mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. · Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või surmalaagritesse saatmine) · Taotleb seda, et ühiskond oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutud. Totalitaarne ühiskond (tunnused) 1. Kontroll mõttevalduste üle ja väljendamisvõimaluste üle. 2. Inimõiguste rikkumised. 3. Pidev hirmu all elamine. 4. Pisiasjadeni ühtlustatud. Juhikultus Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda.
Võim peab olema tööiste käes. LAUSED 1. 1934 aastal kehtestas Hitler Saksamaal ÜHEPARTEISÜSTEEMI ja kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku töölispartei keelustati. 2. Itaalia PROPAGANDA kuulitas Mussolini kõige paremaks ja targemaks juhiks. 3. NSV Liidus kuulutati peale Stalini võimuletulekut tsensuur ja üksiki raamat ega ajaleht ei tphtinud trükki minna enne, kui vastavad ametnikud polnud seda üle vaadanud. 4. Kõikides diktatuuririikides oli JUHIKULTUS, mis tähendas, et juhte tuli igal võimalusel ülistada. Näiteks Stalini juhikultus kestis kuni tema elu lõpuni. 5. Paljudes Itaalia linnades hakkasid MUSTSÄRKLASED politseinike asemel korda pidama. 6. PRUUNSÄRKLASED võitlesid kommunistide ja juutide vastu. 7. Hitleri eesmärgiks oli luua KOLMAS RIIK. 8. Peale Stalini võimuletulekut allutati majanduse arendamine Nõukogude Liidus PLAANIMAJANDUSELE. 9. Hispaania kodusõja ajal tekkis INTERNETSIOON, kuhu
ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne.
täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku
Poliitiliste erakondade kemplemine valmistas pettumust, põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud( Tsehhoslovakkial oli probleeme, Ungari oli paljurahvuseline, Jugoslaavias oli probleeme.) Valimiskünnise puudumine Parlamentide tööd häiris erakondade paljusus (otsuste tegemine oli raskendatud). Totalitaarse ühiskonna iseloomuliku joone näited Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Kommunistlik Partei nõukogude Venemaal, Fasistlik Partei Itaalias. Juhikultus Saksamaal Hitleri juhikultus, teda nim. Führeriks, Itaalias oli Mussolini juhikultus, teda nim. duckeks. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal kiusat i taga juute ja tapeti surmalaagrites. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Fasistlikus Itaalias oli kõige tähtsam rahvus. Rahvast hirmutatakse pidevalt sise-ja välisvaenlastega Saksamaal hirmutati inimes i juutidega ja kommunistidega.
Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine reklaamid juhist, Juhikultus, Salapolitsei. Ajakirjandust oli riigi kontrolli all.
· 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
Diktatuur autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a.
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord
valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning inimõigusi, riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. 1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok
*Kehtib võimude lahususe *Võimude lahususe põhimõte puudub põhimõte *Rahva iseseisvus *Rahvas ei ole iseseisev *Mitme partei süsteem *Ühe partei süsteem *Riigivõim kuulub rahvale *Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte *Mitu ideoloogiat *Üks ideoloogia *Vaba ajakirjandus *Range kontroll ajakirjanduse üle *Juhikultus puudub *Juhikultus *Vaba ajakirjandus *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu *Valitsemine toimub rahva poolt *Trüki- ja sõnavabadus puudub valitud saadikute kaudu *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa *USA *Ungari
2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav
30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? (lk 44, vihik) Too
1922. a loodi NSVL liit. Sisepoliitilises võitluses kindlustas oma ülemvõimu J. Stalin. Majanduses rakendati esialgu sõjakommunismi, riik kontrollis majandust sõja huvides. Ettevõtted riigistati, kehtestati töökohustus, t alupoegadele vilja andmise kohustus riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik! 1 5
· Rahvuselt Iiri inglane (konservatiivid) ja Viigid (liberaalid) · Õppis õigusteadust · Totalitaris m riik kontrollib kogu · Praost Dublini kirikus isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu, juhikultus, ainuvalitsus · Türannia vägivallarezii m ja hir muvalitsus · Relativis m õpetus tunnetuse suhtelisusest TEOSED: · ,, Raa matute lahing" · ,, T ünni lugu"
*Rahva iseseisvus *Rahvas ei ole iseseisev *Mitme partei süsteem *Ühe partei süsteem *Riigivõim kuulub rahvale *Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte *Üks ideoloogia *Mitu ideoloogiat *Range kontroll ajakirjanduse üle *Vaba ajakirjandus *Juhikultus *Juhikultus puudub *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu *Valitsemine toimub rahva poolt haaranud diktaatori kaudu valitud saadikute kaudu *Trüki- ja sõnavabadus puudub *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa
Kommunistlik Venemaa XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine • Talupoegadele kehtestati töökohustus • Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan • Vangid tegid tööd Siberis ja polaaraledel • Värviliste metallide kaevandamine • Metsatööstus • Kivisöe varumine • Vangid surid ebainimlike elamistingimuste
Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingisugust sõnaõigust. Totalitaarne diktatuur on peale võimu koondamise ühe isiku või väikese grupi kätte, ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, mis tõi kaas inimõiguste rikkumise ja inimeste pideva hirmu all hoidmise. See omnakorda saavutati küüditamise ja surmalaagritesse saatmisega. 4.Diktatuurile iseloomulikud jooned: Ühepartei süsteem. juhikultus. võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud. piiratud kodanikuvabadused ja inimõigused . inimesed olid täielikult allutatud riigivõimule. riik oli heaolu ja helge tuleviku tagaja. levis juhikultus ja tuli imetleda juhti. juhil oli alati õigus. juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. valitseva partei liikmed said kindlaid eelõigusi ja teatud ametitesse said vaid valitseva partei liikmed.
1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine,
Nõukogude liit · Valitsemise eesmärk:muuta maailm kommunistlikuks. · Juhtideks:Lenin,Stalin(kujundasid isikukultusliku valitsemise). · Totalitaarne diktatuur:lubatud 1 partei,juhikultus,kontroll ajakirjanduse-hariduse ja inimese mõtteviisi üle oli allutatud salapolitseile(NKVD) · Majandus tõõtati ümber sõjaks valmistumise pärast · Plaani majandus-5 aastat · Eesmärk kanda üle maailmarevulutsioon,jõuga ning punaarmee abil. · Kommunistlik partei. · Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik(VNSFV) Itaalia · Eesmärk:muuta Itaalia suurriigiks. · Rahvuslik fasistlik partei
Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. nõukogud. käsumajandus. Lokkas varimajandus. Poliitika Massirepressioonid, Ühiskonna elu teatav Loobuti Stalini juhikultus, liberaliseerimine ehk kuritegude demokraatia ,,sula". Usk kritiseerimisest. puudumine kommunismi Karmistati kontroll edusammudesse. ühiskonnas. Mille pooles on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad ? Kõikide perioodide ajal kehtis plaanimajandus. Hrustsovi aeg oli võrreldes teiste aegadega pehmem.
a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ning usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ja otsuseid langetama. (Elitaardemokraatia) võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. 14
Totalitaarsetele riikidele iseloomulikud tunnused (Nõukogude riik ja Saksamaa) 1. Juhikultus ehk isikukultus kõik positiivne ja õnnestunud kirjutatakse juhi arvele ja ebaõnnestumisest vaikitakse. Juhist kirjutatakse laule, luuletusi, joonistatakse pilte, saavad preemiaid. Juhikultust näitab ka see, kui elavale inimesele püstitatakse ausammas. Nt. Stalini ja Hitleri kultus. 2. Riigi huvid seatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Oluline on mass mitte, mitte 1 inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4
poliitiliselt võideldi korruptsiooni ja markismi vastu. 1931. aastal käisid nad välja põhiseaduse muutmise idee, mis nägi ette- riigikogu koosseisu vähendamist, majoritaarseid isikuvalimisi ja laialdase täitevvõimu volitustega riigipead, mis oleks kindlustanud riigivõimu ning võimaldanud tugeva ja püsiva valitsuse loomist. Siit järeldub, et vapsid ei tahtnud kehtestada totalitaarset dikatuuri, sest neil puudus juhikultus ja militaarne allorganisatsioon. Pealegi oli vapsidel suurim populaarsus rahva hulgas, mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934. aasta pööre nende huvides. Seda et vapsid diktatuuri ei tahtnud näitab ka see, et nad tahtsid et rahvas hääletaks üksikisiku poolt, mis vähendaks erakondade mõju ja võimu.
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud
Franco pooldajad. Konflikti põhjuseks oli 3. Konflikti traagika seisnes selles, et miljon tsiviilisikut hukkus. 4. Konflikti peetakse II maailmasõja „peaprooviks“: katsetati relvi ja relvasüsteeme. Kontrolltöö B A. 1. Pöördepunktiks totalitaarse režiimi kehtestamisel kommunistide poolt Venemaal sai Asutava Kogu jõuga laialiajamine 6. jaanuaril 1918. aastal. Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks. Selle olulisimaks tunnuseks oli toiduainete andmise kohustus. 3. Stalini Repressioonidele eelnes suhteliselt liberaalne majanduspoliitika NSV Liidu ehk majanduspoliitika NEP, mille tähtsamateks tunnusteks olid: a) toitlusmaks; b) turusuhted. 4. Täitke tabel.
otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5. Inimese allutamine riigile (erahuvid jäävad tagaplaanile) 6. Võitlus sise ja välisvaenlase vastu. 7. Militarism 8. Propaganda 9. Sala- ja julgeoleku teenistused
Sealt sai Picasso on kunstialased teadmised ning õlimaalide tegemise oskuse. Kuigi tal oli tugevad teadmised ei lõpetanud ta ikkagi Madridi kunstikooli. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistik e vägivalla mittepooldajaks (antimilitarism). Selle tõttu ei võtnud ta osa ei Esimesest ega ka Teisest maailmasõjas, samuti ei osalenud Hispaania kodusõjas. Peale Teist maailmasõda liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, mis kritiseeris Stalini juhikultus, kuid ei pannud Picassot kommunismist taganema. Seetõttu anti talle 1962.a Lenini rahupreemia. Juba noorena vihkas Picasso üksindust ja ta oli väga seltskondlik inimene. Tal oli palju suhteid ja afääre ning ka suur tutvusringkond. Tänu suurele tutvusringkonnale osales mitmetes filmides, kus ta peamiselt mängis ennast. Üheks tuntumaks on ,,Orfeuse testament". SININE PERIOOD · Süngus; mõju lähisõbra surm · Sinisetoonilised maalid
lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased) * rahvamass armastab tugevaid mehi * rahvamass ei pea teadma, ta peab uskuma ja laskma end vormida diktatuur - sõjalisel teel saadud võim, juhib diktaator. fasistlik arhitektuur - totaalse võimuga riikides ehitatakse väga võimsaid ja suurejoonelisi ehitisi,sageli klassitsistlikus stiilis,et näidata juhi vägevust . fasist- itaalias võimule tulnud rahvuslik fasistlik partei, parempoolne
Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei 1919. aastal. Natsid üritasid sooritada riigipööret. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2
· revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP · Toiduainete riigile andmine -- > maksud ( ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul) · rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror
hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus. mistõttu isikukultus ei saa tekkida. Seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele. Seadusi saab muuta rahva poolt valitud parlament. Rahvas ei saa riigi valitsemises osaleda. Rahvas osaleb riigi valitsemises valimiste ja
Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uudismaid, kuid lõpuks hakkas välja müüma naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad,
kiiresti sõjaväge ja rahvast ühest riigi otsast teise viia, tööstusi et teha sõjatehnikat. Nii Stalin, kui Hitler said võimule kasutades ära riigi halba olukorda. Ja lubades muutusi. Hitler võitis valimised aga Stalin kõrvaldas konkurendid. FAsISTLIK TUNNUS NÕUKOGUDE LIIT NATSI SAKSAMAA ITAALIA JUHIKULTUS Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler SS(kaitsemalev) ja JULGEOLEKU GPU, hiljem NKVD Mustsärklased Gestapo(riiklik TEENISTUSED salapolitsei) Lubati INIMESTE
• Näited: Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL, Mussolini Itaalia. Raamatute põletamine natslikul Saksamaal 1933 Avalik hukkamine Itaalias • Nii vahetuski Euroopas 1920. aastate demokraatia 1930. aastatel diktatuuridega. Esimese maailmasõja käigus tekkinud riikidest suutsid demokraatia säilitada vaid Tšehhoslovakkia ja Soome 1939. aastani. Oli ka neid riike, kus demokraatia üldse ei tekkinudki, nt Venemaal. Diktatuuride tunnused • Juhikultus • Ainupartei • Ametlikud vaenlased • Sala- ja julgeolekuteenistused • Propaganda
2. Ühepartei süsteem Saksamaal- 1933a. 5 3.Münheri õllebutch- 1923a. 3 4.Wermachi loomine- 1935a. 7 5. Hitleri Saksa.. 1933. a. Jaanuar. 4 6. Mussoliini fasislik- 1922 2 7. Lenin- 1917 a 1 Totalitaarse tunnusjooned: 1.Võimul ainult üks partei 2.juhikultus 3.piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusid. 4. riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5.rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlastega. 6. valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks. 7. väljaspool avalikkuse kontrolli tegevused sala-ja julgeolekuteenistuseda
o Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD · Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte. ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine. · Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid. · Juhikultus. Kommunistlik Venemaa Miks? · Sõja mõju Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga. · Majanduslikud raskused I maailmasõja majandustegevus allutatud sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Toidunappus. · Terav riigisisene võimuvõitlus 1917 aastaks oli kujunenud Venemaal kaksikvõim valitsus vs. bolsevikud. Kuidas? · Peale bolsevike võimuletulekut 1917
ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat otsuseid teeb rahvas ja esindus ehk otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline
arv. 1933. aastal nimetas riigipresident Hitleri vabariigi kantsleriks. Riigipäevahoone põlengu süüdlasteks nimetati kommunistid ja nad saadeti laiali ning kehtestati üheparteisüsteem, kus valitsejaks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Keelati ametiühingud. Pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale selle ameti üle ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 6. Totalitaarse ühiskonna tunnused: · Üks partei, üks ideoloogia · Juhikultus · Demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine · Riigi huvid kõrgemad kui üksikisiku omad · Sise- ja välisvaenlased · Sõjaks valmistumine · Sala- ja julgeolekuteenistused.
partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused
kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad enda kätte. Nii natsionaalsotsialistlikus Saksamaas, kui ka kommunistlikus Nõukogude Liidus oli lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei. Partei liikmed saidkindlad eesõigused, võrreldes mitteparteilastega. Demokraatia on
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine,
c) New Deal poliitika Kehtestati kontroll pankade üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. tööstuse elevdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 6.) Miks tekkisid diktaktuurid? Pettumine Versailles'e süsteemis ja mitmed muutused ühiskonnas. See tõi kaasa demoktaaria kriisi ja mitmetes riikides kehtestati diktatuur. 7.)Diktaktuuridele iseloomulikud jooned? : juhikultus, ühepartei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund, parteid olid keelustatud, inimõigused ja kodanikuvabadused olid piiratud, inimene oli täielikult riigile alluv, inimesed pidev hirmuall hoidmine, surmalaagrid ja küüditamine, propaganda nagu kõike seda teeb ka Keskerakond.
Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste ja Ausa kohtuta Kõik inimesed ja Juutide õiguste inimõiguste vangilaagrisse, klassihuvid tuleb piiramine(1935) piiramine GULAG- allutada rahvuslikele Sundsõjaväestamine,
tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus
Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia. Diktatuur jaguneb kaheks totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda, oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus. Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu
Diktatuuride tekke põhjused-uued valijad(kogenematud),pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, pettumine Versailles süsteemis Autoritaarsed rigid-võim koondunud ühe isiku v väikese rühma kätte, erakondade tegevus lõpetatud, rahavl puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta, tähtsad olid tagasihoidlike väärtusi, ei propageerita vägivalda Totalitaarsed rigid-võim koondunud ühe juhi kätte, juhikultus, kontrollitakse inimeste tegevust, massipressioonid, rikutakse inimõigusi Fasistlik Itaalia-pettusid Versailles süsteemis-ei tunnustatud Itaalia panust, majandusraskused Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöördega NSVL-1922 ühendati VNFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV NSVL-ks. , 1936 jaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani NSV-ks.
annaabi.ee 
