üle. Tema ajal hakkas Nõukogude liit vaikselt alla käima ning kui ta haigestus ja võimu said tema suhteliselt oskamatud lähikondlased, kes ei proovinudgi allakäiku peatada siis sai sellest lausa suur kriis. 7. Nad erinesid selle poolest et Karotamm oli kõige eestimeelsem, Käbin oli suhteliselt vahepealne ja Vaino oli kõige venemeelsem mees. 7.b Seal oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis tegi enda tööd ainult Moskvast antud juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda. Eesti üheks tugevaimaks vastupanuks oli metsavendlus, mis tegutses üle terve Eesti. 8
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed.
vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Millal okupeeris ja liitis NSV Liit Eesti? Kuidas see toimus? 17. juuni 1940. Pärast MRP (1939, 23. august) sattus Eesti NSV Liidu mõjusfääri ning NSV Liit võttis ülesandeks Eesti oma võimule allutada. 18. Millal ja millistel asjaoludel vallutas NSV Liit Eesti teistkordselt? (52) 1944. Pärast seda, kui Venemaa alustab vastupealetungi Saksamaale. 19. Millistest osadest koosnes nõukogulik võimustruktuur (nimeta ja selgita)? (52) Nõukogude võimustruktuur koosnes : 1. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eesti kommunistlik partei allus Moskva korraldustele ja täitis sealt tulnud juhtnööre. 2. Eesti NSV valitsus - täitis Eesti kommunistliku partei ja moskva keskvõimu tahet- koosnes rahvakomissaride nõukogust ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. 3. Eesti NSV ülemnõukogu tal polnud reaalset võimu ja sinna valiti kõrgemalt poolt heaks kiidetud kandidaadid. 20. Millistel ametikohtadel olid N. Karotamm, J.Käbin ja K. Vaino
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium, kõrgeim täidesaatev organ valitsus oli Ministrite Nõukogu. Mõlemad kõrgemad organid allusid rangelt kommunistlikule parteile. NLKP poliitika otseseks täideviijaks olid julgeolekuorganid ( KGB )
võitlejaid. Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. 1944 suvel koonduti EV Rahvuskomitee ümber (O. aastal, peamine kollektiviseerimine toimus Tief). Rootsi Eesti diplomaatide kaudu pärast märtsiküüditamist aastatel19491952. kontakteeruti läänega. 18 septembril määras J. Nõukogude võimustruktuur juhtiv roll Uluots peaminister valitsusse O. Tiefi + 10 kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli ministrit; sõjavägede ülemjuhataja J. Maide. Püüti kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV organiseerida Tallinna kaitset, mis aga ebaõnnestus, ülemnõukogu. EKP allus otseselt Moskvale. sest jõude oli vähe ja linnas olid veel sakslased. Linnades, valdades, maakondades teostas Toimusid kokkupõrked eestlaste ja hooneid kommunistliku partei poliitikat parteikomitee ja õhkivate sakslaste vahel
küüditamine – vägivalde, ilma põhjuse ja kohtuotsuseta väljasaatmine riigist okupatsioon - oma valdusesse võtmine Johan Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja vabadussõja ajal Konstantin Päts - riigivanem ja Eesti esimene president/riigipea Jaan Tõnisson - riigiteadlane ja – vanem, õigusteadlane, poliitik 2. Pilet EESTI 1944 – 1991 Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal punaarmee abiga. Taastatud võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidu omaga: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg.
kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus. Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned? Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja
- massirepressioonid. - salapolitsei laialdane tegevus. - sõjatehaste ja kiirteede ehitamise abiga tööpuuduse vähendamine ja majanduse tõus. Teised autoritaarsed riigid: Albaania, Poola, Leedu, Portugal, Jugoslaavia, Austria, Läti, Eesti, Hispaania, Kreeka, Rumeenia. Venemaa. 1922. a. kuulutati välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Sinna kuulusid Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).Kõrgeim võim oli kommunistlikul parteil. Tekkisid talurahva rahutused, mis kandusid armeesse (põhjuseks majanduspoliitika). Kommunistid olid sunnitud muutma senist majanduspoliitikat: - kadus kohustus toiduaineid riigile anda. - kehtestati kindal toitlusmaks, ülejäänud võis turustada. - taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus. - suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. - kehtestati uus raha tservoonets. Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada.
kommunistid haarasid taas juhtotsad. Eesti NSV 28.02. 1944-1952 · Nõukogude võim taastati 1944 aastal. · Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. · Kohaliku elu küsimustega tegeles EKP, kes allus täielikult Moskvale. · 1944-1950 Juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. · Sundkollektiviseerimine. · 1950.a. sai uueks EKP juhiks Johannes Käbin (EKP juht 1950-1978), kes oli kuulekam Moskva juhiste täitja laveeris osavalt Eesti ja Moskva vahel. · 1944-1953 oli Eesti okupatsioonireziimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus.
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Warszawa, inglise k. Warsaw), elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline: Sejm - 460 kohta; ning Senat - 100 liiget. Valimisõigus alates 18 eluaastast. Riigipea, president on valitud rahva poolt otsestel valimistel Täidesaatvat võimu esindab peaminister. Täidesaatev võim on aruandev Sejmi ees. Religioon: Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilumisel väga suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad). Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Poola asub strateegiliselt väga olulises kohas, Euroopa geomeetrilises keskpaigas. Liikudes läänest itta või põhjast lõunasse on raske leida otsemat teed kui läbi Poola. Eesti jaoks on Poola oma asendi tõttu oluline transiitmaa.
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
Hiinlaste religioossele mõttele on avaldanud tugevat mõju budistlikud ideed. Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism, islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku. Etnilise grupi moodustavad 91,5% hiinlased ning 8,5% ülejäänud (tiibetlased, mongolid, huangid jt). 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG 1949. aastal asutatud Hiina RV on kommunistlik riik, mille poliitikas on keskne roll Hiina Kommunistlikul Parteil. Hiina RV reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll
1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks. 1989 moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud. Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon
vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude võimu peamine eesmärk polügraafia ümberkorraldamisel. Raamatukaubanduse reorganiseerimine. Kogu raamatualal ilmnenud tsentraliseerimisdendents andis end kaubanduses tunda poodide arvu vähenemise, nende liitmise ja sulgemisega. ,,Raamatukaubanduse sisekorrat ja abinõudest selle parandamiseks" öeldi, et hästikorraldatud raamatukaubandus on osaparteilisest ja üldriiklikust tööst töötajate kommunistlikul kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning soodustati raamatute laialdast levikut. See puudutab muidugi ainultnõukogude võimule meelepäraste trükiste levitamist. 6. Kokkuvõte 1940., 1941. aastal toimunust. Trükitegevuses ja kirjastamises seati sisse riiklik monopol. Kõik raamatutega seotud ettevõtted riigistati. Algas trükiste tsenseerimine Trükikojad ühendati suurteks ettevõteteks
Rahvapartei) keelustati võimude poolt. HIINA 1916. aastast oli Hiina juht Sun Yatsen, kes tegi koostööd ka kommunistidega. 1925 Guomindangi etteotsa saanud Chiang Kaishek (ka Jiang Jieshi; 1887-1975) katkestas 1927 suhted kommunistidega, alustas nende vastu repressioone ning loobus NSV Liidu abist. Pärast Pekingi vallutamist 1928 kehtestas Chiang Kaishek Guomindangi üheparteilise diktatuuri. HIINA Hiina Kommunistlikul Parteil (asutatud 1921) õnnestus pärast koostöö lõppemist Guomindangiga luua talupoegade ühingute toel (talupojad moodustasid 85% Hiina elanikkonnast) endale rida tugipunkte Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike valdused ning moodustati Punaarmee. 1930- 1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud Guomindangi armee viis ebaõnnestunud
kasutades meetodit: ligemalt kaugemale, lihtsalt keerulisemale, tuntult tundmatule. Lapsi võeti lasteasutusse vastu alates teisest elukuust. Hooajatööde perioodil, hiljem kogu aasta jooksul, oli lasteaed avatud ööpäevaringselt. Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel oli nõue, et võrdselt pööratakse tähelepanu kasvatuse kõigile koostisosadele: kehalisele, vaimsele, kõlbelisele, töö- ja esteetilisele kasvatusele. Kõik need komponendid pidid olema omavahel tihedalt seotud, moodustades kasvatuse ühtse protsessi. Suurt tähelepanu pöörati laste mängule. Leiti, et lapsed arenevad täisväärtuslikult ainult siis, kui nende elu on täidetud
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda
Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka „1984“ ja sai kuulsaks ja rikkaks. Sead – eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest, kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega – protokollid, raportid, toimikud, memorandumid. Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED. See on mõistujutt äraostetavusest, reetmisest ja türanniast kommunistlikul Venemaal. Inimolendid on kapitalistid; loomad – kommunistid; metsloomad, keda ei õnnestu kuidagi ohjas hoida, on talupojad; sead on bolševikud; Mäss on okt rev; naaberfarmid on lääne armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo;
Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka ,,1984" ja sai kuulsaks ja rikkaks. Sead eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest, kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega protokollid, raportid, toimikud, memorandumid. Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED. See on mõistujutt äraostetavusest, reetmisest ja türanniast kommunistlikul Venemaal. Inimolendid on kapitalistid; loomad kommunistid; metsloomad, keda ei õnnestu kuidagi ohjas hoida, on talupojad; sead on bolsevikud; Mäss on okt rev; naaberfarmid on lääne armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo; ..
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha
terviku. Kuuba kriis - Kui NSVL tahtis rakette Kuubale toimetada, siis USA blokeeris Kuuba - Arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis - Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailma sõja vahetu puhkemisega - Üliriigid tekitasid pingekolde, kus tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida Berliini kriis - NSVL kartis, et SDV olemasolu sattub ohtu, kui idaberliinlased põgenevad läände Korea sõda - Ameerika väed sekkusid Korea sõtta, et takistada kommunistlikul Põhja- Koreal vallutada demokraatlik Lõuna-Korea - USA väed üritasid vältida kommunismi võidukäiku - Korea on tänaseni kaheks riigiks jagatud Vietnami sõda - USA soovis sõdides takistada kommunismi levikut Lõuna-Vietnami, mis oleks "doominoteooria" kohaselt muutnud kommunistlikuks ka Laose ja Kamodza - USA pidas kommunistliku laiendamise tõkestamiseks Vietnami sõda - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik
Tollane NSV Liit oli oma poliitiliselt korralduselt totalitaarne riik, kus valitsenud poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ja ideoloogilised olud määrasid ära ka sõjajärgse Eesti arengu. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu taastajad kohtadel. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogne NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, õigemini parteibürokraatial. Liikmeskonna moodustasid sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
