,,Kümme keskaegset tallinlast" Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd Retsensioon Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinl...
PARGI RAJAMINE Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse
Sa saad jalutada pargi populaarseim koha, sümmeetrilise Luigetiigi ääres ja Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viival promenaadil, mille äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ning jääkelder. Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas selle ala keskse krundi Peeter I. 1718 a, olles veendunud oma edus Põhjasõjas, värbas Peeter I Roomast Vene teenistusse arhitekt Niccolo Michetti ning ühiselt valiti 22. juulil 1718 välja sobiv koht uue lossi ja seda raamiva pargi jaoks. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere
üldmobilisatsiooni, kus Saksa väes teeninud 20000 eestlasele lisandus veel 38000 meest, kuna ähvardas tulla uus Nõukogude okupatsioon. Järgnevates heitlustes etendasid väljapaistvat osa eestlastest sõdurid. 10. Vastuseks eestlaste osalemisele lahingutes Punaarmee vastu, teostas viimane rea õhurünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsil hävitati Narva, 7. kannatas Tapa ning 9. märtsil pommitas üle 250 lennuki terve öö Tallinnat. Hukkus rohkem kui 600 inimest. Peavarjuta jäid 25000 tallinlast. Hävisid ka Niguliste kirik ning "Estonia" teater. 25. märtsil sai Tartu kannatada. 11. 26. juulil vallutas Punaarmee Narva., kuid pealetung peatati Vaivara Sinimägedes, kus Nõukogude väekoondised jooksid edu saavutamata verest tühjaks. 12. Taasiseseisvumiskatse. Neil päevil polnud kindlat rindejoont, üksikud väikesed grupid üritasid omaalgatuslikult pidurdada Punaarmee pealetungihoogu. 1944.a. suvel koondusid rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Loodeti 1918.a.24
tähtsusega ülesanne, mille kõrval kahvatub kõik muu. · Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsi õhulöök hävitas täielikult Narva ning 8. märtsil said tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Ööl vastu 9. märtsi pommitati Tallinna. Pommisajus hukkus umbes 500 eraisikut, purustati 40 protsenti elamispinnast, peavarjuta jäi 25000 tallinlast, hävisid Nigulaste kirik, vaekoda, Estonia teater ja paljud teised avalikud hooned. 25. märtsil sai rängalt kannatada Tartu. · Punaarmee vallutas Eesti. 26. juunil marssisid venelased sisse Narvasse. Toimusid lahingud Vaivara Sinimägedes, mis olid ägedaimaid, mida Eesti pinnal kunagi on peetud. Augustis hõivas Punaarmee Tartu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord Riia lähistel ning otsustati Eesti ja Põhja-Läti maha jätta
annaabi.ee 
