"arengutaset" - 251 õppematerjali

Riigi iseloomustus: Norra

Riigi iseloomustus Norra  Norra asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Naaberriikideks on idas Rootsi, lõunas üle mere Taani ning läänes üle mere Island.  See on ümbritsetud ida- ja põhjakaldast Norra merega ning lõunakaldast Põhjamerega.  Riigi kuju on põhja-lõuna suunal piklik ning suhteliselt kitsas, kõige laiem osa asub lõunas ja Norra põhjaosa ulatub üle Rootsi ja Soome ülaosa kuni Venemaani välja.  Oslo kaugus Tallinnast on umbes 876 km. Kellaaeg erineb -1 tunni võrra, see tähendab seda, et kui Eestis on kell nt 21:00, siis Norras on 20:00.  Seal elab (1. jaanuari 2011 seisuga) 4 920 305 inimest ning see on keskmine riik.  Rahvastiku paiknemise keskmine tihedus – 16 in/km2 (2008 a andmed) Rahvaarv (x 1000) 5,000 4,900 ...

Erinevate arengutasemega riigid

Erineva arengutasemega riigid globaliseeruvas maailmas Kokkuvõte Maailma riike võib pingeritta seada ja rühmadeks jaotada väga mitmel moel. Parema ülevaate saamiseks on kasutusele võetud mitmed indeksid, mis annavad mitmekülgsema ülevaate arengutaseme eri aspektidest. Riikide arengutaset võib hinnata mitmel moel. Kõige sagedamini tehakse seda kitsalt majanduslikust aspektist lähtudes, kasutades sisemajanduse kogutoodangu näitajat. Mitmekülgsem ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestav on inimarengu indeks. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks tuleb SKT arvutada riigi elaniku kohta ja teisendada summa ühtsesse valuutasse. Samuti tuleb SKT arvutamisel arvestada kaupade ja teenuste hindade erinevust. Kui SKT on riigi

Geograafia KT: Muutused maailma majanduses

Kontrolltöö kordamisküsimused Muutused maailma majanduses 1 Mis on RKT? Rahvamajanduse kogutoodang. (Majanduses teatud ajavahemikus toodetud lõpphüviste summa) 2 Mis on tööhõive struktuur? Tööhõive struktuuri iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsust. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. 3 Millised on tööhõive struktuuri olulisemad muutused viimastel aastakümnetel? Esimese sektori osakaal on vähenenud ja kolmanda sektori osakaal suurenenud. 4 Selgita mõistet - rahvusvaheline firma. (näit.) Rahvusvaheline firma on firma, mis tegutseb mitmes riigis. Näiteks: 1) McDonald's, 2) Coca-cola, 3) Nokia, 4) Google, 5) Microsoft 5 Nimeta rahv.v. firmade eeliseid. Aitavad kaasa majanduslikule arengule: 1) Toovad riiki kapitali

Globaliseerumine, IAI, SKT

1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on

Kordamine 10. klassi geograafia üleminekueksamiks

a) Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides. b) Interneti kasutajate arv. c) Välisinvesteeringute maht. 24) Selgitage globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele. Positiivne mõju Negatiivne mõju Keskkonnanõuded on leebemad. Töökohtade puudus. 25) Nimetage näitajaid, mis iseloomustavad riigi arengutaset. a) Riigi arengutaset iseloomustab SKT ühe elaniku kohta b) Riigi arengutaset iseloomustav internetikasutajate hulk

Riiki iseloomustavad küsimused XI klassile

Kas riik omab territoriaalmerd ja majandusvööndit? Kas on oluline kalapüüdja? Kui suurel pindalal kasvavad metsad ja milline on metsasuse protsent? On seda palju või vähe? Mis tüüpi metsad kasvavad ja mis on peamised puuliigid?  Millistes riigi osades paiknevad suuremad metsamassiivid ­ kas ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades? Milleks metsa kasutatakse? Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust ­ kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja ümarpuitu, kas metsa järelkasvu eest hoolitsetakse? Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi puiduvajaduse? Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on riigi osa maailma metsatööstuses? Millised võivad olla peamised metsaga seotud probleemid riigis? Milliseid energiavarasid leidub selles riigis

Riigi arengutaseme näitajad: arenenud ja arengumaad

RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE  MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT ­ riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) ­ heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus

Geograafia mõisted

Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...

Muutused ühiskonnas - riikide arengutase, skt

MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT ­ sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene

Brasiilia riigi energiamajandus

Brasiilia riigi energiamajandus. 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3

Riikide arengutase

 Rahvamajanduse kogutoodang RKT (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul võrdlemisi sarnased. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM  Majanduse struktuur Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias

Geograafia - majandus

kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6. Mida näitab SKT ühe elaniku kohta? Mingi piirkonna majanduslikku arengutaset. 7. Millised majanduslikud probleemid kaasnevad Eesti rahvastiku vananemisega? Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulk suureneb, mis võib viia majandusolude halvenemiseni, sest tööjõudu oleks vähem. 8. Millised majanduslikud probleemid kaasnevad töötuse kasvuga? Tööpuuduse määr suureneb ning tööhõive määr väheneb, mis viib samuti majandusolude halvenemiseni, sest tööjõu hulk väheneks. 9. Millised kaks loodusvara on soodustanud Eesti majanduse arengut

Maakera energiaprobleemid

kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast.  Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat

Geograafia - Hiina

Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Hiina ekspordib vähesel määral kivisütt Jaapanisse, kuid impordib seda odavamalt sisse, olles teine suurim kivisöe importija. 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. 4  4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on Hiinas 3.4 Mwh. Võrreldes maailma keskmise toodanguga, mis on 2.7 Mwh, saab sellest järeldada, et Hiina on keskmises arenenum riik. 5. Millised oleksid Sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõtu? Mina soovitaksin kasutada rohkem hüdroenergiat, kuna osa maast on mägine. See

TERVISHOID

• Tervishoid on tegevuste kogum, mis hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist nii inimese enda kui tervishoiutöötajate poolt. • Seaduses: § 2. Tervishoid on tervisekaitse- ja arstiabisüsteem, mille ülesandeks on inimeste tervise kaitsmine ja tugevdamine, haiguste, puuete, vigastuste ja mürgistuste vältimine ning nende diagnostika ja ravi. • Tervishoiu tase, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet näitab riigi arengutaset.  Millest koosneb tervishoid? • Tervishoiutöötajad (arstid, perearstid, hambaarstid jt) • Raviasutused (haiglad, polikliinikud, taastusravikeskused, sanatooriumid, spaad jms) • Riigiasutused (Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt) • Apteegid  Eesti haiglad • Eestis on nelja liiki haiglaid: • kohalikud haiglad (neid on Eestis 4), • üldhaiglad (neid on Eestis 9), • keskhaiglad (neid on Eestis 4) ja

Argentiina

Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? Riigi idaosa katavad metsad, kuna seal on niiske. Põhjas kasvavad aga hõrendikud, ehk põhimõtteliselt seal ei olegi korralikke puid. Ülekaalus on okaspuud. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid on siiski mäestiku jalamil. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse tarbepuidu ( mööbel ja puit ) saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad endale puidust ka kasulikku materjali, näiteks mööblit jne. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Argentiina ekspordib puidutooteid näiteks,

Soome energiamajandus

Soomes on puudus kodumaistest fossiilsest energiast. Sellepärast peab importima olulistes kogustes naftat, maagaasi ja teisi energiaressursse, sealhulgas Uraani tuumaenergiat. Kuna Soomes kasutatakse väga palju tuule- ja vee-energiat, eksporditakse seda ka teistesse riikidesse. 4. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse. Esita kaart 5. Milline on elektrienergia toodang inimese kohta? Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 2392 kWh/inimene. Maailma keskmine on 2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. See näitab, kui arenenud riik on. Toodang on suurem, kui maailma keskmine. 6. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Rohkem hüdroelektrijaamu, sest riigis on siiski väga palju veevarusid. Muidugi ka kasutada suuremaid tuuleenergia allikaid, et ei peaks tegema mitmeid väikseid. 7. Milliseid alternatiivenergialiike oleks võimalik kasutada

Kas eesti keel on suur või väike keel?

keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset. Eesti keelel on kirjakeel ja ulatuslik raamatukultuur. Kirjakeel on umbes kolmandikul maailma keeltest. Eesti keeles on välja antud üle 90000 Vikipeedia artikli. See kõik näitab ,et eesti keel on kõrgelt arenenud keel. Eesti keele suurust näitab ka tema levik maailmas. Kuigi eesti keel ei ole eriti populaarne väljaspool Eestit, ei tähenda veel seda, et ta on välismaal tühine, sest seda õpetatakse mitmetes ülikoolides üle maailma

Geograafia riigieksam 2006

B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad  Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades).  Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset?  Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades?  Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?  Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus?  Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?   Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 39

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive.  4 2. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad. Võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi. * RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD ­ majandust ja rahvastikku iseloomustavad andmed, mille alusel on võimalik otsustada riigi koha üle teiste maailma riikide hulgas. * MAJANDUS ­ inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. 2.1 Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad:

Austraalia

Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis.

Geograafia kirjalik arvestus

sihtriigi seisukohast vaadatuna. Emigratsioon- ehk väljaränne on ränne teise riiki. Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid- tõuketegurid on negatiivsed näitajad, mis on piirkonna juures lahkumispõhjusteks. Tõmbetegurid on positiivsed näitajad, mis kutsuvad teise piirkonda migreeruma/rändama. Tööhõive struktuur- seda iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsus. Näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus, mille eesmärk on mõjutada rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja painemist. 3. ASUSTUS Mõisted: Linnastumine- linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus. Eeslinnastumine- suburbanisatsioon on inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse ­ eeslinnadesse.

MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL

Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! 10

Muutused majanduse struktuuris ja hõives

Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas.  MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine

Globaliseerumine ja ühiskonna areng

4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö  · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM  Inimarengu indeks IAI on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb 1) SKT 2) haridustaseme 3) keskmise eluea indeksist ·pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi ·haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi ·elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogu- toodangu (SKT) suurusega isiku kohta (USD) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM  Riikide jaotamine arengutaseme alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks:

Saudi Araabia, riigi energia majanduse iseloomustus

Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate energiavarade osatähtsus? 0% 4.Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Gaas turbine elektrijaamad (11 elektrijaami) Maaõli ja gaasi soojuselektrijaamad (7 elekrijaami) See näitab, et riik on arenenud, ja on olemas infrastruktuur et kindlustada riik elektriga. Kokku on 18 elektrijaami, see tähendab et riigis puudub monopoolia 5.Leia elektrienergia toodang 1 inimese kohta aastas ja võrdle seda näitajat naaberriikidega,maailmaga. Saudi Arabia – 6,576.34 (kWh per person) Naaberriikid: Yemen–187.55 (kWh per person)

Majanduse mõisted

arengust tulenevate riskide maandamisele ning stabiilselt areveva majanduskeskkonna loomisele. Ühishüved. Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Näiteks haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia. Majanduslik arvestus: SKP ­ sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse jõudnud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Inimarenguindeks ­ riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKP, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. 4. Inflatsioon, selle arvutamine. Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu vähenemine. Riigieelarve, tulud, kulud. Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. 5. Omandi, tarbimise, tulu maksustamine. Proportsionaalne ja progressiivne tulumaks. Riiklikud ja kohalikud maksud.

Itaalia uurimustöö 2

............................. 7 3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?..............................................................................................................................7 4.Milleks metsi kasutatakse?..................................................................................................................................8 5.Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest).........................................................................................8 6.Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?.....................................................................8 7.Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid

Itaalia uurimustöö 3

..........................................8 3.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)?............................................................................................................................. 9 4.Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?.................................................. 9 5.Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. ............................................................9 6.Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.................................................9 Hüdrosfäär................................................................................................................. 10 1.Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.................................................................

Globaliseerumine, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised kokkulepped, arengutase, rahvusvahelised ettevõtted

ostujõu. SKT arvutamiseks on kolm viisi: w toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus w tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind w sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu RKT- rahvamajanduse kogutoodang (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal.

Geograafia: RAHVASTIK

nakkushaiguste levik, kodusõjad, usukonfliktid, terrorism Vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ja ebatervislikud eluviisid. Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal. Imikusuremus, näitab kui palju sureb lapsi 1 eluaastal 1000 lapse kohta. Suremus ei ole hea riigi arengutaset näitav tegur. Sündimus on ka oluline riigi arengutaseme näitaja. 1 näitaja ei määra riigi arengutaset. 3. Demograafiline üleminek ehk siire -teooria, mis kirjeldab rahvastiku arengut läbi sündimuse ja suremuse muutuste. Muutuv rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi:  Demograafiline plahvatus e. demograafilise ülemineku esimene etapp. -Algas Euroopas 18. sajandi lõpus.

I Muutused ühiskonnas

ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon (Eesti 1991) NATO: Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon: sõjalis-poliitiline liit, rahu tagamine kriisikolletes (Eesti 2004) 16.Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks. sisemajanduse kogutoodang (SKT): aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus (mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. inimarengu indeks: riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist Selle alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks. 17.Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset. Sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja ÜRO inimarengu indeksiga. 18.Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset? ÜRO inimarengu indeksiga, kasutatakse ka teisi näitajaid nt: energia tarbimine

Mäng ja lapse areng. Mänguteooriad

Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine a)kooperatiivne võistlus-mäng B. Kooperatiivsed mängud (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi (arengutaset). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem. Viimastel tasemetel pole tunnetamine enam fragmentaarne – operatsioonid on omavahel seotud. 1)Sensomotoorne tase (0-2a): lihtsad liigutus- või tajuaktid, lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a)

Läti riigi energiamajandus

Läti riigi energiamajandus 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Daugava jõe ääres on hüdroelektrijaam Inukalnsis on suur maagaasihoidla 2. Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel.

Keskkonnaprobleemid mõjutavad riigi arengutaset Oleme teadlikud, et arenguriikides, madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse?

Ãœhiskonna areng ja globaliseerumine

Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus! Maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Arenenud riigid-Põhi ja arengumaad-Lõuna. Infoühiskond: Informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Kasvas panganduse, raamatupidamise jt äriteenuste tähtsus.Üha enam suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi-ja meelelahutustööstuse.Tehnoloogia areng. 35.Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: 1.Riigi majanduse üldine areng: · SKT ühe inimese kohta ehk SKT elaniku kohta (SKT, USA dollarites/elanike arv (mln)) · Rahvatulu inimese kohta 2. Tootmine ja tarbimine: · Energia tootmine ühe inimese kohta · Energia tarbimine ühe inimese kohta · Autosid (mobiiltelefone ... jm) 1000 elaniku kohta · Interneti kasutajad 1000 elaniku kohta 3.Sotsiaalsed näitajad: · arstide arv 1000 inimese kohta

Geograafia, rahvastik ja majandus

3. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. 4. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. 5. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. 6. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng. Põhimõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja arenenud riik, üleilmastumine, SKT, inimarengu indeks. skt- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus inimarengu indeks- riikide arengutaset iseloomustav indeks(rahvamajanduse kogutulu, haridus ja eluiga) Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel; 2) iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist korraldust; 3) selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele; 4) võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide

Islandi iseloomustus

jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Norra ­ keskmine sademetehulk on 250-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC kuni -16 ºC, juulis 0 ºC kuni 16 ºC. Eesti ­ keskmine sademetehulk aastas on 500-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC kuni -8 ºC. Juulis 16 ºC kuni 24 ºC. 5. Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Kõrgelt arenenud majandusega riik, väheseid loodusvaru püütakse kastutada säästlikult. Võrreldes teiste riikidega on Islandil õhk vähem saastatud, kuna nad kasutavad looduslikke energiaid ( nt hüdro-ja geotermaalenergia ). Ka püüavad nad üle minna vesinikkütusele, mis saastab vähem keskkonda ja õhku. 6. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. 1973

Poola arengutase

Poola arengutase Riigi arengutaset saame hinnata pljude näitajate järgi. Saame vaadata SKT-d, rahvatulu inimese kohta, erinavate kaupade ja teenuste tootmist ja tarbimist ning sotsiaalseid näitajaid. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit USD ning see on pidevalt kasvanud. Praegu on SKT 631, 833 miljardit USD ja SKT elaniku kohta on 16 599 USD. Poolas olid majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni, kuid siis hakkas valitsus äärmuslike meetodite abil püüdma olukorda parandada ning see õnnestus. Saavutati 2,6% SKT kasvamist aastas. Muutus ka inflatsioon, mis 1990. aastal oli 1200%, kuid 1994. aastal kõigest 30%-40%. Poola majanduslik tõus on tingitud peamiselt erasektori arenemisest, mille tulu moodustab praegu umbes 55% SKT-st. Poola inimarengu indeks on 0,862 ning ta on 37 kohal maailmariikide seas. Poola RKT (rahvamajanduse kogutoodang) 1995. aastal oli 3276 (USD) ja 1990. aastal oli 3960 (USD) ning kasvutempo oli 120,9%....

Majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine

inimese kohta inimese kohta inimese kohta 4. Kokkuvõte Austraalia, Peruu ja Eesti on kõrgelt arenenud riigid kuna seal on kõrged hariduse-ja tervisenäitajad. Enamik elanikkonnast töötab teeninduses. Samuti on sissetulek suur. Austraalia ja Eesti on võrreldes Peruuga suured saastajad, kuna sealsed inimesed on rohkem urbaniseerunud. Peruus on hariduse ja tervise näitajad madalamad kui Eestis ja Austraalias, mis põhjustab ka veidi madalamat arengutaset. Mind hämmastas, et Austraalias on nii vähe ohustatud linnuliike, arvestades seda, et Austraalia on üüratu suur. Imestama pani ka see, et Peruus on kõrge tervise näitaja. Austraalia kõrgele arengutasemele aitavad kaasa rohked maavarad (näiteks: nafta, kivisüsi ja ka teemantid). Austraalia kohapealt on aga takistuskiviks ebasoodne asukoht võrreldes muu maailmaga. Eestil ei ole nii palju maavarasid, et neid ekspordiks jätkuks. Peruu miinusteks on

Geograafia- Eesti Majandusgeograafia

kuna meil puudub vajalik tooraine. 6. Majandus jaotub kolmeks sektoriks: Primaarne (hankiv), Sekundaarne (töötlev), Tertsiaarne(teenindused jne.) 7. SKT kasut. et teada palju on riik aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahaliselt. Inimarenguindeksit kasut. et teada inimeste enda andmeid ( haridus+tervis) + SKT 8. Tootlikus näitab toodangu koguväärtust, mis on jagatud töötajate arvuga. 9. Spetsaliseeruvad näiteks tervishoid ja haridus. 10. Riigite arengutaset tööjõu jagunemises eri majandusharude vahel saab hinnata nii, et mida arenenud on riik, seda rohkem inimesi töötab kolmandas sektoris. 11. Eesti tähtsamad tööstusharud on: toiduainetetööstus, metsatööstus, energiatööstus. 12. veega ja tuulega taastuvad energiaallikad. Maavarad taastumatud. 13. Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega ning nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks.

Ajalugu KT Muistne Vabadus

Usund oli animism ehk elusa ja eluta looduse kummardamine. Rituaale viidi läbi kord kuus. Austati nõidasid ja tarkasi. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul! V: Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed aga aeg ajalt tekkisid siiski mõned tülid. Edelas elavate naabritega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja relvakonfliktid. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. V: Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste tõusuaeg, majanduse poole pealt läks suhteliselt hästi. Poliitika koha pealt läks samuti suhteliselt hästi. 12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? V: Põhjus oli see, et saksamaa tahtis idast enda ala suurendada ja saada juurde kaubanduslikke radasid (monopol venemaaga). Tulemus: eestlaste alistamine ja

Metsatööstus

Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast

Teraviljad referaat

Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal. Antiikajal ja kaubanduses oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset.  Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://www.ttk.ee/~laine/esmavajalikud_toiduained/teravi ljatooted.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teravili1

Riigid globaliseeruvas maailmas

Riigid globaliseeruvas maailmas Nimi Aerton-Chris Tasa Jätka sama riigiga, mille kohta koostasid rahvastiku iseloomustuse ja saada see õpetajale. riigi rengutaseme näitajad ning transpordi ja Argentiina turismimajanduse ülevaade. 1. Iseloomusta riigi arengutaset ja võrdle seda Eesti näitajatega ( võib välja tuua ka maailma või Euroopa keskmised). Millised on arengutrendid, kuidas need näitajad on muutunud? a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita) b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis

Uurimustöö

külma talvega. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt,500mm. Loodusvarad Loodusavardest leidub Saksamaal rauamaaki, kivisüsi, potasit, puitu, ligniiti, uraan, vaske, maagaasi, soola, nikklit. Jõed Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau.Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Riigi arengutaseme iseloomustus 1.Iseloomusta riigi arengutaset,kautades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Saksamaal on SKT ühe inimese kohta on 31900 USD ja üldine SKT on 2498 miljardit USA dollarit. Kõige väikesem hõivatus on põllumajanduses -0,9% ,järneb sellele tööstus mille hõivatus on 29,1% ning kõige suurem hõivatus on teenindavas sektoris ­ 70%. Peamised tööstuslikud majandusharud Saksamaal on elektroonikatööstus , masinatööstus ja metallurgia(Euroopas Saksamaale vastast pole).Kõrgtehnoloogilise tootmise

Elatusalade muutumisest muinasaja vältel

Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist. Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati hindama võrdsust veelgi rohkem seega oli iga inimesel üks adramaa. Sellised muutusid näitasid inimeste kõrget arengutaset ja arenemist. Muinasajaga võib pidada üheks suureks arenguperioodiks, mille käigus inimesed täiustasid enda oskusi ja teadmisi. Iga perioodiga tuli midagi uut juurde ja inimesed kandsid selle eest hoolt, et saagid oleksid viljakamad ja perede võimalused paremad. Palju nende kombed on ka kandunud meie tänapäeva ühiskonda.

,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal”

Saaremaa 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit! (4p.) Animism. Tarapita, Uku, Peta, Tõnn. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul!(2p.) Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. (2p.) 12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled?. (3p.) Saaklaste soov oli suurendada oma asulad Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga Rooma soov levitada katoliku usku Taani ja rootsi soovisid oma valdusi suurema. 13. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning

Kultuur

· Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. · Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib käsitleda kui informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust. · Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon ­ kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud

Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi?

Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi talupojad, kes tundsid vanu õigusnorme ja nemad kuulutasid välja kohtuotsuse. Külakogukondade eestseisjad samuti valiti talupoegade seast. Samuti jäi Saaremaal ja Virumaal osa linnuseid vanemate käte.