... · Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed katsed juba XVI sajandil. · 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans Susi. · Susi kapital ja teised annetused vaeste koolipoiste jaoks. · Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti, sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole säilinud. Kooliolud peale reformatsiooni · Vana- Liivimaa koolioludes midagi olulist ei toimunud
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused
toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle.
Kieveli katekismus Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas.
Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson Mis oli Underi kõige "siurulikum"luulekogu? -"Sonetid" Millise Albert Kivika romaani järgi on linastatud film?
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust
Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand
vaat, milles olid saksake elsed luterlikud raamatud ja liivi, läti ning e e stikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põleta seda pole teada kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab e estikeelse raamatu ajalugu just sellest. 1535.aastal trükitud ,,Wanradti ja Koelli katekis mus' est" on säilinud 11 lehekülge. Eesti kirjanduse ajaloo esi m esi suursaavutusi on täieliku e e stikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." il mu mine 1739. aastal. Esi mene teadaolev e e stikeelne ladinakeelse pealkirjaga pul malaul, mille autor on Reiner Brockmann, il mus 1637.
Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb enamasti kahest osast: Esimeses esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus e. moraal. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna (nt. sinkjas taevas). Metafoor on kõnekujund ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (nt. sõnu kaaluma). Läti Henriku kroonika kirjutati XIII saj. I eestikeelne raamat oli S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, mida trükiti 1535. a. 1500 eksemplari, millest on tänaseni säilinud 11 katkendliku lehekülge (120-st). Piibli eesti keelde tõlkimise eestvedajaks oli A. T. Helle, tõlkimist alustati juba 1739. a, kuid 1415-leheküljeline piibel ilmus alles 1739. a. Kr. Jaak Peterson sündis 1801. a. ning suri 1822. a.
· Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed
Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma või lugema jumala sõna vahetult oma emakeeles. Reformatsiooni järel ilmub esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a1535.
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile.
Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi. -Teadaolev esimene teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset vaimuliku teksti, on aastal 1525 Lübeckis trükitud luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk 2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554,
6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab 1224-1227 aastal toimunud vallutusretkest Liivimaale. 7. Eesti kirjakeel jagunes oma algusajal kaheks. Kuidas? ● Tartu kirjakeel ● Tallinna kirjakeel 8. Mis on esimene säilinud eestikeelne raamat ja mis aastast see pärineb? ● Wanradti ja Koelli katekismus ● 1535a. 9. Mis põhjustas vajaduse eesti kirjakeele järele? ● Luterlik misjonitegevus 10. Miks on 16. sajandi ja 17. sajandi kirjakeelt tänapäeva eestlasel keeruline lugeda? ● Saksa keele tõlkemõjud olid tekstides tugevad. 11. Kelle järgi on nimetatud eesti vana kirjaviis? Kes see mees oli? ● Bengt Gottfried Forselius ● Pakkus välja uue kirjaviis. 12. Too näiteid vähemalt kahest vana kirjaviisi kokkuleppest.
Kujunes välja pärisorkus, teokohustus kasvas ja ka maksud suurenesid. Need muutused olid tingitud mõisate laienemisest talupoegi kasutati mõisapõldude harimiseks. 3. Ristiusu mõjud vaimuelule keskaja Eestis: a) haridus ja kirjasõna Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid.
1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal. Lembitu ning paljud teised vanemad hukkusid. 4.Läti Hendrik- Tema teatel korraldati 1210
2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19
Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud, katkendid
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4
Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia
tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann. 1739 Ilmus eestikeelne Piibel, mis pani aluse põhjaeesti murretel rajaneva eesti kirjakeele kujunemisele ning andis teadmisi teiste maade ja rahvaste kohta. See pakkus rahvale nii meelelahutuslikku, kui ka õpetlikku lugemisvara
tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka inimeste kombed ja talitlused: näiteks hakati inimesi matma ristiusu kombel, ehtena läksid moodi pronksristikesed, ilmusid mitmed trükised ja esimesed ajalooallikad (1535. aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm ). Järjest ulatuslikumaks muutus ka eestlaste kaubitsemine oma naabritega, mis oli eelduseks Hansa linnade tekkeks ja transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile
teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on
suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Eestlastest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga autom. samasse usutunnistusse nagu nende mõisnik. Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a 1535.
Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks) Sõda puhkes tsaar Ivan Julma ajal, kelle eesmärgiks oli Venemaa piiride laiendamine mereni 1558 vene väed Tartusse ning vallutasid selle Ordu sai mitmes lahingus lüüa (1562 Saksa ordu likvideeriti) Liivimaa valitsejad otsisid tugevaid liitlasi [Tallinna linn ja Harju-Viru vasallid andsid end rootsi kuningavõimu alla; Riia linn, Riia peapiiskop,
keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. See pärineb 1520.aastatest. Vanim eestikeelne raamat on seeeest pärit aastast 1525, millest on leitud katkendeid. Tegu on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterliku katekismusega. (https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3) Enim laensõnu eesti keelde on pärit alam- ja ülemsaksa keeltest ning seda juba alates 13.sajandist. Alamsaksa keele mõju kestis umbes 13.-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest pärit sõnad puudutasid enim just nimelt igapäevaelu sõnavara ja kultuursõnavara
piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a
usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks ja ajaloolisteks muistenditeks. Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,,Kristjani Jago Petersoni laulud Riia linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing (1763-1832), kes avaldas Eestis esimese
Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid
Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks, maaisanda võim kahanes 1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris misjoni(ravhale ei meeldinud), sai paavstilt volituse korraldada ristisõja liivimaal. Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a
Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane, esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680) Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant, 1680-1843) Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane, 1843-tänapäevani) 6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V
reformatsiooni tulemused Eestis? Linnades oli rohkem suhtlust ülejäänd Euroopaga, seega idee reformatsioonist levis kiiremini. Tulemused Jutlused rahvakeeles Saksa ordu likvideeris vaimulikud rüütliordud, alates 1525. a oli Liivi ordu iseseisev Algab eestlaste kirjasõna ajalugu 21. 1525, 1535, Hans Susi? 1525.a. ilmus 1. eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (säilinud pole 1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549 22. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Katoliku koolid: seotud kirikuga, eesmärgiks vaimulike ettevalmistus, rüpes tegutsesid toom- ja kloostrikoolid Linnakoolid: ilmaliku sisuga, õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, keelt Esimene linnakool rajati Oleviste kiriku juurde 1432.a 23
aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski. 17. Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis? (haridus, eestikeelne trükisõna) (lk.86-87) – 1535 Wanradti ja Koelli katekismus (lühendatud usuõpetuse käsiraamat) – esimene säilinud eesti keelne raamat (11lk) 1555 ausburcki usurahu, „kelle võim, selle usk“ 1525 teated esimest eestikeelsest raamatust. Esimene eestikeelne piibel 1739a MUISTE VABADUSVÕITLUS LÕPPES 1227
omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased
Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule, mida talupojad rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka sunnismaisus ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda). * Mõisted: -) Tallinna linnakooli õpilane, kes üritas piiblit tõlkida Hans Susi. -) Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradti + tõlkija = jutlustaja Johann Koelli -) Talupoeg, kes tasus maa eest tööloomadega ja inventariga tehtut teotööga adratalupoeg. -) Eesti ja Läti ühine nimetus Vana Liivimaa. -) Nõuandev kogu piiskopi juures toomkapiitel. -) Kaupmeeste ühendus gild. -) Talupoeg, kes oli vabastatud teotööst ja maksis ainult kümnist/hinnust vabatalupoeg. -) Talupojast õigusemõistja, kes abistas kohtumõistmisel vasalli hirsnik. * Toompea nimi tuleneb toomkiriku järgi
kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS? (Koole rajati/korradati ümber evangeeliumi õpetuse kinnitamise ja levimise seisukohast) Rajati tütarlastekool ja vaeste koolipoisteinstitutsioon. Emakeelne õpe, koole tehti juurde. 12.MIKS AITAS LUTHERI KIRIK KAASA USU LEVIKULE EESTLASTE SEAS? Seati sihiks inimeste harimine, eestikeelne jumalateenistus, ilmusid esimesed eestikeelsed raamatud. 13.MIS OLI WANRADTI-KOELLI KATEKISMUS? Vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükitud raamat. KESKAEGSED LINNAD *Eestis oli keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Linnale tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus. Neli Eesti linna kuulusid ka Hansa Liitu. Linnas oli vähe ruumi, majad tihedalt koos.
· Inimeste suur huvi reisimise vastu Luterlik hariduselu Eestis Katoliikliku haridussüsteemi areng peatus. Tugevasti langes kloostrikoolide osa, põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid. Koduõpetajate tähtsus suureneb. Järjest rohkem läheb Liivimaalt mehi Euroopa Ülikoolidesse. 1525. a. esimene eestikeelne trükis-- jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. (ei ole säilinud) 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus eesti keeles. Alustati ka juba terve Piibli tõlkimisega. Eesti keskaja üks tähtsamaid kirjalikke allikaid on Balthasar Russowi 1578 a. ilmunud "Liivimaa provintsi kroonika"
sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem trükituna ( liturgilised tekstid). Eestikeelse trükisõna algus sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus Aabits õpik lugema õppimiseks, esimesed eesti keelsed aabitsad ilmusid 16. Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust. Juhuluule mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Piibel ja Eesti eesti keelde tõlgitud piibel on eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi Käsu Hansu kaebelaul esimene eestlaste loodud luuletus Mõisted
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika
23. -Kas käsitöö tähtsus Liivimaa linnades oli suurem või väiksem kui mujal Euroopas? Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest Liivimaa oli keskendunud transiidiärile ja vajalikke kaupu liikus siin küllaga. 24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlistaja Johann Koelli luterlik katekismus. 25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26
Kullamaa käsikiri üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam
kihelkonnakirikuid. Uus usk oli vastumeelne, kuna oli ladina keeles ja pealegi tuli tasuda kirikumakse. Maarahvas aga üritas kohandada muinasusundi arusaamu katoliiklusega. (nt. uskumused seoti pühakutega). Positiivseks oli usu tulekuga aga see, et tasapisi hakkas levima haridus, mis algselt oli küll maarahvale kättesaamatu. Hästi mõjus Martin Luhteri reformatsioon, mille tulmusena hakkati jutlusi pidama eesti keeles ning ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. 1535. aastal ilmus Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. Eestlased õppisid ka lugema. 16.sajandil paranes Vana Liivimaa üldine jõukus ja selleläbi ka talurahva olukord. Ordu aeg lõppeb Liivi sõja lõpu 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1645.aastal Brömsebro lepinuga sattus Eesti esmakordselt ühe valitseja võimu alla. Oli alanud rootsi aeg. Algas muutuste aeg nii igapäevaelus kui ka kultuuris. Valitsevaks usuks sai luteri usk. Vaimulikud pidid ise eesti keele
Nimelt arestis Lübecki raad 1525. aastal vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põletada kui ,,luterlik jõledus". Pole andmeid, kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab eestikeelse raamatu ajalugu olemasolevate faktide põhjal just sellest kadumaläinud trükisest. Järgmine teadaolev eestikeelset teksti sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest on säilinud ainult 11 kahjustatud lehekülge. Katekismuse koostas Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis teose Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis, kuid hävitati kaks aastat pärast ilmumist, põhjuseks arvatavasti lahknemine Lutheri katekismusest. Esimesed eestikeelsed aabitsad ja usulised teosed Rootsi valitsuse ajal 17
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
13. 1853- Kreutzwald esitab eesti keelse ettekande ÕES-is ,,Kalevipoja" I variandi. 14. 1857-1861=hakkavad ilmuma ,,Kalevipoja" osad 15. 1862- ilmub ,,Kalevipoja" rahva väljaanne 16. 1860- Aleksandrikool 17. Rahvaluule kogumine- Hurt. 18. 1878- Carl Robert Jakobson hakkab välja andma ajalehte ,,Sakala". Esimesed eestikeelsed trükised Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17
teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omane teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi. Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.
eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning püüdluses täiustada vana kirjaviisi. Just tema tõi eesti tähestikku Õ-tähe. 5. Vanim eestikeelne raamat Vanim eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, kuid ei ole kahjuks säilinud, kuna põletati. Vanim säilinud eestikeelne raamat on aga Wanradti ja Koelli katekismus, aastast 1535. Originaalselt 140-leheküljeline raamat, kuid säilinud on vaid 11 lehekülge. Kirikuõpetajad, kes selle raamatu toona eesti keelde tõlkisid, pandi teo tõttu aastaks vangi. 6. 1739. a. sündis Anton Thor Helle (1683-1748) sulest esimene eestikeelne piibel. See andis tõuke eesti keele arengule, võimaldades eestlastel osa saada maailmakultuurist. 7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased
annaabi.ee 
