Millised noormehed mulle meeldivad? 1. Minust pikkemad 2. Peenike 3. Väiksed kõhulihased 4. Tumedate juustega 5. Iseseisev 6. Tark 7. Sõbralik 8. Heasüdamlik 9. Hea huumorimeelega 10. Armastab loodust 11. Laia silmaringiga 12. Edukus 13. Otsekohene 14. Kindel seisukoht (teab mida ta tahab oma elult) 15. Omab kindlat töökohta või käib koolis 16. Mõistev 17. Lahke 18. Täiskasvanulik 19. Kes ei piira vabadust 20. Sportlik, teeb sporti 21. Töökas 22. Valmis muutuma Siiri Paurson
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes
aga on vaja läbida mitut erinevat faasi. Samamoodi ei saa me olles keskeas minna tagasi lapseikka, need on erinevad etapid. See on areng, see on elu. Muutuvad maailmas muutub ka erialade populaarsus, teatud alad vajuvad ära, tulevad uued trendid ja tegevusalad – ikka sellised, millel hetkel nõudlus. Jah, võib-olla tõesti, paljud eesti noormehed ei jõuagi õpingutele, et saavutada mõnd kõrget insenerikraadi ning millegipärast jõuavad sama asja juurde hoopiski vene rahvusest noormehed ning võib-olla see tuleneb nendesamuste vene noormeeste endi perekondlikust taustast, rahvuse eripärast vms. Ma ei näe selles midagi halba, kui tippinsenerid on venelased ning ma arvan, et eestlased on läbi aegade olnud populaarsed oma kultuurilooga. Milleks survestada eestlasi tegema midagi, mida nad praegu juba loomupäraselt ei tee – või õigemini, on see probleem, millega peaks siis tegelema või pigem lasta inimestel olla nii nagu nad parasjagu on
kätlemiseks. Samuti abielupaaride kohtumisel kätlevad esmalt naised ning siis mehed ning siis naised ja mehed omavahel ja sealjuures hoitakse ära käte ristumisest. Viisakusreegel näeb ette, et kui käteldakse tuleb võtta kinnas käest ning naine vöib jätta kätte raskesti käest äravöetavad kindad. Eestis on kätlemine meeste teema, tavaliselt ei kätelda eesti naisi ja nad ise ka ei kätle kuna see pole lihtsalt kombeks. Viisakusest tõusevad ka noormehed püsti, kui mööduvad naised ja vanemad daamid ning vanemad mehed ning nad neid tervitavad. Isegi noor neiu kergitav oma istmiku istmelt kui vanema naise või vanema mehe tervitamisel. Ruumis kus mees tervitab naist peaks naine kindlasti tõusma korraks toolilt. Daam tervitab kõrgemat isikut , see on juba ammusest ajast euroopa tava. Igapäevases viisakuses on kasulik kui kohtled kõiki inimesi nagu häid sõpru ja head käitumist saate vastu ainult siis kui te ka ise hästi käitute
ja 9. klasside hulgas. Gümnaasiumi õpilaste seast valiti välja 10. ning 12. klass, et oleks väikegi märgatav vanusevahe ning teada saada millises vanuses on lugemine olulisem. Küsitluses osales kaks 10. klassi ja üks 12. klass. Järgnevas tabelis on näha vastanute arv klasside ja soorühmade kaupa. Tabel 1. Küsitletud Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste arv klasside soorühmade kaupa. Klass Neiud Noormehed Kokku 10. klass 13 13 26 12. klass 6 5 11 7 2.2. Küsimustik Et teada saada õpilaste lugemisharjumuste kohta, kasutati uuringu läbiviimisel sarnast küsimustikku, mida rakendati ka Tallinna Reaalkoolis erinevas vanuses õpilaste seas
03). Vaadeldavateks kellaaegadeks olid valitud mõlemal päeval lõunane aeg 14.00 ning õhtune 18.00. Kõik neli vaatlust kestsid 45 minutit. Esimesel vaatlusepäeval, ehk teisipäeval, ajavahemikus 14.00-14.45 sisenes ühiselamusse 25 inimest, neist 16 neidu ning 9 noormeest. 16-nest neiust 12 kasutasid lifti ning ülejäänud 4 otsustasid treppide kasuks. 9-st noormehest aga 7 kasutasid treppe ning 2 läksid liftiga. Järgmisel päeval, samal kellaajal sisenes 17 inimest ning neist 10 olid noormehed ja 7 olid neiud. 10-nest noormehest 6 läksid liftiga ning 4 trepi kaudu. 7 neiust 4 kasutasid lifti ning 3 hoopis treppe. Esimese vaatluspäeva õhtupoolikul, ajavahemikus 18.00-18.45 sisenes ühiselamusse 34 inimest, neist 23 neiut ning 11 noormeest. 23 nest neiust otsustasid lifti kasuks 16 ning 7 läksid treppide kaudu. 11nest noormehest aga kasutasid lifti vaid 2, ülejäänud 9 läksid trepist. Teisel vaatluspäeval, ajavahemikus 18.00-18.45 sisenes 27 inimest, kellest 15 olid noormehed
Vajan olukorra kohta rohkem infot! Kuna õpetajal endal puudub (oletan) idee, miks just tema tunnis nii juhtub, siis pakun õpetajale, et lähen vaatlen tema tundi. Võrdluseks vaatlen kindlasti mõnda teist tundi selle klassiga et saada selgust: milles seisneb poiste halb käitumine ja kas see käitumine on ainult selles tunnis. Võimalus on, et poistel on igav sellisel juhul on vaja neile jõukohasemat õppetööd ( igav võib olla, et liiga raske või liiga kerge tunnis). Noormehed võivad nii käituda ka tähelepanu tõmbamiseks kas siis õpetaja tähelepanu või kaasõpilaste oma. Võimalus on ka selles, et õpetaja on tunnikorras liiga leebe ja noormehed kambavaimus kasutavad seda olukorda nii ära. Klassis hindan ka seda milline on klassiruum, kas poiste istekoht on hästi valitud või segab seal midagi neid. Samuti klassi omavahelist suhtlemist antud tunnis. Palun näha noormeeste IAK-d, kui kool on selle avanud ja vaatan kas noormeestel on ka
Pikalt sõjas viibimine muudab mõttemaailma, mistõttu meestega ei osata enam suhelda. nad võivad kergelt haavuda ega näita oma tundeid välja. kardavad rääkida ning koguvad kõik halva endasse. Sõda ei mõju sõdijatele ja lähedastele hästi. Kui sõjas jääda elama, siis vaimne pool võib surra. Eestlased on välja andnud filmi Nimed Marmortahvlil, mis põhineb Albert Kivika teose põhjal. See räägib eestlaste vabadussõjast, kus koolis käivad noormehed saadetakse sõtta, antakse püssid kätte, et astuda välja oma kodumaa kaitseks. On näha noormehi, kes teevad võidu jaoks kõike. Mõned, aga ei pea vaimselt vastu, nähes oma silmaga kuidas nende koolikaaslased tapetakse. See sõda näib noortele lõputu ja tundub, et neil pole lootuski võita, kui ükshetk tuleb abivägi ning vastastest saadakse võitu. Aga see võit on nende südames väike osa heatundest, kuna sõprade surm jääb igaveseks meelde
salaja abielluda, Demetrius on maruvihane, tema märatseb raevus ning ta on valmis Lysanderi tappa, sellepärast et Lysander varastab armastatu Hermia tema käest. Tema räägib Lysanderist: „ Ma viskaks koertele ta korjuse.“ Pärast seda, et tilgutab Puck Lysanderi mahla silma Demetriuse asemel ning Oberon tilgutab lillemahla ka Demetriuse silma, ta pannes noormehi Hermiat unustada ja Helenasse armuda. Demetriuse ja Lysanderi vahel jälle keeb viha teine teiste peale. Noormehed tahavad võistelda, igaüks tahab oma rivaali likvideerida. Demetriuse ja Lysadenderi suhted on keerulised, nemad pidevalt võistlemas oma armastuse eest. Mõlemad noormehed, oma õnnetuseks, on alati armunud ühte ja sama neiudesse, kas Hermiasse või Helenasse. Vaid näidendi lõppus aga nende tüli lahenes: nendel on oma naised.
vabakslastu teeneid. · Teised, aga saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7- aastaselt kooli. · Koolis omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirdus. · Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus aga hariduse andmine veel pikka aega. · Õpetati neile kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. · Noormehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. · Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima.
Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente
Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi (kreeka k. paidagogos - lapse/poisi juhendaja) käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast. Enamiku kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega.
eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema. Ma arvan, et see on väga hea. Noormeest harjutati juba varases nooruses kõigi nende julmustega, mis temal edasise elu jooksul ees seisab. Just see etapp võid edaspidi rüütleid elus hoida ma arvan. 7.-14. eluaastani elasid noormehed oma isa õukonnas ja seal nad õppisid viisakat käitumist. 15.-18. aastani oli noormees kannupoiss. Igal rüütlil oli oma kannupoiss, kes hoolitses ühe rüütli relva ja hobuse eest. Kuni 21. eluaastani oli noormehed relvakandjad ja osalesid koos isandaga lahingus kus nad said lahingukogemusi. Umbes 21. aastaselt lõõdi noormees rüütliks, puudutades kolm korda mõõgaga tema vasakut õlga.
vanamoodsalt tahaplaanile. Mehed on läbiaegade austanud naisi, kuid erinevatel viisidel. Vanemal ajal võideldi naiste eest, anti oma elusi ja mindi uhkelt kosja. Tänapäeval ei võeta selliseid traditsioone enam tõsiselt. Meesteseas on kaduma läinud suurem osa viisakusest, vaid väiksem osa sellest on alles jäänud. Kindlasti on ka tänapäeval mehi, kes kohtlevad naisi ülima viisakusega, kuid selle üldpildi ''rüütellikusest'' rikuvad keskpärased ning labased noormehed, kes tänaval olles vilistavad naisterahvastele järgi koheldes neid ilma mitte mingisugusegi austuseta. Tõsi on see, et kõiki üldistada ei saa. Leidub tänapäevalgi väga viisakaid mehi, kes igas olukorras seavad naisterahva vajadused esiplaanile, kaasates ka oma austuse ning lugupidamise nende vastu. Usun, et kõik oleneb kasvatusest. Noorema põlvkonna vanematel ei leidu piisavalt aega ning teadmisi, et õpetada oma lapsi juba varasemast ajast käituma
Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud elava muusika õhtu kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda tuttavad ja sõpradega tahtsime õhtupoolikut mõnusalt veeta, siis kontsert värskes õhus tundus ideaalne variant õhtu sisustamiseks. Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil esinenud ning kuulata sai nii nende enda loomingut kui ka tuntumaid laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus ning sooja jooki nautides tekkis väga hubane tunne
Ainus, kus inimeste hääl loeb, on erinevad valimised. Saatus on asi, mida ei saa muuta. Kuningas Oidipuse isale oli määratud, et ta enda poeg saadab ta surma ja heidab ühte tema abikaasaga. Selle vältimiseks laskis oma lihase poja Oidipuse kaugele maalt välja saata. Saatus oli määratud ja paratamatult läks olenemata poja väljasaatmisest nii, nagu minema pidi. Tänapäeva ühiskonnaski tuleks leppida oma saatusega. Heaks näiteks on see, et noormehed peavad käima ära ajateenistuses. Paraku üritavad enamus oma saatusest kõrvale hiilida. Nad käivad psühholoogide ja arstide vahet, et saada tõend, et nad pole võimelised minema ajateenistuse, kuigi tegelikult pole neil midagi viga. Sellised asjad kipuvad välja tulema ja siiski saadetakse need noormehed ajateenistusse. Halvem variant on veel see, et nad saavad endale märgi terveks eluks, kui ei läbi ajateenistust. Nii võib olla neil raskem saada tööle ja tulla toime oma elus.
Naisekandmine Naisekandmine on spordiala, kus kaheliikmeline võistkonnad ( koosneb mehest ja naisest) peab läbima 352.5 meetrit pikka võistlusraja. Võistlusrada koosneb kolmest rajast: liiv, muru ja asfalt. Lisa taksistuseks on kuni 1 meetri sügavune auk ja kaks kuiva takistust. Kantav ehk naine peab olema vähemalt 17 aastane ja kaaluma minimaalselt 49 kilo. Kui kaala ei vasta nõuetele siis lisatakse mehele lisa raskus kuni saadakse nõutud 49 kilogrammi täis. Kandja ehk mees võib lisavarustusena omada ainult selgatoetavat vööd. Samas peavad mõlemad osapooled omama elukindlustust. Naist sab seljas kanda kolmes stiilis: lihtsalt seljas, tuletõrjuja moodi( üle õla) või siis Eesti moodi( naine on pea alaspidi ja jalad on ümber mehe kaela). Võistluse reeglites on kirjas, et osalejad peavad nautima seda tegevust ja muud reeglid panevad korraldajad ise paika. ...
seltsis. Meie unistame romantilistest kohtingutest ja unustamatutest hetkedest. Teie aga võtate suhet lihtsa ja vabana. Te hoolite oma väljavalitutest, kuid teile ei ole romantika nii oluline, kui teie kaasadele. Poisid ja tüdrukud väärtustavad erinevaid koosveedetud hetki. Meie esivanemate suust on pärit ütlus: ,,poisi elus on armastus vaid peatükk, tüdruku elus aga terve raamat." , mis on tänaseni säilitanud oma tõetera. Meie ja teie. Neiud ja noormehed. Meie võime moodustada huvitavaid kooslusi, hoolimata meie väljavaadetest ja väärtushinnangutest. Me näeme sõprust ja armastust erinevalt, kuid tänu sellele oleme nii meie kui ka teie väga erilised. Kui kõik näeksid maailma läbi samade prillide, siis oleks elu igav ja masendav. Seega ongi hea, et poisid ja tüdrukud tajuvad endid ümbritsevat atmosfääri erinevalt.
Ainus, kus inimeste hääl natuke loeb, on erinevad valimised. Saatus on asi, mida ei saa muuta. Kuningas Oidipuse isale oli määratud, et ta enda poeg saadab ta surma ja abiellub tema abikaasaga ehk Oidipuse enda emaga. Et seda kõike ei juhtuks, lasi ta oma lihase poja Oidipuse maalt välja saata. Saatus oli ette määratud ja paratamatult läks olenemata poja väljasaatmisest nii, nagu minema pidi. Tänapäeva ühiskonnaski tuleks leppida oma saatusega. Heaks näiteks on see, et noormehed peavad käima ära ajateenistuses. Paraku üritavad enamus oma saatusest kõrvale hiilida, kuigi seal käies saaksid nad kogemuste võrra rikkamaks. Nad käivad psühholoogide ja arstide vahet, et saada tõend, et nad pole võimelised minema ajateenistuse, kuigi tegelikult pole neil midagi viga. Sellised asjad kipuvad tihti välja tulema ja siiski saadetakse need noormehed ajateenistusse. Halvem variant on veel see, et nad saavad endale märgi terveks
Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille käigus said nad sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. Enamike kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega. Ainult rikkamad noormehed said õpinguid jätkata. Kuna Spartas keskenduti sõjakunstile ja muule haridusele seal tähelepanu ei pööratud, oli seal vaimne areng aeglustatud. Ateenas aga jäi puudulikuks sõjaline haridus. Eluaegne treening tagas Spartas sõjakunsti kõrge taseme. Teised riigid olid Sparta sõjalisest tugevusest teadlikud ning seetõttu rünnati teda harva
füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellele oli Sparta riigil uskumatult heal tasemel sõjavägi ning teised riigid ei julgenud neid rünnata.Seetõttu ei vajanud Sparta riik ka kõrgeid müüre, mis neid kaitseks. Ateenas seevastu said noormehed sõjalise väljaõppe alles pärast õppimist, 18-20. elusaastad veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Riiki ümbritsesid pikad müürid, mis leevendasid nõrgema sõjaväe olemasolu. Ateena riigis keskenduti pigem kultuurile, kaubandusele ja vaimsele arengule. Eesmärgiks oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga, seega oli põhjendatud ka koolis õppimise vajadus. Loodi tihedaid suhteid välisriikidega. Samuti oli Ateenal tugev
Loomulikult ei saa siinkohal unustada tegelaste hingeelu, mis mõjutas oluliselt sündmuste kulgu. Mõlema noormehe kodune elu oli võrdlemisi raske. Kaspar elas vanaemaga, kes temas pidevalt kahtles. Joosep elas küll vanematega, kuid neile ta loota ei saanud, sest kaitseväelasest isa poleks mõistnud, kuidas tema poeg saab olla naerualune. Lisaks ei rääkinud noormees kodus midagi eelkõige oma tervise huvides. Seega oli üheks suureks probleemiks pidev hirm järgmise päeva ees. Kuna noormehed abi ei saanud, õigemini nad ei otsinudki seda, tegutseti omapäi. Mida aega edasi, seda julmemaks muutusid Andersi ja teiste poiste poolt väljamõeldud ,,karistamismeetodid". Kahtlemata süvendas see Kaspari ja Joosepi südamepõhjas kükitavat viha. Nagu ikka, ei puudunud sellestki loost noorte vaheline armastus. Nimelt oli Kasparil ja klassi kõige populaarsemal tüdrukul Theal suhe, mis hakkas tülide all kannatama niipea, kui Kaspar mõistis, et see, mis Joosepiga tehakse, ei ole õige
G.Boccaccio ,,Dekameron" 1. Kuuenda päeva kuues novell 2. Michael Schalza tõestab noormeestele, et baronci'd on kõige aadlikumad inimesed maailmas ja rannikul, ning võidab kihlveaoga õhtusöögi. 3. Osalesid noormehed, ilmselt keskklassist 4. Põhiteemaks oli vaidlus ja kihlvedu selle üle, et kes olid ranniku ja maailma kõige aadlikumad inimesed. 5. ,,Minge ikka, narrid, te ei tea millest te räägite" 6. Selle väike ja väga lühikese novelliga anti edasi täpne kirjeldus sündmustikule, tegevuskohale ja seletati lahti kogu tegevus. Küsimusi ja arusaamatusi sellise väikse lõigu kohta ei tekkinud.
Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli see noormeeste arvates isegi olulisem kui neidude. Kõige levinumad vastuse variandidid olid, et võõrkeel oskus aitab elus hakkama saada ning suhtlemisel on vaja võõrkeeli. ---SLAID 7--- Nagu slaidilt võib välja lugeda, julgevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased üldiselt rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, aga julgemad on siiski noormehed. 49% vastanud neidudest julgevad rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, mis näitab seda, et Lähte Ühisgümnaasiumi õpilasi tuleks rohkem panna võõrkeeltes klassikaaslaste suhtlema. ---SLAID 8--- Tulemuste põhjal peavad õpilased enda võõrkeelte taset keskmiseks ning joonise põhjal võib järeldada, et noormehed hindavad enda võõrkeelte taset oluliselt paremaks kui neiud. ---SLAID 9---
täies mahus, vaid valid välja üldisemad küsimused, mis sobisid kokku antud uurimuse eesmärkidega. Uurimus viidi läbi Lähte Ühisgümnaasiumis novembris 2014. 2.1 Vastajate jaotumine Käesoleva uurimistöö küsitlusele vastas 119 Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilast. Vastajate seas oli 57 neidu ja 62 noormeest. Täpsed arvud vastajate kohta on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Vastajate arvud vanuse kaupa Vanus Neiud Noormehed Kokku 15aastased 1 0 1 16aastased 23 25 48 17aastased 16 18 34 18aastased 13 15 28 19aastased 4 4 8 Parema ülevaate saamiseks on vastanute sooline jaotus kujutatud ka alljärgneval
Aga uusimad relvad, masinad, lennukid maksavad mitmeid tuhandeid, miljoneid, ning hetkel pole Eestil seda raha kuskilt võtta. Palgaarmee moodustamisel kaoks ära kohustuslik sunnitlus tulla sõjaväkke. Paljudele noortele oleks see kergendus, ning väga paljud kasutaksid seda ära. Ajateenistusega on alati olnud probleeme, küll kutsutakse koolist ära või on sul juba pere. Samas kui sa oled valinud Palgaarmeesse mineku, siis ei tohi sind enam miski takistada. Paljud noormehed, kes ei ole peale kooli lõpetamist jõudnud otsusele mida teha, võiksid minna Palgaarmeesse. Kuna sinna on oodatud igasuguseid mehi, siis oleks peagi Eesti julgeoleku ees väga kirju seltskond, kuid ega nimi riku meest. Palgaarmee moodustamisel kaoks ära ka reserv, ning see vähendaks oluliselt Eesti sõjalist jõudu. Aga kui Palgaarmeesse võetakse vastu iga mees, kes on võibolla elus käinud põhjas, kas siis temast kui sõdurist oleks Eesti riigile kasu? Muidugi ta võib
sotsiaalset majanduskriisi ja samuti võib nimetada põhjuseks ka ahnust rikkuse ja jõukuse järele. Põhjuseid ei pea alati olema liialt palju, vaid võib piisata ka ühest ainsast, kuid väga tõhusast, mis automaatselt paneb inimese mõistuse kuritöö poole töötama. Kui Raskolnikov parajasti baaris oli, istusid temast eemal kaks noormeest, kes rääkisid aina mõrvast ja tapmisest. Raskolnikov oli mõelnud mõrvast juba pikemat aega, ning kui ta kuulis, kuidas need noormehed mõtlesid ja rääkisid samast asjast, tekkis tal aina suurem tahtmine ja soov tappa see vanainimene ning panna toime karm kuritegu. On teada, et kui kiidetakse kellegi ideesid ja tegemisi, siis juba järgmisel korral see julgustab seda inimest, ning kahtlus aina väheneb. Raamatu järgi võttes, leidis Raskolnikov sel samal päeval seal baaris olles, et ta ei ole ainuke, kellele on tulnud pähe tappa vanainimene seal korterelamus. Noormehed, kes
Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad: Lucy (Monetti ,,telefon"), Adina (Donizetti ,,Armujook"), Mozarti rollidest Zelina (,,Don giovanni") ja Esimene daam (,,Võluflööt") jpt. Ta on teinud rolle ka muusikalides ja esinenud kontserdilauljana .Vähi on võitnud auhinna Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursil(1996). Ooper rääkis kahes noorest õest, kes olid armunud kahte noorde mehesse. Noormehed kahtlesid nende armastatute truuduses ning panid selle proovile mängides välismaalastest tuttavaid. Alguses proovisid õed enda truudust hoida kuid lõpuks olid nõus välismaalastega abielluma. Lõpuks tuli välja välismaalaste õige pale, et nad on ikkagi õdede õiged noormehed ja noored otsustasid oma elu jätkata koos. Üldehituselt oli ooper väga huvitav, kuulda oli meeste laulmisest toetust naistele ja vastupidi
suhtumine sellesse on muutunud leebemaks. Kooselu plussiks on see, et kui juhtub nii, et inimesed ei taha enam koos olla, ei pea nad tegelema paberi-asjadega. Lähevad lahku ning pole probleemi. Kooselu on hea selleks, et proovida, kas sobid inimesega kokku, kas suudate elada nii, et näete teineteist päevast päeva ning kas olete niivõrd valmis eluks, kus peate endale õlgadele võtma vastutuse, kellegi teise eest. Tavaliselt eelistavad kooselu noormehed, kuna neiud on ikkagi enamjaolt abielu poolt. Muidugi on ka erandeid, aga need kinnitavad reeglit. Noormehed ei julge ning ei taha veel niipea endale naise võtta, sest see oleks nende vabaduse kärpimine, nagu nad seda nimetavad. Abielludes peab mees arvestama sellega, et nüüd ta kannab vastutust ka naise ning laste eest. Enne abiellumist peaks olema kindel selles, et suudab peret üleval pidada. Nüüd on tavaks koostada enne abielu sõlmimist lepinguid. Muidugi kui vaadata ühest
Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Inkubatsiooniperiood Inkubatsiooniperiood on 4 6 nädalat, sümptomid kestavad tavaliselt 1 2 nädalat. EBV jääb persisteeruma B-lümfotsüütidesse ja umbes 6%-l inimestest võib nakkus reaktiveeruda. Nakkusohtlik periood Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes
28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile 1940. suhete pingestamine Venemaa poolt Venemaa okupatsioon 1940-41 Sõjaväe, politse ja kohtuasutuste likvideerimine Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest) 41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast Hävituspataljonid Punaarmee 07.07 Saksa ületab piiri 20.07 üldmobilisatsioon 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima. Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda Uus üldmobilisatsioon Saksamaa poolt Ohvrite arv Narva lahingus umbes 1400 inimest. Lahingud Sinimägedes Soome
Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib vabalt ümber pigutada, et luua mõnusaid nurgakesi. Ka värvid on heledamad, pastelsemad. Armastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Kokkuvõttes mõjub rokokoostiilis ruum kergemalt ja õhulisemalt kui varem. Maalikunst Rokokoostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vormi kaudu, kui maali meeleolus, sisus. Teemad on enamasti kergemeelsed- hästiriietatud, rõõmsad neiud ja noormehed jalutamas, vestlemas, kurameerimas, pidutsemas jne. Kuulsaimad meistrid on Prantsusmaal: · Antoine Watteau /vattoo/ · Franois Boucher /buee/
värvi pärlikogud. Alates puusadest on kleit puhvis ja kohev, ülemine osa on ümber. Kleidi ülaosas on ka valge õhuline riie nagu ka kolmveerand varrukate otstes. Neiu on blond ja juuksed on lokkis, peas on ka väike valge pitsiline mütsike. Dorabella kleidi tegumood on küll sama, aga värv on seevastu hoopis tuhmroheline. Neiul on punased lokkis juuksed ja peas lisaks mütsikesele veel ka mõned värvilised suled. Mõlemal naisterahval ripub kaelas medaljon, mille noormehed neile kinkinud olid armastuse avalduseks. Õed räägivad omavahel kui armunud nad on ja et ei suudaks eales armastada ühtegi teist meest. Lisaks loodavad nad, et lähiajal on tulemas ka kosimine. Meloodia on rahulik ja mõjub õrnana, ühtegi äkilist nooti vahele ei tule, naised laulavad kordamööda. Mõtlesin ka kirjeldada ühte stseeni teisest vaatusest, kuna esimesed kaks on esimesest. Tegevustik
Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja siis ei tee nad ka suurt lärmi ja kuulavad ilusti. Loodan ka kooli kõrvalt aega jätta mõne uurimustööga tegelemiseks. Kõik juhtumised maailmas on seletatavad füüsikaga ning sellepärast tahaksingi teha suuri avastusi ja olla teadlane. Õpetamise kõrvalt on selline hobi suurepärane. Eratunde annan ma ka. Tahan, et neiud ja noormehed ikka targad ja nupukad oleks ning et nad ise igale võimalikule probleemile lahenduse suudaksid leida. Õpetaja olla on raske, aga noorte juhendamine ja järgmiste põlvkondade aitamine on seda väärt. Kõik, kellele selline töö vähegi meeldib peaks vähemalt mõtlema õppejõuks hakkamine peale.
Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt ja käitusid samamoodi, mis pani meestele pähe mõtte neile kuidagi kätte maksta. Selleks nad saatsid tüdrukute juurde oma teenri
Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed. Järgmisena viidi meid tuppa, kus räägiti meile võitlustest Vabadussõjas ning näitusel olid peale Eesti sõjaväelaste ka vaenlased. Samuti räägiti propagandast ja näiteks sellest, kui vanalt saadeti noormehed juba sõtta. Ühes kindlas toas kajastati Eesti sõjaväelaste teenistust välismissioonidel ning tutvustati seal kasutatavaid relvi. Meile tuvustati ka relvatuba, kus olid näitusel mõned käsirelvad ja kuulipildujad ning tutvustati ka Eesti Vabadussõja kuulsamaid relvi. Veel viidi meid Kindral Johan Laidoneri tuppa ja Sõjatehnika angaari ning need kaks tuba olid minu jaoks ka kõige huvitavamad. Laidoneri toas räägiti meile temast ja tema perest
rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua pataljonist suuremaid väeosi, kuid rindeolukorra halvenedes hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna see ei toonud soovitud tulemusi, alustati osaliste üldmobilisatsioonidega. Peagi kuulutati välja ka uus üldmobilisatsioon, millest põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse. Soome armeesse ei satutud sunniviisiliselt. Sinna läksid eesti noormehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega. Soome põgenenud eestlastest pandi aga kokku 200. jalaväerügement. Tegelikult ei olnudki eestlastel valikut, kelle poolel sõdida. Oligi ainult valik, kas põgeneda kodumaalt läänepoole, lootuses sõja lõppedes taasiseseisvunud Eestisse tagasi pöörduda, või minna rindele ning sealt võib-olla enam mitte elusalt tagasi tulla. Mõnel polnud võimalust
kooli noored, just algklassidest,üllatavalt ebaviisakalt. Nende sõnade kasutus ületab igausgused piirid. Bussis sõites ei tule neile kunagi pähe lasta vanemal inimesel istuda või veel parem, et bussi saada lükatakse väljujad peaaegu pikali. Viisakus on see, mis teeb inimesest isiksuse ja teeb ta sümpaatseks. Meie klassis on väga palju inimesi kes on viisakad. näiteks eile bussiga linna sõites aitas Kristjan bussist välja lapsevankri. Mida paljud noored ja just noormehed ei suvatse teha. Ma ei tea mis nende peas toimub. Üldiselt pean meie kalassi üsana sünpaatseks. Teisest küljest laua tavad ja kombed. Vanasti kui lauast tõusti, öeldi aitähh, väga hea toit oli või kui lauda hiljem jõutakse head isu. Sellist käitumist näeb tänapäeval väga harva, kuid siiski. Viisakust ei ole just eriti tihti näha. Sellega puutub kokku ka poes käies kui näiteks müüja ei tervita.
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning s...
· Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades 7 VABA KUNSTI Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil, mis jagunesid kaheks astmeks.
vähem jõudu, kui teistel samaealistel. Nad hakkavad hiljem roomama, kõndima ja rääkima. Beebidena on nad vaiksed, vähenõudlikud ja rahulikud. Puberteedieas avalduvad aga füüsilised sümptomid, mis on tingitud vähesest testosteroonist. Nimelt toodavad Klinefelteri sündroomi põdevate noormeeste kehad liiga vähe testosterooni. Sellest tingituna on karvakasv (eriti habeme) aeglane ning karvade paigutus kehal tüüpiline naistele. Välised suguelundid on väikesed ning haigust põdevad noormehed on alati viljatud, sest nad ei tooda spermatosoide (või toodavad väga väikeses koguses). Neil on kalduvus rasvumisele ja esinevad rühihäired, s.h. kõverselgsus ehk skolioos. Nende keha ja jäsemed on pikad ning kehaehitus naiselik (näit: laiemad puusad, kitsad õlad). Samuti on iseloomulik rinnanäärmete suurenemine ehk günekomastia ning ka rinnavähki haigestumise risk on kordi suurem kui tervetel meestel (vt. lisa nr. 2).
La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti. Ühel hetkel saabusid La Grange ja Du Croisy, kes oma teenritele koha kätte näitasid ning Madelonile ja Cathosele ültesid, kellega neil tegelikult tegu oli. Nii tüdrukud kui Gorgibus jäid tänu sellele vahejuhtumile häbisse nii üksteise lolluse, upsakuse kui kõigi teiste ees.
• Selle eeposega algas ka Euroopa kirjanduslugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Achilles_Hector_Louvre_G153.jpg Eepos - "Odüsseia" • Räägib Odysseuse rännakutest pärast Trooja sõda • Kodus ootas teda naine Penelope, keda kiusasid noormehed, kes teda kosida tahtsid • Kui Odysseus lõpuks oma kodusaarele jõudis, moondas ta ennast vaeseks kerjuseks, läks oma majja, muutus kangelaseks tagasi ja tappis kosilased http://www.vanaraamat.ee/Homeros_ Odusseia_Eesti_Riiklik_Kirjastus_1963 • Teos on sündinud umbes 650 a. eKr _3922-43.htm
''Kuidas elad, Ann?'' Aidi Vallik Koostajad: K.Kammer ja G.Rindla Tegevusaeg ja koht · Tegevusaeg on tänapäev, 21 sajand · Tegevuskoht on Võsu juures asuv maamajake Tegelased · Ann, Anni vanemad · Rita (Anni · Reena ja Kätlin (Anni klassikaaslane ,kes parimad sõbrannad) läks Anniga Võsule.) · Timo, Siim ja Artur · Anti (Rita vend,kes oli (Võsult pärit sammuti Võsul) noormehed) · Kristel, Kerli, Juss, · Villem (Poiss,kes Evelyn ja Oleg (Anti hoolitses Anni eest sõbrad, kes temaga Võsul.) kaasas olid) Sisukokkuvõte · See raamat räägib sellest, kuidas teismeline tüdruk Ann leiab oma ema päevikud ning ta saab aru, et ema on talle kogu elu valetanud. Ta vihastub ja solvub ning põgeneb paariks nädalaks sõbranna maamajja, kus teda ootavad ees rasked katsumused ja huvitavad seiklused....
Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal. Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja nimekamatest peredest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni, linnas oli palju possmehi ja vabu naisi. Linnakultuur (eluolu) Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Muljet avaldasid võimsad linnamüürid kui ka taeva poole pürgivad kirikutornid, rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged.
J aneAusten ,,Uhkusja eelarvamus" 1813 Lühiülevaade autorist 16. detsember 1775 18. juuli 1817 Sündis Hampshire'i krahvkonnas Oli pere kaheksast lapsest seitsmes Alustas juttude kirjutamist 12-aastaselt Ei abiellunud Suri tuberkuloosi Lühikokkuvõte Mr. Bingley asub Bennetite naabrusesse elama Peagi saabub talle külla Mr. Darcy Merytonis toimub ball, millest võtavad osa ka noormehed Mr. Bingleyle jääb silma Jane Bennet, nad kohtuvad veel ja arvatakse juba, et varsti noored kihluvad Uued elanikud kolivad tagasi linna ning Jane'i süda murdub Elizabeth Bennetile tuleb kosilane Mr. Collins, kuid neiu ei nõustu temaga abielluma Elizabethile jääb silma kindral Wickham Mr. Collins abiellub Elizabethi südamesõbranna Charlottega Elizabeth sõidab neile külla ning kohtub Mr. Darcyga, kes palub teda naiseks, kuid Elizabeth lükkab
Puudused aga oleks need, et kui oled harjunud üksi elama ja tegema kõike ainult endale ja ise, siis pead arvestama veel kellegi teisega. Ümberharjumine võib võtta kaua aega, seepärast oleks parem kooselu alguses järele proovida, kuidas hakkama saadakse, ning ära kohaneda. Eks siis hiljem näha ole, kas abiellutakse või mitte. 8. Kas noormeeste ja neidude suhtumine vallalise ja vabana elamisse erineb? Milles erinevus võiks seisneda ja selgitage miks? - Kindlasti erineb, kuna noormehed võtavad sel ajal kõik mis elul võtta annab, aga neiud on enamasti korralikud. Ega täpselt ei teagi, milles see erinevus on aga ma arvan, et asi on selles, et noormehed on energilisemad ja teevad seda, mis hetkel pähe tuleb, ei mõtle millegile muule kui aind ise endale ja enda vajadustele. Naissugupool hoiab end siiski mõistuse piirides.
Naine linnuses 7.a Koostaja: Grete Vendel Juhendaja: Luule Lahe Sisukord Abielu Majapidamine Naine emana Tegevusalad, ametid Suhtumine Abielu Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt abielluda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14- aastaselt. Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa
" Tuuletark vangutas mõtlikult pead. "Mis siin ikka öelda, Peeter. Kehv lugu sinu elus, ent ma ei näe siin poiste süüd olevat." "Kuidas siis nii?" käratas Peeter ja lõi rusikaga vastu lauda. Tuuletark raputas kindlalt pead. "Just nii ongi! See kaksikute lugu halvast õnnest on ju puhas naistejutt, kes muud ei mõista kui ainult kuuldut taaskord üles tähendada! Ei, Peeter, mina olen oma sõna öelnud. Poiste süü see ei ole selles ei tasu kaheldagi! Nendest kasvavad tublid noormehed sulle abilisteks." "Ei ealeski!" käratas Peeter, "Need neetud olevused minu maja enam ei jää! Hommepäev saadan nad sõjameesteks, las teenivad parem au!" Tuuletark raputas taaskord pead ja lausus: "Anna nad parem juba mulle poegadeks, Peeter. Kui sina neid kasvatada ei taha, teen mina nendest sortsid! Seegi parem kui raudmeeste sõjavägi!" Peeter naeratas ja sõnas: "Olgu! No saagu siis nii!" Nende sõnadega ta ka lahkus, et minna oma poegi tuuletargale tooma.
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ning liitusid metsavendadega. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid nagu sunnitöölaagrid. Saksa väejuhatus kasutas sõja al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
