Tartu Aasta EUR/m2 Korteriomandite keskmise ruut 2008 1,087.14 2010 803.55 1,400.00 2012 889.88 2015 1,184.23 1,200.00 1,087.14 1,000.00 Põlva Aasta EUR/m2 800.00 803.55 2008 483.48 EUR/m2 2010 353.57 600.00 624.48 2012 331.51 483.48 2015 363.49 400.00 359.05 353.57 200.00 Võru Aasta EUR/m2 0.00 2008 624.48 2008 2009 2010 2011 2010 359.05 ...
• 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada
kubermanguseadused, mis hakkasid kehtima Venemaa piirkonnaaladel, millele oli kehtestatud Balti erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru. Kubermangud jagunesid nüüd maakondadeks, provintsid kaotati, Narva liideti Peterburi kubermanguga ja maakonnakeskused said linnaõiguse. Aadlikest said omavahel kõik võrdsed aadlikud, mõisad jäid neile alles aga privileege kärbiti. Asehalduskord kehtis 1796. aastani. Mõlemad korrad tõid endaga kaasa muudatusi, aga asehalduskord rohkem, kuna nii muudeti Eestimaa ja Liivimaa Vene impeeriumi moodi rohkem, hakkasid kehtima nende seadused ja aadlike privileegid kadusid ära.
Ka tema maa ja vara kuulus mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu
Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina Ulatuslikum loomakasvatus mõisates
3. Negatiivne Balti erikorra puhul Baltisaksa aadli piiramatu võim Eestlaste õiguste mahasurumine Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks 4. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. 5. Asehalduskord E/m kuulub. Lääne, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa Narva linn kuulus Peterburile Setumaa Pihkvale Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889
Asehalduskorra kehtestamine keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta 1783 uus halduskorraldus muutus administratiivne jaotus → Eestimaa kubermangu 4 (Lääne, Harju, Järva, Viru) mk lisandus Paldiski Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa) Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru) pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga 1. mõlemas kubermangus ühine asehaldur 2. maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali 3. aadel kogu Eestis võrdne 4. võrdne kodanikuõigus majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast 5. linnaduumad (esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest)
1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa). Kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil, sh Paldiski mk. Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said Paldiski (1783) ja Võru (1784). Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani. Muutused valitsemises Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). George Browne (16981772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija Püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada. Edendas kooliharidust.
Uute maakondade lisamisega muutus senine administratiivme jaotus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Lääne- ,Harju-, Järva- ja Virumaa) lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega viis maakonda 1783. Aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused Siitpeale oli eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna : Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga nind Paldiski ja Võru Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Rüütlekonnad ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte.
mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse.Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised.1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. . Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkohooli Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine
Mõisad suurendasid sissetulekuid külvi pinna laiendamisega, mis tõstis talupoegade koormisi. Linnad ● Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna - Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus Kuressaare ja Valga. ● 17. sajandi algul kaotasid oma senised õigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. ● Asehalduskorra kehtestamisega, mil kõik maakonnakeskused said linnaõigused, lisandusid Paldiski ja Võru. ● Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise ● Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte. ● Eestist välja viidi peamiselt teravilja. Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehitus kraami (mastipuit, lauad, tõrv, tõkat). ● Suurem osa väljaveatavast kaubast läks Madalmaadesse. Väiksem osa Saksamaale.
Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt, 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile tõusnud Paul I(1796-1801) taastas balti aadli eesõigused.1765 positiivsed määrused-talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max
See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: · Muutused halduskorralduses: - Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). - NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917. · Muutused valitsemises: - Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). - Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa
püüdis kergendada talurahva olukorda ja kooliharidust edendada. 8. Asehalduskord (muutused kaardil, poliitilised muutused) Asehalduskord kehtestati 1783.a, Lääne, Harju, Järva ja Virumaale lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandi maakond ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, millest sai Võrumaa. Linnaõigused said maakonnakeskused: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Narva jäi Peterburi alla ja Setumaa Pihkvale. Eesotsas oli asehaldur, maanõunike kolleegiumid ja raad saadeti laiali. Kõigi mõisnike õigused olid võrdsed. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti
üle 350 000 inimese Linnad Liivi sõja alguses oli Eestis 9 linna : Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana- Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva; neile lisandus 1563.aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli Tallinn; keskaegne linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis; kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Aadlikud rüütelkonnad seisid aadlike õiguste ees; maapäaeval aadlikud sai
tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3
tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas. 5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. .Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus). Hiiumaal klaasi manufaktuur, Narvas ja Tallinnas saekaatrid, vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkoholi Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine
Saaremaa liideti Rootsiga alles 1645 Taaniga sõlmitud Brömsebro vaherahuga. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsile Ruhnu saar Oliwia rahuga 1660. Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784).
5.Õigus mõisnik, kes seadustest kinni ei pea kohtusse kaevata Sisuliselt tähendas see Karl XI aegse talurahvakaitse laiendamist ka eramõisatele. 2 Linnad, kaubandus, tööstus Esialgu linnade õiguslik olukord suhteliselt segane, mõningad olid oma senised õigused kaotanud (muutunud eravaldusteks). Selline ebamäärane olukord lõppes asehalduskorra kehtestamisega, kui kõik maakonnakeskused said ametliku linnaõiguse. Vene aja alguses oli 10 linna, asehalduskorra ajal lisandus 2 Võru ja Paldiski. Väljavedu: teravili, lina ja kanep (Venemaa päritolu), plangud, lauad tõrv, tökat Sissevedu: sool, raud ja vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas paber. Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi sõbrakaubandus.
(1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias. 2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone.
vastuseisu lubas Katariina II nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana. Muutus senine administratiivne jaotus: Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandimaa ning Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. 1783. a said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike
mõisnikud. Neid saatis ka edu, Katariina II ei suutnud läbi suruda oma tahtmist. 1783 kehtestati aga Baltikumis uus halduskorraldus (asehalduskord), mille läbi Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Viru ja Järvamaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest või tegevusalast. Põhjalikult muudeti maksukorraldust- kehtestati pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama hingeloendusi, mis siiani ajaloolastele väärt informatsiooni annavad.
12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda?-Alustati põhjalikku riigimaade kaardistamist; koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes; keeelati anda ihunuhtlust taluperemeestele; talupoegadele anti õigus kaevata rentniks kohtusse kuni kuningani välja; keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmise ja maade mõisastamine 13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati
Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord, mille eesmärgiks oli üleriigiliselt kehtiva valitsemiskorra laiendamine Balti kubermangudele ja nende tihedam liitmine ülejäänud Venemaa aladega. Muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen
Linnad varauusajal. 16.sajandi lõpuks Eestis 10 linnaõigusega asulat( Taru, Tallinn, Viljandi, Uus-pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga). 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad- Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga- oma senised linnaõigused ning liideti ümbruskonnas olevate mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindlama aluse asehalduskorra kehtestamisega 1783. aastal, mil kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega. Senisele 10-le lisandus veel 2 linna( Paldiski ja Võru). Keskaegne linnade omavalitsus jäi varauusajal püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis. Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil. Eestlaste ja ka venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse varauusajal peaaegu suletud. Kaubandus varauusajal. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus
· eestlaste õiguste mahasurumine · omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks 3. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. 4. Asehalduskord: muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast
Kaalukamad olid aga poliitilised ümberkorraldused: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Uus omavalitsus tugines täiesti teistel põhimõtetel. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Loodi linnaduumad. Muudeti maksukorraldust- tuli pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (elanikkonna arvele võtmiseks). 1796 aastal taastati aga põhijoontes varasem valitsemisviis. Vene ja Rootsi aja kaart Linnad ja maakonnakeskused Rootsi aeg- 1645- 1720/1721 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- maakonnad- Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Narva, Rakvere), Järvamaa (Paide) Liivimaa kubermang- maakonnad- Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu, Viljandi), Tartumaa (Tartu)// LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)//// Vene aeg- 1720/1721- 1918
saj. I poolel. - Eestimaa kubermangus ei tuntud 18. saj. algul veel kartulit, mistõttu oli oht jääda nälga halva viljasaagi korral; Eestimaa kubermangu talupoegadel oli sama vähe õigusi kui mujal Venemaal, ehk olid pärisorjad; neid on veel aga hui ma neid otsida viitsin. 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? - Eestimaa kubermangule lisati 5. maakond - Paldiski, kuid see kaotati asehalduskorra lõpuga; kõik maakonnakeskused said linnaõigused, mis arendas suuresti kaubandust üle kogu Eestimaa; Baltimaade poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga: mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja linnade raed saadeti laiali, linnade valitsemiseks moodustati linnaduumad, kuhu valiti esindajaid igast ühiskonnakihist, mis muutis linnade valitsemist senisest demokraatlikumaks. 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused - 18. Saj
- - - *töötus vanusegruppide kaupa; *tööpuudus ametite kaupa *suurim tööpuudus ( ja põhjus) maakonniti: *)töötajate puudus ( valdkonnad, ametid) ’ ’ *ilmingud “AJUDE“ VÄLJAVOOL *ODAV TÖÖJÕUD a) b) EESTI ASULAD *Eesti vanemad asulakohad - - - EESTI LINNAD *46 linna, linnad maakonniti; *suuremad linnad (järgneb tabel) *maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7 Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud
!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas. Rahvharidus: Pöhjasöda andis ragasilöögi. Lk 123.. Kirjasöna: Anton Thor Helle, tälkis pöhjaeestikeelse Piibli a 1739. Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare
maksma renti oma mõisa kasutamise eest. Asehalduskorra ajal toimunud muudatused; Katariina II otsustas Venemaa valitsuskorralduse ühtlustada, põhjuseks talupojarahutused Venemaal. Muudeti haldusjaotust, valitsemiskorraldust ning maksukorraldust. Eestimaal lisandus senisele 4le maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Baltisaksa vaimuelu; Vabadus vaimuelus. · Pietism Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust. · Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida. · Ratsionalism rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid
· kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele · linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk Vene riigivõim tunnistas seda siinse valitseva kirikuna. Peale sõda levis kirikuõpetajate seas pietism · luteri süveneva vanameelsuse vastu · usuelu elavdamine sisemise tunnetamise suunas · aitasid kirikul üle saada sõjajärgsest madalseisust · lähendasid luteri usku rahvale Vennaste- ehk hernhuutlaste liikumine
ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru. Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa määrati ühine asehaldur; Maanõunike kolleegiumid, rüütelkonnad, raed saadeti laiali; Kõik mõisnikud E ja L omandasid võrdsed õigused; Linnades võrdne kodanikuõigus kõigile, olenemata rahvusest, tegevusest; Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad; Ühine pearahamaks,
ärkavad ja tahavad uut metsa istutama hakata, on seeme neile olemas,” ütles Talijärv. Ligi tonn kuuseseemet saadakse raielankidelt, ülejäänu tuleb korjata metsast, arvas Talijärv. Ühest kuusekäbist saab kätte umbes 3–5 protsenti seemneist. Käbid kuivatatakse ja eraldatakse neist lüdimistehnikaga seemned. Kuuseseemne korjamise hooaeg on oktoobrist veebruarini. Lähiajal alustatakse seemnekvaliteedi uuringuid, mille käigus selekteeritakse viljakama seemnega regioonid. Maakonnakeskused on juba valmis metsaomanikega kuusekäbi kokkuostuks eellepinguid sõlmima. Kilo kuuseseemneid maksab 500 krooni. Käbikorjajatele makstakse seemne kvaliteedi, mitte koguse järgi.
· Säilitas siinse maa kultuuri omapära · Takistas kolonisatsiooni · Nõimaldas säilitada sidemeid LääneEuroopaga (eriti kultuuriruumiga) Katariina II (1762 1796) ümberkorraldused · 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (raad sadeti laiali raed, maanõunike kolleegiumid) · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused · Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused · Seati sisse pearaha maks Majandus 18. saj. · Peamist osa etendas viljakaubandus · Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina · Ulatuslikum loomakasvatus mõisates
: Alatskivi, Meeksi LÄHITAGAMAA: Tartu linnaga külgnevad 4 valda 2D. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused: Nn primaatlinna poolt juhitud asustussüsteem Kõrgemat järku keskuste tugevnemine, kontsentratsioon, selge asustushierarhia 3. Linnade tüpoloogia Eestis. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis. 3A. Linnade tüpoloogia Eestis: Suurlinnad (Tallinn): el. Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el.
püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused: · Linlaste osakaal 70%. · Tallinna elanike arv ületas välisrände tulemusel ja statistiliste moonutuste abil pool miljonit. · Kirde-Eestist oli saanud uus üle 220 000 elanikuga valdavalt venekeelse rahvastikuga tööstuspiirkond. · Tartu ja n-ö vanad maakonnakeskused olid kasvanud mõõdukalt. · Riigi tööstusinvesteeringute tulemusel oli kujunenud tihe, kuid alates 1960. aastaist siiski valdavalt kahanenud väikelinnade võrk, mis olid ühendatud raud- ja maanteedega. · Suurem osa maaelanikest oli koondunud majandikeskustesse, hajaasustus oli tunduvalt nõrgenenud. 6
sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine.1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796 oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte
4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: · Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. · Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: · Uued maakonnad Paldiski, Võru- ja Viljandimaa. · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru. · Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e
saanud asehalduskorra(1783-1796) nime Balti erikord Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. See kehtestati kapitulatsioonidega ja lõplikult Uusikaupungi rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon . mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Asehalduskordusega muutus Lisaks Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Võru ka. Maakonnakeskused said linna õigused. Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. 4. Mõisamajandus Kõige rohkem oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt Baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad renditi riigi poolt välja aadlikele, kellel seda polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid olid väiksemad. See andis elatist kirikuõpetajale. Mõisaid omasid veel suuremad linnad(Tallinn, Tartu, Pärnu) Mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskäsutuses
2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga 4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Eestlased jälle pärisorjuse kimpus Asehalduskord: 1783.a Katariina II valitsemisajal Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega Muutused: 1) kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur 2) Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski 3) Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru 4) kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 6. Vaimuelu XVIII.saj Põhjasõja mõju vaimuelule: Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud. Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema. Loobuda tuli lõbustustest Vennastekoguduste liikumine: Eestis levis 1730.a - propageeriti vagadust, alandlikkust, töökust, sotsiaalset võrdsust
rahvusvaheliseks tehnikaprojektiks. Eesti on täpselt ühe G võrra maas juunis avab EMT Tallinnas 1G NMT-450 võrgu. Aasta lõpuks on kliente 150 ning rääkida saab nii Tallinnas kui Tartus. Kõnepiraatluse takistamiseks võttis EMT kasutusele ,,teenuse *33*" mis tähendas sisuliselt väljuvate kõnede piirangut koodiga. Kui helistaja koodi ei teadnud, siis ei saanud ka kõnet teha. 1992. Eestis laiendatakse NMT võrku jõudsalt paari aasta möödudes on kaetud kõik linnad ja maakonnakeskused ja levi on võrreldav tänase 3G omaga. Juunis sõlmib lepingu 1000. klient ning aasta lõpuks on kliente juba 2500. Telliskivi mõõtudes NMT telefoni eest tuleb maksta auto hinda ja tegemist on rohkem staatusesümboli kui tarbeesemega. 1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad, esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab saata ka juba esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei leidunud. 1994
aastast) Kaart!!! ○ Eesmärk: ■ Piirialade ühtesulandumine Venemaaga ○ Ümberkorraldused: ■ Kubermangu asmele asehalduskond, selle etteotsa asehaldur ■ Eestimaa kubermangus uus maakond Paldiski ■ Liivimaa kubermangus uued maakonnad Viljandimaa ja Võrumaa ■ Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse ■ Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja privileegid (venelaste heaks, aadlimatriklid tähtsusetud) ■ Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed ■ Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast ■ Moodustati linnaduumad ( ...)
Kirjuta 5 märksõna, mis selle riigiga seonduvad. Asustus PEALINN Tallinn SUUREMAD LINNAD Tartu, ................................................. MAAKONNAKESKUSED Rakvere, .................................................................. jne VÄIKELINNAD JA ALEVID Keila, .............................................................................................. VALLAKESKUSED, ALEVIKUD Kadrina, .................................................................................................
) Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva ja Viru) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima asehalduskorra lõpuni (1796). Samal aastal (1583) sai Paldiski ka linnaõigused. Liivimaal moodustati juba olemasolevate Pärnu- ja Tartu maakonna kõrvale veel ka Viljandi- ja Võru maakond. 1784. aastal anti Võrule Katariina II poolt linnaõigused. Narva linn koos lähima ümbruskonnaga jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna Eestimaa kubermang (välja arvatud Narva) ja Liivimaa kubermangu põhja osa Setumaa ühendati üheks EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS. Esimest korda Eesti ajaloos langes eesti rahva eluaseme piir enamvähem kokku Eestimaa administratiivse piiriga Balti erikord I Kuna Rootsi lüüasaamine Põhjasõjas ei olnud kuigi ränk, siis oli vaja kindlustada vallutatud alade püsimajäämine.
kuulutada siinsed mõisad alloodideks. 1783. Aastal kehtestati Balti provintsides asehalduskorraldus, mis püsis 1796. aastani, mil Katariina II suri. Uute maakondade lisandumisega muutus administratiivne korraldus. Eestimaa neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Narva linn ja selle lähiümbrus jäi endiselt Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused; seega oli Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Balti provintside poliitiline korraldus ühtlustati Venemaa sisekubermangudega. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele
ja majanduslikke õigusi. See pidi kaitsma põlisaadlisse uusrikaste eest. Asehalduskord 1770-ndate lõpul plaanisid Vene võimud laiendada Venemaa uut haldusseadust ka Baltikumile. Kuna oodata oli aadli vastuseisu, lubas Katariina II mõisad pärusomandiks kuulutada. 1783a. kehtestati asehalduskord. Uute maakondade lisamisega muutus administratiivjaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale tekkis juurde Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused. Loodi linnaduumad. Kehtestati ühtne pearahamaks, korraldama hingeloendusi. Peale Katariina II surma aga vana kord taastati, et hoida ära konflikte aadliga. Pärisorjuse kaotamine 1802/1804 võeti vastavalt Eestimaal/Liivimaal vastu esimesed talurahvaseadused. Selle olulisem
· ,,Baltimaad on impeeriumi lahutamatu osa" · Peamine liitlane George Browne · Riia kindralkuberner kuni 1792 · Asehalduskord 1783-96 · Tinglikult I venestamise katse · Põhjalik valitsemise reorganiseerimine · Tühistas Balti erikorra · Kuberner asendati ühise asehalduriga · Aadlist koosnevad organid saadeti laiali · Mõisnikud võrdsustati · Linnavalitsusse tuli valida liikmeid ka vaesematest kihtidest · Haldusüksusteks maakonnad · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse (Võru ja Paldiski) · Kehtestati pearahamaks · Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi Browne'i positiivsed määrused: · Valgustusajastu tulemus · Johann Georg Eiseni tegevus · Kritiseeris esimesena iganenud feodaalkorda · Määrused 1765 - Saagi ülejäägi müümise õigus - Õigus vallasvarale - Kindlad piirid koormistele - Karistamise ülempiirid - Talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata
16 EESTI RAHVUSLIK ASUSTUSSÜSTEEM: PÕHITUNNUSED Nn primaatlinna poolt juhitud asustussüsteem Kõrgemat järku keskuste tugevnemine, kontsentratsioon, selge asustushierarhia 17 2. Linnade tüpoloogia Eestis. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis. Linnade tüpoloogia Eestis: 1) Suurlinnad (Tallinn): el. 2) Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) 3) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) 4) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) 5) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) 6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) Suurimad ja väiksemad linnalised asulad Eestis: -30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el.) Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 18 3
1710- vallutas Peeter I Eesti ja liideti Venemaaga: Haldusjaotus jäi samaks, mis Rootsi ajal. 1783. a Katariina II ajal tegi haldusreformi: kehtestas Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra. Nimetati ümber kubermangud, moodustati kreise, nimetas kreisilinnade järgi. Uued kreisid olid Võru ja Paldiski. Võru rajati tühja koha peale, Paldiski sai õigused. Kadus ära Uus-Pärnu. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna. Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere, Pärnu, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. Narva linn koos ümbruskonnaga - Peterburi kubermangu all, Setumaa - Pihkva kubermangu all. Pärast Katariina surma halduskord likvideeriti, linnasi ei muudetud. Kreisid jaotati kihelkondadeks, tegutsesid kihelkonna kohtud. Kihelkonnad jagunesid mõisa valdusteks ja edasi küladeks. 1917a
annaabi.ee 
