1991 Eesti Taasisestumine, 1991 dets. Lagunes NSVL, nim. Jälle Venemaaks,20 saj-katastoofide sajand, Suured Ühendused: OPEC,ÜRO,EL jne.Kosmose sajand 12 apr. 1961 Gagarin eimene inimene kosmoses, Armstrong 20 juuli 1969 esimene Kuul, TTR ja infokeskonna teke, Tuumaenergia USA 1945 võttis kasutusele,Nõugogude liit 1949 esimene tuumarelv Suur sündimus 1.6 miljard. 20 saj. Alguses 6 miljard. 20 saj lõpuks.Ülerahvastatus (eriti India) Impeeriumide kokkuvaris. 1991 dets NSVL,Venemaa pärast I MS, Austria Ungari imp. Lagune pärast I MS. Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893
Saksamaa jäi liitlastest ilma, ning 11.novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule mis lõpetas esimese maailmasõja. Seejärel toimunud Pariisi rahukonverentsil 18.jaanuaril sõlmiti Saksamaaga Versailles' rahuleping mis nõrgestas Saksamaa konkurentsivõimet maailmaturul ja piiras tema suveräänsus. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus Maailmasõja tagajärjel lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad asusid oma riike looma. 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome, 16.veebruaril 1918 iseseisvus Leedu ning 24.veebruaril Eesti. Tõeline iseseisvumiste laine algas Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemisega. Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Enamlased kuulutasid avalikult välja Punase Terrori, mida nad olid teostanud võimuletulekust saadik
ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED LIISA KIVISELG, RAMONA METSÄRANTA, ANNA-KAISA LAUR, GETTRID SALUJÄRV, ELIS MIHKELSOO PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad · Lõunaslaavlased panid aluse Balkani poolsaare suurimaleriigile Jugoslaaaviale · Enamlaste vägivaldne võimuletulek põhjustas julma ja verise kodusõja 1918-20 punaste ja valgete vahel INIMKAOTUSED JA SÕJAPURUSTUSED · Esimene maailmasõda ei jätnud puutumata ühtki eluala ega inimest · Hukkus 20miljonit inimest · Materjaalsed kahjud ...
ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid kõige rohkem just lapsed.
piiramatu allveesõda 6. 7. Esimese maailmasõja lõpp. Compiegne´i vaherahu Saksamaa ja Antandi riikide vahel. Vaherahu aeg ja tingimused. 8. Esimese maailmasõja mõju riikide ja maailma majanduslikule ja poliitilisele arengule: 9. Majandus sõjas osalenud riikide majanduslik olukord Ühendriikide rolli muutus maailma majanduselus kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta uute rahvusriikide teke, nimeta kommunismiohu kujunemine maailmas. Nõukogude Venemaa sõjavastase liikumise tõus 11. Saksamaa lüüasaamise põhjused. 12. Miks ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia ja Ameerika Ühendriigid? Millal? 13. Uuendused sõjapidamises (tankid, lennukid, allveelaevad, raadioside, mürkgaasid jm). Kes? Millal? Mõju sõjategevusele? 14. Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 15. 16.Isikud:
Lähiajalugu 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapitulee...
väikesed. Kui enne maailmasõja puhkemist olid Ammerika Ühendriigid Euroopale suuri summasid võlgu, siis sõja lõppedes oli olukord vastupidine. USA majanduslik positsioon maailmas kasvas. Sõja järel hakkasid Euroopa riigid USAst majanduslikult sõltuma. Võitjad said juurde palju uusi alasid. Briti impeerium saavutas suurima ulatuse. Otseselt sõja võitnud riikide kõrval võib võitjateks pidada ka impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike. Venemaa kokkuvarisemise tagajärjel tekkisid iseseisvad väikeriigid Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Saksamaa lagunemise tagajärjel kuulutasid välja iseseisvuse Poola ja Tsehhoslovakkia. Esimese maailmasõja abil ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi. Pigem mõjutasid Versailles's langetatud otsused kogu Euroopa edasist arengut kahe aastakümne jooksul. Ükski
Aravatavasti suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu ja sellest sõltuv, siis pärast sõda oli jõudude vahekord muutunud. Seda seetõttu, et USA varustas Antanti toidumoona, suurte laenude ja tarnis vaarustust. Ameerika Ühendriikide võit seisnes ka selles, et nende territoorium jäi sõjast puutumata, nad astusid sõtta hiljem ning võrreldes teiste riikidega olid nende inimakotused palju väikemad. Võitjateks võib pidada impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud rahvusriike nagu Soome, Leedu, Läti, Poola ja teiste hulgas ka Eestit. Kuigi I maailmasõja käigus mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi ning neist paljud ka hukkusid, siis on see just eelduseks Eesti iseseisvusele. Nimelt peale mobiliseeritute osalesid sõjategevuses eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese Maailmasõja lahingute tulemusel.
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levi...
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine ...
reguleerivad organisatsioonid, sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõusmine maailma esiriigiks NEG 1. 10 miljonit hukkunut ,,kadunud sugupõlv" 2. Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi 3. Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine 4. Majanduse allakäik 5. Saksamaale rängad kohustused 6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine
sõja algusest peale Antandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. 1921. aastaks oli Euroopa riikide võlg kokku 21 miljardit dollarit. Arvan, et USA säilitas väga hästi külma närvi I maailmasõja ajal, ta ei sekkunud liiga tõsiselt sinna, vaid oli kaval ja aitas riike kui neil oli raske, mille läbi ta sai kasumit ning parandas oma majanduslikku seisundit. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Iirimaa. Usun, et ilma sõjata need riigid ei olekski võib-olla kunagi tekkinud. Kindlasti on I maailmasõda ka meie Eesti riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja
Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, miks? Kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, ning nende majanduslik olukord oli vilets ja takistas seega sõjaväe varustamist. Neil puudus elavjõud, sest sõdurid jätsid massiliselt maha väeosasid. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda ka seda, et Ajutine valitsus ei suutnud organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 : Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ning Poola. Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu Saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist.
Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets ja takistas seega sõjaväe varustamist, neil puudus elavjõud sest sõdurid deserteerisid massiliselt.Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda ka seda, et Ajutine valitsus ei suutnud organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist.
mida nad tegelikult olid teostanud võimuletulekust alates. Nii sai alguse 1917 1923 Venemaal kodusõda punaste ja valgete vahel. Punaste poolel kommunistliku ehk nõukogude suunitlusega inimesed, kes tahtsid tööliste riiki. Valgete poolel nõukodude ja bolsevike vastaste suunitlustega inimesed, kelle seas olid hinnas euroopalikud väärtused. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimest. Peale I maailmasõda hakkasid lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad oma riike looma. Saksamaa kokkuvarisemine 1918. aasta novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände. 1918. aastaks olid enamlased hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Punaarmee rünnak tõi Eestile kaasa Vabadussõja (1918-1920). Punaarmee oli juba vallutanud
8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. 10. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi Vt. Töövihik lk. 11 harj. 11!!! 11. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja
[Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda.
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi
seisundi. Saksast sai vabariik. Saksamaa majanduslik ja poliitiline positsioon nõrgenes. Jäi ilma kõigist oma kolooniatest, pidi maksma reparatsioone. Austria-Ungari impeerium lagunes. Selle asemele tekkis, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Venemaast sai sotsialistlik riik. Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Seoses sõjaga avardus tavaliste inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6. Piiride muutused Euroopas, ka kaardil: 7. Nelikliidu lüüasaamise põhjused:
korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: · inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; · kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; · impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; · Vene revolutsioonid; · uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. · revansistlike meeleolude levik Saksamaal · Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; · et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. · Teaduse areng · Naised hakkasid ühiskonnas suuremat rolli mängima
(Aafrikas) veel vaesemaks. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul? Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul? Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. Sajandil? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta ? Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses.
kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga, 8. Millist rolli mängis selles Päästekomitee, kes sinna kuulusid ? Konik, päts, ja vilms.kooostati iseseisvusmanifest , milles nimetati eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 9. Miks võib öelda, et iseseisvuse välja kuulutajad ei tegutsenud
lossi peeglisaalis 28.jun 1919. Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksa pidi vähendama ka oma sõjaväge 10. I ms tagajärjed Õ lk 65 · inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; · kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; · impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; · Vene revolutsioonid; · uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. · revansistlike meeleolude levik Saksamaal · Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; · et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.
toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Tekkis infoühiskond enamik kaupa olid teenused, polnud toorained enam nii palju vaja. 4. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni
Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult 2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks 3. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2) kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlikemeeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. 12. UUED RIIGID IMPEERIUMITE VAREMETEL I maailmasõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike.
ajaloolisel suurvõimul, sõjast ja revolutsioonist ühtviisi nõrgenenud Venemaal ja Saksamaal. Lisaks oli Eesti Vabariigi teke maailmasõja võitjate globaalstrateegilistes huvides -- Entente'i riigid nägid Eestis üht bolsevismivastase rinde lüli ning üritasid samas iga hinna eest vältida Saksamaa tugevnemist regioonis. Kokkuvõttes välispoliitilised momendid, mida eestlased otseselt mõjutada ei saanud ning olid eeldusteks iseseisvumisele: maailmasõda ning sellest tulenev impeeriumide nõrgenemine, Venemaa oli I maailmasõja tõttu kurnatud, 1917.a. revolutsioonid nõrgestasid Venemaad riigisiseselt, Saksamaa oli I maailmasõja tõttu kurnatud ning oluline oli, et lääneriigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia) toetavad uute riikide teket. Tänu kogu nende sündmuste kompotile oli Eestil võimalik iseseisvuda, esmakordselt pärast maa vallutamist 13. sajandil saavutasid eestlased täieliku iseseisvuse ja esmakordselt kogu ajaloos omariikluse
● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastupanuliikumised enne XX sajandit 19. sajandi esimeses pooles olid vastupanuliikumised üksikud ja organiseerimata - suruti kiiresti maha Kuid need olid üksikud ja organiseerimata, suruti kiiresti maha 1857 suurem ülestõus - hindud sõjaväes vallutavad Delhi Poole aastaga on võim tagasi brittidel, kuid.. Võim läheb üle Briti valitsusele: Viceroy - briti asevalitseja Indias
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
1918 okt hakkas rahu otsima ka Austria-Ungari keiser Karl I. A-U impeeriumisse kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel 11. nov 1918 kirjutas Saksa delegatsioon alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt, Reinimaalt ja Elsass Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, k.a. allveelaevad ja ookeanilaevastik. I ms tagajärjed: * ,,kadunud põlvkond" * Tööpuudus meeste hulgas * Impeeriumide lagunemine (A-U, Venemaa, Saksamaa, Osmani impeerium) * Iseseisvate riikide teke * viimane Saksa keiser kukutati * 1919 sai Saksamaast Weimari vabariik * Versailles'i rahulepingu sõlminine * Algas USA suur esiletõus majanduses * II ms põhjused hakkasid tekkima Versailles'i rahulepingu tõttu
Ja siis, kui kahurid vaikisid, tabas inimkonda enneolematu gripipandeemia. Kui väed pöördusid lahinguväljadelt koju, aitasid nad haigust, mille ohvriks on hinnatud 50 miljonit inimest, kanda üle maailma. Tänapäeva Euroopa ja Lähis-Ida poliitiline geograafia peegeldab sõjale järgnenud rahulepingute tulemusi, milleks olid senisest väiksemad Venemaa ja Saksamaa ning paljurahvuseliste Austria-Ungari ja Osmani impeeriumide kadumine. Kaardile ilmusid uued riigid, näiteks Jugoslaavia ja Iraak. Raskem on hinnata sõja poliitilisi, sotsiaalseid ja moraalseid järelmeid pikemaajalises plaanis. Konflikt muutis kõiki selles osalenud maid ja rahvaid. Valitsused said ühiskonna üle suurema kontrolli ja pole sellest siiani täielikult loobunud. Vanad režiimid langesid, et asenduda uutega. Venemaal asendas tsaristliku autokraatia kommunistlik, millega kaasnesid olulised tagajärjed kogu ülejäänud sajandiks.
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega e...
LääneEuroopa riikides seadis alternatiivi ette: kas taluda pogromme ja diskrimineerimist või lahkuda senistest asukohamaadest. Just igapäevane mõnitamine ja tagakiusamine tingisid selle, et 20. sajandi algul asusid sajad tuhanded juudid USAsse ja Palestiinasse. Viimase puhul on samuti oluline osundada nendele meeleoludele, mis valitsesid 19. sajandi teisel poolel Euroopa rahvaste teadvuses. Teatavasti tabas just sel ajajärgul Euroopat rahvusliku ärkamise palavik. Impeeriumide väikerahvad teiste hulgas ka eestlased tunnetavad järjest selgemalt ja jõulisemalt oma erisust ning hakkavad ühtlasi üha sihikindlamalt võitlema oma kultuurilise identiteedi ja poliitilise iseolemise eest. Erandiks polnud selles ka juudid, kes samuti organiseerusid ning tõstsid muu hulgas kilbile loosungi naasmisest oma ajaloolisele kodumaale, kust roomlased nad omal ajal maailma laiali pillutanud olid. 1897
Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas- Lotring läks Prantsusmaale Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine Reparatsioonide maksmise kohustus Tagajärjed ja tulemused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused Kadunud põlvkonna kujunemine Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi Vene revolutsioon ja selle mõju Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Revansistlike meeleolude levik Saksamaal Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le Et vältida edaspidi sõdade vallandumist, loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana Küsimused (60-65) 1. Nimeta põhjuseid, mis viisid Ameerika Ühendriikide sõtta astumiseni 1917. aasta aprillis.
Selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. TAGAJÄRJED: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. KASUTATUD KIRJANDUS: 1)HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/ESIMENE_MAAILMAS%C3%B5DA 2)HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/PARIISI_RAHUKONVERENTS
788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800). Veel samal aastal võttis keiser ette midagi ootamatut: ta tungis kallale Bütsantsile. Loomulikult käis see tal üle jõu ning lõpuks 812 sõlmiti Karl Suure ja basileus Michael I vahel rahuleping, mis selle sõja lõpetas. Varakeskaegsete impeeriumide eluiga oli lühike, sest nende territooriumitel elas palju erinevaid rahvaid, kes olid sõjalise jõuga alistatud. Pidevalt toimusid ülestõusud, mille mahasurumine lõpuks üle jõu käis. Varakeskaegsetel impeeriumitel puudud tugev keskvõim, seadusandlus, korralik maksusüsteem. Nende puudumisel polnudki võimalik riigil kaua püsida. Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks. Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Sõja lõppedes tuli ka tõdeda, et sõja käigus on avaldunud nii mitmeid tagajärgi ja tulemusi. Positiivsed tagajärjed: a) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. b) Edaspidiste sõdade vältimiseks loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. c) Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi. d) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. e) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. f) Sõda kiirendas tohutult teaduse ja tehnika arengut. g) Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates
Noarootsi Gümnaasium - 11.D klass TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR Referaat Pürksi 2015 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625p...
alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali (Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.
· Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali (Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is · Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: · 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; · 2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; · 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; · 4) Vene revolutsioonid; · 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. · 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal · 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; · 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.
1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X
tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsalt võimsaid vaime. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, deemonitesse, vaimudessee, ohverdamise ja palvetamise vajalikusesse, usk loodusjõududesse. Jumalad sarnasesid üha enam inimestega, kes juhtisid riike ja rahvaid. Oli oluline, et jumalad hoiavad maailmakorda, milleta inimesed elada ei saa.
suuruseks 35 000 meest. · Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali (Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is · Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.
rahvaste üle, mis asuvad emamaast kaugel nii vahemaa kui ka kultuuri mõttes. Üldreeglina on laienemine toimunud vallutuste kaudu, sõjaliste meetmete abil. On olemas ka erandeid, selliseid impeeriumeid, mis on laienenud abielu või pärimise kaudu //nt Habsburgid (15. saj. II pool – 16. saj. I pool), või lepingutega laienemine. //nt Venemaa – rõhutab oma kujunemist vabalt, vabatahtlikku laienemist (tegelikult vastupidine). Kaugus (geograafiline ja kultuuriline) – impeeriumide jaotamise idee: riik-impeeriumid (kasutatakse ka kontinentaalimpeerium) Impeeriumid koloniaalimpeeriumid Impeeriumi koostisosad võivad üksteisest erineda üksknes seadusandlikus osas. //nt Venemaa ja Balti erikord Seadusandliku korra erinevus võis tuleneda sellest, et impeeriumi keskus oli teatavas priviligeeritud seisus hõivatud alade üle. //nt Rooma impeerium, kui Rooma linn (ja kodanikud) säilitasid oma priviligeerituse terves Roomas.
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
Ometi on sellel alal toimunud sündmused, mis on oluliselt mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis nimetatakse seda"maaks, kus voolab piima ja mett", aga ajalugu on tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete suurte impeeriumide rikkaliku kultuuriga. Teiselt poolt jäädi rataste alla, kui vägevad naabrid omavahel sõdisid. Pärast järjekordset sõda ja võimuvahetust tuli ränka vaeva näha, et laostatud maa uuesti üles ehitada ja elukõlblikuks muuta. Ometi saadi sellega hakkama. 2 Majandus Iisraeli majanduse arengut pidurdavad kaks olulist tegurit esiteks vajadus kulutada
reostasid linna joogivett. 8) Kes oli Erasmus Rotterdamist?-(lk 195) Vastus:Ta oli õpilane,filoloog,poliitikateadlane,kirjanik ja ettevõtja.16 sajandil oli ta üks mitmepalgelisemaid intellektuaale, ning esimene mees, kes kirjatööga rikkaks sai.Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus
Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolutsioonilised kriisid Euroopa riikides, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, 19.sajandil ja 20.sajandi algul juhtivat osa etendanud impeeriumide lagumine ning uute riikide teke ning uute rahvuste, klasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. c) 1919-1929. Maailm pärast Esimest maailmasõda ning rahvusvahelised suhted: sõjajärgset maailmakorda reguleerivate lepingute sõlmimine. 1920. aastate teisel poolel toimub majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, mistõttu seda perioodi nimetatakse sageli kuldseteks kahekümnendateks. Siis tundus, et kriisi ületanud maailm naasis rahumeelse, evolutsioonilise arengu teele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
