Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja
Suessi oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoober 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid terav...
rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika Gorbatsov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse. 1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatsov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid
#Kuuba kriis (1962) 1959. aastal Batista kukutanud Castro lõi lähedased suhted NSVL-iga, pinged tugevnesid USA-ga. Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSVL-i tihe vastasseis reaalne Tuumasõja oht. 28. oktoobril teatas Hrustsov, et võtab raketid maha, mille vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise, viis Türgist ära NSVL-i sihtivad raketid. USA-le edukas, sest NSVL alistus. #Vietanmi sõda (1964-1973/75) 17) Pingelõdvendus Võidurelvastumine ja desarmeerimine 50.ndatel ja 60.ndatel polnud ühtegi strateegilist lepingut, kuna oli teistsugune poliitika (pidurdamispoliitika, tagasitõjurmispoliitika). 18) Helsingi portsess
Vidurelvastumine ja desarmeerimine Vidurelvastumise all meldakse ksteise vidu relvastumist. Selle kigus ttati vlja uusi relvaliike ja tiustati olemasolevaid. Desarmeerimine thendab relvastuse vhendamist. Pingeldvendus - pti suhteid parandada liriikide vahel ja relvastust vhendada. Detente on pingeldvenduse rahvusvaheline nimetus prantsuse keeles. Lhimaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelu...
• 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Iseseisev töö LK 128-130 1. Moodustage küsimused alateema Muudatuste algus NSV Liidus. • Mida? Millal? Miks? Kuidas? 2. Alateema: Suhete reguleerimine Läänega. Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Iseseisev töö lk 129-130 • Alateema: Suhete reguleerimine Läänega • Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Berliini müüri langemine 1989 • 1987.-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida-
maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. Rahvasteliit Rahvasteliit oli tegev rahulepingute elluviimisel: piiride tagamine, desarmeerimine, järelevalve Danzigis, mandaatalade kontrollimine, Saarimaa haldamine; rahvusvähemuste kaitsel, mõnede riikide majanduse toetamisel ning põgenike abistamisel. Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid.
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev SALT-1 ehk SRP-1 kokkuleppele: 1. kumbki osapool tohtis ehitada ainult ühe raketitõrjesüsteemi, see oli tähtajatu. 2. Kummagi osapoole raketikandurite arv külmutati 5ks aastaks. Tegelikult see polnud desarmeerimine, vaid külmutamine ehk ei tulnud enam juurde kandureid. 1979. a töötati välja SALT-2, millega olekski alanud desarmeerimine. Kirjutati küll alla, kuid seda ei ratifitseeritud, kuna algas Afganistani sõda. Pingelõdvendusperiood lõppeb. OSCE - EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖNÕUPIDAMINE NSVL põhiliseks välispoliitiliseks eesmärgiks oli saada tunnustust II MS järgsele situatsioonile, kus Ida-Euroopa oli kommunistlik ja 8 riiki olid liitunud NSVLga. Ehk tahtis tunnustust oma piiridele
70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda Sõda tagalas Autoode tootmine suurenes 5 korda. 7. Esimene maailma sõda lõppe Compiegne vaherahuga mis sõlmiti 1918- 11nov- kell 11. Saksamaa kohustus kahenädala jooksul kõigilt vallutatud aladelt oma väed välja tooma, vabastama vangid. Algas desarmeerimine. 8. a) Muutused jõudude vahekorras: Tugevnes USA poliitiline ja majanduslik mõjutus. Paranes Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon Euroopas Tsaari Venemaa asemele tekkis Nõukogude Venemaa Saksamaa ja Austria- Ungari nõrgenesid. b) Uute riikide teke: Venemaa lagunemisel- Soome, Leedu, Eesti, Poola ja Läti Austria ungari lagunemisel- Tsehhoslovakkia, Ungari ja Austria Suurbritanniast eraldus- Iirimaa Balkanil tekkis- Igoslaavia.
aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988
· 28. oktoober lõi Tsehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku · 3. november kapituleerus Austria · 3. novembril paisusid Saksa laevastike rahutused revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) · 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule Antandi ja Saksamaa esindajate poolt · Saksamaa alistus, kohustus evakueerima ja demilitariseerima Reini tsooni, kohustus vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa relvastusest ja raudtee-veeremist. Toimus desarmeerimine. Pariisi rahukonverentsil surusid võitjariigid sakslastele peale Versailles' rahu (1919-1920), mis piiras nende iseseisvust ning millega kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks. Tulemused: Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned. Eesti NSV (ühiskonnaelu ja majandus). Sotsialistlik maailmasüsteem
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
· Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei
andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged
kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn
Suurbritannia. l Sõjaajaloo suurim merelahing(osales kokku üle 250 laeva). l Mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks. Jüüti merelahingu pilt 1 ms uuendused l Tankid (kasutati esimest korda Somme'i lahingus, brittide poolel). l Kaevikud. l Lennukid. l Tsepeliinid. l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele makse. l
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
Näiteks suutis NSV välja pressida, et riikidele suveräänsuse tagamise põhimõttet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Nii saidki Baltimaadest ainasad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud. Potsdami konverents: Kes osalesid? Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (Winston Churchill, Clement Attlee). Mis kokkulepiti? Suurriigid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa saatuse nö Nelja D poliitika: desarmeerimine, denatsifitseerimine (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa sõjaliitlased otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla ja Jaapanile esitati ulitimaatum kapituleerumiseks. Hävitati lõplikult natsionaalsotsialistide partei. Mis tulemus oli? Kõrgeim võim läks liitlaste kontrollnõukogule ning kaotati natsionaalsotsialistide võim Euroopas. Jalta konverents: Kes osalesid? NSVL (Stalin), USA (Roosvelt) ja Suurbritannia (Churchill). Mis kokkulepiti?
2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed
võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Piiras alkoholi müüki ja tootmist, glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme kandidaadiga valimised esindusorganisse (mis siiski polnud päris vabad), desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas (poliitvangide vabastamine) Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria tr...
Saksmaa ei suutnud enam vastupanu osutada. Toimus revolutsioon, samal ajal väljusid sõjast ka Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. Saksmaa oli sõjaliselt kokku varisenud. 11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni.
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
) 49. Millal algas ja lõppes Saksa okupatsiooni Eestis? (algas 25.02.1917, lõppes 11.11.1918 I maailmasõja lõpuga.) 50. Millal algas ja lõppes Eesti Vabadussõda ja kelle vastu seda peeti? (algas 28.11.1918, lõppes 02.02.1920 Tartu Rahulepinguga, sõditi Nõukogude Venemaa vastu.) Seleta mõisted: välksõda positsioonisõda desarmeerimine autonoomia Landeswehr maailmarevolutsiooniidee
Versailles ' leping
Teheranis piirid Jalta 4-11.02.45 USA, SRB, NSVL Jaotati ära II MS järgne Euroopa Krimmis ja Aasia; ÜRO loomine; Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagamine Potsdam 1945 USA, SRB , NSVL Saksamaa desarmeerimine ja Potsdamis denatsifitseerimine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/atlandi_harta2 https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_harta https://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents http://entsyklopeedia.ee/artikkel/potsdami_konverents1 https://et.wikipedia.org/wiki/Potsdami_konverents https://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents https://et.wikipedia
autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
c) Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). 4) Ühiskondlik elu. a) Glasnost. b) Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. c) Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. 5. Kuidas püüdis Gorbatsov NL-i lagunemist ära hoida? 1) Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas, desarmeerimine. 2) Inimeste elujärje parandamine ja tsensuuri vähendamine, glasnost. 3) Perestroika, riigi juhtkonna uuendamine. 4) Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. 5) Vägivaldne meeleavalduste mahasurumine. 6) Liiduleping. 6. Selgita augustiputsi põhjuseid, tagajärgi ja võimalikke tagajärgi selle õnnestumise korral. 1) Põhjused. a) Rahulolematus Gorbatsovi perestroikapoliitikaga. b) Majandus oli kokku kukkumas.
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · Aktiivsed suhted lääneriikidega · Gorbatsov sai Nobeli rahupreemia · Relvastuse vähendamise leping · Lõpetab Afganistaanis sõja (toob väed välja) · Loobub Breznevi doktriinist · Sotsialismileer laguneb rahumeelselt · Lagunevad VLO, VMN · Saksamaade ühinemine · NSVL on muutumas tavaliseks riigiks · Desarmeerimine · Külma sõja lõpetamine Iseloomusta ,,sula" perioodi NSVL. (millal, milles seisnes, kes oli võimul, tagajärjed) · Võimul N. Hrustsov (1956 1964) · NLKP KK XX kongressil mõistetakse hukka Stalini isikukultus · Stalinismiohvrite rehabiliteerimine (nt küüditatute tagasipöördumine) · Terrori ja hirmu vähenemine, tekib optimism · Kultuurielu liberaliseerus, muutus vabameelsemaks
2009. aasta lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni. (vt lisa 1) On mitmeid põhjusi, miks Nobel valis välja just Norra. Rootsi ja Norra olid siis, kui Nobel oma testamendi koostas, veel liidus ja Storting oli oma tegevusega näidanud üles toetust sellistele modernsetele rahuideedele nagu desarmeerimine ja vahekohtud, vältimaks konfliktide ülekasvamist sõjategevuseks. Storting aktsepteeris testamendi tingimusi ja asus kiiresti tegutsema. Esimesed viis Norra Nobeli komitee liiget määrati 1897. aastal. 1901. aastal otsustas komitee, et maailma kõige esimesteks Nobeli rahupreemia laureaatideks saavad Punase Risti asutaja Henry Dunant Sveitsist ja rahuaktivist Frédéric Passy Prantsusmaalt. Pilt 5 Nobeli preemia
Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodi...
1.Millised tunnused teevad suurriigist üliriigi? Leidke illustreerimiseks näiteid USA ja NSV Liidu ajaloost. Suuremad kui Euroopa senised suurriigid, sõjaliselt tugevamad kui teised, paljurahvuselised riigid 2. Selgita mõiste ja too üks iseloomustav näide: a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3.Millistele NSV Liidu edusammudele toetus Hrustsovi optimism?
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
Esimene maailmasõda Sõja algus 1914.aasta 23.juulis tapsid salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Kuna Serbia seljataga seisis Venemaa, oli Viinil Saksamaalt abi vaja. Austriale anti teada, et väljaastumisega ei tohi viivitada ja Berliinis olid kõik suureks sõjaks valmis. Venemaa oli nõustunud Serbiat aitama. Samal ajal oli Prantsusmaa presitent teatanud, et prantslased täidavad oma liitlas kohustusi. 1914. aasta 28. juulil kuulutasid Ungari ja Austria Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas 1. augustil ja Venemaa 3. augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist Belgia territooriumile. Belgia keeldus ning pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. London nõudis Belgia neutraalsuse austamist, kuid vastust saamata ...
RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmi...
keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegevusest. Suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. · Presidentaalne süsteem · Rahvasaadikute Kongress Pärast esimesi valimisi pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid, kes tahtsid sotsialismi lammutada. · Rahvasaadikute Nõukogud · Suhete parandamine läänega Desarmeerimine, Afganistanist lahkusid NSVL väed, vabastati poliitvange, lubati välja rännata Lahesõja tagajärjed: · 2.08.1990 Iraak tungib Kuveiti · Keskkonnakatastroof · Siiitide ülestõus Husseini reziimi vastu · Lennukeelutsooni kehtestamine Iraagi põhjaosas NATO ja Euroopa Liidu laienemine: NATO: · 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009 Albaania ja Horvaatia EL:
Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Veebruarirevolutsioon tsaar Nikolai II loobus troonist.Võim läks Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Oktoobrirevolutsioon - kommunistide vägivaldne võimuhaaramine Venemaal 1917. aasta novembris (vana kalendri järgi oktoobris) Vabadussõda - Eesti võitlus iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920 Landeswehri'i sõda - Eesti vägede ja Landeswehri relvakokkupõrge Läti territooriumil Vabadussõja ajal juunis-juulis 1919
· Sõjajärgne maailmakorraldus · ÜRO moodustamine Potsdam 1945 juuli- · Arutati USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide august seas Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi · Kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla DDD desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine), demilitariseerimine (mingil teatud maa-alal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine), demokratiseerimine (rahvavõimu moodustamine). Nürnbergi kohtu otsus · Milliseid järeleandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? - Nad tunnustasid piire, mis olid 1941. aastal; NSV Liidule tagastati alasid. 4. Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vahekorda maailmas?
maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas- Lotring läks Prantsusmaale Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine Reparatsioonide maksmise kohustus Tagajärjed ja tulemused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused Kadunud põlvkonna kujunemine Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi Vene revolutsioon ja selle mõju Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Revansistlike meeleolude levik Saksamaal Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine) Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina Regionaalseid organisatsioone:
Mäletas kahte Prantsusmaa hõivamist sakslaste poolt.(Prantsusmaa) Mõisted: Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Positsioonisõda - ehk kaevikusõda, selle vastandiks on aga manööversõda Mobilisatsioon - ehk mobiliseerimine on kõikide jõude kogumine ja sõjaks valmis seadmine. Oktoobripööre - Petrogradis toimunud riigipööre, mille käigus bolsevikud kukutasid Venemaa ajutise valitsuse. desarmeerimine - on vahendite süsteem, mida rakendatakse, et vähendada sõjaväe isikkoosseisu ja relvastust. reparatsioonid - Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
