Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja
Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Desarmeerimine- Atlandi harta kaheksas punkt - Nad loodavad, et kõik maaila rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas ähvardusteks või agressiooniks väljaspool nende piire. Nad usuvad, et olenevalt laialiulatava ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest, sarnaste rahvaste desarmeerimine on oluline. Samuti soovivad nad ergutada kõiki võimalikke
rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika Gorbatsov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse. 1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatsov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid
#Kuuba kriis (1962) 1959. aastal Batista kukutanud Castro lõi lähedased suhted NSVL-iga, pinged tugevnesid USA-ga. Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSVL-i tihe vastasseis reaalne Tuumasõja oht. 28. oktoobril teatas Hrustsov, et võtab raketid maha, mille vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise, viis Türgist ära NSVL-i sihtivad raketid. USA-le edukas, sest NSVL alistus. #Vietanmi sõda (1964-1973/75) 17) Pingelõdvendus Võidurelvastumine ja desarmeerimine 50.ndatel ja 60.ndatel polnud ühtegi strateegilist lepingut, kuna oli teistsugune poliitika (pidurdamispoliitika, tagasitõjurmispoliitika). 18) Helsingi portsess
Vidurelvastumine ja desarmeerimine Vidurelvastumise all meldakse ksteise vidu relvastumist. Selle kigus ttati vlja uusi relvaliike ja tiustati olemasolevaid. Desarmeerimine thendab relvastuse vhendamist. Pingeldvendus - pti suhteid parandada liriikide vahel ja relvastust vhendada. Detente on pingeldvenduse rahvusvaheline nimetus prantsuse keeles. Lhimaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist.
• 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Iseseisev töö LK 128-130 1. Moodustage küsimused alateema Muudatuste algus NSV Liidus. • Mida? Millal? Miks? Kuidas? 2. Alateema: Suhete reguleerimine Läänega. Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Iseseisev töö lk 129-130 • Alateema: Suhete reguleerimine Läänega • Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Berliini müüri langemine 1989 • 1987.-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida-
maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. Rahvasteliit Rahvasteliit oli tegev rahulepingute elluviimisel: piiride tagamine, desarmeerimine, järelevalve Danzigis, mandaatalade kontrollimine, Saarimaa haldamine; rahvusvähemuste kaitsel, mõnede riikide majanduse toetamisel ning põgenike abistamisel. Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid.
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel.
Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev SALT-1 ehk SRP-1 kokkuleppele: 1. kumbki osapool tohtis ehitada ainult ühe raketitõrjesüsteemi, see oli tähtajatu. 2. Kummagi osapoole raketikandurite arv külmutati 5ks aastaks. Tegelikult see polnud desarmeerimine, vaid külmutamine ehk ei tulnud enam juurde kandureid. 1979. a töötati välja SALT-2, millega olekski alanud desarmeerimine. Kirjutati küll alla, kuid seda ei ratifitseeritud, kuna algas Afganistani sõda. Pingelõdvendusperiood lõppeb. OSCE - EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖNÕUPIDAMINE NSVL põhiliseks välispoliitiliseks eesmärgiks oli saada tunnustust II MS järgsele situatsioonile, kus Ida-Euroopa oli kommunistlik ja 8 riiki olid liitunud NSVLga
70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda Sõda tagalas Autoode tootmine suurenes 5 korda. 7. Esimene maailma sõda lõppe Compiegne vaherahuga mis sõlmiti 1918- 11nov- kell 11. Saksamaa kohustus kahenädala jooksul kõigilt vallutatud aladelt oma väed välja tooma, vabastama vangid. Algas desarmeerimine. 8. a) Muutused jõudude vahekorras: Tugevnes USA poliitiline ja majanduslik mõjutus. Paranes Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon Euroopas Tsaari Venemaa asemele tekkis Nõukogude Venemaa Saksamaa ja Austria- Ungari nõrgenesid. b) Uute riikide teke: Venemaa lagunemisel- Soome, Leedu, Eesti, Poola ja Läti Austria ungari lagunemisel- Tsehhoslovakkia, Ungari ja Austria Suurbritanniast eraldus- Iirimaa Balkanil tekkis- Igoslaavia.
aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988
· 28. oktoober lõi Tsehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku · 3. november kapituleerus Austria · 3. novembril paisusid Saksa laevastike rahutused revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) · 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule Antandi ja Saksamaa esindajate poolt · Saksamaa alistus, kohustus evakueerima ja demilitariseerima Reini tsooni, kohustus vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa relvastusest ja raudtee-veeremist. Toimus desarmeerimine. Pariisi rahukonverentsil surusid võitjariigid sakslastele peale Versailles' rahu (1919-1920), mis piiras nende iseseisvust ning millega kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks. Tulemused: Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned. Eesti NSV (ühiskonnaelu ja majandus). Sotsialistlik maailmasüsteem
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
· Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei
andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi
*piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse eelisare4ndamine, käsumajandus, *diktatuur, *vastassei (külm sõda), *katsetused, arendused tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie.
ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged
kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn
Suurbritannia. l Sõjaajaloo suurim merelahing(osales kokku üle 250 laeva). l Mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks. Jüüti merelahingu pilt 1 ms uuendused l Tankid (kasutati esimest korda Somme'i lahingus, brittide poolel). l Kaevikud. l Lennukid. l Tsepeliinid. l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele makse. l
4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine.
tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
Näiteks suutis NSV välja pressida, et riikidele suveräänsuse tagamise põhimõttet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Nii saidki Baltimaadest ainasad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud. Potsdami konverents: Kes osalesid? Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (Winston Churchill, Clement Attlee). Mis kokkulepiti? Suurriigid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa saatuse nö Nelja D poliitika: desarmeerimine, denatsifitseerimine (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa sõjaliitlased otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla ja Jaapanile esitati ulitimaatum kapituleerumiseks. Hävitati lõplikult natsionaalsotsialistide partei. Mis tulemus oli? Kõrgeim võim läks liitlaste kontrollnõukogule ning kaotati natsionaalsotsialistide võim Euroopas. Jalta konverents: Kes osalesid? NSVL (Stalin), USA (Roosvelt) ja Suurbritannia (Churchill). Mis kokkulepiti?
2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed
võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Piiras alkoholi müüki ja tootmist, glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme kandidaadiga valimised esindusorganisse (mis siiski polnud päris vabad), desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas (poliitvangide vabastamine) Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes
Ajutine Valitsus -lühiajaline valitsus, kuni valimisteni (Venemaal) anarhia -korralagedus, puudub võim, mis tagaks korra riigis välksõda -kiire edukas sõda totaalne -kõike haarav, üleüldine amnestia -armu andmine, vanglast vabastamine Rahvakomissaride Nõukogu -enamlaste valitsus Venemaal Camperetto katastroof -1917 lahing Itaalia väe löövad puruks Austria ja Saksamaa desarmeerimine -relvastuse ja relvajõudude likvideerimine enamlased -kommunistid Lenini pooldajad Asutav Kogu -parlament, mis paneb paika riigi valitsemise korra kontrevolutsionäär -revolutsiooni vastane Antant -sõjaline liit Inglismaa + Prantsusmaa + Venemaa revans -kättemaksu taotlemine atendaat -avalik mõrv Aastaarvud Juuli-nov. 1916 -Somme`i lahing 16. II 1918 -Leedu saab iseseisvaks
Saksmaa ei suutnud enam vastupanu osutada. Toimus revolutsioon, samal ajal väljusid sõjast ka Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. Saksmaa oli sõjaliselt kokku varisenud. 11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni.
1945.J.Stalin-NL juht.A.Hitler-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.B.Mussolini- Itaalia peaminister ja diktaator 1922-43.j.tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem Reparatsioon- sõja kahju tasu, mida kaotaja peab tasuma võitjale.demilitariseerimine- mingil maaalal sõjaväe ja sõjaväeliste objektide hoidmise keeld. Desarmeerimine- relvastuse vähendamine. Versailles süst.- rahuleping ja teiste kokkulepete alusel loodud rahvusvaheliste suhete süsteem. Rahvasteliit- rahvusvaheline organistatsioon, mille eesmärgiks oli riikidevaheliste tüliküsimuste rahvameelne lahendamine. Briandi pakt- kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks. Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus, üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed
) 49. Millal algas ja lõppes Saksa okupatsiooni Eestis? (algas 25.02.1917, lõppes 11.11.1918 I maailmasõja lõpuga.) 50. Millal algas ja lõppes Eesti Vabadussõda ja kelle vastu seda peeti? (algas 28.11.1918, lõppes 02.02.1920 Tartu Rahulepinguga, sõditi Nõukogude Venemaa vastu.) Seleta mõisted: välksõda positsioonisõda desarmeerimine autonoomia Landeswehr maailmarevolutsiooniidee
+ Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; +++ Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. MONEY - Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Ta pidi maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. DESARMEERIMINE - Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 kerge relvastusega sõdurit, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Mereväes kuni 15 000. Rahulepingu jõustumine: Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast. USA, Ecuador ja Hidzaz ei ratifitserinud Versailles'i rahulepingut.
Teheranis piirid Jalta 4-11.02.45 USA, SRB, NSVL Jaotati ära II MS järgne Euroopa Krimmis ja Aasia; ÜRO loomine; Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagamine Potsdam 1945 USA, SRB , NSVL Saksamaa desarmeerimine ja Potsdamis denatsifitseerimine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/atlandi_harta2 https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_harta https://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents http://entsyklopeedia.ee/artikkel/potsdami_konverents1 https://et.wikipedia.org/wiki/Potsdami_konverents https://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents https://et.wikipedia
autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata
c) Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). 4) Ühiskondlik elu. a) Glasnost. b) Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. c) Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. 5. Kuidas püüdis Gorbatsov NL-i lagunemist ära hoida? 1) Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas, desarmeerimine. 2) Inimeste elujärje parandamine ja tsensuuri vähendamine, glasnost. 3) Perestroika, riigi juhtkonna uuendamine. 4) Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. 5) Vägivaldne meeleavalduste mahasurumine. 6) Liiduleping. 6. Selgita augustiputsi põhjuseid, tagajärgi ja võimalikke tagajärgi selle õnnestumise korral. 1) Põhjused. a) Rahulolematus Gorbatsovi perestroikapoliitikaga. b) Majandus oli kokku kukkumas.
-vale majandamine(võeti palju laene, et rikastuda või osta tarbekaupu) Milliste abinõudega õnnestus USAl majanduskriisist väljuda? Ta oli kõige mõjuvõimsam riik.. kõik olid talle võlgu. Ta sai Inglismaalt ja Prantsusmaalt laenud tagasi. Riik hakkas sekkuma majandusse. Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võtjale Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus Kapituleeruma allaandma Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine Patsifism maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast Agressor sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel(Hitler-Mussolini) Komiterni vastane pakt kokkulepe Jaapani ja Saksamaa vahel Franco Hispaania kindral F.D.Roosevelt 1932.aastal valitud USA president
Mõisted: kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond; sõjakoledused olid sööbinud inimeste mällu ning pärast sõda oli neil raske uuesti eluga kohaneda reparatsioon võitjariikidele makstavad sõjahüvitised Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve (uute riikide teke, impeeriumite lagunemine jne) positsioonisõda mõlemad pooled on koondunud kaevikutesse ning rinne ei liigu desarmeerimine vägede väljaviimine separaatrahu koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu (liitlastega läbi rääkimata) dominjoon omavalitsusega valdus (oma parlament, valitsus, seadusandlus, kohtusüsteem jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana.
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · Aktiivsed suhted lääneriikidega · Gorbatsov sai Nobeli rahupreemia · Relvastuse vähendamise leping · Lõpetab Afganistaanis sõja (toob väed välja) · Loobub Breznevi doktriinist · Sotsialismileer laguneb rahumeelselt · Lagunevad VLO, VMN · Saksamaade ühinemine · NSVL on muutumas tavaliseks riigiks · Desarmeerimine · Külma sõja lõpetamine Iseloomusta ,,sula" perioodi NSVL. (millal, milles seisnes, kes oli võimul, tagajärjed) · Võimul N. Hrustsov (1956 1964) · NLKP KK XX kongressil mõistetakse hukka Stalini isikukultus · Stalinismiohvrite rehabiliteerimine (nt küüditatute tagasipöördumine) · Terrori ja hirmu vähenemine, tekib optimism · Kultuurielu liberaliseerus, muutus vabameelsemaks
2009. aasta lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni. (vt lisa 1) On mitmeid põhjusi, miks Nobel valis välja just Norra. Rootsi ja Norra olid siis, kui Nobel oma testamendi koostas, veel liidus ja Storting oli oma tegevusega näidanud üles toetust sellistele modernsetele rahuideedele nagu desarmeerimine ja vahekohtud, vältimaks konfliktide ülekasvamist sõjategevuseks. Storting aktsepteeris testamendi tingimusi ja asus kiiresti tegutsema. Esimesed viis Norra Nobeli komitee liiget määrati 1897. aastal. 1901. aastal otsustas komitee, et maailma kõige esimesteks Nobeli rahupreemia laureaatideks saavad Punase Risti asutaja Henry Dunant Sveitsist ja rahuaktivist Frédéric Passy Prantsusmaalt. Pilt 5 Nobeli preemia
reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega 3.Kuidas mõjutas NSV Liidu ja USA suhete paranemine 1980. aastate teisel poolel rahvusvahelist poliitikat? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest (desarmeerimine, sõjakollete likvideerimine, koostöö tihenemine, inimõiguste küsimused). Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse, peatati tuumarelvakatsetused, üks tuumarelva liik likvideeriti täielikult, NSV Liit lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise ja rahastamise, NSV Liit viis oma väed Afganistanist välja, vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid
1.Millised tunnused teevad suurriigist üliriigi? Leidke illustreerimiseks näiteid USA ja NSV Liidu ajaloost. Suuremad kui Euroopa senised suurriigid, sõjaliselt tugevamad kui teised, paljurahvuselised riigid 2. Selgita mõiste ja too üks iseloomustav näide: a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3.Millistele NSV Liidu edusammudele toetus Hrustsovi optimism?
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel.
Austria ja Ungari. Saksamaa sisekriis aga kasvas 1918. aasta novembris üle revulutsiooniks, mis kiirendas Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist. 11. novembril 1918. aastal kirjutas liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch alla vaherahule, mis lõpetas I mailmasõja. Saksa väed jäid aga kuni liitlaste tulekuni oma positsioonidele Ukrainas ja Baltikumis. Liitlased said hulgaliselt relvastust ja muud sõjavarustust. Algas desarmeerimine. Sõjaks valmistuvad riigid ei osanud ette kujutada 1914. aastal vallandunud konflikti ulatust. Liitlaste poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Rumeenia. Eriti oluline oli USA sõtta astumine 1917. aasta aprillis, mis tugevdas liitlaste sõjajõude läänerindel. 1918. aasta novembriks oli läänerindel juba üle 2 miljoni USA sõduri. Saksamaad toetasid Türgi ja Bulgaaria. 1918. aasta sügisel aga algas Saksamaa liitlaste väljumine sõjast. I maailmasõja
vallutati Camporetto · 1914 Saksamaa vastu astus Jaapan, vallutades Vaikses ookeanis hulga saari ja mitu tugipunkti Hiinas. · Türgi, saksamaa; Venemaaga Kaukaasias. Türgi, saksamaa; Inglismaaga Lähis- Idas Sõda merel ja kolooniates: · Jüüti merelahing 1916, Taani ranniku lähedal Põhjameres, Saksamaa tahtis mereblokaadi murda ja Inglise laevastiku purustada, kumbki pool võitu ei saavutanud. SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED Desarmeerimine - relvade ja relvajõudude vähendamine või kaotamine Saksamaa kokkuvarisemine: · 1917 riigipööre venemaal · Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu · Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist. · Saksa väed jätkasid ikkagi edasiliikumist, vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes.
keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegevusest. Suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. · Presidentaalne süsteem · Rahvasaadikute Kongress Pärast esimesi valimisi pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid, kes tahtsid sotsialismi lammutada. · Rahvasaadikute Nõukogud · Suhete parandamine läänega Desarmeerimine, Afganistanist lahkusid NSVL väed, vabastati poliitvange, lubati välja rännata Lahesõja tagajärjed: · 2.08.1990 Iraak tungib Kuveiti · Keskkonnakatastroof · Siiitide ülestõus Husseini reziimi vastu · Lennukeelutsooni kehtestamine Iraagi põhjaosas NATO ja Euroopa Liidu laienemine: NATO: · 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009 Albaania ja Horvaatia EL:
Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Veebruarirevolutsioon tsaar Nikolai II loobus troonist.Võim läks Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Oktoobrirevolutsioon - kommunistide vägivaldne võimuhaaramine Venemaal 1917. aasta novembris (vana kalendri järgi oktoobris) Vabadussõda - Eesti võitlus iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920 Landeswehri'i sõda - Eesti vägede ja Landeswehri relvakokkupõrge Läti territooriumil Vabadussõja ajal juunis-juulis 1919
· Sõjajärgne maailmakorraldus · ÜRO moodustamine Potsdam 1945 juuli- · Arutati USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide august seas Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi · Kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla DDD desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine), demilitariseerimine (mingil teatud maa-alal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine), demokratiseerimine (rahvavõimu moodustamine). Nürnbergi kohtu otsus · Milliseid järeleandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? - Nad tunnustasid piire, mis olid 1941. aastal; NSV Liidule tagastati alasid. 4. Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vahekorda maailmas?
maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas- Lotring läks Prantsusmaale Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine Reparatsioonide maksmise kohustus Tagajärjed ja tulemused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused Kadunud põlvkonna kujunemine Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi Vene revolutsioon ja selle mõju Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Revansistlike meeleolude levik Saksamaal Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le
deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või
aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine) Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina Regionaalseid organisatsioone:
Mäletas kahte Prantsusmaa hõivamist sakslaste poolt.(Prantsusmaa) Mõisted: Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Positsioonisõda - ehk kaevikusõda, selle vastandiks on aga manööversõda Mobilisatsioon - ehk mobiliseerimine on kõikide jõude kogumine ja sõjaks valmis seadmine. Oktoobripööre - Petrogradis toimunud riigipööre, mille käigus bolsevikud kukutasid Venemaa ajutise valitsuse. desarmeerimine - on vahendite süsteem, mida rakendatakse, et vähendada sõjaväe isikkoosseisu ja relvastust. reparatsioonid - Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve.
annaabi.ee 
