· Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine. · Följetonlikus laadis kirjutatud. · Irooniline. Tegelased · Seff ehk Lennart Meri ehk Rahvusvaheline mees.
tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel, nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi väljarääkimisprotsessi. Paljude preemiate ja aumärkide hulgas pälvis Karusoo 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetet lavastuse "Misjonärid" eest. Merle Karusoo näidendeid: 1980 "Olen 13aastane" 1982 "Meie elulood" 1982 "Kui ruumid on täis" 1997 "Kured läinud, kurjad ilmad" 1999 "Küüdipoisid" 2002 "HIV" 2005 "Misjonärid" 2006 "Täna me ei mängi" (kaasautor Toomas Lõhmuste) 2006 "Küpsuskirjand 2005"
Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriitikas on öeldud, et ekslikult on ühest tõe tunnusest tõe definitsioon. Sest ka ekslikele ja vääradele uskumustele tuginev tegutsemine võib viia eduka tulemuseni. Selline kriitika ütleb, et uskumused töötavad sellepärast, et nad on tõesed, mitte ümberpööratult. On ka võidetud, et pragmatistlik tõeteooria teeb tõe meelevaldselt muudetavaks ning suhteliseks asjaks, millel puuudb kindel alus. Näide
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimi...
annab pildi ajajärgu avalikus elus ilmnenud ebakohtadest ajakirjandusringkondade kujutamise kaudu. Jõuka ärimehe sisemist ummikut kujutab psühholoogiline romaan "Ennäe inimest!" (1918). Metsanurga loomingu põhiprobleemiks on inimese eetilised valikud ja käitumine. Tema maailmavaatelistel ja ideelistel konfliktidel põhinev looming -- draama "Kindrali poeg" (1925), romaanid "Jäljetu haud" (1926), "Valge pilv" (1926) ja "Punane tuul" (1928) -- äratas 1920. aastate kriitikas ägedaid vaidlusi. Mait Metsanurk elas oma viimased aastad Tallinnas. Mõningate andmete järgi oli ta töötanud Nõmmel kojamehena. Need aastad olid talle ebasoodsad. Mait Metsanurk suri 21.augustil 1957.aastal. Ta on matud Metsakalmistule. Kümme aastat tagasi novembrikuu päikeselisel päeval avati Mait Metsanurga sünnitalu kohas mälestuskivi. See asub tammede all ja mitte kaskede keskel, mis kirjanikule rohkem oleks meeldinud.
Partei on siiski rühmitus, mille liikmed kavatsevad õhiselt tegutseda konkurentsivõitluses poliitilise võimu pärast. Schumpeter on oma teooriates keskendunud valitsemisaparaadile. Autori esindatud kriitika annab ruumi tõestamaks, et teine demokraatiakonseptsioon annab otsustamisõiguse isikutele, kes on saanud selle konkurentsivõitluses rahva häälte pärast. Joseph A. Schumpeter väidab oma klassikalise demokraatiakontseptsiooni kriitikas, et pole olemas sellist asja nagu üheselt määratud üldine hüve, milles kõik inimesed võiksid ühel nõul olla või millega neid ratsionaalse arutluse varal saaks nõustuma panna. See ei ole põhjustatud eeskätt mitte asjaolust, et mõned inimesed võivad tahta asju, mis ei ole üldine hüve,vaid hoopis fundamentaalsemast asjaolust,et erinevate indiviidide ja gruppide jaoks tähendab üldine hüve paratamatult erinevaid asju
varem pole ilmunud nii palju ja mitmekesiseid eestikeelseid ilukirjanduslikke või sellele pretendeerivaid teoseid. Tagajärjeks on «käärid» ilmuva kirjanduse ja selle kirjandusavalikkuses sünkroonse peegelduse vahel. Ehk teisisõnu: kirjandus elab oma veealust afaatilist elu, mille tunnistuseks on küll ilmumisteated, müügiedetabelid, aga pole kirjanduslikku dialoogi. Ja mis elu elab kriitika, selle dialoogi esmane kindlustaja, kui kriitikas leiab vastukaja vaid viiendik ilmuvast toodangust? Sama üksildast elu kui kirjanduski. Tiit Hennoste on tähele pannud, et kriitika ajendi määrab nüüd kirjanduslik «uudiskünnis». See esitab kriitikale suhtekorraldusliku ülesande. Tänapäeval ongi kirjanduskriitika suhtekorralduse teenistuses, kasvanud on promoveeriva (esitleva) kriitika osa. Promoveerimisvajadus (et ikka uudiskünnist ületada!) on tõstnud kirjastajate rolli kriitikavälja kujundamisel
Eestis oli palju põllumajandustehnikume, kust tuli samuti spetsialiste. Eestlased olid töökamad, austus oli maa vastu suurem. Otsiti võimalusi mehhaniseerida, leiutati uusi masinaid. 8 Pleenum Kommunistide vaheline võitlus (Juuni kommunistid ja Venemaa kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa. Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu.Vastupanuliikumine 1970: 1970date lõpul loodi otsesed sidemed pagulasorganisatsioonide ja
ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu esituslaadi nimetanud domineerivalt sõnarõhuliseks. Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas. Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral. Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega (3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks.
valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit. Kosmopolitistlikke põhjendusi kasutati õigluse ja võrdse austuse saavutamiseks nii orjanduse vastu kui ka naiste õiguste võrdsustamiseks meestega. Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja
1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks?
Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Eesti keeles on esimene alguspärandist tõlgitud Shakespeare'i teosena ilmunud 1910 "Hamlet". 1930. aastaist on olulised A. Orase tõlked. Teosed · "Hamlet" · "Kuningas Lear" · "Romeo ja Julia" · "Othello" · "Tõrksa taltsutus" · "Suveöö unenägu" · "Veneetsia kaupmees" · "Palju kära ei millestki"
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''
on saavutanud kõrgetasemelise moraalse õigsuse, mille on Kant visandanud. Kuigi ta leiab, et elu on pigem nüüd tühi. Ta ütleb, et ta on ükskõikne kõige suhtes ja on tihti haige. Nagu parimad moraalsed filosoofid, iga päev huvitab mind aina rohkem ainult sellepärast, et see toob surma lähemale. Maria arvab, et ta soovib Kanti külastada, kuigi nagu ta Kanti portreelt märkas sügavat rahu seal ja moraalset sügavust- kuid mitte teravust , mis on puhta mõistuse kriitikas tõend. Maria anub oma jumalalt, et ta annaks talle midagi, mis viiks selle väljakannatamatu tühjuse hingest välja. Kuid Kantil ei ole ilmselt selle vastu midagi pakkuda. 3
sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus
psühholoogiliseks õpetuseks, mis (oma terminitega) seletab lahti võimalikult suure hulga hingeelu nähtusi( iseloomulik näide: kõigil suuremail psühholoogia koolkondadel on oma käsitus õppimisest ja psühholoogia võimalustest). Koolkondade paljusus ei tähenda nagu oleksid need omavahel vaenujalal. Näiteks toetuvad hiljem väljaarenenud humanistliku ja kognitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitikas alla satnitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitika alla sattunud psühhoanalüütilise ja biheivioristlikule psühholoogiale. 24. Kasuta psüh õppimisel võimalikult sageli seslle teadusharu enda pakutud võimalusi: mälutehnikaid, kognitiivseid skeeme, harjumuse kujundamise seaduspärasusi, õpiteooriaid jne. 25. Selge teadmine millegi mitteteadmisest. Äratundmine, et olulises asjas puudub meil seletus, tõlgendus, arusaam, terviklik kontseptsioon või teooria
olemas. ,,Kriitiline ratsionalism" seisneb teiste ning enda teooriaid ja oletusi kritiseerimises.Teadmine on aga vaid oletus, sest on peaaegu võimatu olla mingis väites või faktis täielikult kindel ning me lihtsalt oletame, et teatud väide on tõene. 8. Kuna kõige veenvam õigustus teadmisele on autoriteetne allikas, kuidd me ei saa kunagi kindel olla kui autoriteetne see tegelikult on. Kuna muidu ohustaks see tõe objektiivset käsitlust ja kriitikas selle suhtes. Sest kui sügavale me ka ei tükiks ei leia me autoriteeti kelle väljapakutud väidet ei saaks kritiseerida. 9. Kui inimene ei küüni tõeni, siis minu meelest ei saa ta väita et sta seda ei tee, sest selle väitmine tähendab siiski, et ta teab või küünib selleni. Võimatus kõneluseks Gadamer väidab, et inimestevaheline mõistmine ja mõtetevahetamine on suhtlusest kaduma hakanud
,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati
,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati
Teemad tahvlil kirjas, jõuti üheskoos järeldusele, et sellist raamatut pole maailmas olemas. Õpilased arvasid, et õpetaja võiks taolise raamatu ise kirjutada. Aidi vastas, et kui ta viitsib, siis kirjutab neile selle huvitava raamatu. Selle peale, et õpetaja tõesti kavatseb kirjutada raamatu, itsitasid lapsed sõbralikult. Kuigi mõte tundus Aidi Valliku jaoks esialgu raskesti teostatav, sündis sellest siiski raamat. ,,Kuidas elad, Ann?" võeti kriitikas üsna ülbelt vastu. Mõned arvustajad tegid julgeid teoreetilisi üldistusi - noorsookirjandus polevatki päriskirjandus, vaid õppe- ja ilukirjanduse vahele jääv mutant. Välja käidi ka seisukoht, et noortele sobivat kirjutada vaid noortel ja kirjanik oma 30 eluaastaga olevat selleks juba liiga vana. Ei mingit huvi selle vastu, missuguses eas on kirjutatud paljud üldtuntud noorsooraamatud! Kriitikute arvamused lugejale üldiselt korda ei lähe. Aidi Valliku ,,Kuidas elad, Ann
inimesekujutis. Saksa okupatsiooni ajal hoiatati teda juba lubamatu kaldumise pärast dekadentsi. Tema töid peeti funktsionääride poolt ebasobilikeks, et neid ühiskondlike asutuste seintele riputada, mis tekitas probleeme kunstniku tööde ostmisel Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt. Oma päevikutes on ta meenutanud, kuidas koolipäevil püüdlesid kõik uudsuse ja modernsuse poole ja tundis pahameelt, et enam ei uuendatud midagi ning pandi seda lausa pahaks. Eesti edumeelses kriitikas sai ta endiselt tema individuaalsust ja meisterlikkust hindavate õiglaste hinnangute osaliseks. 1943.aastal valmis uus autoportree, seekord kujutades moekat enesekindlat naist. Selleks ajaks oli ta leidnud oma koha ning tunnustuse eesti kunstis. Pärast Rootsi põgenemist 1944.aastal tuli kunstnikku loomingusse pööre. Tema looming ei leidnud Rootsis kunagi erilist tunnustust. Varasema eksiilis valminud loomingu juures on märgata Pablo Picasso klassikalise perioodi täidlasemaid
J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas ,,Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati ,,Noor- Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus ,,Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt ,,Tarapita" tegevuses. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu ,,Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis ,,Armukadedus" (1933). Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante ,,Uus elu" (1924) ja V. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm.(3) Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis
● Miks on sugu nii olnuline ? vast: ● Kuna sugu on alati kohal olev nähtus ● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ?
riigilipp, kuid see oli kõik. 21 septembril valitsus EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed 1950 lahkus loodeti Lääne-Eesti kaudu põgeneda, aasta märtsis. Süüdistati senist partei juhtkonda enamik sattus aga NSVL kätte. 22 septembril kodanlikus natsionalismis, vääras sisenesid punatankid Tallinna ja üksteise järel kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus nõrgas langesid ka teised linnad. Pärast ägedaid lahinguid kriitikas ja enesekriitikas. Algas puhastustöö riigi ja heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu
ja argipäev. Rõõmus ning helge kahekesi-olemise ja jäämise hoog asendub leebe mõtlikkusega, mis oskab hinnata ka väikseid ande ja tähelepanuavaldusi, kus iga päev ja iga hetk saavad väärtuseks. Mehe ja naise armastuse juurde kuuluvad perekond, lapsed ja kodu. Ellen Niidu luule põhitoon on optimistlik ning helge, samas ka pisut nukratooniline, väljendades sellisena naise olemuslikku ellusuhtumist. Kriitikas on teda peetud oma põlvkonna naise elutunde ja maailmapildi avardajaks ning poeetiliseks tõlgendajaks kõige esinduslikumal tasemel.(Kalda, 1991) Ellen Niidu lasteluule on keelemänguline, laulumänguline ja ka temaatiliselt mänguline. Tema lasteluule on määratud last mõjutama, see on pedagoogiline suuremal määral kui täiskasvanuile kirjutatud luule. Luule abil tahab autor lapsi kujundada nagu kasvatajagi. Luule
Kui ajaloolistest religioonidest puhas - moraalne - tuum väljavõtta, siis tuleks neid mõõta eetilise mõistuse proovikiviga ja eristada ehtne ebaehtsast. Tõeline kirik on Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu. Teos, milles Kant sellise uurimuse läbi viib, on "Religion innerhalb der Grenzen der blossen Vernunft". Piirides: Eelkõige ei tohi siin puhta mõistuse kriitikas tõmmatud piiridest väljuda ja seda, mis võib olla vaid usu objekt, esitada tõestatud teadmisena. Kant jõuab muuseas tulemuseni, et kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon. See teos koosneb neljast osast: 17 I. Kurja põhimõte elust meie sees hea kõrval; või radikaalne kurjus inimloomuses; II. Headuse printsiibi võitlusest kurjaga valitsuse pärast inimese üle; III
William Shakespeare (1564 1616) Eluloo põhifaktid Shakespeare elust teatakse kindlalt erakordselt vähe; nii vähe, et see on andnud alust kahtlustele, kas sellist kirjanikku nagu Shakespeare üldse olemas oli või on tegemist mitme autori ühistööga. Olgu kuidas on, lugejate jaoks on tähtis, et sellised suurteosed on maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on...
Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. 1993 ilmus "Luuletused 1987-1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis esindavad radikaalset keeleluulet ja tekitasid kriitikas vastandlikke arvamusi. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest dzässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, 2003 järgnenud eepos "Meeter ja Demeeter" aga põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma
üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu - pimedus välistab valguse, maskuliinsuses ei ole midagi feminiinset jne. Derrida järgi ei ole selline opositsioon kooseksisteeriv, vaid üks pool valitseb teist (loogiliselt, aksioloogiliselt või muul moel) ning asetub temast kõrgemale. Üks hoiak alistab teise hoiaku, annab sellele negatiivse tähenduse. Näiteks kultuur, milles domineerib kristlus, peab teist usku inimesi tähtsusetuteks
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne. ,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi. Mõningates loodusvärssides mängib ajastu sümboolika, nagu teistegi luuletajate tolleaaegses loomingus. ,,Söerikastaja" rütmiline liigendus ei ole range. Raamat võeti lugejte poolt vastu tulise poolehoiuga, ehkki kriitikas heideti autorile ette võimalikke ebasobivaid alltekste ning ülikriitilisust. Kirjanike Liidu kongressil 1958. a. Detsembris tuli Krossil end arvukate süüdistuste ning väärtõlgituste vastu energiliselt kaitsta. 2.3. ,,Kivist viiulid"(1964) Luulekogu ,,Kivist viiulid" väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike tunnetuslike horisontide vardumist. Juba kaanevärvi kontratst ,,Söerikastaja" omaga kõrvutades ilmutab olulist teisenemist. Sugereeriva
näiteks J.Liivi ja E.Ennoga. Ligilähedasi “vanaaegse” luule märke oli samal ajal teistegi luuletajate loomingus, Kareval on see poolus aga väga sujuvalt ühendatud taidurliku keeletööga. Üldisemas mõttes peegeldab see vanema ja uuema traditsiooni ühendus sümbioosi romantilise ja sümbolistliku alge vahel – reeglina jääb valitsevaks viimane. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise – luulekogu “Vari ja viiv” on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. “Vari ja viiv” osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati
"Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus
raamatutes. Naljajutt võis pilgata riiakat ämma, juhmi külamatsi, kerglast rätseppa, häbelikku kosilast, vanapoissi ja vanapiigat ning muud seesugust. Nii sündisidki Eduard Vilde naljajutud nagu ,,Ärapõletatud peigmehed" (1885. aastal), ,,Klaamani emanda kosilased" (1887. aastal), ,,Pill pingu taga, toru toa taga" (1888. aastal). Vilde naljajutud meenutavad oma pööraselt veidrate olukordadega, aga ka osalt tegelaste poolest noore Mark Twaini humoristlikke lühipalu. Eesti kriitikas kujunes Vilde 90- ndate aastate algul kirjanikuks, kellele osutati kõige enam tähelepanu ja keda rünnati kõige teravamalt. Vastupoleemikas väitis Vilde, et ta võtab aine elust ja ei ole midagi parata, kui seal esineb nii palju pahelist. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 184-186) Pöördunud 1892. aasta kevadel tagasi kodumaale, asus Vilde Karjakülla vanemate juurde kavatsusega elatuda vabakirjanikuna.1892. aasta suvi ja sügis olid Eduard Vildel
mõistus. See on Jumal kes otseselt kutsub esile aistingud meie hinges. Kõik mida me tajume on "Jumala väe väljendus". Objektid eksisteerivad niisiis ka siis kui me neid ei taju kuid kõiketeadva Jumala teadvuses. Berkeley kahtleb, kas "aeg" ja "ruum" on üldse absoluutselt või iseseisvalt olemas. Berkeley mõjutas tugevalt D.Hume. Hinnang: Tänapäeva seisukohalt on G.Berkeley vaated äärmiselt ühekülgsed. Tema tähendus oma kaasajale seisnes eelkõige olemasolevate süsteemide kriitikas. Ta aitas tasakaalustada üha süvenevaid materialistlikke vaateid maailmale.
3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus · nõrgas kriitikas ja enesekriitikas Millal toimus EK(b)P 8 pleenum? 1950. a märts Mis olid EK(b)P 8 pleenumi otsesed Mis olid EK(b)P 8 pleenumi kaugemale tagajärjed? ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? · Ulatuslik suurpuhastus kohalikes · ENSV-s said võimule Venemaa võimuorganites, haridussüsteemis, eestlased koos valdavalt muukeelse
võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti kõrge parteikomisjon ENSV'sse olukorda kontrollima. 1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos
a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud. Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks. 40.Poliitilised olud 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. Tagajärjed- 8. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemides, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Võimule said Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik
Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda Relvastatud vastupanuliikumine. kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud
Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Eesti keeles on esimene alguspärandist tõlgitud Shakespeare'i teosena ilmunud 1910 "Hamlet". Looming jaotatakse 3 perioodi: 1. (1590.-1600.a.) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad, optimistlik elutunnetus (,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki") 2. (1601.-1608.a
tundelisus, irratsionaalsus, süsteemitus - millega mehed on liigagi tihti iseloomustanud naiste identiteeti ja kirjutamist. [Mehed tunnistavad tänapäeval juba ka endi irratsionaalset käitumist. E.L.] Cixous on mõlemast ohust teadlik. Üheks põhjuseks, miks ta ütleb, et feminiinset kirjutamist ei saa defineerida, on takistada selle asetamist sümboolse korra binaarseks opositsiooniks. Oma sümboolse korra kriitikas osutab ta, kuidas naise tõlgendamine loodusena vastanditepaaris kultuur/loodus on võimaldanud naise ajaloost välja jätta. Seepärast pole tõenäoline, et ta pooldaks sellist naiskirjutust, mis viiks samale väljatõrjumisele. Üritades otsida uut tähendussüsteemi, saab ta muidugi toetuda vaid vanadele sõnadele, mis kannavad kultuurilise tähenduse traditsioonilist lasti: "Mehed ja naised on vangistatud aastatuhandete kultuuriliste määratluste võrku, mis
pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu - pimedus välistab valguse, maskuliinsuses ei ole midagi feminiinset jne. Derrida järgi ei ole selline opositsioon kooseksisteeriv, vaid üks pool valitseb teist (loogiliselt, aksioloogiliselt või muul moel) ning asetub temast kõrgemale. Üks hoiak alistab teise hoiaku, annab sellele negatiivse tähenduse. Näiteks kultuur, milles domineerib kristlus, peab teist usku inimesi tähtsusetuteks
* PARTNEREID ÜHENDAVA MÕTTE VÕI TEGEVUSE VÄLJENDAMINE KEHTESTAVA KÄITUMISE PÕHIMÕTTEID: o kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt 13 o olge teiste suhtes avatud, vastuvõtlik, koostöövalmis o veenduge, et mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega o olge tagasisides ja kriitikas täpne o ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit " täitesõnadega " o ärge laske enda ega teiste hinda alla LÄBIRÄÄKIMISED o On protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vastandlikud huvid, nad väljendavad ja kaalutlevad võimalikke lahendusi LÄBIRÄÄKIMISTE FAASID o I MIN- MAX STRATEEGIA
näiteks J.Liivi ja E.Ennoga. Ligilähedasi "vanaaegse" luule märke oli samal ajal teistegi luuletajate loomingus, Kareval on see poolus aga väga sujuvalt ühendatud taidurliku keeletööga. Üldisemas mõttes peegeldab see vanema ja uuema traditsiooni ühendus sümbioosi romantilise ja sümbolistliku alge vahel reeglina jääb valitsevaks viimane. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise luulekogu "Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. "Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid
lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. SOTSIALISM + EESTI 5 Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunn...
kitsamas tähenduses)[neid tuleb veel edasi analüüsida, et leida võimalikkuse tingimused], ihalusvõime, võime tunda lõbu ja vastumeelsust[analüüsitud mõistust kriitiliselt]. Kui teeme kindlaks võimalikkuse tingimused, siis saab selgeks, mis on võimatu. Mis on võimalik ja mis on võimatu nendel tingimustel? Tehes kindlaks tunnetusvõime võimalikkuse ehk tema piirid. Sünteetiline meetod, puhta mõistuse kriitikas tegeles sellega ja tuletas sellest teaduse puhta mõistuse analüüsist. Promelagonas kasutab ta analüütilist meetodit ehk ta lähtub teadusest(matemaatika ja loodusteadus). Viib tagasi mõistusele. Transtsendentaalne argument on tänapäeva filosoofias, mis on loodud Kanti filosoofia alusel: A; B → A; B. Matemaatika on seotus meelelisusega. Selle tunnetusvõime analüüs annab võimalikkuse tingimused niimoodi. Matemaatika on tõesti olemas ja on teadus(A). Neid võimeid peab
algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.
seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. • Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks. Derrida poststrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu (pimedus välistab valguse). Derrida arvated tuli uuendada mõistet „erinevus“. • M. Foucalt: Ta mõtete tuumas on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule. Diskursuse all peetakse silmas tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust. Diskursioon on reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibiv inimene ei pruugi
Kutselise teatri algusjärgus kirjutasid arvustusi paljud hilisemad näitekirjanikud (Raudsepp, Metsanurk, Tammsaare). Suurem osa toonastest arvustustest on jäänud üldajalehtede veergudele. Tehti ka esimesed eriajakirja-katsed. 190910 ilmus Tallinnas nädalaleht "Näitelava". Suhtumine hakkas kähku muutuma esimese iseseisvuse päevil. Teatrikriitika põhimõtteline hüpe kõrgemale nõudlikkusele ja professionaalsusele oli toimunud juba eelmises arengujärgus. Üsna kiiresti toimus kriitikas põlvkondade vahetus. Täiesti või peaaegu täiesti hülgasid teatriarvustuse Karl Menning, Juhan Luiga, K. A. Hindrey. Uuteks maitsemäärajateks tõusid juba perioodi algul Artur Adson, Rasmus Kangro-Pool. Voldemar Mettus, Hanno Kompus, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu. Kõige tähtsam väljaanne oli ajakiri "Teater", mis hakkas ilmuma nov-s 1934 peaaegu-kuukirjana 9 numbrit aastas, kolmekuulise vahepausiga suvel. Käsitlustes hinnati lühidust, kuid samas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
