Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni
· Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid · Folkloori kogumine 1888. a
· Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska. Jaan oli advokaat, töötas enne ametisse määramist Tallinna
väga suurel alal. Vähem oli Lääne-Euroopas õppinud ja seal end sisse seadnud eestlasi. Rohkem oli haritud eestlasi Venemaal riikliku ülikooli vms. kooli lõpetanud suunati laiali, töö otsimisel mindi välja. Nemad suuremalt jaolt opteerusid pärast revolutsiooni Eestisse. Eesti muusikaelu Peterburis - kiiresti kasvav eestlaskond enne revolutsiooni 50 000. Jaani kirik, Jakob Hurt, kool, koorid ja muu seltsitegevus. Jõukaid positsiooniga eestlasi: klaverivabrikant Ernst Ihse, noodikirjastaja ja muusikakaupmees Karl Leopas, advokaate, kõrgkooliõppejõude. ostimehe väljaandmine, Peterburi eestikeelne ajaleht. Loodame, et Eesti muusika kestab veel kaua ja, et seda tehtaks veel kaua. Väga paljudele meeldib eestikeelne muusika.
Kes on taanlased? Taanlased on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna- Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus. Taanlased räägivad taani keelt. Taanis elab umbes 5 miljonit taanlast. Taanlasi ja taani päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 7 miljonit. Taanlasi elab arvukalt: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Geograafilise asendi tõttu ...
konstitutsiooni. b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi
aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini. Ebaedu: *vastased ülekaalus *relvastus kehvapoolne *puudus usk võitu *madal
rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees
Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid: · Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased
Taju on nõrgenenud, selleks et vastu võtta uut informatsiooni vajab rohkem aega kui varem 2.3 : Töötav pensionäär Elab mugavustega keskküttega korteris Lugemine- ajakirjad/lehed, internet SKYPE, Facebook, mobiilne ühendus Suhtlemine tütrega ja lapselastega, sõbrannaga, töökaaslastega, trennikaaslastega Psühholoogiline tervis: tuleb toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Püüab mõelda positiivselt, teistele head soovides. Proovib aidata oma eakaaslasi, kutsudes neid sportlikule eluviisilePsüühiline vananemine: vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Kuid oluline on ka see, et eakas ise tunnetaks oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. F.Gize järgi minu valitud
teoseid, sest kardeti probleeme. See mõjutas halvasti kultuuri arengut ning paljud tippteosed avaldati alles hiljem. Võib-olla on pidev eestlastlike väärtuste alla surumine põhjuseks, miks tänapäevalgi tihti ei julgeta öelda, et ollakse eestlased. Paljud ei väärtusta oma rahvust, sest nii on pikad okupatsiooni aastad eestlasi õpetatud. Samuti algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti ajalehti ajakirju, keelustati seltsitegevus. Kõik see halvas Eesti kultuuri arengut. Ümberkorraldusi saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu NKVD. Järsku kadus teadmatusse tuhandeid inimesi ning peamiselt endine poliitiline ja majanduslik eliit. Samuti toimus suurel hulgal massiküüditamisi, mis mõjus laastavalt meie rahvusele. Väga paljud inimesed pidid Baaside lepingu tõttu kaotama oma elu ning näitab, kui tähtis oleks olnud mitte tingimusteta alistumine. Eestil oleks olnud võimalus säilitada võib-olla
*majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07.41 ületasid sakslased Eesti piiri, järjest vallutati alad *1500 eestlast Saksa poolel *aktiivsed metsavennad- sihiks kodumaa vabastamine ja iseseisvumine; vastasteks olid Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon
Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated.
sajandi lõpus, kui asutati Eesti esimene karskusselts ,,Täht". Seltslaste põhimõte polnud alkoholi täielik keelustamine, sest see tundus ka tol ajal vastuvõetamatu, vaid taheti piirata alkoholi liigtarbimist ning sellega seonduvaid probleeme, näiteks alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid tervisehädasid. Karskusseltside laia ning hoogsat levikut soodustas muusika- ning lauluseltside leviku riigipoolne piiramine, sest neid loeti rahvuslikuks liikumiseks. Kuna igasugune seltsitegevus koondas hakkajaid inimesi, siis ka karskusseltsides aeti edaspidi alkoholi vastase liikumise kõrval ka venestamis vastast ärkamisaegset rahvapoliitikat. Karskusliikumine on olnud taas tõusuteel juba umbes kümme aastat, inimesed hakkavad aina rohkem mõistma alkoholi kui kasvavat probleemi ning seda probleemi soovitakse lahendada. Praeguses Eestis on suurimaks alkoholiga seonduvaks probleemiks noorte suur alkoholi tarbimine
a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. *Poliitika: 1) Ainus legaalne erakond oli Eduerakond Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. 2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased Punakaart. võitsid kohalikes omavalitustes · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride *Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus nt liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati 1905. a Noor Eesti 3) 1909. a avati Eesti Rahva rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin. Muuseum *Majandus: 1) Peamine tööstuskeskus Tallinn 2) MAAPÄEV Eesti esimene parlamentaarne Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning rahvaesindus. 15. nov 1917. a kuulutas Maapäev end piimakarjakasvatus kõrgeimaks võimuorganiks.
1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995)
suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Seega saab sihikindla tegutsemise iseseivsuse saavutamise eeldusteks tuua rahvusliku haritlaskonna kujunemine, ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud, ajakirjad ), rahvuslike suurürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogumine jne. need tugevdasid eestlaste eneseteadvust), aktiivne seltsitegevus, hakkas kujunema eestikeelne koolivõrk ja eriti tähtis, et 1917.a. sai eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Need on eelkõige kultuurilised eeldused, kuid tähtis osa oli ka majanduslikel eeldustel: talude päriseksostmine (talupojast sai peremees!), kiire tööstuslik areng (Eesti oli Vene impeeriumi arenenuim osa), linnade eestistumine (järjest rohkem tekkis linnadesse eestlastest majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ) ning tööstus-ja
korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraatia kadumine muutis selle pigem haavatavamaks. Eesti iseseisvumise eeldused: A) kultuurilised: 1) Kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamutute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) aktiivne seltsitegevus B) Majanduslikud: 1) Talude päriseksostmine 2) tööstuse areng 3) algas linnade eestistumine 70% linlastest eestlased (mahaomanikud, haritlased, töölised) C) Poliitilised: 1) 1905. a rev äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus linna- ja maavalitsuses, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused,
· I MS · 1917. a. sündmused Venemaal Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmine · Linnade kasv ja eestistumine · Kiire tööstuse areng Eesti muutus üheks arenenumaks Venemaa osaks (tööstuslikult) · Laienes põllumajandus- ja tööstustoodete saatmine Peterburgi Kultuurilised eeldused: · Ärkamisaeg · Rahva eneseteadvust tõstvad suurüritused · Ühtlustus kirjakeel · Koolihariduse kasv · Ajalehed ja raamatud olid eestikeelsed · Seltsitegevus 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 25.02.1918-11.11.1918 Saksa okupatsioon Koostati iseseisvusmanifest (J.Kukk, F.Peterson) ja moodustati päästekomitee (K.Päts, K.Konik, J.Vilms) Vabadussõda 1918-1920 Püüti jätta muljet, nagu tegu oleks kodusõjaga. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks. 28.11.1918 alustas Punaarmee pealetungi Narvale, sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja EV vahel
Niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Teatris, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid ülistavad paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kuluuriväärtuste hävitamine: purustati mäletussambaib, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit, ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi
võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta jooksul üha kasvanud pingete õhkkonnas oma kõrgpunkti 1905. aasta sügisel. Oktoobris toimunud ülevenemaalisest poliitilisest üldstreigist võttis Eestis osa üle 20 000 tööstustöölise ja raudteelase, s.o. kolm neljandikku nende üldarvust. 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi Tallinna kesklinnas sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata. 27.29.
senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle500seltsi ja ühistu 6 KARISTUSSALK 1905. AASTA REVOLUTSIOONISÜNDMUSTE AJAL EESTIS 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Li...
1. Enese eest hoolitsemine: WC kasutus, pesemine, hügieen, söömine, riietumine, siirdumine, turvalisus, seksuaalsus. 1. Töötegevused: palgatöö, majapidamistööd, pere eest hoolitsemine, õppimine. 2. Vaba aja tegevused: sobivate tegevuste, harrastuste leidmine, tegevused üksi ja teistega. Väljaspool haiglat: Seltsitegevus, suhtlemine sama haiguse põdejatega. Võimalusel hobidega jätkamine. Lamajal lamatiste ja Lamatised. kopsupõletiku oht 1. Mobiliseerida patsienti (peab liigutama ennast nii palju kui seisund lubab, aktiivne võimlemine) 2. Vähendada survet (sage asendivahetus, survet vähendavad madrats ja padjad, abivahendid-vereringemadrats, vahtkummirõngad jm) 3
kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenuimaks piirkonnaks venemaal. 3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule 4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905
aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks.
Mõju : Asustati esimene eesti erakond. Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamendtaarse võitluse kogemused. Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas. 15.Iseseisvuse kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud eesludsed. Kultuurilised : Ühtlustus kirja keel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajakirjad. Kujunes välja rahvastik haritlaskond, eneseteadvustust tugevdasid suur üritused, folkloorid ja rahvajuttude kogunemine, aktiivne seltsitegevus. Poliitilised eeldused: 1905. aasta revalutsioon, loodi erakondi, kujunesid poliitilised liidrid, tõusis eestlase osatähtsus maa-ja linnaomavalitsuses ning arenesid koperatiivliikumised. Majanduslikud eeldused : Talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoegade maaomanikuks. Algas tööstuse areng, laienes tööstus ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda Aeg : 28.11.1918- 02.02.1920
ühistegevus, talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. *Leedus majanduse areng aeglasem (ulatuslik väljarändamine Venemaale, Ameerikasse). *Rahvuslik liikumine jagunes erinevateks suundadeks, hiljem erakondadeks. *Sotsiaaldemokraatia. 18. Eesti iseseisvumine: A) kultuurilised eeldused: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) rahvuskultuuri kujunemine 3) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 4) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud eeldused: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised eeldused: 1) 1905.a revolutsioon äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e
lemmiklektüüriks “poliitika ajalehed”. Võib öelda, et 19. sajandi keskel kulmineerusid eestlaste eelmiste põlvede jonnakate hariduspüüdluste ja tagasihoidlike külakoolmeistrite töö tulemused. Ilma rahva sajandite pikkuse haridusjanuta ja rahvakooliõpetajateta poleks eestlaste kui rahvuse sünd võimalikuks osutunud. Ent rahvakooliõpetajate roll rahvuslikus liikumises oli ka otsene ja vahetu: just nende hooleks olid raamatukogud, seltsitegevus ja ajalehtede levitamine; just nemad asutasid nooditundjatena koore, sageli ka orkestreid, mis tegutsesid pea kõikide maakoolide juures. Ka olid rahvakooliõpetajad ise enamasti agarad koorilauljad ning ajalehtede kirjasaatjad. Katariina II Katariina II (valitses 1762-1796) oli ühtlasi kogu Vene keisririigi ajaloo üks silmapaistvamaid ja teguvõimsamaid valitsejaid. Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene
Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid ja ei esinda liidetavaid valdu, võim kaugeneb rahvast; raha kulutatakse vaid keskuste tarvis; teenuste kättesaadavus halveneb: koolid ja postkontorid pannakse kinni, bussid enam ei sõida ja lund ei
allutati juba 1873) 5 Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes koolisüsteemi venestamine. 1893 nimetati TÜ Jurjevi Ülikooliks. Seltsitegevus venestusajal. Seltsitegevus kanaliseerus ohutute nimede taha. Karskusseltsid Muusika-, mängu- ja lauluseltsid Põllumeeste seltsid 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga. Kirik ja venestuspoliitika Luteri kirik ja venestuspoliitika Õigeusu kirik venestuspoliitika EESTI KULTUUR 20. SAJANDI ALGUSEST ISESEISVUMISENI Kujutav kunst 20. sajandi esimesed kümnendid oli aeg, mil eesti kunstnikud olid kõrgetel ,,kohtadel". Baltisakslaste kõrvale tõusevad professionaalsed eesti kunstnikud. Head
Palvekirjade liikumine. Erineb kõigist teistest varasematest liikuistest: teised kõik olid stiihilised, rahvuslik liikumine on algusest peale organiseeritud. 1882 on rahvusliku liikumise haripunkt - Sakala. Paistab silma radikaalsuse poolest. Muutus tol perioodil populaarseimaks. I etapi kõige tähtsam tulemus oli: kinnistus rahvuse/eestluse idee. Varem oli koguaeg toimunud saksastumine. Tänu EÜSi tegevusele. Luhtusid suured tegevused, läheb edasi kohtadele seltsitegevus. Laulupidude traditsiooni jätkub. Üritused põhimõtteliselt ei kao kuskile. 2 uut vormi, millest varem ei saanud juttugi olla: tekivad uut tüüpi seltsid (varem koguaeg mängu-, lauluseltsid ajaviiteseltsid) rahva harimiseks mõeldud seltsid. Ntx karskusseltsid. Hakkasid otsima alternatiive joomarlusele kutsuti spetsialiste, kes harisid rahvast. Raamatukoguseltsid samuti. Langus algab kui põhilised juhid kadusid (surid, kolisid välja) ja algab venestamine.
aastast tasapisi vähenema. • 2013 193 valda, 33 linna. • 2014: Veelgi vähem. 2. Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi: 3. Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“: „Plussid“: 1) Suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida. 4) Paranevad ametnike töötingimused. 6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. „Miinused“: Vallamaja jääb kaugele. Identiteedi kadumine Teenuste kättesaadavus halveneb Kommunaalteenuste hinnad tõusevad ja elu läheb kallimaks Bürokraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks MAARAHVASTIK (L12) 1. Maakohtade rahvuslik koosseis: 2
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud
Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24 veb 1918, kuulutati välja iseseisev EV 1918 AV-peaminister K.Päts 3.märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti rahuleping. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veb lõp-märtsi algusest 1918 Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Eesti vabariigi võimuorganeid. 3) Eesti iseseisvumise eeldused Eeldused Eesti iseseisvumiseks kujunesid 19. saj lõpul 20 saj. algul 1)Kultuursed eeldused: *aktiivne seltsitegevus *rahvusliku haritlaskonnakujunemine *ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud-ajakirjade levik) *rahvuslike ürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogunemine) 2)Majanduslikud eeldused: *linnade eestistumine(eestlaste haritlased,majaomanikud) *kiire tööstuslik areng *talude päriseks ostmine(talupojast peremees) 3)Poliitilised eeldused: *1905 revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule *eksisteerisid parteid ja poliitikud *kasvas osatähtsus linna-ja maaomavalitsuses. 4) Vabadussõda
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud
paremini planeerida. 2) Piirkond muutub loogiliseks tervikuks. 3) Haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjaid. Sellega muutub juhtimine efektiivsemaks. Volikogude professionaalsus tõuseb ? - Asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks. 4) Paranevad ametnike töötingimused. 5) Valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub. 6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: protsesside vahelised põhjuslikud seosed Töökohtade vähenemine: Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents Liberaalne majanduspoliitika
rahvakoolide edendamise ja hariduse andmise emakeeles. Koos vaimulike tekstide õpetamisega muutus tähtsaks ka ilmalike sündmuste kajastamine. Keskseks ideeks oli eestlastele sisendada usku meie rahvasse ja tuua näited, sellest, et mitte alati ei ole me olnud võõra rahva valitsemise all (Jansen 2001). Seoses koolide arenemisega suurenes ka õpetajate hulk, kellel oli samuti oma külas tähtis roll kanda nende vastutusel olid raamatukogud, seltsitegevus ja ajalehtede levitamine; ning olles rahvuslusideedele väga altid, levitati neid just oma õpilaste kaudu (Jansen 2001). Ajal, mil teabe levitamine oli piiratud, polnud midagi paremat õpilasest, kes räägib kodus seda, mida õpetaja oli öelnud; omakorda räägitakse seda naabrile ja nii levib teave inimeselt inimesele ja külast külla, sisendades eestlust, võitlusvaimu ja lootust muutustele. Olulisteks sündmusteks saab veel pidada Tartu Ülikooli taasavamist 1802 ning
sajandi alguses. Teine kultuuriline eeldus oli eestlastest haritlaskonna väljakujunemine. Nad olid suures osas saanud hariduse Tartu ülikoolis, kuigi vene keeles. Nad olid tegevad ajalehtede juures ja ka vabariigi väljakuulutamise juures. Lisaks olid olemas rahvast liitvad suurüritused, eelkõige laulupidude traditsioon. Veel oli eelduseks kultuuriseltside olemasolu ja aktiivne tegevus neid kultuuriseltsides laulukoorid, puhkpilliorkestrid. Aktiivne seltsitegevus aitas suurendada rahvuslikku iseteadvust. Majanduslike eelduste suurim osa on see, et Eesti talupojast oli saanud oma maa peremees. Kuigi maa oli ostetud laenuga, oli olemas majanduslik kindlustunne. Nii oli aega muudele küsimustele tähelepanu pöörata. Talude päriseksostmise seadused tulid 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal. Eesti oli 20. sajandi alguses ka üks Tsaari-Venemaa tööstuslikult enamarenenud piirkondi. Olid kaks
10) 1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts 11) 1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Rahvusliku liikumise juhid: J.Jannsen - asutas "Vanemuise" seltsi, andis välja "Postimeest" J.Hurt - pidas tähtsaks kultuur-hariduslikku suunda, Aleksandrikooli rajaja C.R.Jakobson - eesmärgiks sotsiaal-majandusliku päärde saavutamine, ajalehe "Sakala" asutaja Rahvusliku liikumise tagajärjed/tulemused: 1) rohkem eestikeelset kirjandust (ajalehed, eepos) 2) kodanikuühiskonna alged - seltsitegevus 3) laulu- ja mänguseltsidest arenes välja teater 4) Eesti Kirjameeste selts 5) esimene üldlaulupidu 11. Venestusperiood Eestis Venestamine - vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele Põhjus: 1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võim Aleksander III-le Tähtsaimad venestusreformid: 1) ametisse pandi uued kindralkubernerid 2) tühistati Balti erikord 3) asjaajamiseks vene keel 4) Eesti koolivõrk vene keeles, õpetajad Venemaalt
Maareformis käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomandikest maasautajateks. Talude maksimaalne suurus- 30 ha, Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, epteegid, haiglad ja suuremad elumajad. Majandus langes, inimesed olid vihaned okupantide vastu. Järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega. Kultuur: Hävitati kultuuripärandit- Purustati või eemaldati ausambad, põletati raamatuid, suleti toimetused, keelustati seltsitegevus, kehtestati tsensuur, koolides hakati õpetama leninismi, NSVL ajalugu ja konstitutsiooni-(ehk ajale omaseid asju), Kunts: riigijuhtide paraadportreed ja NSVL propakandaplakatid. 12. Nimed: Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli EV esimene president Laidoner- vägede ülemjuhataja ja riigitegelane Tõnisson- Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem
konstitutsiooni · teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut · ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid · kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Repressioonid kulmineerusid 14.06.1941 küüditamiseks kõigis kolmes Balti riigis. 1940. a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale kirjalikult ja suuliselt igasuguseid hüvesid. Kuivõrd neist lubadustest 1940. ja 1941. aastal kinni peeti? LUBADUS TÄIDETI/MITTE Lubati kindlustada rahva EI TÄIDETUD õigusi · keelati isetegevusseltsid
külaskäigud), rohkem kodust meelelahutust (TV) Sotsiaalne piiramine, eemaletõmbumine - suhtlusringi vähenemine Aktiivsusteooria – (Havinghurst, Neugarten & Tobin) Inimese aktiivsus hilises täiskasvanueas säilib kõikidel muudel aladel peale tervisliku seisundiga seotud tegevuste Ühiskonna tingimused töötavad eakate aktiivsusele vastu Mõnes valdkonnas võib aktiivsus ka suureneda (nt seltsitegevus, osalemine valimistel) Rollist väljumise teooria – (Blau,Rosow) Roll - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt inimeselt Rolliootus - kindlad tegutsemise ja käitumise ootused, mida teatud rolli täitjalt oodatakse (nt riietus, mõtlemisviis, tegevused jm) Rolli omaksvõtt - kas isik käitub vastavalt rollil Sotsiaalse vahetuse teooria – (Dowd)
üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. Tallinna vaade Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20. sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib. Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (18611917) juhtimisel Tartu ajalehe
1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist. Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda. Ärkamisaeg
Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi, NSVL-i ajalugu ja konstitutsiooni. Teatrites, kinodes, kontsertidel hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed. Veel nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine. Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti, keelustati seltsitegevus. Järjest tugevnesid repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat (SARK). Kuni 1940. aasta lõpuni kauds teadmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitiline eliit. Venemaale küüditati koos perega Päts ja Laidoner. 1941. aastal laienes arreteerimine. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine (korraga kõigis Balti riikides). Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest, kellest enamus tapeti või hukkus Venemaal. Suvesõda 22
Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid: · Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
