Külm sõda Teine maailmasõda muutis mitmel pool jõudude vahekorda ja riigipiire maailmas.NSV Liidu ja lääneliitlaste suhted muutusid teravaks.Külm sõda oli sõda,kus ei kasutatud relvi.Stalin unistas oma maailamvalitsemisest,tugevdas kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk-ja Ida-Euroopas.Ta kogu jõud oli suunatud sõjatööstuse arengule.Ta andis märku,et NSV Liit valmistub konfliktiks Läänega. Külma sõja alguseks nimetatakse 1948.a. juunis toimunud Berliini blokaadi.Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast,st elektrist,kütusest ning toiduainetest,lootes linna põlvili suruda ning endaga liita.Lääne-Berliini ei suudetud alistada.USA suutis koos liitlastega õhusilla albil tagada Lääne-Berliini varustamise.Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Nõukogude Liidule vastu astumiseks asusid Lääne-...
Tuumakütus- tänu temale üldse reaktsioon toimuma hakkabki. 21. Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25
1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival Hipiliikumine, neegerliikumine, võidrelvastumine, pingelõdvendus, tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1971-1980
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...
- Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt) - Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi) - Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine. Tuumapomm Hiroshimale (6 aug 45) ja Nagasakile (9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke. Kommunism säilis
Arutlus Külmasõja kujunemine : Miks said endistest liitlastest vaenlased? Teine maailmasõda lõppes 1946. Aastal Pariisi rahukonverentsiga. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku Lääne etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk ja Ida Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgil...
23. Selgita mõistet neutronite paljunemistegur. Tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis kasvab ahelreaktsiooni käigus lõhustuate tuumade arv, teineteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Uute tuumade tekkel tekib palju neutrone ja lõhustumiste käigus neutronite arv kasvab, seda nimetataksegi paljunemisteguriks. 24. Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? Termotuumapommi plahvatusel vabanev energia on palju suurem kui tuumapommil. 25. Kirjelda termotuumareaktsiooni. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks?
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse t...
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse t...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemili...
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Kü...
Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva. Tegemist on äärmiselt raskesse ja peenikesse kesta (sageli vana kahuritoru) pakitud lõhkelaenguga. Heites sellise pommi 10-km kõrguselt kihutab selline peenike pulk küllalti sügavale maa sisse. 29. Millistest põhimõttelistest osadest koosneb tuumareaktor? Koosneb juhtvarrastest, kiirguskaitsest, soojusvahetist, soojuskandjast, tuumkütusest, aeglustist 30. Kirjelda termotuumapommi tööpõhimõtet. Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni.
Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva. Tegemist on äärmiselt raskesse ja peenikesse kesta (sageli vana kahuritoru) pakitud lõhkelaenguga. Heites sellise pommi 10-km kõrguselt kihutab selline peenike pulk küllalti sügavale maa sisse. 29. Millistest põhimõttelistest osadest koosneb tuumareaktor? Koosneb juhtvarrastest, kiirguskaitsest, soojusvahetist, soojuskandjast, tuumkütusest, aeglustist 30. Kirjelda termotuumapommi tööpõhimõtet. Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni.
Majandusabi Nõukogu). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid, kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõuko...
Reaktorit ümbritseb paksuseinaline kiirguskaitse, nt paks betoonist ümbris. 21.Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22.Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna. See toimub termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
tuumarelvade ja/või tuumarelvade uuringute programmid Riigid, kes arvatavasti omavad tuumarelvi, kuid pole nende olemasolu avalikult tunnistanud Natuke tuumapommidest · Väikseim tuumarelvakandja oli ameeriklase Davy Crockett`i loodud "suurtükk." · Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. · Termotuumapommi idee töötasid välja Ungari päritolu USA füüsik Edward Teller ja Poola päritolu matemaatik Stanislaw Ulam. · Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui 1 megatonn (Hiroshimale 6.VIII ja Nagasakile 9.VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kt) ja võib täielikult hävitada kõik ehitised ning radioaktiivselt
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu
endast vaid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendeid. 6. Võidurelvastuse algus Külma sõja oluliseks jooneks kuj. võidurelvastumine. Külma sõja algul kulus NSVL-le ülekaal tavarelvastuses ( tankid, kahurid, lennukin jms.), kuid USA-l oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi puudutavad andmed ning 1949 a. katsetas NSVL edukalt oma pommi. 1952 a. katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva- vesiniku e. termotuumapommi. Järgmisel aastal õhkas oma pommi ka NSVL. Esialgu kavandati tuumapommide kohaletoimetamist peamiselt lennukitega, kuid 1950-ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea igale poole maailma viia. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära 3- nda maailmasõja puhkemise. 7. Demokraatlik maailm USA Tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümne...
1898 a. avastasid Marie ja Pierre Curie looduslikke uraaniühendeid uurides radioaktiivse elemendi, mille nad nimetasid polooniumiks(Po). Indium avastati 1863. aastal ühest taimest.Avastajateks olid Ferdinand Reich ja Hieronymus Theodor Richter. Indium avastati Saksamaal. Kaliforniumi(Cf) sünteesis 1950. a. Glenn Seaborgi töörühm kuuriumi aatomi tuumade kiiritamisel alfaosakestega. 1952. a. avastati seda elementi termotuumapommi plahvatussaadustes. Tseesium(Cs) sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal Bunsen ja Kirchhaff. Rootsi keemik P. T. Cleve avastas tuuliumi(Tm) 1879.a. erbiumoksiidis, mida omal ajal sai Marignae üterbiidist. Üterbiumoksiidi eraldumisel ja mida peeti inviduaalselt puhtaks aineks. Vaevarikka ja täpse eraldumise tulemusena jaotas Cleve erbiumoksiidi kolmeks
Lämmastikoksiidid ja freoonid lagundavad osooni, mistõttu selle sisaldus atmosfääris väheneb. Seetõttu jõuab Päikeselt lähtuv ultraviolettkiirgus Maale. Selle tulemusena suureneb päikesekiirguse mõjul inimeste haigestumine nahavähki ja hukkuvad mõned tundlikumad taimeliigid. USA-s haigestub juba praegu nahavähki mitukümmend tuhat inimest aastas rohkem kui varem. 1970. aastal sooritas prantsusmaa kaks termotuumapommi katsetust. Plahvatuskohas pidanuks õhu osoonisisaldus vähenema 5-10% võrra. Kuigi esialgu plahvatuspiirkonnas osoon lagunes, siis umbes kümne sekundi pärast juba 90% sellest taastus. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, aga osoonikihi hõrenemist on tähendatud ka Arktika, Euroopa ja Põhja-Ameerika kohal.
'' ,,Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid.'' Võidurelvastumine millal toimus ja milles seisnes? Külma sõja üks vorm oli võidurelvastumine, mille raames USA ja NSV liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. (Klaus Fuchsi kaudu jõudis teave venelasteni) Peale seda lõi USA veelgi võimsama relva vesiniku ehk termotuumapommi Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses, kuid USAle kuulus tollase maailma võimsaim relv tuumapomm Võidurelvastumine algas 1950. a alguses ja kestis 1994. aastani, mil NSVL lagunes, aga teoreetiliselt kestab see veel tänapäevanigi, sest tuumarelvad on siiamaani alles. Põhjused ja tagajärjed Võidurelvastumise peamine eesmärk ja põhjus oli vastase võimaliku rünnaku ärahoidmine suurema relvastuse omamise kaudu.
Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi. 45. Kirjelda termotuumapommi ehitust. Termotuumapommis liituvad liitium ja deuteerium ehk raske vesinik. 46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus
Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi. 45. Kirjelda termotuumapommi ehitust. Termotuumapommis liituvad liitium ja deuteerium ehk raske vesinik. 46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus
1976. Ühendatakse kaks Vietnamit. Kogu Ida-Aasia langeb kommunistliku võimu alla. Võidurelvastumine ja desarmeerimine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi võimsaid relvi, millega vastase rünnakut ära hoida. · Külma sõja algul kuulus tavarelvastuse ülekaal N.Liidule kuid USA oli välja töötanud tuumapommi (1945) · 1949 katsetas ka N.Liit edukalt oma tuumapommi · 1952. Katsetas USA termotuumapommi, järgmine aasta tegi seda ka N.Liit · 1950 hakati tootma kontinentidevahelisi rakette · Nende tootmisega likvideeris N.Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastumises. · Võidurelvastumise kõrvalt pööras lääs kõvasti tähelepanu ka oma kodanike heaolule, N.Liit seda aga ei teinud · 1958 hakkasid üliriigid vahetama mõtteid relvastuse vähendamiseks · 1969 algasid Helsingis läbirääkimised tuumarelvade piiramiseks (sõlmiti selleks 2
Takistada NL plaani siduda Lääne-Berliin majanduslikult NL okupatsioonitsooniga KÜLMA SÕJA VALDKONNAD Võisteldi kolmes valdkonnas: A) Võidurelvastumine B) Poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas C) Mõjuvõimu laiendamine kolmandasse maailma 1)ABC- relvad on massihävitusrelvad, nt tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad 1945 a USA kasutas tuumapomme Jaapanis 1949 a katsetas NSVL 1952 a USA katsetas esimest vesiniku e termotuumapommi 1953 a NSVL 1950-60 a USA-s varjendite ehitamise buum 2)1950 a NSVL – kontinentide vahelised raketid tuumalõhkelaengu transportimiseks Veidi hiljem USA. Hiljem varustati raketid jagunevate tuumalõhkelaengu peadega( st üks rakett kannab mitut tuumalõhkelaengut, mis on sihitud eri sihtmärkidele). 3) 1980 a alustas USA „tähesõdade kava“ väljatöötamist e õhu- ja raketitõrjevahendite väljatöötamist kosmoses. Plaan jäi teostamata.
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja alguses oli NSVL ülekaalus tavarelvastuses, USAl oli tuumapomm Stalin andis käsu kiirendada tuumarelva loomist, NL-i luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid, katsetas pommi 1949 1952 katsetati USAs vesiniku- ehk termotuumapommi, 1953 ka NSVL 1950ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid pommi viia igasse maailma nurka Lääneriigid mõtlesid ka kodanike heaolule, NSVL mitte Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt polt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis ilmselt nende olemasolu ära III MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS
· Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. · 1952. aastal katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva vesiniku- ehk termotuumapommi, järgmisel aastal ka NSV Liit. · Hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. NSV Liit likvideeris seega oma mahajäämuse tuumarelvastuses. · Tähesõdade programm eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
