Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett.
Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu. Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist.
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hit...
Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiaktsioon, mille moodustas inimkett, mis oli 660km ja osales ~2mln inim. Eesti kongress- Eesti esindusorgan. Üleminekuperiood-aeg, millal Eesti valmistus iseseisvumiseks(1990.märts- 20.aug 1991)
iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aastal Tallinnast Vilniusesse, toetamaks Balti riikide iseseisvust Eesti kongress Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis valiti kodaniku komiteede liikumise algatusena 1990.a Üleminekuperiood riikliku iseseisvuse taastamise ettevalmistusaeg Eestis 1990- 1991 ülemnõukogu otsuse järgi IME Eesti teadlaste ettepanek aastast 1987 viia Eesti NSV üle täielkule isemajandamisele
a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt Eesti kongress: esimene taasiseseisvunud rahva esindusorgan, okupatsiooni lõpetamine ning omariikluse taastamine Üleminekuperiood: valitsusjuhiks oli Edgar Savisaar, pidi lõppema omariikluse taastamisega, otsus Eesti riiklikust staatusest 30. märts 1990. a IME: Isemajandava Eesti majandusprogramm, Eesti eraldamine üleliidulisest majandusest, minnes üles turumajandusele, omaeelarve ja rahasüsteem
a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest) f) Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad) g) Iseseisvuse taastamine (tv 29/3)- perestroika+1991. a. augustisündmused+ Eesti taasiseseisvumine 6. Selgita mõisted: 7. Kes olid, mida tegid? 8. Millal toimus? Sotsialismileer J. Stalin- Loodi VMN
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisv...
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale, et Moskvas oleks vaja seista Eesti huvide eest. 1989. aastal moodustati NSV Liidu vastu katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See kõik aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati rahvuslipp. Suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood kuulutati välja 30.03.1990, kus kinnitati Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaar
http://www.thebalticway.eu/wp-content/uploads/2014/06/gallery.jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea
Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike valitud esindus propaganda Üleminekuperiood- 30.märts 1990.a. Kommunismi kukutamine IME- isemajandav eesti 1987 Berliini müür ehitati 1961. aastal ja see sümboliseeris ida ja lääne vastasseisu külma sõja ajal muudatused perestroika ajal: ühiskonnaelu- poliitilised muutused, kadus kontroll ajakirjanduse ülemuslikkus
mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele tugevama rahvusvahelise toetuse saamiseks · .Balti Nõukogu eestvõttel otsustati korraldada 1989. aasta 23. augustil, kurikuulsa pakti 50. aastapäeval, võimas rahva meeleavaldus, et demonstreerida balti rahvaste ühtsust ja sarnaseid tulevikutaotlusi. Nii toimuski 23. augustil meeliülendav inimkett Tallinn-Riia-Vilnius, kus 600 kilomeetril ühendas käed umbes kaks miljonit inimest. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. · Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev
arstiabi, kuidas seda siis korraldada? (Siis ei olnud mobiiltelefone, helistamisvõimalust asulaväliselt peaaegu ei olnudki.) Radiofitseeritud sõidukit olid ainult autoinspektsioonil, politseil ja kiiraabil. Ühendust tuli võtta siseminister Marko Tibariga. Ta lubas radiofitseerituid autosi panna teeristidele. Balti tee organisatsooniline tegevus läheb tõusvas joones. 4 Inimkett saab teoks Koostöös Andrus Ööveliga ketistaabiga sai eestseisus valmis. Inimestest koosnev kett pidi algama Toompea Pika Hermanni torni jalamilt ja lõpeb Vilniuses Gediminase torni juures. Otsustati, et teede ja tänavate ristumiskohtades tehakse ketis katkestus. 23 augustil 1989.a oli antud peaaegu kogu Eestile vabapäev, et rahval oleks võimalik ketti tulla. Keti igale kilomeetrile oli seatud üks Rahvarinde turvateenistuse tunnusega mees. Kiiraabi seisis iga
Eesti Taasiseseisvumine Karolina Levin 10T Tallinna Kunstigümnaasium 1985. aastal tuli NSV Liidu jaoks keerulisel ajal võimule Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliik...
Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles osales ligi 2 miljonit inimest, lisaks eestlastele ka Lätli ja Leedu inimesed. Iseseisvumisele ning omariikluse taastamisele aitas kaasa ka Ülemnõukogu loomine,kuhu põgenesid ka EKP-st lahkunud isikud, Esimeheks valiti Arnold Rüütel ning uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.Ülemnõukogu vüttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning kuulutas välja ka üleminekuperioodi
Balti kett oli nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. 1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett.
Sellel üritusel kõlas laia avalikuse ees ka üleskutse taastada omariiklus. 16.novembril 1988.aastal võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni,millega sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23 augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni-moodustati katkematu inimkett Talinast-vilniuseni.660 kilomeetri pikkuses nn balti ketis seisis umbes kaks miljonit inimest.1989 aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aastal salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.1989.aasta jaanuaris võeti vastu keeleseaduse,millega anti eesti keelele riigikeele staatus.24.veebruar sai iseseisvuspäevaks.Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvalipp.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988
mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele tugevama rahvusvahelise toetuse saamiseks.Balti Nõukogu eestvõttel otsustati korraldada 1989. aasta 23. augustil, kurikuulsa pakti 50. aastapäeval, võimas rahva meeleavaldus, et demonstreerida balti rahvaste ühtsust ja sarnaseid tulevikutaotlusi. Nii toimuski 23. augustil meeliülendav inimkett Tallinn-Riia-Vilnius, kus 600 kilomeetril ühendas käed umbes kaks miljonit inimest. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu
1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus riigikeeleks eesti keel. 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks (sinimustvalge) * poliitiliste erimeelsuste süvenemine * interliikumine aktiveerub * pandi alus Kodanike komiteede loomisele * Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda * tulemuseks NL tunnistab salalepingu sõlmimist, kuulutab õigustühiseks Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03
1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15
aasta 23. augustil tuli ligi kaks miljonit inimest maanteedele nõudma pool sajandit tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja andis mööda Tallinnast Vilniuseni ulatuvat katkematut inimketti edasi sõna "vabadus", oli astutud suur samm nii vabaduse kui ka vabariigi taastamise poole. Balti kett oli minu arvates imetlusväärne aktsioon, mis äratas ülemaailmset tähelepanu. See erakordset sünergiat kandev inimkett koos laieneva rahvusvahelise toetusega ajaloofaktide avalikustamisele sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi tunnistama Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.
taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi "seaduste limuslikkust Eesti NSV territooriumil" ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist
RR-Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Eestimaa laul-Lauluväljakul korraldatud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Suveräänsusdeklaratsioon-16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-23 augustil moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km ja ~ 2 miljonit inimest. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 7.Kes olid, mida tegid? J.Stalin-Nõukogude valitsusjuht. Toetas totalitaarset riigikorda. L.Beria- Nõukogude Liidu siseminister, kes pretendeers ,,suure juhi ,,kohale. Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid N.Hrustsov-Nõukogude Liidu partei keskkommitee sekretär. Jätkas vägivalla poliitika pehmendamist. Tema valitsemisega kutsuti sulaajaks. L
riikide ühenduse(SRÜ)25.dets.1991 võttis Gorbatsovilt üle ,,tuumanupu" 1921 aug.1991Moskva riigipöörde katse.eesti iseseisvumine ja selleni jõudmine 16.nov.1988eesti NSV ülemnõukogu võttis vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,millega sätestati eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23.aug.1989 moskvale surve avaldamiseks korraldasid baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni:moodustati katkematu inimkett tallinnast vlniuseni:balti kett(660 km,2 milj inim)aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 9.nov.1989Honecker astus tagasi ning rahvamass lõhkus Berliini müüri.päevakorrale tõusis saksamaa ühinemine Isikukultuspõhjendamatu inimese jumaldamine Sragnatsioonehk seisak.1970 aastatel ilmnes venemaal kõikides valdkondades majanduse,poliitikas,vaimuelus Käsumajandusmajandus,mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustes Reform
arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15
arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1.
1988 avalikult jõulupühi Unt, Vetemaa, Viiding. 24.veebr 1989 ENSVs tähistati esmakordselt avalikult Eesti KULTUURIELU 1980ndatel Vabariigi aastapäeva. 23.aug 1989 MRP 50.aastapäev- Tln/Riia/Vilnius- 600km inimkett. In nõudsid vabadust Baltikumile. Iseloomustab perestroika (uutmine) Selle küige tagajrjel nõrgenes tsensuur. 1982 suri Breznev Ajakirjanduses levis taas sõnavabadus. Laienes väliskontaktide hulk. 1985 NLKP Keskkomitee peasekretär Gorbatsov. Algus ENSVs venestuspoliitika, mille vastu protestrisid
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõel...
jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50
Taastada eesti rahva ajalooline mälu ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomine Rahvarinne- kodanikualgatus perestroika toetuseks ,,Eestimaa laul"- massiüritus, kus esitati omariikluse taastamise nõue interliikumine- üleliiduliste juhtide korraldatud liikumine NSV lagunemise vastu suveräänsusdeklaratsioon- seadus, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees Balti kett- inimkett MRP 50 aastapäeva mälestamiseks Eesti kongress- esinduskogu, mille eesmärgiks oli EV taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel üleminekuperiood- Ülemnõukogu poolt kehtestatud periood EV taastamiseks IME- Isemajandav Eesti programmi algatamine (majandusprogrammi idee ENSV iseseisvaks majandamiseks Nõukogude Liidus)
16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. 23.augustil 1989 toimus Balti kett katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas 1989 kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; algas kodanike komiteede liikumine uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga
• 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. • 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus – eesti keel kuulutati riigikeeleks. • 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. • 23.augustil 1989 toimus Balti kett – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas • 1989 – kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; • algas kodanike komiteede liikumine – uus ulatuslik poliitiline liikumine
1988. aasta septembris korraldati RR-i eestvedamisel lauluväljakul uus massiüritus ,,Eestimaa laul", kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 1989. aasta suvel moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ülemnõukogu. 23. augustil 1989. aastal korraldasid Baltikumi rahvarinded Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni. Moodustati nimelt katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (Balti kett). 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 30. märtsil 1990. aastal võtsid Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning sellega kuulutati välja üleminekuperiood (ajajärk, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega). 1990. aastal taastati Eesti Vabariigi
augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Lepingu tühistamine · 23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku avaliku kirja (Balti apelli), milles nõuti salaprotokolli avalikustamist ja selle mõju tühistamist. · 23. augustil 1987 toimus MRP-AEG korraldatud meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus nõuti pakti avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. · 23. augustil 1989 moodustati ligi 2 miljonist inimesest koosnev inimkett (Balti kett) TallinnRiiaVilnius. Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida. · 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks.
idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus. Fosforiidikampaania-1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Balti kett-23. augustil1989 toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. Eesti Kongress-oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka. Selle eesmärk oli saada samasugune otsus ka Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt enne Molotovi- Ribbentropi 50. aastapäeva. Moskvale see küsimus aga pinget ei pakkunud ning hinnangu andmine venis, mille peale plahvatas Baltiriikides suur protestiaktsioon. Nimelt 23. augustil(MRP aastapäeval) moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu. Et kogu maailm oli näinud Baltikumi soovi olla vaba, kuulutas NSV Liit aasta lõpus MRP salaprotokolli kehtetuks. 1989. aasta mais võeti vastu ka seadus ,,Eesti isemajandamise alused(IME)". Alguses küll selle vastu olnud Ülemnõukogu tunnistati lõpuks seda ideed, mille olid välja käinud S. Kallas, T. Made, E. Savisaar ja M. Titma. Novembris võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi kogu
novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24. veebruari iseseisvuspäevaks ning senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi. Pandi alus kodanike komiteede liikumisele, valiti Eestile esindusorgan – Eesti Kongress. Alustati läbirääkimisi lääneriikide ja NL-iga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. 1990. aasta
• 17. juuni 1988-tähistas rahvas vüitu Tallinna lauluväljakul Rahvarinde korraldatud hiigelmeeleavaldusel, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale:seista Moskvas Eesti huvide eest. • Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse • 1988. september-korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul Eestimaa Laul. • Balti kett-Baltimaade rahvarinnete korraldatud suurprotestiaktsioon 23.08.1989. a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet. • Uuenenud juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. • 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 1988
Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese ...
Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Kodanike komiteede liikumine: Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
· 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 1990 · veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad)
Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2milj. Inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989. Aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. Aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Kodanike Komiteede Liikumine 1989. Aasta Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24. Veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati eesti lipp.
· 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide 2 olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 3 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc 1
aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed . ERSP- (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) loodi 1988. a esimese poliitilise erakonnana ja pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamist . EMS- (Eesti Muinsuskaitse Selts), loodi 1987. a esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. Eestimaa Rahvarinne- loodi 1988. a aprilli keskel perestroika toetuseks . Balti kett- 23. augustil 1989. a moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni . Baltikett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil . kodanike komiteed- eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel . IME- september 1987.a (Isemajandav Eesti) ja eesmärk Eesti majandust eraldada NSV Liidu majandusest . Põhiseaduslik assamblee- Eesti rahareform- 1992. a juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele kroon . KES OLID JA MIDA TEGID: L
NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Vene vägede lahkumine Eestist 31 august 1994 lahkusid viimased vene väed eestis ja eesti oli vaba riik. Balti kett Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks MolotoviRibbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989.aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Üleminekuperiood oli EV Ülemnõukogu poolt 1990 aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina. Kestis 2 aastat e. Lõppes 1992. Jaanuarikriis 1991 toimus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
