Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saat...
registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee, Harju Ekspress, Linnaleht MKEstonia, taninfo.ee, Tallinn, Haabersti Postipoiss, Linnaleht kuhuminna.ee, Kesklinna Sõnumid, Kristiine (venekeelne), The midateha.ee
Äripäeva Eesti Päevaleht, SL postimees, Raadio, kommunikatsiooni Õhtuleht, Eesti Ekspress, äripäev, Raadio käsiraamatu Maaleht, Linnaleht Tallinn, Äripäeva Tallinn, (soodushinnaga) Äripäev puhkepäev facebooki Vikerraadio, müük lehekülg Noorteraadio 23.09- Tutvustavad Äripäev, Äripäev 24.09 loengud EBS-is, Tallinna Ülikoolis ja Eesti-Ameerika Äriakadeemias (kom tudengitele suunatud) 25.09 Loeng(ud) Tartu Tartu Ekspress, Tartu Äripäev Ülikoolis Postimees, Äripäev 29
Postimees, millest viimase oli valitud vaid ühel korral. Seega eelistatakse lugeda kergema sisuga meelelahutuslikke ajalehti ja huvi tõsisemate lehtede vastu on väike. 3. Millist raadiokanalit Te kõige enam kuulate? Tulemus: 7% 7% 7% Sky Plus Elmar Star FM Vikerraadio 79% Enamik vastanutest kuulab kõige enam raadiot Sky Plus. Teisi kanaleid nagu Vikerraadio, Elmar või Star FM valiti vaid ühel korral. Üldiselt eelistatakse meelelahutuslikke raadiokanaleid, eelkõige raadiot Sky Plus, kus keskendutakse pigem muusikale kui päevakorralise info edastamiseks. Harivat ja inforohket kanalit nagu Vikerraadio noored pigem ei kuula, samuti Elmarit, üldse ei valitud raadiot Kuku
". McClure'i juhitava uuendusprojekti eesmärk oleks muuta noorte matemaatilisi mõtlemisharjumusi, tuginedes Al Cuoco mõtetele õpilased peaksid olema võimelised mõtlema nagu matemaatikud. Täna keskendume me klassiruumis arvustamisele ja lahenduskäikude kopeerimisele.8 Traditsiooniline lähenemine matemaatika õpetamisele aitab noortel kiiresti meenutada korrutustabelit või kasutada 4 Piht, S. (2017). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio, 9. märts. 5 Veskimägi, E. (2017). Koolimatemaatika eksitab õppijat. Kasutatud 10.05.2018 https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/05/22/koolimatemaatika-eksitab-oppijat 6 Piht, S. (2017). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio, 9. märts. 7 Hallik, M (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile- matemaatika
HPV vaktsiin Kristin Randla Tartu Ülikool Mis on inimese papiloomiviirus ning kuidas avaldub? Viirushaigus Levib peamiselt suguliselt Väga levinud Tekitab tüükaid: konnasilmi ja kondüloome Raskematel juhtudel erinevaid vähivorme HPV vaktsiin Enne suguelu alustamist Kaitseks 9 viirusetüve vastu Revaktsineerimisvajadus puudub HPV viirus Vaktsiini kõrvaltoimed Keha vastureaktsioon palaviku näo Süstimisest tingitud turse, valu, punetus Kolm tõsisemat kõrvaltoime teatist Kasutatud allikad: Vikerraadio saade Huvitaja: HPV vaktsiin https://somblogi.wordpress.com/2017/02/16/tutarlaste-hpv-vastane-vaktsineerimine- on-vajalik-ja-ohutu/ Vaadatud 18.03.2018. http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/10/20/uuest-aastast-hakatakse-tutarlap si-hpv-vastu-vaktsineerima Vaadatud 20.03.2018. http://bit.ly/2plcwNn http://bit...
• Tekstile üles ehitatud • Tugevused • Raadio: • Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab • Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod • Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Elmar, Star FM, Uuno, KUKU, Klassika, Raadio Tallinn, Sky Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse • Eesti enda oma on Klassikatähed • Mõjutus • Väga suur • Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa • Reklaam oleneb, kas avalikõiguslik või eraõiguslik
Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee Informatsiooni ühtivus Eestis on olemas eesti- ja venekeelsed ajalehed, raadio ja televisioonikanalid, millel on väga vähe ühist. Mitte-eestlaste huvi eesti meedia vastu 80% Ajalehtede ja ajakirjade lugevus Kasutatud allikad
EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse ...
Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski · Piltluuletus- Aleksander Suuman "Rakvere Raibe Dramaatika e. näitekirjandus · Komöödia- Oskar Luts "Kevade" · Tragöödia- Shakespeare "Romeo ja Julia" · Draama- A. Kitzberg "Libahunt" · Jant- Koidula "Säärane mulk" · Libretto-Merimee "Carmen" · Kuuldemäng- Vikerraadio · Monodraama- J. Smuul "Bolkovnikovi lesk" Lüro-eepika · Eepos- Kreutzwald "Kalevipoeg" · Värssromaan- Puskin "Jevgeni Onegin" · Poeem Endel Mallene "Taaselustunud poeem" · Ballaad- M. Under "Rändav järv" · Valm - M. Under "Lapsehukkaja"
Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika
Võru keel on regionaal keel, mis kuultub läänemeresoome keelte hulka. Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu...
• luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš • Soome keelega rohkem sarnasusi Mida väikerahvana maridelt õppida? • Omariikluse tähtsus • Omakeelne (kõrg)haridus • Riikliku keelehoolde tähtsus • Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks Kokkuvõte • Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata • Inimene saab parandada enda enesetunnet! Kasutatud allikad • Keelesaade ,,Mari keel ja mari meel”. Vikerraadio, 07.05.2017 http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/db504cc3-180c-4e35-aa03-ec661d20 e7fb/keelesaade-mari-keel-ja-meel • ,,Mari keel teel trepist alla - kas eestlastel on sellest midagi õppida?” Sven-Erik Soosaar, Sirp. 28.04.2017 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mari-keel-teel-trepist-alla-kas-eestlastel-on- sellest-midagi-oppida/ • ,,Mari keel ja teised soome-ugri keeled” Jaak Prozes, Sirp. 11.12.2015 http://www.sirp
Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool 15) Millega tegeleb Emakeele Selts? Tänapäeva eesti keele normeeringutega, annab soovitusi normimuutusteks ja teeb koostööd Eesti Keele Instituudi teaduritega. 16) Kes annab soovitusi eesti keele normimuutusteks? Emakeele Selts 17) Mis ajakirjas ilmuvad keeleteaduslikud artiklid? Keel ja Kirjandus 18) Nimeta raadiosaade/ajaleherubriik, milles arutatakse keele probleeme? Vikerraadio 19) Kus täiendavad oma teadmisi emakeele õpetajad? Seltsi koolituspäevadel ja arvukatel täienduskursustel.
1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 19992007 ETV parim meessaatejuht 1994, 1997, 2002, 2004 Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste:
Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne * levib Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Põlvas, Kesk-Eestis, Saaremaal, Rakveres, Lääne-Eestis, ...
viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid? main_id=2133811 · Ilmar Vene. Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist. Tallinn: Tuum, 2013 Kasutatud materjalid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi · https://www.google.ee/search?q=lusikas+png &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiekb bqoIjaAhXhNpoKHWWiCh4Q_AUICigB&biw=1536&bi h=734#imgrc=Unj_aUopKjfMDM : · https://www.google.ee/search?q=lusikas+png &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiekb
ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu sadamasse pukseeritud, Öeldi BNS-ile Virtsu sadama kapteniteenistusest. 6)Tartu Ülikooli eesti keele dialektika ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala koostatud etteütluse Vikerraadio saates ,,Huvitaja" luges ette Urve Koni, teatas rahvusringhääling. 7)Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne OnOff Eesti AS-ilt ostetud gaasipliit Mastercook, millel oli 2-aastane garantii. 8)Selle aja jooksul süttisid ka tsehhlannale kuulunud sandalett, väärtulsik Mona Lisa ehk La Gioconda, must barett ja lõpuks ka uhiuus tammeparkett Rustic III. 9)Seisin Atlantise parkalas ja jälgisin umbusklikult teisi inimesi: mõned tuttavad näod Descrates´i
Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas interdistsiplinaarsete süsteemide projekteerimine on Vali üks: a. liidetavate tehnoloogiate summeerimine b. liidetavate tehnoloogiate sobitamine iga projekteerimisetapi lõpul c. pidev tehnoloogiate sünergia otsimine ÕIGE Küsimus 2 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Millist raadiosignaalide moduleerimise viisi kasutab Vikerraadio saatja? Vali üks: a. impulsi amplituudi b. impulsi laiust c. impulsi sagedust Küsimus 3 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas esimene tööstusrobot ehitati Vali üks: a. Princetoni Ülikoolis b. Firmas Unimation Inc c. Massatchusettsi Tehnoloogiainstituudis d. Korporatsioonis IBM Küsimus 4 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? Vali üks: a
RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust, sest raadiosaadete eetrisse saat- miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal te...
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
Artikli analüüs Sofia Baitala 11 A klass 01.04.2018 Artikli pealkiri: Rein Sikk | 10 põhjust, miks provints on parem kui pealinn Autor: Rauno Volmar Allikas: Vikerraadio päevakommentaar , 07.02.2018 12:54 https://www.err.ee/681564/rein-sikk-10-pohjust-miks-provints-on-parem-kui- pealinn Selles artiklis räägib autor sellest, et provintsis elada on parem kui pealinnas ja toob välja 10 põhjust miks see on nii. Ta räägib ka sellest, et praegu paljud inimesed kolivad pealinna ja 20 aasta pärast kaotavad kõik väikesed linnad suurt osa oma elanikkonnast. Aga tegelikult Eesti ei piirne Tallinnaga.
Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused
Raadio/Nimi Kuuluvus Keel Suunitlus ehk Leviala ehk kuulduvus (Era- või üldformaat avalik -õiguslik) 24x7 Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Artekon Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o DFM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Elmar Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline(*) Energy FM Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Euro FM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Kadi Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio K...
Kommunikatsioon: · Communio = ühendan · Kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus inimeste võime üksteisega suhelda, üksteisest aru saada, oma kogemusi, mõtteid, elamusi teistele edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad ...
Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi...
Nad vüivad tunda, et nende hääl ei olegi oluline ja järgmisel korral nad ka kaasa selles ei löö. Samuti võivad teised ettevõtted sellest õppida ja ka hakata tegema selliseid kampaaniaid. 2. Meediaväljaanded. Raadio · Raadio Elmar. Kuna enamus vanemaid inimesi kuulab seda raadiot, siis on võimalus suurem, et nad seda kuulevad ja ka kiidavad oma lemmik teenindajat. · Vikerraadio. Sama põhjendus, mis raadio Elmarilgi. · Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist vanemad inimesed ja see on hea võimalus neile seda infot jagada, kuna paljud noored ei loe ajalehti. Ajalehed · Postimees. Paljude inimestel on see tellitud ja seda saab üleriigiliselt tellida, et siis info jõuab peredesse. Ka vanemad inimesed loevad ajalehed läbi ja saavad
II osast lk 64-67): 1)Mõisted : Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta. Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. 2)Kuidas saab meediat jagada erinevatessegruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta. *ajakirjandus - Postimees, Õhtuleht, Saarte Hääl *Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3 *Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno. Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks. Nende vaheline piir ei ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis. 3.HARIDUS JA KULTUUR(lk96-99 ja 100-102): 1)Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96)? *Alusharidus. *Algharidus. (kohustuslik) *Põhiharidus. (kohustuslik) *Gümnaasium või keskeri või amet.
esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated
tekst üheselt mõistetav. Veenduge, et tekstis ei esine kirjavigu. Veenduge, et olete vajaliku manuse kirjale lisanud. Kontrollige, kas kõik kontaktandmed on õiged. 13.03.2015 http://keeleabi.eki.ee/ Õigekeelsussõnaraamat Eesti keele seletav sõnaraamat Ametniku soovitussõnastik Keelenõuvakk Keelenõuande telefon 631 3731 (või meilitsi) http://www.paevakera.ee/blogi/ Netiketi kohta saate järelkuulata Vikerraadio ,,Keelesaadet":http://vikerraadio.err.ee/helid?ma in_id=2272011 13.03.2015 Lugupeetud härra August Tamm, Käesolevaga teatame, et te olete registreerunud Eesti Maaülikooli Keelekeskuse poolt korraldatavale täienduskoolitusele "Korrektse E-kirja kirjutamine", mis toimub reedel, 13. märtsil kell 12 aadressil Kreutzwaldi 1-119. Tervitades, Augustiine Kask 13.03.2015
3. Sulge korralikult kõik uksed ja aknad, samuti ventilatsioon ja tuulutusavad. 4. Autos olles sulge aknad ja uksed, lülita välja auto ventilatsioon. 5. Teavita tekkinud ohuolukorrast lähedal asuvaid inimesi. 6. Võimalusel abista hätta sattunud inimesi -suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimeta ohutusse paika ja aseta kõhuli. 7. Infot ja juhiseid saad Viljandi Naftabaas OÜ valjuhääldajate kaudu, päästeala infotelefonilt lühinumbril 1524, samuti Vikerraadio (106,1 ja 106,7 MHz) või Raadio 4 (94,4 MHz) vahendusel. 8. Häirekeskuse lühinumbrile 112 helista vaid tõsise vajaduse korral, et mitte takistada tegelike abivajajate hädaabikõnesid. 5 Lisad 6 Kasutatud materjal 1. http://www.naftabaas.ee/information.php?imenu=12 2. http://www.statoil.ee/public/Mootoribensiini_ohutuskaart.pdf 3. http://dekoil.ee/www_6/Avalik/index_est.html
TRÜKIAJAKIRJANDUS e PRESS Ajalehed: · ilmumissagedus päeva või nädala · levik üleriigiline või piirkondlik · sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri=
ning mitte nii väga leplikud. Kultuuri ja keele säilitamise oluliseks komponendiks võõrvõimu sissetungil on just sisemine trots ja ind oma rahvust säilitada, mis aga udmurtidel jäi maridega võrreldes veidi vajaka. Kultuur ja keel tänapäeval Marimaal on siiski käimas jätkuv venestumine, mistõttu õpetatakse näiteks mari koolides mari keelt teise võõrkeelena ning õppekeel on vene keel. See ei aita keele ja kultuuri säilitamisele just eriliselt kaasa. Vikerraadio saates „Huvitaja“ rääkis Aleksei Aleksejev, marilane, et mari keelt õpetatakse koolides täpselt kaks tundi nädalas ning marikeelne televisioon on eetris vaid 30. minutit päevas. (Aleksejev, 2013) Mari Vabariigis on mari keel jäänud õpetamise keeleks vaid üksikutes maa- algkoolides. Õpikute ja töövihikute kirjutamine ja kirjastamine on peaaegu lõppenud. Rohkem kui 30 protsenti mari lastest räägib kodus vene keelt ning marikeelsed raamatud neid ei huvita. (Pusztay, 2004)
September 2016 Esimese faktina tooksin välja, et kaldkriipsu on lubatud kasutada ja/või-sidendi vahel. Teise fakti näol sain kinnitust, et kõrvallause eraldatakse komaga ka siis kui kõrvallause algab sidesõnaga. Kolmandaks ja ülioluliseks reegliks tooksin välja, et kõikide võõrkeelsete lühendite puhul tuleks lühendites olevaid tähti hääldada eestipäraselt. 15. Kuula üht Vikerraadio saadet ,,Keelesäuts" (enda valikul) ja tee sellest lühikokkuvõte.
oma nina ja suu rätikuga. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. 4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. 5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 8. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid. 9. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld! 10. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel! 1.5 Ohtlike kemikaalide märgistamine Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab olema selle EL liikmesriigi ametlikus
olulisem meelelahutuslik tegevus. Soome televisioonil aga oli nii tema kui ka tema eakaaslaste mõttemaailmas oluline roll. Selle kaudu oli võimalik näha, kuidas elatakse raudse eesriide taga. Paratamatult nähti, et seal on elu parem. Paljud minu ema vanused neiud tahtsid minna näiteks soomlasele mehele. Seega kujundas Soome televisioon oluliselt minu ema põlvkonna väärtusi ja maailmapilti. Vahel kuulas mu ema raadiot. Eesti raadiotest oli oluline Vikerraadio. Sealt sai kuulata uudiseid Eestist ja mujalt Nõukogude Liidust, kultuurisaateid ning muusikat. Ühtegi konkreetset programmi mu ema ei jälginud. Raadiost kuulas ta seda, mis sealt parasjagu tuli. Samuti oli vahel kuulda Radio Luxembourgi, kust lasti välismaist muusikat. Mu ema teabeväljas mängisid olulist rolli ka raamatud. Ta oli sage raamatukogu külastaja. Teda huvitasid maailmaklassika ja kriminullid. Mu ema oli väga tihe teatri- ja kinokülastaja
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
,, Nukitsamees", ,,Metsluiged", ,,Arabella mereröövli tütar", ,,Nipernaadi" (Kaljo Kiisk), ,,Siin me oleme", ,,Hullumeelsus" Ajakirjand Täheke, Pioneer, ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker, Paide rajooni leht, us Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised,
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...
(28. juuni 1952 13. märts 2010) Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna. Kuni aastani 1988 oli Tartu Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel. Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana). Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont, Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor. Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist. Koos Tuvikesega sai mais 2011 omanimelise asteroidi ka kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega,
: a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine : lõikekiiruse tõstmine 1 : 10,0 10,0 Kas keeruka tagasisidestatud skeemi matemaatilise võrrandi kuju on : a. polünoomide jagatis b. kõrgemat järku polünoom c. polünoomide korrutis : polünoomide jagatis 2 : 10,0 10,0 Millist raadiosignaalide moduleerimise viisi kasutab Vikerraadio saatja? : a. impulsi amplituudi b. impulsi laiust c. impulsi sagedust : impulsi sagedust 3 : 10,0 10,0 Binaararv 111101 on detsimaalarvuna ... : a. 61 2**5+2**4+2**3+2**2+0**1+2**0111101 (B) = 61 (D) b. 21 c. 31 d. 41 e. 51 : 61 4 : 10,0 10,0 Teisendage arv 1010100 binaarkoodist detsimaalkoodi : a. 84 b. 94 c. 74 d. 64 e. 88 : 84 5 : 10,0 10,0
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
http://uudised.err.ee/index.php?06253085 Tehver: mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar 17.05.2012 16:28 Mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar kõik need kuus aastat, kui see norm on kehtinud, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste kokkukukkumine nii riigikohtus kui prokuratuuris on pannud esitama küsimust nii riikliku süüdistuse kui ka seadusandja praagi kohta. Jaanus Tehver rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et mõjuvõimuga kauplemise sisutus väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne. "Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus esimene kohtulahendini jõudnud kaasus üleüldse," märkis Tehver.
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
riiklik. Majanduslikud riiklikud ettevõtted: kust riik toteerib täiendavalt (riik maksab juurde) annavad arvestuslikku majanduslikku kasumit 1. (nt) Tallinna Sadam (annab suurima tulu) 2. Eesti Energia Strateegilised: 1. Kaitsevägi 2. Politsei ja piirivalve 3. Toll 4. Juriidika (kohus, politsei, vanglad, arestimajad...) 5. Tee-ehitus 6. Transport 7. Energeetika (elekter, soojus) 8. Side (Elion ~30%, ETV, ETV2, Vikerraadio, Raadio2) Riigiettevõtte juhtimine: Kõige kõrgem võimuorgan haldusnõukogu (väike ~paarteist) 50% ametkonna esindajad (jälgivad, et antud ametkonna huvid oleksid järgitud), 50% spetsialistid ja erialateadlased. Haldusnõukogu liikmed on tasustatavad. (miinimumpalt ~299, haldusnõukogus palk suursuur) Haldusnõukogu valib enda hulgast esimehe. Kui kohal vähemalt pooled liikmed, on haldusnõukogu otsustamisvõimeline.
1990 ,,Ema süda" 1991 Missa nr 2, op 28 1991 ,,Õnnis on inimene", op 29 1991 ,,Gratias agamus Domino Deo nostro", op 30 1991 8-häälne motett ,,Benedictio", op 31 1991 ,,Joomalaulud", op 32 1992 ,,Tänulaul Päikesele", op 35 1992 Missa nr 3 ,,Eesti missa", op 36 1992 ,,Te Deum", op. 37 1992 Segakoorilaulutsükkel ,,12 laulu püha neitsi Maria auks", op 41 1992 ,,Kiitke Issandat" 1992 ,,Sanctus" 1993 Jõuluoratoorium, op. 39 1993 ,,Libera me", op 43 1993 Väike Vikerraadio reekviem ,,Urmas kuulas raadiot" (popurrii olemasolevatest Vikerraadio signatuuridest), op 44 1993 Litaania püha Maarjamaa auks, op. 45 1993 Missa nr 4 ,,Jõulumissa", op. 46 1994 ,,Yleiset luomissanat", op 51 1994 ,,Pontsiku küpsetamise laul" 1995 ,,Ganymedes", op 53 1995 ,,Koduloomade kontsert" 1996 ,,Aurora borealis" (,,Põhjataeva virmalised"), op 58 1997 Sümfoonia nr 3 ,,Aegade hämarusest", op. 63 1997 ,,Kalevi tulek", op. 64
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestati nõukogude poolt 21.august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. S...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. ...
Alar Kotlile pühendatud näitust kajastati erinevates meediaallikates kanalites: NB! Pressiteade ja ilmunud artiklid panna lisasse! 1) Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“, Kadri Kopso, Väike-Maarja valla infoleht, august 2014 (vt lisa ?) 2) Pressiteated enne näituse avamist kõigisse meediakanalitesse (ajalehed, ERR, tele- ja raadiokanalid) ning arhitektuuri ja ehituse erialaliitudesse (vt lisa ?) 3) Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, Vikerraadio „Kultuuriminutid“, 28.08.2014 4) Raadio 3 – kui ei oska nimetada konkreetset kuupäeva ja saadet ja autorit, siis jäta välja! 5) Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, ETV „Aktuaalne Kaamera“, 28.08.2014 6) Kukkuv tornikiiver tabas sümbolit, Inna Grünfeld, Virumaa Teataja, 02.09.2014 (vt lisa ?) 7) Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“ tõi Alar Kotli ja tema rikkaliku loomingu väike-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
