Sõja põhjused Venemaa tahtis saada väljapääsu Läänemerele. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
Eesti peale Liivi sõda Poola ja Rootsi vastuolud · Sigismund III nii Poola kui ka rootsi kuningas · Surub Rootsis peale katoliiklust ja see tekitab pingeid, ning võimule tuleb rootsi asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon
................................................ .. Vastused Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail 1598 -1613 . Moskva suurvürst Ivan Julma valitsemise ajal tugevnes riigi keskvõim . Kui Ivan IV 1584 aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ta poeg Fjodor . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks Boriss Godunov . Moskva rahutused puhkesid 1606 maikuus ja selle käigus tapeti Vale-Dmitri . 1617. Aastal sõlmiti Stolbovo rahu , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus g 2. ,,Maakonnakogu seadustik" - c 3. Sunnismaisus h 4. Maakogu b 5. Aleksei Mihhailovits - e 6. Katariina II - d 7. Vale-Dmitri I - i 8. Jelizaveta Petrovna - j 9. Samili - f 10. Suur Vene - a Kas antud lause on õige või vale? Paranda valed laused. 1. Segaduste aja lõpuks ning tsaarivõimu taastamiseks loetakse Aleksei Mihhailovitsi
III Slaid Gustav II Adolf sõjategevus ·Kui Gustav II Adolf sai 1611 aastal kuningas, siis sai ta isalt päranduseks kolm sõda: Taani vastu, kes oli Rootsit rünnanud ennem 1611, Venemaa vastu, sest Rootsi oli proovinud ära kasutada riigi nõrka aega ja Poola vastu ·1613 sõlmiti rahu Taaniga, mille käigus ei pidanud Rootsi oma terriotooriumit loovutama, kuid pidi Taanile maksma hüvitist. ·1617 lõpetati sõda Venemaaga Stolbovo lepinguga, mille käigus omastai Läänemeri Venemaale ·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6
kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1
o Vana-Liivimaa uus jaotus: · Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti · Rootsi: Põhja-Eesti (Hakati nimetama Eestimaaks) · Taani: Saaremaa o Stockholmis hakati pidama katoliiklike jumalateenistusi, mis tekitas vastuseisu. Seda kasutas ära Sigismundi onu Karl o Rootsi asemikvalitseja hertsog Karl haaras Rootsis võimu ning astus Karl IX nime all Rootsi troonile o Poola kuulutas Eestimaa Poola valduseks. Mõned jäid Rootsile truuks, mõned mitte. o 1617 Stolbovo rahu-Rootsi rahu Venemaaga et saada oma valdusesse kogu Ingverimaa o Rootslased said võitluses Poolaga endale Tartu. o 1645 Brömsebro rahu- Taanile kuulunud Saaremaa Rootsile o Sõda venemaa ja poola vahel>rootsi poola sõda>rootsi venemaa sõda(venemaa vallutas tartu, poola ebaõnnestus Pärnus) o 1660 Oliwa rahu-Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale o 1661 Kärdes sõlmitud rahu- Venemaa lubas Liivimaa ,,igaveseks ajaks" Rootsile
1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põhja-Eesti kui Ingerimaal vallutatud kindlused. 1595- Venemaa-Rootsi (lõplik rahu, Täyssinä rahu) Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal. Venemaa tunnistas Rootsu valdusi Põhja-Eestis. 1617- Stolbovo rahu. Rootsi-Venemaa. Rootsi sai kogu Ingerimaa. R-V piir liikus kõvasti Rootsi kasuks ja püsis nii kuni põhjasõjani. Venemaa oli nüüd läänest täiesti ära lõigatud. 1629- Altmargi vaherahu. Rootsi-Poola. Kogu mandri-Eesti läks Rootsi võimu alla. (+Riia ja Põhja-Läti) * Rootsi valdusi hakati kutsuma EESTIMAAKS ! 1645- Brömsebro rahu- Taani kaotab ka Saaremaa Rootslastele. 3. PÕHJASÕDA 1700-1721 Eesti ala vallutamine: 1701- Vene riigi rüüsteretked Eestisse
sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478. aastal ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa Oredezi jõgikonda. Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi, mis tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas
1590-1595- Rootsi Venemaa sõda, Vene vallutas Ingerimaa piir läks Narva jõeni 1598- suri Fjodor, lõppes Rjurikovitsite dün, kokku kutsuti maakogu, Boriss Godunov sai tsaariks 1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond
Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus. Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558– 1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581 vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa. 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur. Narva lahingu plaan 1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu. Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda Narva kosk ja Kreenholmi Manufaktuur 1866
Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja
sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
Vask-Narva ja Tartu. 1661.a suudeti diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena sõlmida uus rahu Kärdes, millega venelased loobusid Vallisaare rahuga saadud aladest ja kehtima hakkasid Stolbovo rahu tingimused. III Põhjasõda 1. Diplomaatiline olukord Põhjasõja eel. Asjaolud, mis soodustasid sõja puhkemist. Sõja põhjused. Vihik. 17.saj teisel poolel oli Rootsi muutunud Läänemere valitsejaks. 1699.aastal sõlmisid liidu Rootsi vastu järgmised riigid: · Vene tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev, Saksi kuurvürstina Frederich August I Liidu eesmärk oli .
rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja. Lepingu järgi sai Rootsi tagasi Ida-Eesti ja Ida-Läti, mille Venemaa oli Vallisaare vaherahuga 1658 endale saanud. Kärde rahulepinguga taastati sõjaeelne Stolbovo rahuga määratud piir. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses.
Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused. 1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal. Rootsi ja Vene piir hakkas kulgema piki Narva jõge. 6. Kuidas läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (vaherahud)? 1617- Rootsil ja Venemaal Stolbovo rahu- Rootsi sai endale kogu Ingerimaa 1645- Brömsebro rahu- Rootsi tugevnes, selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad. 1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. (Samalaadne rahu 1661.aastal Kärdes Rootsi ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala ,,igaveseks ajaks" Rootsile. Vene väed lahkusid Rootsi aladelt.) 7. Mis põhjustas Põhjasõja?
mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä.Rahu lõpetas 1590. aastal alanud VeneRootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni. 16. 16.saj. Usupuhastus. Mikael Agricola. Gustav Vasa muutis trooni päritavaks. Tal oli endal kolm poega, sellest segane aeg. Nimetas pojad hertsogiteks ja andis igale pojale hertsogkonna. Arvas, et see muudab riigi tugevamaks, tegelikult vastupidi. Üks hertsogkond oli Soome, selle hertsog oli Juhana. Pärast oli ta kuningas Juhana III. Juhana armastas kunsti jne, õppis soome keele ära. Õukonnas väga kaunis elu. Gustav Vasa andis Juhanale oma vapi, sellest ajast Soome vapp
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi- Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Bojaaride Duuma ja prikaasid: Mihhail Romanovi troonile saamine tähendas segaduste lõppu, algas tsaarivõimu taastamine. Riigi kõrgeim
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodep...
Lahingu käigus purustas Novgorodi vürst Aleksander Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime Aleksander Nevski. Oreseki kindlus Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Oreseki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Oreseki kindlus ümber Nöteborgiks. Endise Landskrona kindluse kohale rajati Nevanlinna (rootsi Nyen) linnus ja Nyeni linn (linnaõigus alates 1642. aastast). Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi. Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
(4). Gustav II Adolf väejuhina Gustav II Adolfi troonile asumise ajal tulid Venemaal võimule uued jõud ning endiste liitlaste vahel puhkes sõda. Gustav Adolf oli väga võimekas väejuht. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid, mis tulistasid senistest mitu korda kiiremini, lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Aastal 1617 toimunud Stolbovo rahuga sai Rootsi endale Ingerimaa ja Käkisalmi lääni. 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga sai Rootsi kõik Väina jõest üleval pool asuvad maad Poolalt endale, mistõttu jäi kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. Aastal 1630, mil Rootsi tõmmati Kolmekümneaastasesse sõtta, pööras ta selle protestantide kasuks, tungides sisse Püha Rooma keisririiki. Gustav Adolfi taktikalised oskused olid ka Rootsi vägede edu põhjuseks Kolmekümneaastases sõjas, ta kasutas targalt mobiilset
1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest. Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel:Läti ala Poolale, Rootsi Põhja-Eesti ja Taani Saaremaa. Sigismund III, kes oli nii Poola kui Rootsi kuningas, oli tüliallikaks riikidele.1600.a algas uus sõda. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, millega võeti Venemaalt jälle Ingerimaa ära. 1629.a sõlmiti Altmargi rahu- kogu mandriala eestis rootsi võimu alla, ka läti koos riiaga. 1645.a kaotas taani saaremaa. Poola üritas veel, kuid ei õnnestunud ja sõlmiti oliwa rahu poola-rootsi vahel ja hiljem ka venemaa-rootsi vahel.1699.a kujunes välja Rootsi vastane liit, kus oli saksi kuurvürst, vene tsaar, taani kuningas. Alustasid kõik korraga sõda.Kuid oli talv ja see oli Rootsile sooslik, ei saadud tast jagu.1704.a
1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused 1595 Täyssina rahu Rootsi ja Venemaa Rootsil tuli loobuda Ingerimaa vallutustest 1617 Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa Rootsi sai kogu Ingerimaa 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Rootsil kogu Eesti valdus ja Põhja-Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani Rootsi sai Taani käest Saaremaa
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
sajandil jäädi võõraste võimu alla. Kiievi Venemaa killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. 1480. aastail, pärast Novgorodi ühendamist Moskva suurvürstiriigiga küüditati vadjalasi Venemaa siseossa. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Tühjaks jäänud alad asustati Kagu-Soomest pärit luterlike talupoegadega, kuid ametivõimude ponnistustest hoolimata jäid vadjalased õigeusklikeks ning (ingeri)soomlastega nad ulatuslikult ei segunenud. Assimileerumine venelastega hoogustus veel enam aga
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid
1578 Poola alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu / Pihkvamaal sõlmiti Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis Vene vallutused Liivimaal Poolale 1583 Sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu 1595 Lõplik vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Täyssinä vaherahu Märts 1600 Kuulutas Poola seim Eestimaa Poola valduseks August 1600 Vallandus sõjategevus 1617 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Stolbovo vaherahu 1625 Rootslased said endale Tartu 1629 Sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Rootsi sai kogu mandriala Eesti 1645 Taani ja Rootsi sõlmisid Brömsebro vaherahu 1654 Puhkes Poola ja Venemaa vahel sõda 1656 Rootsi ja Venemaa vaheline sõda Suvi 1656 Vene väed tungisid Liivimaale Oktoober 1656 Venemaa vallutas Tartu 1660 Poola ja Rootsi sõlmisid Oliwa rahu
Tagasiteel 2. Reisilt hukkus tormises läänemeres. Heinrich Stahl eesti keele õpik, kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. Johann Hiornung I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. Saj. Keskpaigani. Joahim Jhering piiskop. Temalt range kirikukaristuse süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.) Christian Ackermann tallinna meister puunikerdused kirikutes jm hoonetes. 1617 stolbovo rahuga omandas Rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni. 1629 altmargi vaherahuga kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. 1645 brömsebro rahuga läks muuhulgas rootsi valdusesse seni taanile kuulunud saaremaa. 1648 kirjutati alla vestfaali rahulepingule, mis lõpetas 30. Aastase sõja. 1684 avati forseliuse seminar 1630 tartus asutati eesti esimene gümnaasium 1632 asutati tartu ülikool (gustav II adolf) 1642 I eestikeelne aabits
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks
· 1590 aastal puhkes uuesti sõjategevus. Lõplik rahu sõlmiti alles 1595. Aastal. Täyssinä rahuga, mis tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli aga loobuda oma vallutustest Ingerimaal. · 1600 aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617. Aastal õnnestus rootslastel sõlmida Venemaaga soodne Stolbovo rahu ning saada oma valdusse kogu Ingerimaa. · Viimase suurema Eesti linnana langes 1625. Aastal rootslaste kätte Tartu. · 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. · 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja ka Saaremaal. · 1654. Aastal puhkes järjekordne sõda Venemaa ja Poola vahel. · 1660. aastal sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale
Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete moevoolude sissetung. Naistel oli pikk triibuline seelik, pottmüts, meestel murumüts Põhja-Eestis, plisseeritd seelik jne. Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill. Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused: 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju
Taani maakondi. Rootsi oli tugev tänu tema heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust. Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a. vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas
vastupanu osutada); moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola- Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Rahvusvahelised suhted 1. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???).
Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale. · Liivi sõja tulemusena algas Eesti kolme kuninga periood: 1) Põhja-Eestis Rootsi võim, Eestimaa kubermang. 2) Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis Poola võim, Liivimaa 3) Saaremaa Taani riigi koosseisus. Sõjad jätkuvad: · 1590.aastal sõjategevus Venemaa ja Rootsi vahel. · 1595.a Täyssina rahu, Venemaa sai Ingerimaa. · 1600.a uus sõda Rootsi ja Poola vahel, milles taas osales ka Venemaa. · 1617.a Stolbovo rahu Venemaa ja Rootsi vahel, Ingerimaa tagasi Rootsile. · 1629.a Rootsi ja Poola vahel Altmargi rahu, Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad. · 1645.a Rootsi ja Taani vahel Brömsebro rahu, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. · 1650.a puhkes sõjategevus Venemaa ja Poola vahel, sekkus Rootsi. · 1660.a Rootsi ja Poola vahel Oliva rahu, Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale, Rootsi sai ka Ruhnu saare. · 1661
armee ülesehitamist endise segatüüpi armee asemele. Peetri vanem õde Sofja Aleksejevna ja ta õde Marfa Aleksejevna pöeti nunnadeks. Sama saatus tabas ka tsaari abikaasat Jevdokija Lopuhhinat, kes olevat olnud vandenõulastega kaudselt seotu Põhjasõda Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". 17. sajandi alguses toimunud sõdade tulemusena sõlmitud Stolbovo rahulepingu tulemusena oli Rootsi vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere-äärseid alasid. Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas Peeter sõja Rootsile, millele järgnes Narva kindluse piiramine 1700. aastal. Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks. Ta asutas 1703. aastal
soikus. 1658 20dets -Vaherahu Vallisaarel Rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel algasid juba 1658. aasta kevadel, kui venelased Ingerimaad rüüstasid. Sellega lootsid nad rootslasi suuremale järeleandmisele mõjutada. Maikuus sõlmitigi poolte vahel vaherahu, kuid püsivama rahulepinguni jõudmiseks läks veel aega. Terve suve jätkusid pingelised läbirääkimised, kusjuures kumbki pool ei soovinud järgi anda: venelased nõudsid endale tagasi Stolbovo rahuga kaotatud Ingerimaad ja Karjalat, rootslased aga soovisid kõigi sõjakulude hüvitamist, Poola-Liivimaad ja Ida-Karjalat. Kokku leppida ei suudetud pikka aega ka vaherahu sõlmimise kohas, kuna mõlema uhkuse pihta käis vastase poolt pakutud kohaga nõustumine. Viimaks nõustusid mõlemad pooled siiski Narva-lähedases Vallisaare külas rahuläbirääkimisi pidama. Et püsivat rahu sõlmida ei õnnestunud, võeti suund vaherahule.
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
Järvamaa tühi Ivo Schenkenberg- juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, ,,Liivimaa Hannibal" Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629. Altmargi rahu- kogu Eesti mandriala ja Põhja-Läti ning Riia Rootsile. 1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit?
suunas liikunud vepslastega. Nii tekkisid aunuse- ja lüüdikarjalased. Karjala asustus levis ka lääne suunas. Soome põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. (Uibopuu, 1984) Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Asuti peamiselt Tveri piirkonda. (Uibopuu, 1984) Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809
Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud ning samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile ja August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24
Peagi hõivasid poolakad Moskva ja tapeti ka isehakanu VD II. Järgmise aasta märtsis puhkes Moskvas ülestõus poolakate vastu. 1612 loodud maakaitsevägi vabastas Moskva. 1613 Jan.kogunes Maakogu ja valis uue tsaari, kelleks sai Mihhail Romanov. Venemaa lubas Rootsile, et uueks tsaariks saab mõni Rootsi prints, kuid seda ta ei saanud ning sellega lõpetati koostöö Rootsi Vene vahel, ning puhkes sõjategevus. Üritati vallutada Pihkvat, mis ebaõnnestus ning sõlmiti Stolbovo rahu. Poola-Leedu riik üritas veel vallutada Moskvat, kuid ebaõnnestus, ning siis sõlmiti vaherahu, millega Venemaa andis Poola-Leedule Smolenski, Tsernigovi ja teisi alasid. 3. Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
1598. Fjodor suri, nominaalselt valitses (u kuu) valitses lesk Irina - - hiljem läks kloostrisse. Samal aastal Maakogu, valis uueks tsaariks Boriss Godunovi - - algab segaduste aeg Cmyta. Ss 17.saj II poolest Romanovid. Peeter III võis olla Holsteini dünastiasse ka arvestatav. XII loeng (24.11.15) Smuta- Segaduste aeg (tsaar Fljodori surmast kuni tsaar Mihhail Romanovi võimule tulekuga). 1612. n-ö lõpp (aga ajaloolaste vaatevinklist mitte). Nt Stolbovo vaherahuga pigem (1617.-18.aastatel). Smuta aeg kahe suure dünastia vahel. Sellisena väga tugevasti lähtuva ajalookirj. Perioodist. Seal oli väike periood kus Moskva Vm võim kaoses (Rootsi ja ... käes võim). I valitseja- Boriss Godunov (1585.a st alates Fjodori ajast). Oli obritsnik, postitsioon seotud perekonna abielust (ta õde tsaar Fjodori abikaasa). Valitsemine edukas, tõhus. Ta ajal viidi läbi suurejoonelised kindlustustööd Vm. Smolenski linnamüüri rajamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
