alaväärtusliku elemendina. Inimesed NSV Liidus saadeti Siberisse koonduslaagritesse. Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid sarnased oma mõtete ja tegude poolest, püüdes saavutada maailmas ülemvõimu. Selle tulemus oli teise maailmasõja algus. Erinevuseks oli riikide vastasus üksteist üle trumbata. Mõnele oli tähtis oma rahva ülistamine ja teisele oma rahva tagakiusamine, et tagada diktatuuririigi veatu toimimine. Stalinlik NSV Liit - triumf või tragöödia? Stalin tuli võimule pärast Lenini surma 1924 aastal. Lenin teda oma järglaseks ei soovinud, kritiseerides teda liigse võimuahnuse pärast. Mängeldes ja oma vastaseid ülekavaldades tõusis ta suure NSV Liidu juhiks. Stalin oli võimul aastast 1924 kuni oma surmani aastal 1953. Stalinit ülistati lõputult. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" ja igale poole ilmusid teda kujutavad plakatid, skulptuurid ja loosungid
Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua. Aastal 1926 konfiskeeriti kirjaniku käsikiri ning hiljem, kui KGB manuskripti tagastas, üritas Bulgakov selle ära põletada, mis ei andnud tulemusi, kuna dokumendist oli tehtud nii foto- kui ka masinakirjaline koopia. Selline olukord tekitas pingeid, sest tema eraellu tungimine muutus diktatuurse korra tõttu kiuslikuks. Stalin küll oli teg...
Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua. Aastal 1926 konfiskeeriti kirjaniku käsikiri ning hiljem, kui KGB manuskripti tagastas, üritas Bulgakov selle ära põletada, mis ei andnud tulemusi, kuna dokumendist oli tehtud nii foto- kui ka masinakirjaline koopia. Selline olukord tekitas pingeid, sest tema eraellu tungimine muutus diktatuurse korra tõttu kiuslikuks. Stalin küll oli teg...
Tölpus, Olga Kontsajev, Raine Karp Pärnu sanatooriumi Tervis vanem osa (19661071) K. Vanaselja, Ell Väärtnõu Tallinna hotell Viru (19641072) H. Sepmann, Mart Port Tallinna hotell Olümpia (19741080) Toivo Kallas, R. Kersten Tallinna Linnahall (19751080) Raine Karp, R. Altmäe Nõukogude arhitektuur See periood lisas Tallinna arhitektuurile kaks algupärast stiili 1940.1950. aastate stalinlik klassitsism ja 1950.1980. aastate nõukogude modernism. Tallinna nõukogude arhitektuuri eripära võrreldes teiste liiduvabariikidega seisneb selle kodanlikkuses, mis on ka põhjus, miks Tallinn oli populaarne võttekoht filmitegijatele, kes filmisid siin n-ö läänelikku elu. Arhitektuur aastatel 19451961 Pärast sõda Eestisse jäänud arhitektid ehitasid sõjaeelses stiilis. Selles on märgata Saksamaa mõju kõrged kivikatused, 1930. aastatele omane hall või pruun krohv. 1
"Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp" Poliitiline Kirjandus, 1947 Kaarel Haav ja Rein Ruutsoo "Eesti rahvas ja stalinlus" Olion, 1990 "Stalinlik vägivallamasin" Olion, 1990 Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin
võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest). GULAG - Laagrite Peavalitsus Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus Stalinlik NSV Liit
03. 1953) sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina-
Üldisemad põhjused.Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik,natsionalistlik, väärkolhoosipoliitika,puudulik kaadrivalik.Millal toimus pleenum? 1950 a.märtsi teine pool.Otsene tagajärg.Karotamm vabastati ametist, ka E.Päll jäi oma ametikohast ilma.Ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites,haridussüsteemis, kultuuriasutustes. Kaugemad tagajärjed.Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga,süvenes hirmuõhkkond,valitsevaks sai stalinlik ideoloogia.Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Sotsiaalsed prob.d.Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine, aasta-aastalt suurenes migrantide sissevool, selle tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus rahvastikus ning ülerahvastusid linnad.Industrialiseerimine.1.Tallinn,Narva. 2.Nad olid saanud sõjas kannatada,pommitada.3.Tallinn jäi,Narva mitte.4.Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleriigilistele vajadustele.Seda hakati ühe rohkem kaevandama.5
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest
Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. · Tõsiseks ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa. · 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti sõjaliste ähvarduste abil allkirjastama baaside leping, mis nõrgestas tuntavalt Eesti Vabariigi suveräniteeti ning viis lõpuks Eesti iseseisvuse kaotamiseni.
mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmas]ja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. Kuna Eesti oli nii kerge saaks Venemaale teise maailmasõja eel siis
piirides, kuid hiljem kadusid kõik piirid. Põhilised tagakiusamise ohvrid olid juudid, keda hävitati massiliselt ning saadeti koonduslaagritesse kust tavaliselt eluga ei pääsetud. Stalini sooviks oli maailmarevolutsioon ja et terve maailma ideoloogiaks saaks kommunism, kuid tema plaan nurjus, sest ta ei leidnud endale liitlasi. 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse.1930ndate lõpus tabas "puhastus" lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Itaaliat, Venemaad ja Saksamaad võib kõrvutada ja pidada sarnasteks kuna kõikides riikides valitses üks juht, võimul oli üks partei ning kõik need riigid lootsid oma alasid ja rikkusi suurendada teiste riikide arvelt. Kõikide riikide juhid võtsid kasutusele plaanimajanduse ning kindlustasid oma ainuvõimu võimsate propagandadega. Venemaal
Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutu kahtluse alla seadmine. Esiplaanil ideoloogiline kasvatus ja tendentslik sotsrealism. Positiivsus ja negatiivsus – eeskujud ja vaenlased. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Aino Tigase „Keerdsõlm“ (1948), „Meid kutsub signaal“ (1953) jt pioneerijutud. Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949). Loodus- ja loomajutud. R.Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947), „Tiit
Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in) ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine
Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmas]ja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele.
maha 1849. (5) 1867. aastal loodi Austria-Ungari kaksikmonarhia ning Austria keiser Franz Joseph krooniti ka Ungari kuningaks. Ungari sai oma põhiseaduse, parlamendi ja valitsuse. 1919. Aastal kuulutati välja Ungari Vabariik. II maailmasõjas oli Ungari jälle sakslaste poolel. Alguses sai Ungari oma vanad alad tagasi, aga pärast võeti Nõukogude võimu poolt kõik. 1949. a kuulutati välja Ungari Rahvavabariik, algas stalinlik diktatuur. Kolm aastat pärast Stalini surma puhkes revolutsiooon. Revolutsioon suruti vene vägede poolt maha ja paljud hukati. Nõukogude Liit ei suutnud enam Kesk-Euroopas võimu säilitada. Poliitiline süsteem muutus ning 23. oktoobril 1989 kuulutati välja Ungari Vabariik. 1991. a lahkus viimane Nõukogude sõdur Ungari pinnalt. Praegu on Ungari liitunud NATO-ga ja Euroopa liituga. (1) Ungari 19. sajandil
natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? Süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri, kultuurivaldkonna puhastus. Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga. Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse olukorra paranemine. 1956 Ungari ülestõus 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis
Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. Korea sõda 1950-1953 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna- Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis
..................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa..........................................................................................................9 2.5 Saksamaa..............................................................................................................9 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM............................................................11 3.1 Stalinlik NSV Liit...............................................................................................11 3.2 NSV Liidu satelliitriigid.....................................................................................12 3.3 Stalini surm........................................................................................................ 12 3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma.................................................13 ALLIKAD................................
kommunistliku partei nime. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. (riigiaparaat, ühiskondlikud organisatsioonid, ametnikud, kultuurielu) 3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. (Terror ja hirm) 4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud) 5. Sõjaväestatud suurem kui maailmas keskmiselt. Madal elatustase, kuid suured kulutused riigikaitsele. Stalinlik NSV Liit Pidev hirmuseisund, repressioonid tugevnesid. Massilised arreteerimised, mille ohvriks sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid. Küüditamised. Vangilaagrite võrgustik ehk GULAG. Peamised ressursid sõjatööstusele. Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus
Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes. Nii nagu stalinlike "puhastuste" kõrgajal, ei võinud ka Wolandi Moskvas olles keegi end täiesti turvaliselt tunda. Ohvreid valiti ootamatult ja pooljuhuslikult ning ei võinud olla kindel selles, mis saab edasi. Woland on äkiline ja ulakas nagu vene koolipoiss, ent samas käitub ettekavatsetult julmalt ja enesekindlalt nagu stalinlik julgeolekuaparaat. Nüüdisaeg on Saatana iseseisva kujuna kirjasõnas tagaplaanile tõrjunud, kuid inimeste vaimust ja mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani
Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Kiirendas Eesti venestamist. Kodanliku natsionalismi süüdistused siiski veel ei kadunud. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, kus kõik hakkas tasapisi liikuma paremuse poole: inimeste nimesid hakati heastama, osa haritlasi sai võimaluse uuesti loometööd teha, ei toimunud ametlikult ühtegi vägivallapoliitikat. J. Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmas nn raudse eesriidega
oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 1970. aastate alguseks ei olnud I. Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Süveneva seisakuaja tingimustes ei rahuldanud Käbin enam Moskvat ning 1978. aastal vahetatigi Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi.
okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed. Lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses: Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Kooli- ja pioneerijutud, nt: Aino Tigane Keerdsõlm 1948, Meid kutsub signaal 1953; Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel.
leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. VÄLISPOLIITIKA 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. MAJANDUSE ARENG Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform
Beria. 1930ndate keskel toimus partei, riigitegelaste ja sõjaväe juhtkonna hävitamine. 1935 kohus Zinovjevi ja Kamenevi üle, Moskva keskus. 1936 protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle. 1937 kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatsevski, Kork. Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist
21 · Stalinismi iseloomustavad : üh te ka s va m ine b o ls e vis tliku p a rte ig a , to ta lita a rne a inup a rte is üs te e m , s a la p o ilits e ilik jä lg im ine , a g re s s iivs us , p iira m ine , te rro r. Ma s s ite rro r, d e m o kra a tia ning va b a d us e m a h a s urum ine !! 22 Stalinlik puhastus · See oli suunatud vasakpoolsete parteide vastu! · Lõõgi põhiraskus aga leninistide vastu. · Võimule saades kõrvaldas Stalin kõik oma teelt. 23 Stalinism ja proletariaat · Stalini ajal oli tööline ori. · Prolotariaadil polnud mingeid õiguseid. · Tööle hilinemise pärast võis pikaks ajaks vangi minna või koguni maha lastud saada jne. Stalinism oli üli-antiproletaarne.
peadirigendi ja teatri muusikajuhi Toomas Vavilovi vastu ja kindlasti soov nautida suure juubilari V sümfoonia esitust koduorkestrilt. Kuna üldiselt heatasemelise kavalehe väike formaat ei lubanud esitada põhjalikke annotatsioone, siis süüvigem siinkohal pisut ajalukku. Sostakovits alustas oma V sümfoonia kirjutamist 1937. aasta aprillis, fakt, mis iseenesest fikseerib vaid aja. Peab aga kindlasti teadma, mis toimus enne seda sama aasta jaanuaris kuidas puudutas stalinlik terrorilaine autori lähedasi ja teda ennast. Aasta alguses ilmus ajalehes Pravda artikkel "Segapudru muusika asemel", mida tol ajal pidi mõistma kui reaalset surmaotsust, sest lisaks hasartsele Sostakovitsi kui helilooja materdamisele järgnesid ka kutsed ülekuulamisele Leningradi NKVDsse, kus esitati süüdistus ei vähemas ega rohkemas kui kuulumises salaorganisatsiooni, mis valmistas ette Stalini tapmist. Sostakovitsi ellujäämises nähakse Stalini
Terviklik ,,Suur terror" on rohkem ajalooline konstruktsioon kui reaalsus. Hoolimata kõigist ajalooliste tingimuste, struktuuri ja poliitilise välisilme, kaassüü ja vastupanu mustrite, terrori ja konsensuse, ühiskondliku ülesehituse ja ühiskondlike püüdluste erinevusest, olid need ometi mõneti sarnased ja mõnel juhul võrsunud ühistest üldeuroopalikest juurtest. Kahe süsteemi vahel valitses aga põhimõtteline erinevus, mida ei saa arvestamata jätta ükski võrdlus. Stalinlik reziim ja Nõukogude süsteem seadis ametlikult sihiks kommunistliku utoopia loomise ning väljaspool Nõukogude Liitu leidus tuhandeid kommuniste, kes seda innukalt toetasid, kuna suhtusid vaenulikult kaasaegse kapitalismi. Hitler ja rahvussotsialism vihkasid marksismi nagu ka paljud eurooplased väljaspool Saksamaad. Hitler püüdles kõrvalekaldumatult uue Euroopa korra loomise poole, mille aluseks pidi olema rassihierarhia ja germaanliku Euroopa kultuuriline üleolek.
jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL,
Sellega oli anneksioon teostunud. Muudatused jätkusid. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, millel puudus seadusandlik võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil
ning filmi- ja kaastootmisturust. PÖFFi põhiprogrammi ajal toimub filmi- ja kaastootmisturg Baltic Event, mille põhieesmärk on tutvustada rahvusvahelistele filmi- ja teleprofessionaalidele uusimaid Baltimaades valminud mängufilme ning filmitootmisvõimalusi. Baltic Eventi korraldab MTÜ BE. Alates 2004. aastast antakse välja PÖFFi elutöö preemiat. KILINGI NÕMME KINO: 20. aprillil 1937 pühitseti natsi-Saksamaal suure juhi Adolf Hitleri 48. sünnipäeva. Stalinlik Nõukogude Liit tappis samal ajal rahvavaenlasi ning Hispaania elas kodusõjajärgses pohmeluses. Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe. Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada koolimaja teise korruse suures klassis kinoseanssi. Ekraani ette kogunes tervelt 132 last alevi kolmest koolist
02. · 1950. a-te algul oli kommunistide võimu all 13 riiki. Iseloomulikud jooned: 1) Võim on koondunud kommunistliku partei kätte, inimestel puuduvad demokraatilised vabadused, õigused. 2) Kommunistlik partei kontrollis kogu elu. 3) Võimul püsiti julgeoluekuorganite abil (KGB). 4) Majanduses riigi kontroll, kehtis käsumajandus. 5) Sõjaväel suur osatähtsus, riigikaitsele suuremad sumad, elatustase oli madal. Stalinlik NSV Liit. · Vaatamata suurtele inim- ja materjaalsetele kaotustele II Maailmasõjas, tugevnes NSV Liidu positsioon maailmas (eelkõige tema sõjaline mõjukus). Majanduse eesmärk: · Taastada ennekõike rasketööstus. · Kindlustada riigi sõjalist võimsust. · Tarbekaupade tootmine teisejärguline. Ideoloogia. · II Maailmasõja järel lootsid inimesed, et hirmu õhkkond NSV Liidus väheneb.
partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga Sloveenias majandus võrreldes lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt. Nad nõudsid reforme, intellektuaalid ja üliõpilased suuremat autonoomiat. Selle tagajärjena toimus "Horvaatia sügis 1971". Need reformimeelsed saadeti kas riigist välja või heideti kompartei ridadest. Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia. Tagasitoodud raha, valuuta oli aga riigi majandusele kasulik
*Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms. Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu
USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati
,,riigireetmise" süüdistustega. Rõhku hakati panema kehalisele kasvatusele, sest oli vaja kasvatada NL kaitsjaid. Keskkoolides seati sisse sõjaline ettevalmistus. 1945. aastast hakati tunde struktueerima. Tunnid pidid olema ühtse kava järgi ning õpetajatel pidi olema iga tunni kohta kospekt, mille hommikul direktor üle vaatas. Konspektis pidi olema ka kasvatuslik ja ideoloogiline eesmärk - pidid esinema sõnad nõukogude, leninlik, stalinlik jne. Paljudel koolidel oli oma suvila või laagrikoht. Seal korraldati kokkutulekuid, spordipäevi, suvitati ning talvel organiseeriti suusapäevi. Hariduselu pärast taasiseseisvumist Pärast Eesti Vabariigi taasväljakuulutamist 20. august 1991 algasid hariduselus muudatused. Põhiliselt muutus suhtumine ellu ja töösse. Vene lapsi hakati õpetama eesti keeles. Koolivedu oli halvenenud ning ka toitlustamine oli halvas seisukorras, sest paljudel vanematel
Tegelik võim läks hoopis ÜK(b)P osaks muudetud EKP-le eesotsas partei keskkomitee esimese sekretäriga, kelleks oli Karl Säre. Peab inimesel ikka ajuehitus olema, et midagi nii keerulist teha. EKP liikmete arv kasvas napi aastaga 3700-le. Päts ja Laidoner saadeti Venemaale, kus neile määrati personaalpension, aasta hiljem arreteeriti nad, peale sõja puhkemist Saksamaaga. Mõlemad surid Venemaal – Laidoner (1953) vanglas, Päts vaimuhaiglas (1956). Shit happens ENSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, suuremad tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jm natsionaliseeriti. Viidi läbi maareform, millega talude maksimaalsuuruseks määrati 30 ha. Äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Loodi ka sovhoose, hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu, mõned esimesed kolhoosid. Algas nõukogude ja vene kultuuri ning marksismi-leninismi aktiivne
peaaegu kogu haritlaskond, kes oli saanud hariduse enne revolutsiooni kõik reziimi poliitilised vastased, kõik nn klassivõõrad elemendid hävitati, s.t lasti maha või saadeti GULAG-i · 1934 tegi Nõukogude juhtkond mõningaid järeleandmisi majanduse valdkonnas. Selleks sundis 1932.- 1933. aasta nälg. Aastaid 1929-33 võib nimetada teiseks sõjakommunismi perioodiks, alates 1934. aastast algas aga nn stalinlik nep. · Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadustele, vaid koostati plaan. Ülejäägid võis jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatud päevadele. Kolhoosnikel võis ametlikult olla isiklik majapidamine rangelt piiratud suuruses ja neil lubati müüa oma toodangut kolhoositurul · Kaardisüsteem tühistati, hinnad määras kindlaks riik · Teine viisaastakuplaan (1934-38) nägi ette masinaehitustehaste (põhiliselt sõjatehaste) rajamist.
leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikideIe. Teadus, tehnika, kultuur Teadus o Tuumafüüsika
Tuntud kirjanike sekka nagu Aadu Hint, Mart Raud ja Debora Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Ain Kaalep, Arvi Siig, Ellen Niit ning Jaan Kross. J. Smuul ,,Poeem Stalinist'' Sel aastal on kevad veel mihklikuul. Meri valgesse vahtu end ehtis. Külmas ahnuses väinadelt tuhisev tuul puudelt lendu viis kollaseid lehti. Neljakümnendal kevad on mihklikuus. Mida loeb siin kalendrite teadus, kui Eestisse jõudnud on õige ja suur rahvaid vabastav stalinlik seadus! Sellel sügisel üks minu sõpradest sai uue võimu käest kaksteist hektaari. Nii. Noorus on noorus. Ta haare on lai: poiss kohe läks kalliga paari. Oli päiksena kaunis ta õhetav neid toas heledaks lubjatud laega. Pole pappi ja laulatussõrmuseid: kell seinal lööb Moskva aega! On lõõts ja on laulud. Hoog pulmal on sees. Ja neis kruusides kobrutab mõnda. Selles nooruse möllus üks kalamees räägib karmilt partorgile nõnda: "Kas sa Moskvasse läed? Aga muidugi läed -
ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? · Ulatuslik suurpuhastus kohalikes · ENSV-s said võimule Venemaa võimuorganites, haridussüsteemis, eestlased koos valdavalt muukeelse kultuuriasutustes ning loomingulistes parteikaadriga liitudes · ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja · senine Ministrite Nõukogu esimees A. vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik Veimer asendati A. Müürisepaga ideoloogia · juhtpoliitikud ja juunikommunistid · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva arreteeriti ja saadeti vanglasse ajaloolise mälu vastu · kiirendas Eesti venestamist 4. Hrustsovi "sula" sisepoliitikas (TV lk. 42 ül. 2), majanduses, olmes, teaduses, kultuuris, side läänemaailmaga (lk. 106-107).
kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. Tagajärjed- 8. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemides, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Võimule said Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Side läänemaailmaga- Eesti NSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega. z1960. Aastate Lääne noorsooliikumine, d?äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. Venestamine- I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino
Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda.1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja- Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega
Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas – kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi). Poliitika: 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse (30ndaid nimetatakse hiilgava terrori ajajärguks). Poliitiliste vastaste paikapanemiseks peeti mitu näidisprotsessi, mis olid Stalini lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid (GULAG-i laagrid) üha uue “materjaliga”.
Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes. Nii nagu stalinlike "puhastuste" kõrgajal, ei võinud ka Wolandi Moskvas olles keegi end täiesti turvaliselt tunda. Ohvreid valiti ootamatult ja pooljuhuslikult ning ei võinud olla kindel selles, mis saab edasi. Woland on äkiline ja ulakas nagu vene koolipoiss, ent samas käitub ettekavatsetult julmalt ja enesekindlalt nagu stalinlik julgeolekuaparaat. Nüüdisaeg on Saatana iseseisva kujuna kirjasõnas tagaplaanile tõrjunud, kuid inimeste vaimust ja mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T
Baltimaad on igavesest ajast igavesti olnud Vene impeeriumi ala. Balti alade "ühte- sulamise" Venemaaga olevat põhjustanud juba alates mui- nasajast peale samasugused looduslikud tingimused ja sar nane elulaad. Vene suurvürstide pärusmaana olevat Balti alad kuulunud Vene riigi koosseisu veel ammu enne saksa ristirüütlite saabumist siia. Just venelas- tele, kui tsivilisatsiooni ja kultuuri toojatele võlgnevat balti rahvad oma tänu. Pärast Lenini surma jätkus Venemaal stalinlik terror. Lääne-Euroopa ajaloouurijate arvates olid stalinlikud repressiivorganid Teise maailmasõja eelõhtuks mõrvanud üle 30 miljoni nõukogude elaniku. See hävitatud kuuendik Venemaa elanikest oli vene intelligents, rahva haritum ning võimekam osa. Kui rääkida Venemaal elavatest rahvastest, siis need on suuresti erinevad. Erinev on nende töökus, eesmärgiselgus ja vitaalsus. Mida enam põhja poole, seda suurem on seal elavate rahvaste edasipürgimus
Suurimaks probleemiks osutus sõjavangide 2 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx 4 repatrieerumine ehk kodumaale naasmine. 27. juuli 1953 sõlmiti relvarahu, millega pandi paika ka uus riigipiir Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.3 Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim ja Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. 2. SUESSI KRIIS Suessi kriis (inglise keeles ka Tripartite Aggression ehk otsetõlkes kolmeriigiline relvastatud kallaletung) oli ründesõda, kus Prantsusmaa, Suurbritannia ja Israel võitlesid Egiptuse vastu . Egiptuse valitsuse juht Nasser soovis 1956.a
Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4).
annaabi.ee 
