Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rinded" - 88 õppematerjali

rinded – Läänerinne Balkanil Lähis-Ida Läänerinne Idarinne Itaalia Kolooniate Meredel rinne rinne s Serbia, Prantsusm Prantsusm Venemaa Itaalia  Saksamaa Saksa Kreeka aa, aa,  Austria- kolooniad laevastik  Inglismaa Inglismaa Saksamaa, Ungari hõivati blokeeriti
thumbnail
1
odt

I maailmasõja rinded

Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A.U.-le appi Üldpealetung. Vallutati Camporetto.

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit ­ Saksamaa, Austria ­ Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa ­ purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa ­ pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

I maailmasõda - põhjused, sõjaplaanid, rinded

lahing saksa purustas vene armee, 2 mai 1915 Gorlice operatsioon, saksa murdis vene kaitseliinidest läbi seejärel rinne stabiliseerus , juuni 1916 murdis vene A-U kaitseliini läbi, tekitades suuri kaotusi, et edukalt jätkata puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia kuulutas A-U sõja, uus rinne, mai 1915 saksa pealetung, rinde läbimurdmine Gorlice lähedal, vene armeel suured kaotused, 1915 üritasid inglased haarata mustamere ja vahemere vahelisi väinasid, türklased peatasid selle ja takerduti positsioonisõtta, 1917 ameeriklased sekkusid sõtta Muutused ühiskonnas- pikk sõjaaeg kurnas rahvast füüsiliselt ja vaimselt, kehtestati üldine töökohustus,

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Metsad

Metsad Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.­19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning ...

Geograafia → Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
4
txt

2 maailmasõda

(Mingi vike Teine rinne oli juba varem olemas,aga sealne sjategevus oli kohaliku mastaabiga.) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal vi Balkani poolsaarel.Stalinile ei meeldinud Balkani poolsaare variant.Lneriigid tulid Staalinile vastu ja avasid rinde Prantsusmaal.Mis oleks juhtunud kui USA ja Inglise vgede dessant oleks ebannestunud? Lne Euroopa oleks kommunistlikuks muudetud.Normandia dessant hoidis ra Lne Euroopa langemise kommunistliku vimu alla. Peamised rinded ja murrangulised sndmused Teises maailmasjas. Teise maailmasja kige olulisem rinne oli Idarinne ehk Nukogude-Saksa rinne.Seal toimusid philised sjasndmused ja kige kaalukamad sndmused.Suurem osa sjajude osalesid sellel rindel.4000km pikk. Teine oluline rinne oli Prantsusmaal avatud Teine rinne.Vastamisi helt poolt sakslased ja teiselt poolt USA ja Inglise ved. Peale Prantsuse vabastamist ka Prantsuse ved. Kolmas oluline piirkond oli Vaikse ookeani regioon.Hlmas Austraalia lhedasi saari

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vabadussõda - rinded, pöördemomendid ja sõja tähtsus

Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ...

Ajalugu → Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Venemaa 17. aasta revolutsioonid ja kodusõda

Lääneriikide sekkumise põhjused: · Nad andsid palju sõjavarustust Venemaale, ega tahtnud, et see satuks punaste kätte. · Põhiriigid, kes sekkusid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, Jaapan. · Ei tahetud, et revolutsiooni ideed ei leviks. · Tahtsid tagasi investeeringuid.(Ka väliskapital natsionaliseeriti, näiteks kogu Bakuu naftatööstus.) · Jaapan tahtis laiendada ennast Venemaa arvelt. Seda kutsutakse lääne riikide interventsiooniks. PÕHILISED RINDED: · Idas 1918,1920 tungib peale valge admiral Koltsak (nõukogude ajal kajastati teda, kui kõige suuremat rahvavaenlast), keda tunnistas ülemvalitsejana ka Inglismaa. Tal on Omskis oma valitsus. · Lõunast tungib peale kindral Denikini vabatahtlikearmee 19.a. · Grimmist tungib 20. aastal peale kasakate armee, eesotsas Wrangel. Tma taandumisega Grimmist lõppes aktiivne osa kodusõjast. · Baltikumist kindral Judevits.

Ajalugu → Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kontrolltöö nr 2 Ajalugu 12. klass

1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid 2.Sõjalised blokid, rinded 3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud. 4. Sõja lõpp ja tulemused. 5.Versaille s rahuleping 1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega)

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimese maailmasõja kokkuvõte

diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit,

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõja eelne ja järgne periood

liidetakse A-U ja B-H. I maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused- vastuolude teravnemine suurvõimude vahel, ohu alahindamine, sõja romantiseerimine, puudusid institutsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise, sõjaline mõtlemine on kaalukam kui diplomaatia. Tagajärjed- väikeriikide iseseisvumine, suurte impeeriumite lagunemine, naised iseseisvad, 10 miljonit hukkunut, tekkis kadunudpõlvkond, 360 mijlardit sõjakulutuste peale I maailmasõja rinded ja lahingud Läänerinne- piirilahing- 1914 21-25 august Prantsuse- Inglise väed löödi tagasi. Marne'i lahing- 1914 september Prantsusmaal, sakslased tõmbusid tagasi. Yürpes'i gaasirünnak- 1915 aprill Saksa lootis Inglise kaitset murda, ebaõnnestus. Somme'i lahing- 1916 1. juuli Prantsusmaal, üritasid Saksa positsioonist läbi murda, aga tõrjuti tagasi, kasutati tanke. Niville'i tapatalgud- 1917 aprill Prantsusmaal, Pr kaotas.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

deklaratsioonile. Tõotati pidada kinni Atlandi harta põhimõtetest, suunata kõik jõud teljeriikide purustamisse ning mitte sõlmida separaatrahu vaenlasriikidega. Hiljem kirjutasid dokumendile alla veel 21 riiki. Hitleri-vastase koalitsiooni kõige kindlamateks liitlasteks kujunevad USA, Suurbritannia ja NSVL, kes korraldavad kohtumisi. USA ja Suurbritannia kohtuvad 9 korral, NSVL osaleb kolmel korral konverentsidel- Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 7. Peamised rinded ja murrangulised sündmused. 1) Sõjategevuse piirkonnad: Euroopas mitmes piirkonnas, Idarinne Saksamaa ja NSVL vahel, Vaiksel ookeani piirkonnas, mujal meredel, Põhja-Aafrikas, Kagu-Aasias, teine rinne tekib 6.juunil 1944 Normandias... 2) Murrangulised sündmused: Stalingradi lahing ­ toimus 1942.aasta lõpus ­ 1943.aasta algul. Kuna Saksamaal ei õnnestunud Nõukogude Liitu vallutada välksõjaga (seda näitas lüüasaamine Moskva lahingus), siis loodeti seda

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II maailmasõja lahingud

AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda

1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulut...

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Nõmme mets

Nõmme Mets Nõmme mets on hõre ja aeglasekasvuline. Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad ...

Bioloogia → Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

SALUMETS

metsad. · Salumets hakkas Eestis levima 6500 aastat tagasi. Salumetsa levik · Salumetsa on Eestis umbes 5% kogu Eesti metsast. · Salumetsad on hakanud kahanema sellepärast, et inimesed on teinud põldusid nendest. · Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema iseloomulik kähar arvukusega on koldnõges, sinilill, salusammal, kuid leidub harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane veel metsakäharikku, lehiksa , harilik jänesekapsas, harilik

Loodus → Loodus õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

II Maailmasõja kronoloogia

Idarinne Läänerinne Teised rinded 1. september Saksamaa kuulutab Poolale sõja 3. september Pr ja Sb kuulutavad Saksale sõja 1939 17. september NSVL tungis Poola 27. september Poola kapituleerus 28. september NSVL baaside leping 30. november Talvesõda

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Laanemets

Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanem...

Loodus → Loodus õpetus
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mets

METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 ­ puurinne; 2 ­ põõsarinne; 3 ­ puhmarinne; 4 ­ rohurinne; 5 ­ samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___

Loodus → Loodusõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

Veebruar ­ 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli ­ 18. November ­ Somme'i lahing ­ Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda kasutati tanke ja pommitus lennukeid. Idarinne Veebruar ­ Märts 1915 - Ägedad lahingud Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Vene väed purustati Ida-Preisimaal. Juuli algus 1915 ­ Venelased üritasid Poolast vägesid välja viia. FAIL! September 1915 ­ Rinne oli jõudnud liinile Riia ­ Daugavpils ­ Pinsk ­ Tsernovtsõ. Teised rinded Veebruar 1915 ­ Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveelaevade sõja. 7. Mai 1915 ­ Sakslased uputasid reisilaeva ,,Louisitania". 1198 hukkunut, sh USA kodanikud. 31. Mai 1916 ­ Jüüti merelahing (Taani rannik) ­ suured kaotused mõlemal poolel. I MS suurim merelahing. 11. Oktoober 1915 ­ Sõtta astus Bulgaaria Saksamaa poolel. Nende vaenlane oli Serbia. 27. August 1916 ­ Sõtta astus Rumeenia ­ Sakslaste vastu. Aasta 1917.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Nõmmemets

kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esine on valgus lembeline juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele toiduks paljudele loomadele Põõsarinne

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teine maailmasõda

poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan ­ Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA ­ liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa ­ Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit ­ Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia ­ Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan ­ USA Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks ­ Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Salumets

Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade...

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

II ms käik

Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 ­ jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing ­ Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale ­USA , Suurbrita...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Laanemetsad

Laanemetsad Keskkonnatingimused laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: ­ Valgejänes ­ Orav ­ Pruunkaru ­ Hunt Linnud

Ökoloogia → Ökoloogia
90 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Raba

Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne ­ Sookased ja männid · Põõsarinne ­ Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED.

2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused:  Esimese maailmasõja algus  Jüüti merelahing  riikide sõttaastumine (riigid,  Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud  Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917  Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik  positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju  Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule  Verduni alhing  Novembrirevolutsioon Saksamaal

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
odt

1. Maailmasõda

suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem purustati vene väed Tannenbergi lahingus. Edukamad olid vene väed Austria vastu, sest Austria väed taganesid. Saksamaa soovis Venemaa täielikult purustada idarindel. Vallutati Riia, Saaremaa, Hiiumaa. Kuna Venemaa oli nõrk, valmistusid eestlased iseseisvumiseks(1917-1918). Teised rinded: Balkanil sõdisid Austria-Ungari Serbiaga.1915.a Austria-Ungari Itaaliaga.1914.a astus Saksamaa vastu ka Jaapan.1914.a astus sõtta Saksamaa liitlasena. MEREL JA KOLOONIATES: Saksamaa kuulutas allveesõja. Meri ümber Inglismaa kuulutati sõjatsooniks.1916.a otsustav merelahing Taani ranniku lähedal. Jüüti lahing. Kumbki pool ei saavutanud edu. Inglismaa hõivas Saksamaa kolooniad Aafrikas ja Aasias. Ainult üks Saksaväe grupeering suutis vastu panna sõja lõpuni. Sõda lõppes 11

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimene maailmasõda ja sellele järgnevad revolutsioonid

ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALK...

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Imperialism ja I Maailmasõda

*Rahvuslust nim. Saksamaal pangermanism. Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimese maailmasõja põhjused ja algus

Serbia võttis ultimaatumi alandavad nõudmised küll vastu, kuid sellegi poolest Austria-Ungari kuulutas 28. juulil 1914 Serbiale sõja. See oli Esimese maailmasõja algus. Austria-Ungari sõjakuulutusele vastuseks alustas Serbiat toetav Venemaa mobilisatsiooni. 1914. aasta augusti esimestel päevadel astusid sõtta Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. IV Sõja algus Aasta 1914 Üldiseloomustus Läänerinne Idarinne Muud rinded Saksamaa sõjaplaan Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta purunes, kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, kujunes välja Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Esimene Maailmasõda

I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvusvahelised suhted teise maailasõja teel

Piirilahing. 1915- sakslased kasutasid gaasi. 1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud. Sommei lahing, Prantsuse- Inglise väed, lennuvägi ja tank. 1917- tankrünnak Cambrais. Idarinne- operatsioon 1914- Austria väed Kampaatias, eesmärgiks vallutada Ida- Preismaa. 1915- Saksamaa eesmärgiks purustada Venemaa. Venemma purustati. 1917- kukutati tsaarivalitsus Venemaal, Veebruari lahingus. Saksamaa vallutas Riia. Okupeerisid Saaremaa. Teised rinded 1914- saksamaa vastu Jaapan, vallutas Vaikses ookeanis saari ja tugipunkti Hiinas. 1915- murti Serbia sõjaline vastupanu. Kuulutas Austria­Ungari Itaaliale sõja. Sõja lõpp ja tagajärjed Kaotajad olid Saksamaa ja Austria­Ungari, võitjad olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Inimkaotused mõjutasid rahvastiku arengut ja sotsiaalsed probleemid. Halvendas inimeste elatusaset. Nälg. Vaimsed kaotused, moraali normid. 1914 konflikt. Sõtta astusid Jaapan, Itaalia ja Rumeenia

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teine maailmasõda

Kurski lahingus 1943 aasta suvel. Teine rinne avati UK ja USA vägede poolt Normandias Prantsusmaal 06.06.1944. 1944 aasta suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teises maailmasõjas tuli eestlastel võidelda nii Saksa kui ka Nõukogude armees. 25.08.1944 vabastasid liitlasväed koos De Gaulle'I vägedega Pariisi ning samal päeval langes Tartu Punaarmee kätte. Mõlemad rinded liikusid edasi Saksamaa suunas ja kohtusid 1945 aastal Elbe jõel. Berliinis kapituleerus Saksa väejuhatus 08.05.1945. Teine maailmasõda jätkus Aasia rindel. 6.08 ja 9.08 1945 aastal kasutas USA Jaapani vastu aatompommi. Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 Jaapani kapituleerumisega.

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

-positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari. 3)Balkan - Austria-Ungari <---> Serbia. 4)Itaalia - Austria-Ungari <---> Itaalia. 5)Kaukaasia - Türgi+Saksamaa <---> Venemaa. 6)Lähis-Ida - Türgi+Saksamaa <---> Inglismaa. 8. Võitjad ja kaotajad riigid esimeses maailmasõjas. 1)Kaotajariigid. 2)Võitjariigid. -Saksamaa -Venemaa. -Bulgaaria

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teine maailmasõda

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene maailmasõda kontrolltöö

-positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari. 3)Balkan - Austria-Ungari <---> Serbia. 4)Itaalia - Austria-Ungari <---> Itaalia. 5)Kaukaasia - Türgi+Saksamaa <---> Venemaa. 6)Lähis-Ida - Türgi+Saksamaa <---> Inglismaa. 8. Võitjad ja kaotajad riigid esimeses maailmasõjas. 1)Kaotajariigid. 2)Võitjariigid. -Saksamaa -Venemaa. -Bulgaaria

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
docx

R-Studio KT

> nrow(ELUS) #Vaatan ridade ehk puude arvu ELUS tabeli andmestikus [1] 95 VASTUS: 95 elusat puud on proovitükil Tee hajuvusdiagramm enda proovitüki puu kõrguse ja diameetri kohta. #Tee hajuvusdiagramm enda proovitüki puu kõrguste ja diameetri kohta. plot(H~D,data=MUDEL) #Vaatan kõrguse diameetri üldist pilti mudel puude andmestiku põhjal DH332=subset(puud2015,PRT==332&RIN%in%c("1","2","J","A","E","Y")&H>0) #Teen Kõrguse ja diameetri suhte põhjal andmestiku kaasates elusad rinded prt-lt 332 plot(H~D,data=DH332) #Vaatan üldpilti uuesti uue andmestiku põhjal max(DH332$H) #Vaatan max kõrgust max(DH332$D) #Vaatan max diameetrit, et parameetrid paika panna plot(NULL,xlim=c(0,50),ylim=c(0,40),xlab="Diameeter (cm)",ylab="Kõrgus (m)",main="Proovitükk 332") #Panen paika parameetrit ja annan telje nimed ja tiitli abline(h=seq(0,40,2.5),lty=3,col="gray") #Lisan horisontaalse abijooned abline(v=seq(0,50,2.5),lty=3,col="gray") #Lisan vertikaalse abijooned

Metsandus → Dendrofüsioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

I maailmasõda

kaardilt, suurtest valdustest ja oma kolooniatest jäid ilma ka teised kaotajad. Suurte impeeriumite asemel tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopasse suur hulk rahvusriike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. 2Millal toimus?28.Juuni.1914-11.november.1918 3)Osapooled- Läänerinne – Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu Idarinne – Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu. Teised rinded – Serbia, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa 4)Mis uued riigid tekivad? Kuidas muutub poliitiline kaart? (kaardi ülesanded) Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Iirimaa, Jugoslaavia. 5)Pariisi rahukonverents – otsused, osapooled, tagajärjed-Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid,

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

Atant:Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, USA Keskriigid:Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria, (Itaalia alguses) 1914:Läänerinne: 1)2.-4.aug Saksa>Luksemburg, Saksa>Belgia 1:0 2) 21.-25. august Piirilahing Saksa>Pariisi lähistel 3) 2.-4sept Marne'i lahing Pariis>Saksa väed tõrjuti Pariisist eemale Idarinne: 1)17.-19.aug Vene armee>Ida-Preisimaa 0:1, osa preisimast jäi Venele 2)Vene>Galetsia pealetung edukas 1:0 2) Sügis Saksa- Austria> Varssav 0:1 Teised rinded: 1) Balkani rinne, Austria-Ungari>Serbia 0:1 2) Tansaania rinne, Inglismaa-Ameerika>Tansaania 0:1 1915 Läänerinne: 1)Positsioonisüda, mürkgaas 2) Gorlice operatsioon Saksa>Vene Saksa>Riia-Pinsk Kaukaasia rinne: 1)Vene> Türgi territooriumile 2)Türklaste genotsiid armeenlaste suhtes Itaalia rinne: 1)Ühines Atandiga 2)Itaalia>Austrai-Ungari Teised rinded: 1)Balkani rinne Austria-Ungari ja Bulgaaria>Serbia 1:0 2) Inglased>Gallipoli ps. 0:1 Meresõda: 1)Saksa>Kaukaasia 2) 7

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ühiskonnagrupid esimeses maailmasõjas

I variant (üksi tehes): Vali kolm ühiskonnagruppi ja kirjelda nende olukorda I maailmasõjast tingimustes: 1. Mis probleemidega kokku puutusid? 2. Mis neid põhjustas? 3. Kuidas püüti neid lahendada või mis muutus sõja tulemusel? Vali üks riik. Too välja motiivid, mida riik soovis sõjaga saavutada; rinded, kus võideldi ja tähtsamad lahingud koos tulemusega. Anna ülevaade ka siseriiklikust olukorrast sõja ajal. Paaristöö puhul valige viis ühiskonnaklassi ja kaks riiki (üks Antandi hulgast ja teine Keskriikide poolelt). Lisa juurde allikad, mida kasutasid. NAISED Naised moodustasid märkimisväärse osa tööstuslikust tööjõust juba enne esimest maailmasõda, ehkki nad olid peamiselt keskendunud tekstiilitööstusele. Sõja ajal värvati aga

Ajalugu → 12. klassi ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene Maailmasõda

Venemaa: Rünnata Ida-Preisimaad, Austira-Ungarit -Nõrk ettevalmistus ja relvastus, suured vahemaad Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene Maailmasõda

Serbia võttis ultimaatumi alandavad nõudmised küll vastu, kuid sellegi poolest Austria-Ungari kuulutas 28. juulil 1914 Serbiale sõja. See oli Esimese maailmasõja algus. Austria-Ungari sõjakuulutusele vastuseks alustas Serbiat toetav Venemaa mobilisatsiooni. 1914. aasta augusti esimestel päevadel astusid sõtta Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. V Sõja käik Aasta, Läänerinne Idarinne Muud rinded üldiseloomustus 1914 Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta Saksamaa sõjaplaan kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, purunes, Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud

Ajalugu → Ajalugu
480 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04.08 alistas Saksamaa sissetungi Belgiasse. Pealetung Varssavile Türgi astus sõtta Saksamaa poolel 21-25.08 toimus piirilahing Tannenbergi lahing Marne`i lahing 1915 Ypres`i lahing kasutati esmakordselt mürkgaase Gorlice lahing Bulgaaria sõtta astumine Saksamaa poolel

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J.J.C.Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingut. Algas positsiooni sõda. Idarindel saavutasid edu Vene väed, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest IdaPreisimaal tegutsevast Vene armeest. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria väed sunniti taanduma Karpaatidesse. 1914 aastal astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan. Türgi sõttaatumisel Saksamaa liitlasena moodustusid aga rinded Venemaaga Kaukaasias ning Inglismaaga LähisIdas. http://www.abiks.pri.ee Kirjelda sõja sündmuseid 1916. aastal. Läänerindel tahtsid Sakslased, et sõda lõppeks kiiresti. Selleks ründasid nad Prantslaste enim kaitstud objekti Verduni kindlust (Verduni lahing). See lahing nõudis palju elusid, kuid kindral H.Ph.Petaini juhtimisel suutsid prantslased ennast kaitsta

Ajalugu → Ajalugu
268 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Esimene maailmasõda, ühikonnaklassid

NAISED 1. Mis probleemidega kokku puutusid? Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Pere eest hoolitsemise kõrval tuli neil ära teha ka see töö, mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes (naiste tervis sai ka oluliselt kahjustada nt: laskemoona tehases, laskemoona valmistades, muutus paljude naiste nahk kollaseks ning sissehingatavad aurud ja tolm kahjustasid kopse ning soodustas kasvajate teket), palka said nad aga sama töö eest tunduvalt vähem, kui mehed omal ajal. 2. Mis neid põhjustas? Probleemi algataja oli pidev meeste, kui inimressursi vajadus sõjas, seega olid paljud mehed lihtsalt sunnitud jätma oma pere ja töö ning minema teenima oma riiki. Töökohti aga ei saanud jätta täitmata, seda pidid asendama naised. Mõniti survestas mehi osalema sõjas ka teadmine ning kohusetunne, kuna kui riik peaks sõja kaotama hakkavad kehtima uued nõudmised ning kohus...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd

EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)?

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

· Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel. 1915 · Positsioonisõjale üleminek läänerindel sundis saksalsi koondama 1915. aastal peamised jõud idarindele. · 2 mai: Saksa armee Gorlice operatsioon : ootamatu rünnak Vene vägedele. Venelased taganesid. · Kuigi Venemaa kaotused olid suured, jätkas ta sõda. 1917 · Sakslased vallutavad looderindel Riia, Saaremaa, Hiiumaa Teised rinded: 1915 · Antandi riigid suutsid veenda Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõdima lubades selle eesti Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. · Mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde. · Saksamaale tõi kergendust liitlase Bulgaaria sõttaastumine. · Bulgaaria ühinemine keskriikidega otsustas Serbia saatuse, Serbia väed purustati. · Türgi sõttaastumine Kolmikliidu poolel 1916 · Rumeenia astus Antandi poolel sõtta

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun