Kontrolltöö- Industriaalühiskonna kujunemine (§8 – 12): Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ü...
Sisuliselt ollakse kõrgel tehnoloogilisel tasemel montaazitehas. Kõrgtehnoloogilise tootmise arendamine on Eestile eluliselt tähtis, kuid praegu oleme selles osas eesrindlikest maadest tugevasti maas. Tulevik näitab, kas Eesti oma tagasihoidlike arengueeldustega selles vallas suudabki rahvusvahelises koostöös enda peale võtta muid rolle peale monteerimistööstuse, lihtsamate osade valmistamise ja müügijärgse hoolduse. Kindel on aga see, et kõrgtehnoloogiline suurtootmine saab Eestis käivituda vaid suurte välisinvesteeringute abiga. Teaduspargid Kõige olulisem uurimis- ja arendustöö on koondunud teadusparkidesse Targad ja võimekad inimesed äärtustavad elu- ja töökeskkonda, seepärast asuvad uurimisüksused hea transpordiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses Hea ühendus keskustega
Esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel, mitmesugustel väljanäitustel. Et alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati jäätisetööstuses jääd, mis seisis 3-4m kõrguse hunnikuna õue peal 0,5m paksuse saepurukihi all. Viimane hoidis jääd ka suvel suuremast sulamisest. Jäätiseid transporditi hobustega külmakastides, hiljem autoga. Jäätised olid pakendatud vahvlitorudesse, mida algul osteti kohvikust, hiljem hakati vahvleid ise küpsetama. 1934.a. algas jäätise suurtootmine. Samal aastal asutas Evald Rooma firma ,,Eskimo", millel oli oma reklaam ja sümboolika. Algust tehti ka pulgajäätiste valmistamisega, mille paberisse pakendamine käis käsitsi. Jäätisetootmise suurenedes telliti Soomest külmutusseadmed, mis võimaldasid esimesena Eestis hakata tootma pakendatud jäätist. Toodeti nii mahla-, piima- kui ka koorejäätist. Jäätist toodeti kuni Saksa okupatsiooni lõpuni. Premia Tallinna Külmhoone avati 1956. aastal. Tallinna Külmhoone oli
Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ...
loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga) Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT ühe elaniku kohta, energia tarbimine/tootmine inimese kohta, olmetehnika/telefonide/arvutite jms arv 1000 inimese kohta. Inimarengu indeks (elujärje, hariduse ja tervise näitajad) Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: *tooraine olemasolu *odav energia *oskustöökjõu olemasolu *kohapealne kapital
linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 1916. aastaks oli 4/5 talumaadest päriseks ostetud. · Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Head kommunikatsioonid (raudteed, sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus. · Linnade eestistumise algus 1897
Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada. Infoühiskond 1970. aatatest alates. Postindustriaalne tootmisviis. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdab majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. Tunnused:
-1921. aastast -Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus - Lev Trotski Punaarmee; Stalini peamine konkurent - V.I.Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht - Vjatseslav Molotov Stalini ustav abiline. 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht - Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin: industrialiseerimine, loobuti NEP'i poliitikast, plaanimajandus. - Vilja sunduslik riigile andmine; kollektiviseerimine: põllumajanduslik suurtootmine. - GULAG vangilaagrite süsteem nõukogude liidus Fasistlik Itaalia Benito Mussolini. 1883-1945. sündinud Itaalias. Duce. Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943. töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna. Sõdis I m.s. - 1871 loodi ühtne riik - Esimeses maailmasõjas ei suutnud Itaalia armee näidata erilist sõjalist oskust, mitmel korral sattuti raskesse olukorda, mis sundis liitlasi plaane muutma. Pärast sõja
18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad. 22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi. 23.Fasism-äärmuslik diktatuurivõim 24.Fascio di combattimento-Võtlusliit, sinna kuulusid töötud ja sõjaväelased 25
Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. ...
tõestama poliitilise reziimi ja vägivalla sidusust. Sügavam tähelepanu on pööratud Eesti iseseisvumisele, kui murdeprotsessiks ühiskonnas, selle mõju, sh. vägivallapoleemika- ja toimetulekule demokraatlik parlamentaarses reziimis. Demokraatia e. jõukus, on oluline poliitiline arengutegur. Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise. 20.saj. eruoopa ühiskonda iseloomustavad suurtootmine ja -tarbimine, piiride kaotamisega loodud inimeste ja info liikumisvabadus, kapitalism ja jõukus. Kõik ühiskonnad liiguvad madalamalt arenguastmelt kõrgemale, mis väljendub agraarvaldkonnas tööstusesse ja teenindusse. Juhuste kokkulangemine on esialgselt soodustanud esimeste demokraatiate tekkimist, samuti küpsus ja sellise valitsemisviisi kasutuselevõtt on seotud sisemisest inertsist ning välismõjudest.3
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu A...
vähesed ülejäägid turustavad ümberkaudsetele elanikele. Praksi Vabafarm peab oma konkurentideks Järvamaal AS Talleg, Kehtna Mõis OÜ, Äntu Mõis OÜ,suured jaekaupluste ketid meie piirkonnas ja hobi kanakasvatajad. Konkurent Pakutavad Konkurendi hind Muu info tooted/teenused Munade tootmine ja Muna hinnad Suurtootmine AS Talleg müük algavad 1.25-1.80 Võimalus müüa oma Linnuliha toodete Puhastatud kana 5.- tooteid müük kg. kaubanduskettides.toot mine ei ole läbipaistev Kehtna Mõis OÜ Munade tootmine ja Muna hinnad Suurtootmine.
Väikesemahuline koriluse vorm oma tarbeks Hajali rannikupüük : Rannapüük kalurikülades siseturu tarbeks Esmane kala töötlemine väikestes kalatehastes (soolamine, kuivatamine) Levinud Ida ja Kagu - Aasias Kontsentreeritud rannapüük: Toimub majandusvete piires Püük suuremate kalalaevadega, millel on külmutusseadmed Rannabaas sadam, remonditöökojad, kalatöötlemisettevõte Väikelinnad soodsates sadamakohtades Ookeanipüük: Suurtootmine avaookeanil Kalalaevastik: püügilaevad, baaslaev, kalaluurelaevad, transpordilaevad Jaapan, Venemaa, Ameerika Ühendriigid Väljapüük sisevetest moodustab 7% kogupüügist ja sellest enamus langeb arengumaade arvele: Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Et aga väljapüüki nii maailmamerest ja sisevetest ei saa enam suurendada, aga vajadus kasvab, siis on hakatud rajama kalakasvatusi. Kolmandik väljapüütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse siseturul
väljatöötamisega Tartus põllumajandus- ja metsatehnikat tootev tehas Võit. Projekti on investeeritud üle miljoni krooni. Ettevõtte toodangu vastu on suur huvi. Üllatusena tuli Eesti firmade (kondiitri-, naha- ja riidetööstus) huvi ettevõtte toodangu vastu. Tootmine loodetakse käivitada suvel.15 Kõrgtehnoloogilise tootmise arendamine on Eestile eluliselt tähtis. Tulevikus toimub kõrgtehnoloogilises tootmises kindlasti spetsialiseerumine. Kõrgtehnoloogiline suurtootmine saab käivituda vaid suurte välisinvestorite abiga. Kuna aga ei saa ainult lootma jääda välisinvestorite abile, plaanitakse Eestis käima panna arengufond. Fondi eesmärk on toetada ja esile kutsuda Eesti majanduses muutusi, mis aitavad saavutada ekspordi kasvu ning uute kõrgeltkvalifitseeritud töökohtade loomist. Tegu on väga olulise riikliku instrumendiga, mis aitab kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna üleminekule teadmistepõhisele arengumudelile
rääkimata ei ole meile harjumuspärane muuta hooned 2 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman suurtootmine võimalik. energiatõhusateks. Tagajärjed : Suurenevad maksud elektia tarbimise eest, toidukriis, nafta ja gaasiressursid lõppevad IV Vee saastumine. Põhjused: Magevett on Magevee puudus Estis on happesust Vee saastumine. Vähendada
majandit. Osad (nt kalurikolhoosid) isegi mitmete külanõukogude territooriumil. Mõned majandid kujunesid otse fenomeniks, eriti keskusega Viimsil asuv Kirovi nim kalurikolhoos. Probleemid: - senine asustus elas läbi suuri muutusi, maaelanikkond koondati keskustesse ja linnatüüpi paneelmajadesse, tulemuseks hulk mahajäetud talukohti ja tühermaid - keskkonnaprobleemid, ka maakohtade suurtootmine ja kunstväetiste kasutamine tekitas reostuse, veel nt Viiratsi suur ,,seavabrik"jt meeletu haisuga - peremehetunde kadumine, padujoomine Vaatamata toodangu suurtele numbritele hakkas eriti 70-te keskpaigast süvenema esmatarbekaupade ja toiduainete puudus. Esimene oli seotud pigem inimeste vajaduste ja soovide muutusega, millega tootmine ei tulnud kaasa, nt soovitakse teksaseid, aga neid ei toodeta, sama on kodutehnika, tualettpaberi jms-ga
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine. 4. Klientalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik produktivism (suures sõltuvuses toetustest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6) 1. Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: • Põllumajandus kasutab 42% EL-i maismaast; • Põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas; • EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas. 2. Sotsialistliku põllumajanduse pärand:
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 1...
1938 100 100 100 100 100 1950 111 113 120 116 81 1958 146 170 166 122 109 1962 186 236 196 133 129 Joonis 2. Kogutoodangu dünaamika Varjukülgi on rohkem kui päikesepaistet... Majanduselu aluseks oli kapitalistlik suurtootmine. Suur osa tööstusettevõtteist(90%) kuulus aksiaseltsidele, mille nimede taga peitusid tegelikult väikesed eraomanike grupid. Suurimate aktsiaühingute aastatulu küündis sadade miljonite markadeni. Statistiliste silmarõõmustavate andmete taga peitus raske sotsiaal-majandulik probleem külluse võimutsemine, ning selle külluse looja, töölise vaesus. Kogu rahvuslikku majandust valitses Soomes 20 perekonda ( näiteks perekond Kivekäs, Virkkunen, Wihuri)
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja
8. Õpetaja entusiasm ja loov hullus 9. Klassi optimistlik ja salliv õhkkond Hea õppimine on õpetaja ja õppija ühise tegevuse viit. 10.loeng KOOL ,,Ükskõik kuhu maailmas lähed, kooliks ehitatud maja tunned alati ära" Antikaine, Rinne ja Sainen- mis on koool, mismoodi toimub Kool peegeledab ühiskondlike töö tegemise viise. Kool kui indrustriaal ettevõte. Kooli funtsioonidest: · Õpetajate ja õpilaste tegevust suunavad töömaailma nõudmised: palgatööl põhinev suurtootmine vajab kannatlikke uisnaid distsiplineeritud kuulekaid instruktsioone järgivaid inimesi · Kooli abil loodetakse säilitada ühiskonnas stabiilsus ning valitseda tulevikku · Ühiskonda raputavad hädad läkitatakse tihti koolile lahendamiseks; milleks narko- ja aidsiennetustöö, tarbija-, demokraatia-, meedikasvatus, on vaja elimineerida vägivaldsust, terrorismi, teostada tervise-, öko-, liilus-, kodaniku jne kasvatust
Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Vara industreaalne ühiskond tehnoloogia kiire aren ja turusuhete tekke riikide vahel . Hilis industreaalne ühiskond domineeris majanduslikult arenenud riikides , masinaline suurtootmine , elatusmajanduse väljatõrjumine . Postindustreaalne ühiskond teenindusühiskond , teabe ja teadusmahukas tootmine või teenindamine . 8) MILLISED RIIGID TEKKISID JA KADUSID PÄRAST 1. MAAILMASÕDA ? Pärast esimest maailmasõda tekkisid : Eesti , Jugoslaavia (esialgu Serbia Horvaata Sloveenia kuningriigi näol ) Leedu , Läti , Poola , Soome , Tsehho Slovakkia ja lühikest aega ka Ukraina . Kadusid : Saksamaa
suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele Avati esimene raudteeliin 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Massitootmine, masinate kasutamine, tehnoloogia areng, vabrikud, tööjõu ja kapitali kasv, linnastumine. Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus, vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Suurtootmine toimub masinatega, tootmisvahendid kuuluvad eraomanikele, ettevõtteid juhivad mänedzerid, tootmist ja vahetust reguleerib turg. 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed (vt tööjuhend)? Konservatism: vaenulikkus uuenduste suhtes, konservatiivne maailmavaade, konservatiivsus, alalhoidlus Liberalism: majanduse, poliitika ja ideoloogia suund, mis rõhutab isikuvabadust ja vaba võistlust ühiskonnas. Vabameelsus, sallivus
Auditeerimise alused 02.09.08 Sai alguse 1800 lõpp 1900 algus, tekib suurtootmine, monopolid, Ettevõtted laienevad piirkonniti (geograafiliselt) omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I
18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad. 22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi. 23.Fasism-äärmuslik diktatuurivõim 24.Fascio di combattimento-Võtlusliit, sinna kuulusid töötud ja sõjaväelased 25
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Häv...
4) ettevõtja käitub valvsa võimalusteotsijana; (Väike)ettevõtluse ülesanded/ eesmärgid (kitsamas tähenduses) ÜLESANNE - MIS ON ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID? ÜLESANNE iseseisvalt: otsi ettevõtluse, ettevõtja, ettevõtte MÕISTED ka äriseadustikust, samuti maksuseaduse kontekstis MIS ON JUHTUNUD ETTEVÕTLUSES alates tööstusrevolutsioonist (eraldi loeng/esitlus) 1.4 Väikeettevõtluse arengutendentsid 20.saj. alguses laienes suurtootmine, millel olid olulised eelised eelkõige masstootmisega kaasnevast efektist tulenevalt (s.t hindade alandamine, tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist, suurettevõtete manageride koolitamne. ,,SUURETTEÕTLUS ON KÕIGE VÕIMSAM PROGRESSI MOOTOR" (Schumpter). Peale 1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja
ebakindlustundega, mida tekitab maamajanduse praegune olukord. Kogu panus on praegu tehtud järjest enam suurtaludele. Ka ühistud on lõpetamas, rääkimata väiketootjatest. Maainimesele on raamid ette surutud ja väiketootja tunnetab seda, et ei sobi sellesse majandusruumi. See tekitab inimestel depressiooni ja tulevikuebakindlust kogu maaelus. Suurtootmise ja väiketalupidamise käärid on probleem, mida üksiktalupidaja ei saa ise oma tasandil lahendada. Suurtootmine ja talupidamine ei ole seotud ainult tööhõive probleemidega maal, vaid ka mitmete teiste probleemidega, mis puudutavad Eestit tervikuna. Näiteks on seoses maareformiga tekkinud maainimestel uus mure- missuguseks muutuvad meie 13 maastikud, kui järele jäävad ainult suurtalud ja suvilad. See võib täiendada osa põllumaade võsastumist ja teiste maade väljakurnamist, mida harrastati ka juba
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
ajakirjandus) 2 1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni- kasuks hiljem 1917.a. 3 Tunnetati oma jõudu ja sai selgeks ka lõhe Eesti erinevate poliitiliste voolude vahel(parem- vasak) Aastaid 1907-1914 enne I maailmasõda iseloomustas Baltimaades stabiilne ja poliitiliselt oli rahulik aeg. 20.saj. alguses oli Eesti Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, mida iseloomustas tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine ülevenemaalise turu jaoks. 20.saj. algul jätkus massiline väljaränne Eestist Venemaale mida valitsus soodustas. Eestlaste koguarv kasvas maailmasõja eel üle 1,2 miljoni kellest Eestis elas 5/6. Põllmajanduses jätkus talumaade väljaostmine mõisatelt. 1917 oli valdavalt kogu talumaa välja ostetud. Enamus rüütlimõisatest oli baltisakslaste käes, kuid 50 neist olid omandatud ka eestlastest omanikud
ja Kuuba. Demokraadid taotlesid Kuubale ja Filipiinidele iseseisvuse andmist, kuid see ei olnud ameeriklaste hulhas populaarne ning kindlustas vabariiklaste võimu. 1901 aga Mc Kinley mõrvati Buffalo näitusel ja tema asemele tuli Theodor Roosevelt, kes alustas võitlust monopolide vastu (monopolide vastu algatati 46 protsessi). 1912 sai presidendiks W.Wilson. Tema valitsus võttis vastu trustidevastase seaduse, mis ei olnud mõeldud monopolide likvideerimiseks, kuna suurtootmine oli USA´le jätkuvalt kasulik. SAKSAMAA Saksamaa oli kujunenud Euroopa number 1 tööstusriigiks. Ta andis 16% kogu maa tööstustoodangust. eriti kiirelt areneti pärast Prantsuse-Preisi sõda (1870-71), mille tulemusena sai Saksamaa Prantsusmaalt Elsassi ja Lotringi rauamaagi leiukohad. Saksa konkurentsile ei pidanud vastu Suur-Britannia ning alla jäädi ainult USA´le. Suur osa maavarasid toodi sisse (v.a.
Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa sõjalaevastikus Mis võimaldas kaevikusõja pidamist? Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada Suurtootmine täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi Töökohustus tagada tööjõud tööstusettevõtetele Tehnilised uuendused relvastus, toitlustamine (konserveerimine), keemiatööstus Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga Riikliku reguleerimise suurenemine tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega Inflatsioon riik trükkis katteta raha Piiratud varude jaotamine kaardisüsteem, töötasu vähendamine
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
peale, perifeerias puuduvad tugevad valitsused, valitused on ebastabiilsed. //näited on muutunud ajas, kord ühed, kord teised. * Kui kaugest ajast alates on W. maailmasüsteem olemas? 16. sajandi paiku saab alguse – kuni 21. sajandi algus. Maailmasüsteem on kapitalistlik. Kapitalism kui selline tekkis W. järgi alles 16. sajandil Itaalia linnriikides. Kapitalism ei ole ainult suurtootmine (seda olnud ka enne 16. sajandit), kapitalism on ennekõike kapitalismi kontsentratsioon (tootmine allutatud ainult kontsentreerumisele, monopoliks muutumisele – Lenin). //näited: algselt hõlmas see maailmasüsteem kitsast ala maailmast (va Orient, India, Hiina – lihtsalt põhjusel, et seal puudus kapitalism, kontsentratsioonipõhimõte). Perifeeria pärast 16. sajandit – endised kolooniad
organiseerimis põhimõtetele, samas aga tekivad mitmed tõsised probleemidja põhjuseks on yha uute suurte org tekkimine. Lisaks muutub tootmine individuaalsest masstootmiseks, misomakorda muudab inimeste vahelisi suhteid ning suhet töötegija ja selle tulemuse vahel, käsitõenduslikus ettevøttes polnud vaja eristada erinevaidvaldkondi. Põhjus et töötegijatele oli selgeylevaade kogu töö protsessist. Suurtootmisetekkimisel aga selline ylevaatlikus kaob lisaks nõuab suurtootmine spetsialiseerumist ning omaette töökohtade loomist. Näide selle perioodikohta on fordi poot võetud konveier systeem. 1930aastatel tekkis uudsetöökorralduse rakendamisel vajadus leida ka uued töötajate juhtimisemeetodid, peamineprobla oli selles et töötajatel polmud praktiliselt mingit seost ev lõpptoodanguga. Ev hakkavad etkkima inimryhmad kellel mingid omaeesmärgid. See hakkas vähendama ev totlikust seega hakatakse
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
tootmine elanikkonna vajaduste rahuldamiseks teisejärguline. Käsumajandus = majanduse jäik, riigipoolne üksikasjalik juhtimine, mis seisnes: · Plaanimajanduses = majanduse arendamine riigi poolt kehtestatud plaanide alusel; · Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine. · (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite (kolhoosid, sovhoosid) rajamine, põllumajanduses suurtootmine. Käsumajanduse tagajärjed Eestis/ENSV-s: · Tööstuses: 1. Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus sunniviisiliselt eelisarendati (industrialiseeriti) rasketööstust sissetoodud tooraine ja tööjõu arvel. 2. Täielikult suretati välja erasektor valitsesid suurettevõtted. · Põllumajanduses: 1. Talumajapidamisele tuginev põllumajandus lammutati sundkollektiviseerimine:
halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni- mipingeid. 5. Majanduslikult on elektrienergiat ökonoomsem toota väga suurtes ko- gustes. Vaatamata hajutatud tootmise propageerijate väidetele annab elektri suurtootmine olulisel määral nn mastaabisäästu /economy of scale/ − suured generaatorid toodavad energiat ökonoomsemalt, kui väikesed. Siiski võivad kogu süsteemi kulud teatud juhtudel osutuda hajutatud tootmise puhul väiksemaks, seda tänu väiksematele kuludele võrkude rajamisel ja väiksematele võrgukadudele. Ka võib hajustoot- mine suurendada süsteemi töökindlust. 6. Väikestes kogustes tuleb elektrienergiat edastada madalpingel. Kesk-
mõisate viinaköögid, lubjaahjud, tellisepõletamisteemajd jne. Tööstuslik pööre eesti alal- alguse sai kergetööstuselt, ka mujal euroopas oli see nii. Eriti just tekstiilitööstusest. Esialgu kõige olulisem ettevõte oli Sindi kalevivabrik. Sajandi esimesel poole tekstiilitööstuse kõrval oli 2 olulist haru veel klaasitööstus ja paberitööstus. Tööstus 19 sajandi lõpupoolel- sel perioodil toimus lõplik üleminek suurtootmisele masinate abil- masinaline suurtootmine muutus valdavaks tööstuses. Väga oluline slles osas oli raudtee ja selle ehitamine. 19 sajandi lõpukümnenditel muutus tähtsaks ka rasketööstuse haru. Metallitööstus ja masinaehitus- peamiseks keskuseks oli sellel Tallinna linn. Tuleb är amärkid aka tsemenditöösuts, sai alguse Kundast. Peale selle veel varem traditsioonilised paberi ja klaasi tööstus olid sajandi lõpul olulisel kohal . Samut puidutööstus tähtis, väikeseid saeveskeid oli üle Eesti. Käsitöö
keskvõimu mõju tugevdamiseks ning eestlaste ja lätlaste venestamiseks — kuni regiooni koloniseerimiseni vene talupoegade ja ametnikega. Ent Peterburi valitsusel puudus jõud ja aeg neid plaane ellu viia. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Üle poole Eesti rahvatulust loodi Esimese maailmasõja eel tööstuses. Head kommunikatsioonid (raudteed, sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel.
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
