Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad.
Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Isikliku hinnangu saavutamine: Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja
vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostaksid Whiskasit) 3. Vassimine 1. Arvudega manipuleerimine( 88% hambaarste soovitab Colgate'i) 2
* majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine
ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme suhtlemises võivad põhjustada 1)oskamatus või soovimatus and oma mõttele sõnaline vorm 2)oskamatus või soovimatus arvestada sõnumi vastuvõtja võimaluste ja võimega sõnumist aru saada. Mõjutamine- teise inimese meeleolu, käitumise, mõtlemise tahtlik või tahtmatu suunamine. Mõjutamise võtted: +1)hirmutamine, ähvardamine +2) valetamine, manipuleerimine 3) vahetuskauba pakkumine +4) kingituste andmine +5) kiitus ja komplimendid +6) veenmine- oma ideede esitamine eesmärgiga, muuta teise inimese arusaamu, mõtteid, hoiakuid .
7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja kommunism, Saksamaal aga natsionaalsotsiaalpartei (?) ja natsionaalsotsialism. 10. Rahva hirmutamine ja ähvardamine. Saksamaal ei loodud kolhoose. 11. Vangi- ja koonduslaagrid 12. Sala- ja julgeolekuteenistused 13. Kogu elu oli allutatud partei kontrollile
peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6
püstitatud ülesanded · Poliitiline elu on allutatud ühe partei kontrollole, mille eesmärgiks oli mõju saavutamine kogu rahva üle. · Isikukultus.Kogu riik oli ülistatud ühele inimesele. · Salapolitsei on praktiliselt piiramatu võim. Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes valitseb piiramatu terror. · Majandus on allutatud riigi kontrollile. · Valmistuti sõjaks · Käis pidev rahva hirmutamine vaenlastega. · Partei sees käis võitlus võimu pärast. Kaotajad kõrvaldati. Sarnasused Valdkonnad Erinevused Plaanimajandus, valmistuti Majandus Saksamaal ei olnud kolhoose, sõjaks. Riik kontrollis Nõukogude liidus olid. majandust. Saksamaal säilis
seadusandlik võim Ministrite Nõukogule . Kolhoose hakati Eesti NSVs looma alates 1947 aastast. 7. Iseloomusta Breznevi valitsemisaega. Karmistati kontrolli ühiskonnas. Tahtis sisse viia uuendus kuid se ei õnnestunud. Sellega seoses tekkis ühiskonnaelu kõigis valtkondades seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude liit jäi lääne riikidest arenguga kõvasti maha. 8. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? Vägivallapoliitaika eesmärgiks oli teisit mõtlejate vaigistamine ja rahva hirmutamine, et keegi ei hakkaks võimudele vastu. 9. Mida tähendab gerontokraatia? Gerontokraatia on vanurite võim, kus riigi juhid on vnemas eas inimesed. 10. Millised riigid olid 20. sajandi teisel poolel nn sotsialismileeri riigid? Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, Laos, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV. PTG õpetaja: Veronika Uussaar Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass
Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine
Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma annan šokolaadi ka.” (Arvo Press) Kuulaja kasu rõhutamine “Me teeme seda kõike teie jaoks.” (McDonald’si kunagine hüüdlause) Kaastundele rõhumine “Annetades 10 eurot kuus vanemliku hooleta lapse heaks, saab laps selle eest 1 kuu koolilõuna.” (SOS Lasteküla) VALETAMINE JA LIHTSUSTAMINE Teabe varjamine
tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega) Liivimaa t2ielikuks valutamiseks Moskval veel j6udu polnud, s6lmiti vaherahu 10 aastaks. Moskva eesm2rgiks olio ma territooriume laiendada siinsete alade arvelt. 10/12/2008 19:17:00 10/12/2008 19:17:00
laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. 1 Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna “tervendamise” eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. 2
SS(kaitsemalev) ja JULGEOLEKU GPU, hiljem NKVD Mustsärklased Gestapo(riiklik TEENISTUSED salapolitsei) Lubati INIMESTE Küüditati mustsärklastega Juute vihati, HIRMUTAMINE Rooma marssida. ÜKS Rahvuslik Fasistlik Natsionaalsotsialistlik Kommunistlik partei PARTEI/IDEOLOOGIA partei partei 1930 aastatel algab 1935 hakati rääkima SÕJAKS 30.aastatel oli sõjakas
o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased) · Vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. o Saksamaal Gestapo o Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD · Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte. ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine. · Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid. · Juhikultus. Kommunistlik Venemaa Miks? · Sõja mõju Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga.
juhikultus, üks partei, üks ideoloogia, piiratud kodanikuõigused, puudub sõnavabadus, kontroll inimeste mõtteavalduste üle, inimõiguste rikkumine, sise- ja välisvaenlaste otsimine, pidev valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõlvamiseks, julgeolekuorganite suur roll, sarnasus puudusid demokraatliku tunnused, inimõiguste piiramine, rahvas ei saa riigijuhte mõjutada, rahva hirmutamine ümbritseva vaenlasega, propaganda. Itaalia (fasistlik diktatuur, kehtestati 1921, juht Mussolini, ulatuslik terror puudus), fasistlik diktatuur, algas 1922 Mussolini võimuletulekuga, Mussolini võim polnud nii tugev kui Hitleril; rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid ja egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, salapolitsei, koonduslaagrid, ulatuslik terror puudus, majandus riigi kontrolli all, intensiivne
katkule saab vastu vaid pruuniga kasutamine. Ajaloo võltsimine. Litzman, loodi ka Eesti OV eesotsas H. aastaks number 1 (Hitleri löögirühmad). Mäega. Kõik Eestisse jäänud mustlased ja Terror, hirmutamine, juudid hukati, koonduslaagrites mujalt Punane terror. Riigivastased lasti Euroopas lisaks veel. 1942 lood Eesti Tsensuur ajakirjandusele. demokraatlikud institutsioonid maha. Leegion, valida oli selle või tööteenistuse
peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1 Vaimne vägivald perekonnas on sageli veel hullem, kui füüsiline. Pole midagi hullemat, kui me oma perekonnas keegi meid mõnitab või aeg-ajalt maha teeb. Inimene võib tunda, et isegi omas kodus ei saa ta elada, sest peab nii palju kannatama. Vaimse vägivalla liike on palju: hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, terroriseerimine, manipuleerimine jne. Kõik need võivad lapsele nii palju haiget teha, et vahest tahab laps isegi omalt elu võtta. Selliseid juhtumeid on küll ja küll. Kui inimesed ei oska last kasvatada õigete meetoditega, siis miks üldse tahta last? Vähesed ei ole ka kriminaaljuhtumid, kus politsei või lastekaitse peab lihtsalt lapse(d)
kujunenud demokraatlikke traditsioone haarasid kinni paljud juba tolleks hetkeks totalitaarseteks riikideks väljakujunenud riigid. Endistest monarhiatest olid kujunenud totalitaarsed riigid : Kommunistlik Venemaa, Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Kõrvalt vaadatuna tundus ainsa lahendusena kehtestada diktatuur. Totalitaarse diktatuuriga riikides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle, karm inimõiguste rikkumine, pidev hirmutamine ja vägivalla kasutamine rahva suhtes. Loomulikult säärane riigikord valitses ainult suurriikides, kes võisid seda endalelubada. Uutes, endistes demokraatlikes riikides kehtestati autoritaarne diktatuur, näiteks Ungars, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias ja Balti riikides. 1934 kehtestati Eestis Pätsi autoritaarne diktatuur ehk ,,Vaikiv ajastu". Autoritaarse diktatuuriga riikides oli olukord veidi kergem.
kooli suhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased kui ka õpetajad, kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda nii kooliteel, huviringis, interneti kui ka telefoni teel. Koolikiusamine on vaimselt näiteks: * ähvardamine * solvamine * laimujuttude, mõnitavate ja piinlike fotode ja videote levitamine * mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest ja vahest kiusavad nad ka veel, sest neil on lihtsalt igav. Samuti võib neil olla ka hirm teiste kiusatajate ees, nad proovivad olla
üksikisiku huvidest eelistamine rahvus on jääv; puhtus; kergetööstusele, ühiskonnaklass on Keelati laste saamine klassihuvid mööduv nähtus mittesobilike (töölisklass) inimeste vahel. kõrgemal üksikisikust Hirmutamine sise-ja Demokraatlikud Kommunistid; riigid, Juudid on vaenlased; välisvaenlastega riigid, kapitalistid, kes paiknesid kommunistid on rikkad talupojad antiikse Rooma vaenlased; (kulak), haritlased aladel demokraatlikud riigid on vaenlased.
Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15
· Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda. · Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte.
lõpmatult paljuneda. Rinnavähki tähistatakse roosa lindiga HIV ja aidsi vastast võitlust tähistatakse punase lindiga. http://www.kool.ee/?7567 http://www.mees.eu/artikkel/aidsi-ajaloost.html Seksuaalvägivald Seksuaalvägivald ei põhine vastastikusel kokkuleppel- puudub vaba nõusolek. Seksuaalvägivald on kehaline vägivald (soovimatu katsumine, ahistamine, vägistamine jne), kuid palju sagedasemad on ähvardamine, hirmutamine, manipuleerimine ja väljapressimine. Inimesed, kes on haiged, alkoholi mõju all, uimastite all või muud moodi abitus seisundis, ei ole võimelised andma vaba nõusolekut seksuaaltegevuseks. Sellistes tingimustes saavutatud "nõusolek" ei võrdu vabalt antud nõusolekuga Seksuaalvägivald on kuritegu! Seksuaalvägivald põhjustab pikajalisi tervisehäireid, mõjutab sotsiaalset toimetulekut ja paarisuhet
Kommunistlik Nõukogude Liit(NSVL). Need diktatuurid olid ülesehituselt sarnased, aga need kaks riiki ei sallinud üksteist üldse, sest nende põhimõtted olid täiesti erinevad. Natsionalistliku Saksamaal ja Kommunistliku Nõukogude Liidul oli ka mitmeid sarnaseid jooni nagu plaanimajandus, mõlemad tahtsid vallutada ideaalvormis terve maailma, tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:" Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud".
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud
vabariik 19341940), ja totalitaarseks diktatuuriks jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleriaegne Venemaa) Seda iseloomustavad: ühe partei võim, juhikultus, demokraatlike vabaduste piiramine,riigi huvide asetamine kõrgemale üksikisiku huvidest, inimeste hirmutamine sise ja välisvaenlastega, pidev valmistumine sõjaks ning julgeolekuorganite piiramatu võim.Diktatuuririigid olid Venemaa ,Saksamaa ,Ungari ,Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal ,Bulgaaria, Hispaania ,Jugoslaavia. Esimene maailmasõda(19141918) näitas ,et suured keisririigid( näiteks Venemaa, Saksamaa,Austria Ungari ja Türgi), kus puudus demokraatia olid oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid( näiteks Prantsusmaa, Inglismaa, U.S.A
kokkupõrked Horvaatias, Serbias Bosnia-Hertsogoviians iseseisvuse taotlemise põhjustel. Ka Indias ja Pakistanis oli õhkond pingeline ning ärevust tekitas tuumasõja oht. Aafrikas aga toimus riigipööre ning hõimudevaheline sõda, mis tõi endaga kaasa näljahäda. Kui mõelda terrorismile, siis eelnimetatud vastasseisud võib sinna alla liigendada küll. Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka
· Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eesti kirjandus 1950ndail · 1953 Stalini surm · 1956 tihenesid sidemed mujal maailmas kultuuris toimuvaga · 1957 Loomingu raamatukogu · Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule" · Kafka, Hesse, Hemingway, Salinger jpt
· Toimus n.ö. demokraatia kriis Tohutu töötus- majanduskriis Sotsiaalsed põhjendused Esimene Maailmasõda- kaua aega oli karmikäeline valitsus Versille' süsteem Ebastoopilised uued riigid 19.Mille poolest erineb autoritaarne diktatuur totalitaarsest? · Autoritaalses diktatuuris ei sekkutud inimese ellu nii palju kui totalitaarses diktatuuris 20.Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks? · Propagonda · Hirmutamine · Tapmine 21.Milline roll oli diktatuuririigis parteil? · Partei juhtis riiki
A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperthinnangu variante... Kvantitatiivsed meetodid on ankeet ning test Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring
võib hääletada alates 18. eluaastas, kandideerimise vanuspiirid on erinevad. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18 aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21 aastaselt ning presidendi kohale 40 aastaselt. 1.2Valimistel on vaba konkurents · Valimistel kehtib vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda. Valijate hirmutamine või meelitamine. · Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem
Saksamaale tööteenistusse Tööstus ja põllumajandus rinde teenistusse: toiduainete äraandmise normid, tööstusettevõtete riigistamine, kaardisüsteem Saksa rahvuse ajaloolise rolli rõhutamine Rahvuse eliidi hävitamine Jaapani kolonialism Kasutas ära võimalust esineda Euroopa kolonialistide võimu alt vabastajatena Andsid iseseisvuse Indoneesiale, Vietnamile Majandus Jaapani kasuks tooraine, tööjõud Reziimi vastaste hävitamine, kohalike hirmutamine Vastupanuliikumine Sõltus erinevate demokraatlike jõudude koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine Sabotaaz tööstusettevõtetes (tööpinkide lõhkumine, ebakvaliteetse toodangu väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele; sõjatehnika hävitamine Partisanisõda Ülestõusud ja riigipöördekatsed Saksa vastupanuliikumine
polnud. Selle peale toimus venelaste kallaletung. põletati mõisaid ja tapeti aadlikke. Rünnak (1558) Rootsi- Tallinna ja Põhja-eesti alistumine Laastasid Khaani Sig-alei juhtimisel Virumaa ja Poola-Leedu- Liivlased ja Riia piiskopkond Tartu piiskopkonna Magnus- Saare-Lääne piiskopkond liitus täielikult Rünnaku mõte oli rüüste, hirmutamine ja luure, et Taaniga sundida lubadusi täitma 1561- Vana-Liivimaa jagunes Venemaa, Poola, Aadlike ega mõisnikke ei huvitanud Liivimaa Rootsi ja Taani, enamus territooriumi oli Vene probleemid ja kui hakati tasumata raha juba kokku kontrolli all. saama, otsustas Ivan Julm, et vallutamine on Rootsi, Taani ja Poola-Leedu omavahelised kasulikum, kui makstav tasu.
1. Milliseid inimesi mõjutab võimuga seotud roll kõige rohkem? Inimesi, keda on tehtud varasemalt elus maha, või kes on olnud ise vaimse terrori ohver, sest nad on olnud vaimselt vangide asemel ja kui nad üks kord elus saavad võimaluse valitseda, võib võim neist üle olla ja nad ei suuda kontrollida oma tegusid. 2. Kui palju motiveerib hirmutamine inimest tegutsema? Hirmuga on ohtlik teist manipuleerida. Eriti kui ei oota sellist käitumist(hirmutamist) mõne inimese iseloomust. 3. Kuidas võib alandamine mõjutada inimese edaspidist elu? Oletagem, et rõõmust ja enesekindel tüdruk vahetab kooli, kolimise pärast. Ta on väga rahul oma senise eluga. Üks päev otsustab üks tema klassivend talle panna mitu nätsu juustesse. Kogu klass naerab ja tüdruk läheb nuttes koju. Meeleheites lõikab ta
Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned
Tulemuse meetmed Andmed kõikide süüdimõistmiste kohta vägivaldsete kuritegude eest 1 jaanuarist 1973, kuni 31 detsembrini 2004, koguti kokku kõikide vähemalt 15-aastaste (vanus kriminaalseks vastutuseks Rootsis) või vanemate isikute kohta. Põhilised kuriteod - mõrv, kallaletung, rööv, süütamine, ükskõik milline seksuaalne kuritegu (vägistamine, seksuaalne sundimine, lapse kuritarvitamine, ebasünnis paljastus, või seksuaalne väärkohtlemine), ebaseaduslik oht või hirmutamine. Kuriteo planeeritud või raskendatud vormid, kus rakendatav, olid samuti kaasa arvatud. Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05%
lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb
Füüsilise jõu kasutamine Lastekaitseseaduse järgi rõivaid ja jalatseid, kasutama taskurätti, loputama kvaliteedisüsteemi väljaarendamise ja Lapse väärkohtlemise keeld – keelatud on L. suud pärast sööki ja hoidma korras oma rakendamisega, *järelevalvega ja selle tulemuste hooletusse jätmine; L. väärkohtlemine, tegevuspaika. analüüsimistega. alavääristamine, hirmutamine, kehaline karistamine. *Lapsel peavad olema lasteasutuses vajalikud Haldusjärelevalve läbiviimine ja vormid Vormid: Tegu ei ole lapse väärkohtlemisega, kui lapse isiklikud hügieenivahendid ning võimalus temaatiline – kindel teema, üksikküsimustes – käitumine kujutab ohtu lapse enda või teiste elule või hügieeniliselt pesta käsi ja jalgu voolava sooja vee ja kaebamiste ja kahtluste korral Läbiviimine: *aja ning
Ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine- Sellisel juhul peavad sportlased täpselt kuuletuma treeneri korraldustele ning andma endast kõik, et näidata vaid suurepäraseid tulemusi. Treener käitub oma õpilastega kui objektidega, et saavutada tema jaoks meelepärane tulemus. Ei arvestata õpilaste tunnete, arvamuste ning vaadetega. Suur negatiivne mõju. Sportlastel pole mingit otsustusõigust ning nad tajuvad et nende panus treeningprotsessi on minimaalne Hirmutamine-Sõimamine, karjumine, füüsilise karistusega ähvardamine. Otsene negatiivne mõju juhendatavate motivatsioonile ja üldisele heaolule. Erinevad uuringud näitavad et treenerid kasutavad hirmutamist selleks, et innustada oma sportlasi paremale sooritusele. Esitusele/Tulemusele orienteeritud õpi ja treeningkeskkonna loomine- Selline õpikliima avaldab negatiivset mõju sportlaste ja õpilaste sisemisele motivatsioonile, kuna eesmärgiks on indiviidide vaheline võrdlus tulemuste osas
Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine, juhi võimu näitamine. Üks partei NSDAP, kommunistlik, fasistlik Üks ideoloogia Natsionaalsotsialism, kommunism, fasism Sala ja SS, Gestapo; KGB; OVRA julgeolekuteenistused Majandus allutatud Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid riigile kontrollis riik, korporatsioonid.
väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda? Mitusada tuhat inimest hukkus, tohutu välisvõlg ja neid solvas lubatud maadest ilma jäämine. Kes oli B. Mussolini, millal sai võimule?
(1978-1988) 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Jugeolekuorganid:Eesmärk oli peatada vastuliikumine, ühiskonna jälgimine ja kontrollimine. Tegutsemise meetod oli koosseisu töötajad ja vabatahtlikud, osad sunniti inimesi nuhkima. Otsisid kompromiteerivat infot inimeste kohta. Hirmutamine. Nõukogude armee:Eesmärk oli maha suruda vastupanu ja hoida sisemist korda. Tegutsemise meetodiks oli sõjaväebaasides ja lennukites tegutsemine. Sõjaväe teenistus oli kohutuslik. 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Juhtiv koht oli EKP-l, EKP allus täielikult Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest
teinud, on välimuse järgi klienti valida. Tegelikult me ju ei tea kunagi, kui rikas või vaene keegi olla võib lihtsalt välimuse järgi. Mõnel inimesel võib olla lihtsalt erinev stiil, mis võib algselt jätta vale mulje. Mõningad klienditeenindajad vaatavad kohe, et klient tundub nende jaoks kaltsakas, et võimalik, et tal puudub üldse raha et teenuste eest maksta ja sel juhul alahinnatakse klienti. Selle tagajärjeks on kliendi solvamine, ära hirmutamine, klient võib ennast halvasti tunda, et teda ei tahetagi selles ettevõttes. See on üks suurim viga mida tihti tehakse. Tuleks jätta meelde, et klient on klient. Klient on kuningas. Olenemata, milline ta välja näeb. Vigasid on veel palju mida võib teha, nagu näiteks vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet, ükskõiksus, hoolimatus, ebaviisakus, kliendi ignoreerimine, pikaks ajaks kliendi ootama jätmine, enda tuttavaga lobisemine sel hetkel kui klient ootab,
kui midagi väga ohtlikku ja keerulist, mida keegi ei peaks kunagi tahtma ette võtta. 2) Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus)? Kui inimesed ei ole eelnevalt iseseisvalt mõelnud, siis tunduvad alaealisusest loobumisel ja iseseisval mõtlemise alustamisel tekkivad küsimused ja probleemid ületamatud. Sellele aitab kaasa ka eestkostjate poolne hirmutamine, mis muudab inimese liiga araks, et proovida hakata nende raskustega rinda pistma ja leppima oma alaealisuse staatusega. Ise mõeldes tuleb võtta ka vastutus oma mõtete ja nendest ajendatult tehtud tegude eest. Kui võetakse vastu vale otsus, siis võidaks isik ühiskonnast eemale tõrjuda (vms halb tagajärg, mis tooks kaasa elukvaliteedi halvenemise). Siit järeldub, et lisaks hirmule iseseisvuse ees, takistab inimest ka laiskus
Enamik küüditatuist olid kas naised-lapsed või vanainimesed. Umbes 3000 olid täiskasvanud mehed, kes üldiselt saadeti GULAG-i laagritesse, kus enamik neid suri. Kokku suri küüditamise tagajärjel umbes 6000 inimest. Arvatavasti on tegemist ühe suurema tragöödia ja inimsusevastase kuriteoga Eesti ajaloos. Praegu tähistatakse 14. juunit leinalippude heiskamisega mälestuspäevana.Massiküüditamise eesmärgiks oli tõenäoliselt uute nõukogude kodanike hirmutamine. 9. Millal oli Saksa okupatsioon Eestis, millega seoses toimus, miks lõppes, kelle võimu alla läks? Oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944. 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Saksamaa poolt. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, kävitati represioonid, esialgu
ootusi. (Neare, 1998, 5-7) 2. ÕPPIMINE ENNE KOOLI Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda. Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima. Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng koolieelses eas on erakordselt arendav, selleks tuleb täiskasvanutel luua ainult tingimused (Uudelt & Rikson, 2010). Negatiivselt mõjub aga täiskasvanu sundimine või lapse hirmutamine kooli või õpetajaga. Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav (pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike). 2.1 Õpitegevusega harjumine enne kooli Õpitegevuse korrastamine toimub vastavalt lapse vanusele ja rakendades sobivaid õpimeetodeid. Koolivalmiduse üheks näitajaks on kujutlusvõime areng. Kujutlus on seotud mõtlemisega, lapse mõtlemisoperatsioonide arenguga
Propaganda - - - Massirepressioonid Vangilaagrid Gestapo-riiklik salapolitsei - VTsK- üle venemaaline SS-kaitsemalev erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus proletaarlased ühinege rahvuskuuluvus Noorsooorganisatsioonid komsomol Hitler Jugend - 10. Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler
(värska vesi); 2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle; 3) Oluliste tootmistegurite omamine või kontroll nende üle; 4) Juriidiline protektsionism - patendid, litsentsid, tariifid jt. kaubanduslikud tõkked; 5) Agressiivne taktika potentsiaalsete turule sisenejate suhtes: monopol kannatab pikemaajalise kahjumi ära - hinnasõda, massiline reklaam, atraktiivsed müügiteenused, uute tootenimedega turule tulek; hirmutamine: eemalepeletamine. Sisenemisbarjäärideks on ka litsentsid, patendid, mastaabisääst. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga kui seda teeks konkureeriv firma. Monopoli negatiivsed jooned: 1) kõrgem hind ja madalam tootmismaht kui täiusliku konkurentsi puhul nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Näiteks pikaajaliselt sunnib sisenemisvabadus turule (konkurents) ettevõtteid tootma keskmiste kulude
k) Selgita esindusõiguse ja hooldusõiguse mõistete erinevust. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Seadus: Paragrahv: l) Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks? Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine) , Füüsiline väärkohtlemine (tõukamine, lükkamine, näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine, raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine) Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine, Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine Seadus: Paragrahv:
annaabi.ee 
