Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

12.klassi esimese kursuse ajalugu (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võimaldas kaevikusõja pidamist?
  • Miks Saksamaa kaotas sõja?
  • Kuidas seda teha?
  • Kust saadi ressursse?
  • Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?
  • Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks?
I MAAILMASÕDA 1914 -1918
Põhifaktid
  • 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos
  • 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale
  • August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid.
  • Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme’i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne’i vaherahu . Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine.
  • Idarinne : august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni . Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse.
  • 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles ’ rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel.

Sõja põhjused
1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast
  • Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad.
  • Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870 – 71, tagasi saada Elsass -Lotringi.
  • Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike.
  • Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil . Serbia ja Venemaa vastu.
  • Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas.
  • Seega riikidel imperialistlikud huvid
2. Suurriigid valmistusid sõjaks
  • Alaline sõjaväeteenistuskohustus – suurearvuline armee . Suurim Venemaal.
  • Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
  • Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid)
  • Lennuväe teke.
  • Raadioside
  • Raudteevõrk
  • Sõjaplaanid
3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega – lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks
Keskriikide liidu teke 1879 – 1882
  • 1870 Itaalia kuningriigi teke
  • 1871 Saksa keisririigi teke
  • 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa – suunatud Prantsusmaa vastu.
  • 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu – vastastikune abi sõja korral
  • 1882
  • Itaalia liitus kaksikliiduga – tekkis kolmikliit .
  • Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi.

Saksamaa sõjaline tugevnemine
  • 1888 sai Saksamaa keisriks Wilhelm II, tagandas Bismarcki . Loobus liidust Venemaaga.
  • 1895 valmis Kieli kanali
  • 1898 –suure sõjalaevastiku ehitamise programm – 60 Dreadnaughti.
  • 20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva.

Kolmikliidu Antanti teke 1893 – 1907
  • 1893 Vene – Prantsuse liit
  • Prantsusmaa suured laenud Venemaale (raudtee ehitus)
  • 1904 Prantsuse- Briti liit/ Entente Cordiale
  • Inglismaa loobus isolatsioonipoliitikast Saksamaa sõjamerelaevastiku arendamise programmi tõttu. Mõjusfääride jagamine: Maroko, Egiptus .
  • 1907 Briti – Vene leping. Mõjusfääride jagamine: Afganistan , Pärsia/ Iraan

Sõja algus
  • 28. juuni 1914 Serbia terrorist Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos ( Bosnia )
  • Konsultatsioonid
  • 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja
  • 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni
  • 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja
  • august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
  • august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale
  • aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja
  • 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale
  • Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon.

Sõjaplaanid
  • Saksamaa
  • Schlieffeni plaan
  • Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine
  • Prantsusmaa
  • Passiivse kaitse strateegia – Maginot’ piirikindlustuste süsteem.
  • Venemaa
  • Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele.
  • Inglismaa
  • Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi
Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant
Peamised rinded:
läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa
idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari
Sõda läänerindel
  • Saksa sissetung neutr Belgiasse, aug 1914. Belgia kangelaslik vastupanu. (kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale.
  • Saksa vägede peatamine Marne’i jõel. Sept ,1914 25 km kaugusel Pariisist. Kindral Joffre.
Läänerinne 1915 – 1916
  • Positsioonisõda e kaevikusõda.
  • Rinne ulatus La Manche’i väinast Shveitsini
  • Rinde paigalpüsimine. Rinne nihkus u 30 km
  • Sakslaste läbimurdekatsed:
  • Ypres’i lahing (gaas)1915
  • Verduni lahing (“hakklihamasin”) hukkus ligi 1mln meest, 1916
  • Somme’i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu

Sõda merel
  • Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid.
  • 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine .
  • 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918.

Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917
Antante - kokku üle 20 riigi
  • Suurbritannia + dominioonid
  • Prantsusmaa
  • Venemaa
  • Serbia
  • Belgia
  • Rumeenia
  • Kreeka
  • Jaapan
  • Itaalia (liitus 1915)
  • USA (liitus 1917)
Keskriigid
Saksamaa
Austria-Ungari
Türgi (1914)
Bulgaaria (1915)
USA sõtta astumine
  • President Wilson
  • 1917. a suured USA väeüksused
  • (palgasõdurid) Prantsusmaale
  • USA laenud Antant’i riikidele
  • USA sõjatööstuse areng

Sõja hädad
  • Haigused, düsenteeria
  • Närilised (rotid)
  • Probleemid jalgadega
  • Vesi kaevikutes
  • Lauspommitamine ja müra
  • Kaitsetus gaasi ees
  • Matmata laibad
  • Mõttetud rünnakud, mis ei
  • andnud tulemust
  • Deserteerimine
  • Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees , 1918 Saksa sõjalaevastikus

Mis võimaldas kaevikusõja pidamist?
  • Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada
  • Suurtootmine – täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi
  • Töökohustus – tagada tööjõud tööstusettevõtetele
  • Tehnilised uuendused – relvastus, toitlustamine ( konserveerimine ), keemiatööstus
Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga
  • Riikliku reguleerimise suurenemine – tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega
  • Inflatsioon – riik trükkis katteta raha
  • Piiratud varude jaotamine – kaardisüsteem, töötasu vähendamine
  • Demokraatlike vabaduste piiramine
  • Naiste osatähtsuse tõus ühiskonnas

Sõjategevus idarindel 1914 – 1918
  • Venemaa pealetung 1914 Ida- Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias A-Ungari vastu
  • Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest.
  • Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola.
  • 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu.
  • 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi.
  • 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist.
  • 1917. okt said võimule vene enamlased . Rinde täielik lagunemine . Rahuläbirääkimised.
  • 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid.
  • 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis . Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad.
Sõja lõpp läänerindel 1918
  • 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada.
  • 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast.
  • Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist.
  • 11. nov Compiegne ’i vaherahu Prantsusmaal. Sõja lõpp.
  • Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima välja väed okupeeritud aladelt .
  • U 20 mln haavatut. Armeede demobiliseerimine.

Miks Saksamaa kaotas sõja?
  • Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel
  • Antanti ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda
  • Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele
  • USA sõttaastumine 1917 tagas uue tugeva jõu Antanti poolel
  • Poliitilised liidrid olid pädevamad ning vägede koostöö lahingutes parem
  • Saksamaa liitlased olid nõrgad, neid oli vähem.

Pariisi rahukonverents 1919. jaan – 1920. jaan
  • Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides
  • Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud
  • Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid:
  • Ameerika Ühendriigid- W. Wilson – idealist, 14 punkti
  • Prantsusmaa- G. Clemenceau – soovis saada max hüvitist
  • Inglismaa- Lloyd Georg – valmis kompromissideks

Rahu tingimused
  • reparatsioonide maksmine
  • territooriumi kärpimine võitjate huvides
  • kaotajate sõjaväe suuruse ja relvastuse
  • piiramine
  • Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine
  • sõjasüüdlased

5 rahulepingut – Versailles’ süsteem
  • 28.06.1919 Saksamaaga Versailles’i rahu
  • 1919 Austriaga Saint Germaini rahu
  • 1919 Bulgaariaga Nevilly rahu
  • 1920 Ungariga Trianoni rahu
  • 1920 Türgiga Sevres’ rahu (ei jõustunud),
  • 1923 Türgiga Lausanne ’ rahu
    Miks olid Woodrow Wilsoni 14 punkti mõneti idealistlikud?
  • Lõpetada saladiplomaatia
  • Meresõiduvabadus
  • Vaba kauplemine riikide vahel
  • Relvastuse vähendamine
  • Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve
  • Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt
  • Belgia suveräänsuse taastamine
  • Prantsusmaale tuleb tagastada Elsass- Lotring
  • Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri
  • Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus
  • Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii
  • Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest.
  • Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele.
  • Luua rahvusvaheline organisatsioon , garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust
    Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud
    • Olemasoleva relvastuse loovutamine
    • Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee .
    • Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine.
    • Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja)
    • Lennuväe, tankide , broneeritud autode keelustamine
    • Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import - eksport
    Reparatsioonimaksed
    • 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes , tooraines, tööstustoodangus.
    Muud otsused

    Muudatused Euroopa kaardil
    • Austria-Ungari lagunes : Austriaks, Ungariks, Tsehhoslovakkiaks ja Jugoslaaviaks
    • Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Vabariigid
    • Türgilt võeti ära Lähis-Ida – Briti ja Prantsuse mandaatvaldused.
    • Suurbritanniast eraldus Iirimaa

    Pariisi rahukonverents ja Balti riigid
    • Balti riikide delegatsioonid osalesid mitteametlikult
    • Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska
    • Euroopa suurriigid keeldusid tunnustamast EV de jure
    • Balti riike käsitleti tulevase Venemaa autonoomsete osadena.
    • Versailles’i leping Baltimaade kohta:

  • Saksa väed tuleb Baltikumist välja viia
  • Antante’i riigid tunnustasid Poola, Soome iseseisvust
    Rahvasteliidu loomine 1920
    • Idee ja nimetus Wilsonilt
    • eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine
    • Relvastuse alase info vahetamine
    • Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad
    • Riikide vaheliste lepingute kohustuslik registreerimine
    • Peakorter Genfis
    • Lakkas toimimast II maailmasõja ajal

    Muutused riikide rahvusvahelises positsioonis
    • Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde koloniaalvaldusi, kuid kaotas juhtiva rahvusvahelise investori rolli ja langes hiigelvõlgadesse. Kaotas sõjas 40% kaubalaevadest. Oli sunnitud tunnistama Iirimaa iseseisvust. Andis üle 30 aasta vanustele naistele valimisõiguse.
    • Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid suured sõjavõlad, hirm Saksamaa kättemaksu ees.
    • Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida- Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks.
    • Kesk-Euroopa killustus suhteliselt väikesteks riikideks. Jugoslaavia tekkega teostas Serbia suure slaavi riigi loomise idee. Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele.
    • Ida-Euroopas tekkinud uued riigid kujutasid endast nn sanitaarkordonit v puhvertsooni Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahel.
    • Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid.
    • USA tugevnes , paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles’i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu.
    • Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga.

    Lääne suurriigid pärast I maailmasõda
    Rahvusvahelised suhted 1920.a
    • USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst.
    • Sksm rahulolematu Versailles’i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid ( peaminister Stresemann).
    • Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis.
    • Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
    • Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas
    • 1925 Locarno konverents . 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et austavad olemasolevat Saksa-Prantsuse ja Saksa-Belgia piiri ning selle tagamiseks loodud Reini demilitariseeritud tsooni.
    • 1928 Briand- Kelloggi pakt. 62 maailma riiki kinnitasid, et loobuvad sõjast ja lahendavad konfliktid rahumeelselt.

    Majandussuhted 1920.a
    • Euroopa riigid olid USA-le võlgu u 10 mld $
    • Sksm ei suutnud tasuda reparatsioone ja 1923 okupeerisid Belgia ja Prantsuse väed Ruhri tööstuspiirkonna
    • 1924 koostas USA pankur Dawes plaani: laenud Saksamaale, reparatsioonikoorma kergendamine.
    • Tulemus: Saksamaa majanduse stabiliseerumine. Algas üldine majandustõus Euroopas.

    Maailmamajandus 1920.a
    • USA majandus oli maailma majanduse mootor. Masstoodang.
    • Majandusbuum 1922 - 1929 Ehitusmahtude suurenemine, auto- ja elektrimasinatööstuse areng, tööpuuduse alanemine (4%-ni)
    • Muutused elulaadis ühiskondlikud hoiakud vabamaks, jazz -muusika, Hollywoodi filmide võidukäik (Chaplin). Jõukuse ja heaolu kasv, elektriseadmed, autod, sport, reisimine . Raadiost sai I massimeedium . Reklaam.
    • Usk, et majandusliku õitsengu aeg kestab lõputult.

    USA
    • 1920-1933 „kuiv seadus“ – alkoholi valmistamise ja levitamise keeld.
    • Organiseeritud kuritegevuse – maffia – kujunemine.
    • Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja.
    • President Hoover 1929: „Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!“

    Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
    Suur Depressioon.
    • Kriisinähud põllumajanduses.
    • 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil – väärtpaberite müük.
    • 29. okt. 1929 nn. must teisipäev – üleriigiline paanika – aktsiate drastiline hinnalangus.
    • 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut.
    • Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse.

    Kriisi põhjused
    • Ületootmine – kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
    • Ülemäärane laenukoormus – madala intressiga laene ei suudetud hiljem tagasi maksta.
    • Mäng aktsiatega
    • Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine.
    • Euroopa majandus oli seotud USA majandusega.
    • USA valitsuse vead kriisi ajal – nt loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kehtestati kõrged tollimaksud

    Kriisist väljumine USAs
    • Franklin Delano Roosevelt . USA president 1933-1945.
    • Riigi sekkumine majandusse
    • Lähtealus: inglise majandusteadlase John M. Keynesi õpetus – riik peab rasketel aegadel majandusellu aktiivselt sekkuma ja majandust suunama.
    • Roosevelti kriisist väljumise kava – uus kurss (New Deal).
    New Deal
    • Töötutele riigi tellimustööd: metsa-, heakorrastus, ehitustöö.
    • Miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkuse kehtestamine.
    • Põllumajanduses tootmispiirangud.
    • Riigi kontroll pankade elujõulisuse üle.
    • Töötutele abiraha , vanuritele pensionid , vaesematele peredele toetused.

    Inglismaa 1920.-1930. aastail
    Sisepoliitika
    - valimisõiguse laienemine 1918 ja 1928;
    - Tööpartei e. leiboristide partei esiletõus.
    Majandus
    - maailma majandusliidri koha kaotamine USA-le;
    - kriis söetööstuses;
    - asumaade tugi
    Välispoliitika
    - pinged India ja Iirimaaga. Egiptuse, Jeemeni, Iraagi, Iirimaa iseseisvumine ;
    - Westminsteri statuut 1931 – Kanada , Austraalia, Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika poliitiliselt iseseisvateks -> Briti Rahvaste Ühenduse loomine
    Prantsusmaa 1920.-1930. aastail
    Sisepoliitika
    - valitsuste kiire vahetumine : 1919-1939 41 valitsust;
    - Rahvarinde valitsused 1930.aa keskpaigas.
    Majandus
    - suured võlad USA-le ja Sbr-le;
    - sai tagasi suure tööstusliku potentsiaaliga alad (Elsass-Lotring jm.) - tööstuse kiire areng;
    - reparatsioonimaksud Sksm-lt.
    Välispoliitika
    - pürgis valitsevaks jõuks Euroopas;
    - vastuolud Sbr-i ja USA-ga;
    - katsed Saksamaa isoleerimiseks.
    Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.
    Põhifakte
    • 1917. veeb – veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine
    • 1917. okt – oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek
    • 1918. 3 märts – Bresti rahuleping Saksamaaga
    • 1918 – 20 kodusõda
    • 1922 NSV Liidu moodustamine
    • 1924 Lenini surm
    • 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus
    • 1932-33 näljahäda Ukrainas
    • 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus
    • 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP

    Veebruarirevolutsioon 1917
    Põhjused
    • Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides.
    • Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln.
    • Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt.
    • Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega.
    • Tööliste streigid . Talurahva maapuudus, madal elatustase.
    • Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg – pankrotioht
    Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr – okt
    • 1917 veebr - märts töölisrahutused ja massimeeleavaldused Petrogradis.
    • Garnison keeldus demonstrante tulistamast.
    • Ajutise Valitsuse moodustamine/peaministrid vürst Lvov , A. Kerenski
    • Nikolai II troonist loobumise akt. Perekond koduarestis
    • Kaksikvõim: Ajutine Valitsus (valitsusasutused) ja Petrogradi Nõukogu (tehased, Balti laevastik , Petrogradi garnison)
    • Demokraatlikud uuendused: sõna-, trükivabaduse, parteide tegevusvabaduse kehtestamine, amnestia poliitvangidele. Lenini naasmine pagulusest. Venemaa kuulutamine vabariigiks. Asutava Kogu kokkukutsumise kava.
    • Ent: maa jäi mõisnikele, Venemaa jätkas sõda. Kaotused rindel jätkusid.

    Ajutise valitsuse kukutamise katsed 1917.a
    • Massidemonstratsioonid Petrogradis (juuni, juuli). “Rahu, leiba, maad!” Valitsus asus enamlasi arreteerima. Lenini arreteerimise käsk.
    • Sõjaväelise riigipöörde katse (august, Kornilov ). Kaose süvenemine riigis.
    • Meeleavalduse tulistamine Petrogradis juulis 1917. Osales u 500 tuh inimest. “Maha sõda!” “Maha 10 ministrit kapitalisti!”

    Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt
    • 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades
    • Juht – L. Trotski
    • Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart
    • Ajutise valitsuse arreteerimine.
    • Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu.
    • Peaminister Lenin , välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid.
    • Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele

    Vladimir Lenini ( Uljanov ) 1870 -1924
    Eluloolisi andmeid
    • Sündis Volgamaal , isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere.
    • Haridus : Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool – õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt. Vend Aleksander hukati, oli seotud atentaadikatsega keiser Aleksander III.
    • 1900 -1917 elas erinevates Euroopa riikides sh Šveitsis ja Saksamaal.
    • 1903 asutas illegaalse Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. Liikmed nii Vene- kui välismaal.
    • Peaeesmärk – tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid.
    • 1917. a aprillis naasis Venemaale
    • 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks,
    • 1918. a atentaadikatse. Fanny Kaplan.

    Kommunismiideoloogia
    • Proletariaadi diktatuur – vägivald mõisnike, kapitalistide, kiriku vastu. Eeskujuks jakobiinide diktatuur.
    • Kapitalistliku korra, ekspluateerimise ja eraomandi hävitamine. Rikastelt eraomandi äravõtmine ja riigistamine , majanduse riiklik reguleerimine. K. Marxi ideed.
    • Kapitalismi asemel sotsialistliku ja kommunistliku ühiskonna loomine. Võrdsus, vendlus. Tööliste ja talurahva riik.
    • “Kõigi maade proletaarlased, ühinege!” Maailmarevolutsiooni idee.

    Nõukogude valitsuse otsused 1917.- 1918.a
    • Natsionaliseerimine

    Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskeerimine – löök aadelkonna omandi pihta.
    • Maa jagamine talupoegadele.
    • Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine – suuromanike ja välisriigi kodanike vara äravõtmine.
    • Kontroll suurettevõtete üle.
    • Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Delegatsiooni juht Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis.
    • Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA

    Enamlaste võimumonopoli kehtestamine
    • Tsensuur ja arestid.
    • Tšekaa, esimesed vangilaagrid. “Kontrad”.
    • Asutava Kogu laialiajamine 1918. a alguses.
    • Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine 1918
    • Naistele valimisõigus
    • Töölistele 8-tunnine tööpäev
    • Õigeusu kiriku lahutamine riigist

    Kodusõda 1918 -1920/22
    • Valgekaartlikud armeed võitlesid tsaari-Venemaa taastamise eest, maa, ettevõtete jm tagasi saamise eest.
    • Siberis (Koltšak), Lõuna-Venemaal (Denikin, Wrangel ), Loode-Venemaal (Judenitš)
    • Antandilt raha, relvad, laevastiku toetus.
    • USA laevastik Valgel, Pr laevastik Mustal, Inglise laevastik Balti merel.
    Lenini valitsuse tegevus
    • Punaarmee loomine (sõjaasjade rahvakomissar Trotski). Vabatahtlikud, üldmobilisatsioon.
    • Osad tsaariarmee ohvitserid olid Punaarmee teenistuses (perekond pantvangis)
    • Sõjategevus erinevatel rinnetel 1918 – 20.
    • Soomusrongid, jalavägi, ratsavägi (Tšapajev, Budjonnõi). Vastaste löömine ühekaupa.
    • Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse 1918 suvel
    • Nikolai II perekonna mõrvamine 1918. suvel Jekaterinburgis
    • Sõjakommunismi poliitika: tasuta transport, linnades toiduained kaardiga , maal toiduainete konfiskeerimine/ toitlussalgad
    • Punane ja valge terror.

    Kodusõja tulemused
    • Valgekaartlaste lüüasaamine ja põgenemine Venemaalt 1920. a (u 1-2 mln vene emigranti).
    • Lenini valitsuse püsimajäämine.
    • Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas 1920 - 21. a nende omariiklust .
    • U 1 mln sõjaväelase ja 13 miljoni tsiviilisiku hukkumine.
    • Riigi majandus I maailmasõja eelsel tasemel – uus majanduspoliitika NEP

    NSV Liidu moodustamine
    • Endise Vene impeeriumi aladest moodustati 1922.a NSV Liit.

    Koosseis
    • Vene NFSV+ Ukraina + Valgevene+ Taga-Kaukaasia

    NSV Liidu keskvõim Moskvas.

    Liiduvabariikide pädevus
    • Igal oma valitsus ja esinduskogu. Punaarmee liiduvabariikides sees. Puudus välissuhtlemise õigus, oma raha, välismajandussuhted.
    1921 - 29 Uus majanduspoliitika NEP
    • NEPi olemus: eraomandil põhineva ettevõtluse lubamine väiketööstuses ja põllumajanduses.
    • Majanduse võtmevaldkonnad – rahandus , pangad, maa, mets, suurettevõtted, kaevandused - jäid riigi kätte.
    • Talupojad harisid riigimaid, maksid kindla suurusega toitlusmaksu (naturaalmaks). Ülejäänuga võisid vabalt kaubelda.
    • Riiki kutsuti välismaiseid ettevõtjaid, ettevõtteid anti rendile, metsa ülestöötamisele.
    • Tulemus – majanduslik tõus. I maailmasõja ja kodusõja aegsest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine.

    Stalini ajastu NSV Liidus (1924 – 53)
    Jossif Stalini (Džugašvili) (1879-1953)
    Eluloolisi andmeid
    • Rahvuselt grusiin , sündis Gruusias Gori linnas.
    • Varjunimed Koba , Stalin.
    • Haridus: õigeusu seminar Tiflisis/ ei lõpetanud
    • Keeled: gruusia , vene keel
    • Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär – Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga- Kaukaasias .
    • Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905.
    • 1917 “Pravda” peatoimetaja
    • 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar
    • 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär.
    • 1928 – 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis.
    • Kõrvaldas konkurendid.
    • 1941 - 53 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister)
    • 2x abielus, 2 poega ja tütar

    NSV Liidu poliitilise kursi muutumine 1920. aa II poolel.
    • Stalini idee sotsialismist ühes riigis. Loobumine maailmarevolutsiooni ideest , mida toetas Trotski.
    • Arusaam, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda – vaja seda tugevdada – tuleb relvastuda ja majandus täielikult riigi kontrollile allutada.
    • Industrialiseerimine, kollektiviseerimine , kultuurirevolutsioon.
    • Küsimus, kuidas seda teha?
    • Partei ühtsuse põhimõte: kes pole enamuse poolt, see on vastu. Enamus toetas Stalinit.

    Stalini ainuvõimu kujunemine 1920.aa lõpus - 1930.aa
    • Poliitiliste konkurentide kõrvaldamine riigi juhtorganitest 1924 -1929. ( kompartei poliitbüroo, keskkomitee , NSVL valitsus)
    • Trotski riigist väljasaatmine (1929), teiste liidrite arvamuste hukkamõistmine partei kongressidel ( Zinovjev , Buhharin) ja ametitest tagandamine.
    • Stalinile ustavate isikute (nt Molotov sai NSVL peaministriks) paigutamine võtmepositsioonidele riigis.
    • Leningradi parteijuhi Kirovi (Stalini konkurent parteijuhi kohale) saladuslik tapmine 1934. a.
    • Mitmete tuntud isikute saladuslik surm 1930.aa (Gorki).

    Industrialiseerimine
    • 1928. a loobuti NEPist ja hakati eraettevõtlust piirama.
    • Riik hakkas eelisarendama rasketööstust, et varustada end masinate ja relvadega.
    • Kaevanduste, metallurgia- ja masinatööstusettevõtete rajamine Venemaa põhja- ja idaossa: Uuralid, Kesk-Aasia, Siber .
    • Vangide töö kasutamine
    • Majanduse planeerimine . Enne sõda viidi ellu 3 viisaastakut.
    • Tuhandete uute ettevõtete rajamine.
    • Autode, traktorite, tankide, lennukite, relvade jm tootmine.
    • Raudteede, kanalite (Valge mere kanal , Volga- Doni kanal), autoteede ehitus vangide tööga. Moskva metroo ehitus.
    • Elektrijaamade ehitus. Dneprogess.
    Kust saadi ressursse?
    • Raha pumbati põllumajandusest väliskaubandusest (mets, maavarad , kuld ).
    • Madalad palgad .
    • Töövõistlus - stahhaanovlus.
    • Tulemused
    • NSVL muutus tööstuslikult ja sõjaliselt tugevaks riigiks, jäi tööstuse kogutoodangu mahu poolest alla vaid USAle .
    • Rahva elatustasemest ei hoolitud.

    Põllumajanduse kollektiviseerimine
    • 1928 loobuti NEPi-poliitikast – algas kollektiviseerimine.
    • Eesmärgid: riigi/linnade varustamine toiduainetega riigi poolt kehtestatud hindadega ilma vabaturuta.
    • Vilja müük välismaale, et teenida välisvaluutat.
    • 1928-1933 sunniti u 25 mln talumajapidamist “astuma” kolhoosidesse.
    • Majanduslik surve: maamaksu tõstmine. Toiduainete vabakaubanduse keelamine.
    • Kolhooside ja sovhooside loomisega võeti talude käest maa ära, sunniti kariloomi loovutama kolhoosile.
    • Jõukad talunikud ( kulakud ) küüditati 1929. a, sest nad hakkasid vastu, tapsid loomi, põletasid vilja. Sellega hirmutati kõiki teisi.
    • 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine.
    • Ent NSVL eksportis vilja, et hankida raha industrialiseerimise jaoks.
    • Tulemus: põllumajanduse laostumine. Talupoegade orjastamine – talupojad töötasid sisuliselt tasuta kolhoosi/riigi heaks. Kaardisüsteem linnades. Must turg.

    Stalini ainuvõimu tugevnemine 1930.a
    • Salapolitsei NKVD (juhid Ježov, Beria) võimu suurenemine.
    • Tuhandete inimeste (nn rahvavaenlased) arreteerimine, tunnistuste väljapressimine, vangistamine.
    • Vangilaagrite süsteemi GULAGi kujunemine 1930.aa.
    • 1937-1938 avalikud protsessid kõrgete riigitegelaste (Zinovjev, Kamenev, Rõkov jt) üle ja kinnised protsessid kõrgete sõjaväelaste üle (Punaarmee ülemjuhataja Tuhhatševski, mitu kindralit, mereväe admirali).
    • Süüdistus riigireetmises: luuramine välisriikide kasuks, osalus nn trotskistliku salaorganisatsiooni tegevuses.
    • Karistus: mahalaskmine
    • Stalini täieliku isikuvõimu ja isikukultuse kujunemine 1939. aastaks. Hirmu- ja pealekaebamise õhkkond

    Isikukultus
    • Stalinist sai ilmeksimatu ja saladuslik suur juht, keda ülistati, tsiteeriti, kardeti.
    • Stalingrad , Stalini preemia
    • Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Vaenlase kuju loomine: nn kontrad, rahvavaenlased, kapitalism .

    Rahvusvahelised suhted
    • Venemaad/NSVL ei tunnustatud 20. aa I alguses, I riik – EV 1920
    • Suurriigid lootsid Nõukogude korra kokkuvarisemist, toetasid pagulasorganisatsioone.
    • 1924 - 25 tunnustamine. Siis loodi ka majandus-kaubandussuhted.
    • 1922. sõlmis koostöölepingu Saksamaaga – majanduskoostöö, vastastikku loobuti I maailmasõja kahju sissenõudmisest.
    • Maailmarevolutsiooni idee. 1919. asutati Moskvas Kommunistlik Internatsionaal. Luure - ja õõnestustöö Euroopas (kommunismi eksport 1923 riigipöördekatse Saksamaal, 1924 Eestis)
    • 1933 USA tunnustas NSV Liitu
    • 1935 Vastastikuse abistamise lepingud Prantsusmaa ja Tšehhoslovakkiaga
    • 1936 sõjaline abi Hispaania vabariiklastele
    • 1939 läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga Saksamaa-vastase liidu asjus kukkusid läbi
    • 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga

    Eesti 1917-1920
    Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917
    • 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas.
    • J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks.
    • 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse
    • See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel , Strandman jt.
    • Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased.
    • Istus koos Toompea lossis

    Otsused
    • Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks
    • Asjaajamiskeeleks eesti keel
    • Hariduskeeleks eesti keel
    • Maavalitsuse (kubermanguvalitsuse) moodustamine eestlastest - esimees J. Raamot ( Riigiduuma saadik), hiljem K.Päts

    Arengud 1917.a suvel
    • AV saadi luba asutada eesti rahvusväeosad – 3 polku Tln, Trt, Rakvere
    • Tekkisid uued parteid: Tööerakond (Vilms), Demokraatlik Partei (Tõnisson) Maarahva Liit (Päts), põranda alt tulid välja enamlased.
    • Loodi Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (J. Anvelt ) – korraldas Maanõukogu vastaseid meeleavaldusi. Töölistest moodustati Punakaart.
    • Saksa armee vallutas Riia ja Eesti saared (aug - sept 1917)

    1917. a sügis Venemaal ja Eestis
    • 25.-26. okt toimus võimu veretu ülevõtmine Petrogradis. Loodi Lenini valitsus.
    • 25. okt võttis Eestimaa Sõja–Revolutsioonikomitee (V. Kingissepp , J. Anvelt) Tallinnas võimu üle.
    • Poska kõrvaldati võimult. Kehtestati tsensuur, loodi revolutsiooniline tribunal, algas mõisate ülevõtmine.
    • 28.okt esitas Jaan Tõnisson artiklis ”Eesti Asutav Kogu!” esimest korda Eesti Vabariigi loomise idee.
    • 28. nov  kuulutas 48 Maanõukogu saadikut end Tallinnas Toompeal Eestimaa kubermangu kõrgeimaks võimuks, keeldudes tunnustamast enamlaste võimu.

    Eesti iseseisvuse väljakuulutamine: ideest teostuseni
    Erinevad tulevikunägemused dets 1917- jaan 1918
  • Eesti tuleb kuulutada iseseisvaks vabariigiks – Maanõukogu/Vilms, Tõnisson, Päts jt
  • Peab jääma Venemaa autonoomseks osaks /Kingissepp, Anvelt jt
  • Peab liidetama Saksa keisririigiga/ baltisakslased
  • Eesti-Soome ühendriik / G. Suits (dets 1917 tunnistas VNFSV Soome Vabariiki)
    Eesti Vabariigi väljakuulutamine
    • 19. veeb 1918. a. valiti Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Vilms, Konik ) ja kiideti heaks ”Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” (iseseisvusmanifest)
    • 23. veeb loeti Pärnu “Endla” rõdult ette Iseseisvusmanifest ja kuulutati välja Eesti Vabariik.
    • 24. veeb toimus sama Tallinnas. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts, asepeaminister Vilms, välisminister Poska)
    • 25. veeb sisenesid Saksa väed pealinna.
    • Enamlased põgenesid Petrogradi laevadel, rongidega.
    • Saksa võimud ei tunnustanud Eesti iseseisvust. .
    • 3.märts 1918 – Vene-Saksa rahulepinguga loovutas VNFSV Eesti Saksa keisririigile

    1917 – 1918. a peategelased Eestis
    Viktor Kingissepp
    • Õppis Peterburis õigusteadust ja liitus Vene sotsiaaldemokraatliku enamlaste parteiga.
    • Oli oktoobripöörde ajal üks sõjarevolutsioonikomitee juhtidest, juhtis Punakaardi moodustamist.
    • Saksa okupatsiooni ajal lahkus Venemaale, kus töötas tšekaas. Seal tegeles Leninile 1918.a tehtud atentaadi asjaolude välja selgitamisega 
    • Saadeti 1918. a Eestisse illegaalsele parteitööle.
    • 1922. a tabati Eesti kaitsepolitsei poolt ja lasti sõjaväljakohtu otsusel riigivastase tegevuse eest maha.
    • Kuressaare linn kandis1952 -1988 Kingissepa nime.

    Jaan Tõnisson
    • Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
    • “Postimehe” omanik, vastutav väljaandja ja peatoimetaja 1896-1935
    • Asutas Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse
    • Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja ja juht 1905-1917
    • Riigiduuma saadik 1906-1917
    • 1917 Eesti Maapäeva saadik
    • 1920-40 I-V Riigikogu saadik
    • 2x riigivanem , 1x välisminister
    • 1935-38 poliitikast eemal
    • 1940. a arreteeriti, 1941 mõrvati Tallinnas?

    Jaan Poska
    • Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
    • 20. s alguses vandeadvokaat Tallinnas.
    • 1904 Tallinna linnavolikogu saadik
    • 1913 - 17 I eestlasest Tallinna linnapea
    • 1917 I eestlasest Eestimaa kubermangu kindralkomissar
    • 1918 veebr Eesti välisminister
    • 1919 juhtis Eesti delegatsiooni Pariisi rahukonverentsil.
    • Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel 1919-1920
    • Suri märtsis 1920 Tallinnas

    Eesti Vabadussõda 1918 -1920
    Põhjused ja algus
    • Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu
    • Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondus Narva jõe taha
    • 28. nov 1918 vallutas PA Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised.
    • Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts)
    • 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast

    Eesti valitsuse tegevus dets 1918
    Riigikaitse korraldamine
    • E kaitseväe ülemjuhatajaks alampolkovnik Laidoner
    • Kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon: päevapalk + lubati võidu korral tasuta maad
    • Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt
    • Gümnasistide baasil loodi kooliõpilaste pataljonid
    • Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid
    • Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh
    • Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid ), vähe suutükke
    • Briti eskaadri sõjalaevad Tallinna lahes
    • Inglismaa ja Pr tunnustasid EV de facto
    Sõjalaevastiku teke
    • Mõned suurtükipaadid saadi trofeedena
    • 1919.a jaan sõjasaagiks 2 venelaste laeva - ristiti “ Vambola ” ja “Lennuk”
    • Laevastiku ülemjuhataja kaugsõidukapten Johan Pitka

    Eesti ala vabastamine 1919. a alguses
    Viru rinne (Narva)
    • Meredessandid Põhja-Eesti rannikule jaan (Utria dessant soomlased + eestlased)
    • 19. jaan vabastati Narva

    Lõunarinne (Tartu, Valga, Võru)
    • Soomusrongid Tapalt Tartu peale
    • Tartu vabastati 14. jaan
    • 31. jaan Paju lahing – Vabadussõja veriseim, langes u 150 meest
    • veebr võeti Valga lahinguta (soomlased+Kuperjanovi partisanid+soomusrongid)
    • Vabastati ka Võru

    Sõjategevus väljaspool Eestit 1919. a kevadel
    • 3 peasuunda
    • Narvast Petrogradi peale – mais koos Vene valgete Loodearmeega – linna vallutada ei suudetud
    • Petseri - Pihkva peale – mai lõpus vallutati Pihkva ja võeti vangi Eesti kommunistlik polk
    • Põhja-Lätis Valgast Valmiera -Võnnu-Riia peale – mai lõpuks vabastati Põhja-Läti punastest

    Sõjategevus Lätis: Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919
    • Eestlaste eesmärk: vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim
    • Riia oli kindral von der Goltzi Landeswehri (u 28 000 meest, valdavalt baltisakslased) kontrolli all ja taotles Balti hertsogiriigi moodustamist Saksamaa kaitse all
    • I kokkupõrge Eesti kaitseväega toimus 5. juunil 1919
    • juunil vallutas Landeswehr Cesise
    Võit Landeswehri üle 23. juunil 1919
    • Eestlastel 3. diviisis u 6000 meest E. Põdder, K. Parts.
    • Baltisakslastel u 5000 meest, relvastuses paremus.
    • Lahingutegevus 20 - 23. juunil lõppes Võnnu/Cesise vallutamisega eestlaste poolt (Võidupüha)
    • Landeswehri väed taganesid Riia lähistele, sõjategevus lõpetati Antante’i esindajate vahendusel
    • Riias taastati Ulmanise võim. Langes ära Landeswehri oht Eestile.

    Edutu pealetung Petrogradile ja sõjategevuse lõpp
    • Kuna Eesti territoorium oli vaba ja Eesti delegatsioon ei saavutanud Pariisis EV tunnustamist lääne suurriikide poolt, siis loodeti seda saada Venemaalt.
    • Sept keskpaigas peetud Eesti-Vene rahuläbirääkimised Pihkvas jooksid umbe.
    • Septembri lõpus algas Loodearmee (kindral Judenits, u 20 000 meest) pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. Jõuti 45 km kaugusele linnast.
    • Novembris lõpetati operatsioon ja algas vägede tagasitõmbumine.
    • Detsembris püüdis Punaaree edutult vallutada Narvat. 31. dets sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaan 1920.

    Tartu rahuläbirääkimised
    Rahvusvaheline taust
    • Antant toetas Vene valgeid, soovis kukutada Vene enamlasi ja taastada tsaaririiki (Briti sõjamin Churchill). Eitav suhtumine eestlaste rahuplaani.
    • Teised Nõukogude Venega sõdivad riigid tegelesid oma probleemidega.
    • Eesti valitsus jäi rahuläbirääkimistel üksi.
    Eesti delegatsioon
    • Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt
    Vene delegatsioon
    • Joffe, kindral Kostjajev jt
    Rahuläbirääkimiste tulemused
    • veeb 1920 alla kirjutatud rahuleping sätestas

    1) Riikide vastastikune tunnustamine
    • Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping.
    2) Määratleti riigipiirid
    • Venelased nõudsid Ida-Virumaad ja Petserimaad, aga läbirääkimiste käigus andsid järele.
    • Eesti sai u 10-12 km Narva jõe tagust ala ja Petserimaa koos Petseri linnaga.
    3) Varade küsimus
    • Riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valdaja omandisse (E sai Vene sõjasadamad ja – kindlused )
    • I maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud vara tagastatakse/Tartu Ülikooli varade küsimus lahendamata
    • Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks)
    4) Sõjakahju hüvitamine
    Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla
    5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp , A. Adamson
    Vabadussõja tagajärjed
    • Vabadussõjas hukkus u 3000 meest
    • Kaitsti Eesti Vabariiki
    • Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt.
    • Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand .

    Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939
    Valitsemisperioodid
    Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi

    • 1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk “vaikiv ajastu”

    Valitsemine 1920-1934
    • 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik.
    • kõrgema võimu kandja: rahvas
    • valimisõigus oli EV kodanikel alates 20.eluaastast
    • seadusandlik võim kuulus Riigikogule (100 saadikut valiti iga 3 aasta tagant)
    • täidesaatev võim kuulus Vabariigi Valitsusele - koosnes ministritest ja riigivanemast

    Olulisemad sisepoliitika tunnusjooned 1920.aastatel
    • Maareformi (1919) tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu.
    • Erakondade paljusus
    • sagedased valitsuste vahetused (1919 - 1933 oli 21 valitsust, keskmine eluiga jäi alla 9 kuu).
    • Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3 - 5 parteist)
    • Kehtis sõna- ja trükivabadus, koosolekute vabadus
    • Vähemusrahvused (nt baltisakslased, juudid , venelased) said kultuurautonoomia

    1924.aasta 1.detsembri riigipöördekatse
    • Korraldas Eestimaa Kommunistlik Partei tegutses (alates 1922 Nõukogude Liidu) rahalisel toel
    • EV-s oli EKP tegevus keelustatud
    • riigipöörde valmistasid ette Moskvas elavad eesti kommunistid (Jaan Anvelt).
    • 1.detsembril 1924 hõivas u 300 relvastatud isikut mitmed valitsusasutused ja sidekeskused Tallinnas.
    • Riigipöördekatse õnnestus mõne tunniga maha suruda.
    • Riigipöördekatse tagajärjed
    • kommunistide võrgu hävitamine Eestis (kommunistide hukkamised, vangistamine)
    • taaselustati Kaitseliit – u 40 000 liiget
    • erakonnad unustasid mõneks ajaks omavahelised lahkhelid

    Parlamentarismi kriis, 1930.aa algus
    Rahva rahulolematuse kasvu põhjused
    1) Riigikogus erakondade võimuvõitlus
    2) sagedased valitsuse vahetused
    3) riigiametnike korruptsioon - skandaalid
    4) Majanduskriisis põhjustas rahva elatustaseme languse ja tööpuuduse kasvu
    5) Vabadusõdalaste Liidu kriitika
    1934. a põhiseadus
    • Eesti Vabadussõjalaste Keskliit/vapside partei loodi 1929. a
    • Liidrid erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk
    • Kritiseeris valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust
    • Muutus riigi suurimaks parteiks - u 20 000 liiget
    • Töötas 1933. a välja uue EV põhiseaduse projekti, mis jõustus 1934. a
    • Põhiseadus nägi ette 5 aastaks valitava riigipea e riigivanema ametikoha õigusega ise dekreete välja anda, Riigikogu seadusi vetostada, Riigikogu laiali saata.
    • 1934. a märtsis pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised
    • Riigivanema kandidaadid
    • K. Päts, J. Laioner, A. Larka, A. Rei

    “Vaikiv ajastu” Eestis 1934 -1940
    • 12.märtsi 1934 riigipööre
    • Korraldasid peaminister K. Päts ja sõjaväe ülemjuhataja J. Laidoner
    • kehtestasid 12.03.1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid valmistasid ette riigipööret
    • Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi.
    • 3) vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, u 400 liiget arreteeriti (enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada ).
    • 3) poliitilised koosolekud ja meeleavaldused keelati
    • 6) Siseministriks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel
    • 7) Kaitseseisukorda pikendati aastast aastasse

    Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned
    1) Riigikogu oli “vaikivas olekus” 5 aastat 1934-1938
    2) seadused anti välja riigivanema Pätsi dekreetidena
    3)1935 keelustati kõigi parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit
    4) kehtestati tsensuur ajakirjandusele ja mitmed väljaanded suleti
    5) loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega
    • perekonnanimede eestistamine
    • kodukaunistamise kampaania
    • rahvuslippude soetamise kampaania
    • laulupidude korraldamine
    • Vabadussõja monumentide püstitamine
    • K. Pätsi isiku ülistamine

    Kuna majanduskriisi järel majandus elavnes ja inimeste elatustase tõusis, siis rahvas pidas selle põhjuseks Pätsi head juhtimist ning tema populaarsus rahva silmis tõusis.
    Opositsiooni vaikima sundimine
    • Opositsioonis osad poliitikud ja haritlased
    • Juht Jaan Tõnisson kritiseeris oma ajalehes “Postimees” valitsuse tegevust. Ent 1935 aastal allutati “Postimees” riigi kontrollile (ajaleht oli võlgades).
    • 1936. a mais toimunud sõjakohtu kohtuprotsesside käigus mõisteti vapside juhtivtegelastele väidetava riigipöördekatse ettevalmistamise eest vanglakaristusi ja pagendamisi (nt kolonel A.Seiman, kapten J. Holland – 20 aastat sunnitööd, kindral A. Larka 15 aastat.) Amnesteeriti 1938.
    • 1936 koostasid 4 endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip) memorandumi ebanormaalse olukorra kohta riigis, kuid see ilmus trükisõnas vaid Soomes.
    • Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk sooritas 1937. a Luxemburgis väidetavalt enesetapu.
    Vaikiva ajastu uuenduskuur: 1938.aasta põhiseadus
    1938.a jõustas K. Päts oma dekreediga uue põhiseaduse
    1) loodi riigipea e presidendi ametikoht , kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata
    2) loodi kahekojaline parlament : Riigivolikogu 80 liiget, Riiginõukogu 40 liiget
    1938. a toimusid uued valimised
    • Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalset.
    • Presidendi valis Riigikogu, üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 24. aprillil 1938.
    • Valitsusjuhiks sai K. Eenpalu.
    • Sisuliselt vaikiv ajastu jätkus. Kuigi parlament töötas, oli see presidendi kontrolli all. President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad.

    Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a
    Põllumajandus
    • Peamine majandusharu (70% elanikest)
    • Maareformiga (1919) riigistati
    • mõisnike maad ja u 1000 mõisat
    • Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile
    • Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu , pangalaen 55 a)
    • Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid
    • Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa – üle 100 tuh talundi

    Talumajapidamine
    • Maad keskmiselt 10-20 ha
    • Piimakari – või, juust meiereides. Eesti Võieksport.
    • Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa
    • Lina ja kartul müügiks
    • Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega
    • Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud.
    • Külvi-, niidu-, rehepeksumasinate ost. Esimesed traktorid, 1938 I kombain.
    • Talude heakorrastamine: lille - ja õunapuuaiad. Kodukaunistamiskampaaniad.
    • Riigijuhtidel oma talud .

    Tööstus 1920.a
    • Vene turu ärakukkumine
    • Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot
    • Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud)
    • Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus
    • 1919-27 käibel Eesti mark
    • 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti)
    • 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd
    Tööstus 1930.a
    Riigiettevõtete asutamine
    • turbabrikett Ulilas,
    • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik
    • põlevkivitööstus Virumaal
    • Dolomiidi kaevandamine Saaremaal
    • Suurimad eraettevõtted:
    • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik
    • Viljandi tikutehas
    • Lutheri vineeritehas Tallinnas
    • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad)
    • Kawe kompvekitehas
    • jalgrattad, telefonid , raadiod

    Transport
    • Teedele killustikukate
    • 1930.aa esimesed asfaltteed linnades
    • Elektritramm Tallinnas
    • Ülemiste lennujaamast lennud Berliini, Stockholmi, Helsingisse.
    • Hobune, voorimees
    • Raudteeühendus

    Kultuur I iseseisvusajal
    Haridus
    • 6-kl tasuta üldharidus
    • Põllumajandus- ja kodunduskoolid, tööstuskoolid, majandus- ja kommertskoolid (tasulised)
    • Progümnaasium v reaalkool
    • Gümnaasium – õppemaksuga (poeglaste ja tütarlaste)
    • Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum)
    Tartu Ülikool
    • 1919 1. dets eestikeelne
    • autonoomia
    • õppemaks
    • e, vene, saksa, soome professorid)
    • Kuulsaimad teadlased:
    • I rektor – J.Kõpp
    • L.Puusepp – neurokirurgia
    • T.Lippmaa – taimkatte klassifitseerimine
    • J.V. Veske – keeleuuendus
    • G. Suits – kirjandusteadus
    Teised kõrgkoolid 1930.a
    • Tallinna tehnikainstituut ( insenerid )
    • Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst
    • Tallinna Konservatoorium
    • Tartu Kõrgem Kunstikool “Pallas” - graafika, maal, skulptuur)
    • K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt
    Kutseliste teatrite areng
    • “Estonia” algupärane ballett – E.Kapp
    • “ Vanemuine ” – sõna- ja tantsulavastused
    • Estonia tetrimaja valmis 1913. a üldrahvaliku pingutuse tulemusena
    • 1944. a märtsipommitamise ajal puhkes hoones tulekahju.
    • Pärast sõda hoone taastati
    • 1906. aastal avati juugendstiilis teatrimaja. Kutselise “Vanemuise” esimene oli lavastus – August Kitzbergi äsjavalminud näitemäng “Tuulte pöörises”.
    • Vanemuise teatrit juhtis enne I maailmasõda Karl Menning
    • Vanemuise orkestrit juhtis 1930.aa Eduard Tubin
    • Pärnu “Endla” juugenstiilis teatrimaja avati 1911. a
    • Lahkuvad Saksa väed panid sellele tule otsa1944. a sept

    Demokraatia kriis ja diktatuurid Euroopas
    Demokraatlikud riigid 1938.a – 12 riiki 26st

    Tunnused
    • Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine.

    Põhjused/eeldused
    • Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm
    Diktatuuririigid

    Tunnused
    • Ühe partei/juhi ainuvõim
    • Parlamendi tegevus peatatud v formaalne
    • Demokraatlike vabaduste piiramine, propaganda
    • Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, salapolitsei võimutsemine

    Põhjused
    • Demokraatia nõrkus uutes riikides
    • Majandusraskused – I ms järgne kriis, suur majanduskriis
    • Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid)
    • Tugevad juhid, köitvad ideed, rahvuslus
    • Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas

    Mussolini võimuletulek, sise- ja välispoliitika
    Itaalia sõjajärgsed raskused
    • Poliitiline ebastabiilsus: koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid. Kuningas Vittorio Emmanuele III võim nõrk.
    • Sõjajärgsed majandusraskused – vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudus.
    • Streigid. Ametiühingud ja kommunistlik partei hakkasid 1920 tehaseid üle võtma Milanos, Torinos.
    • 1922 kavandati üldstreiki.
    • Rahvas polnud rahul maadejagamisega Pariisi rahukonverentsil.
    Benito Mussolini (1883- 1945)
    • Ajakirjanik
    • Sotsialistliku partei ajalehe “Avanti” peatoimetaja 1912-15
    • ajalehe “Itaalia rahvas” omanik 1915
    • Itaalia fašistliku partei rajaja ja juht
    • 1921- 43
    • 1922 – 43 Itaalia peaminister
    • Gümnaasiumiharidus
    • Prantsuse, saksa, inglise keel
    • Tapeti 1945

    Itaalia rahvuslik fašistlik partei
    • Asutati 1921 Milanos Võitlusliidu Fasci di Combattimento baasil
    • Liikmed: keskklass, I maailmasõja veteranid.
    • Mustsärklaste relvastatud salgad.
    • 1922. a üle 40 tuh liikme.

    Ideed
    • Itaalia peab tagasi saama oma endisaegse tugevuse.
    • Rahvus on kõrgeim väärtus.
    • Demokraatlikud vaidlused ei vii riiki edasi
    • Riik ja rahvas vajavad ühtsust, ühte juhti, distsipliini. Klassivõitlus lubamatu.
    • Itaalia vajab eluruumi Vahemere piirkonnas.
    Mussolini nimetamine peaministriks
    • Okt 1922 marss Milanost Rooma – u 20 tuh meest
    • Kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kartis kodusõda.
    • 39-aastane Mussolini moodustas valitsuse. Seal 4 fašisti. Peaminister sai erakorralised volitused
    • Parlamendis 35 fašisti.
    Fašistlik diktatuur
    • 1923 valimisseaduse muutmine – 2/3 parlamendi saadikukohtadest sai enim hääli saanud partei
    • 1924 sotsialistide liidri Matteotti mõrvamine
    • 1924. a valitud parlament fašistide kontrolli all.
    • Mussolini uus valitsus koosnes valdavalt fašistidest
    • Il Duce oli mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused. 4 atentaadikatset.
    • 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine.
    • Vastaste arreteerimine, pagendamised (surmanuhtlus 1927 - 1940 10 inimesele)
    Mussolini isikukultus
    • Dokfilmid, ajalehed, raadio
    • Massimeeleavaldused, paraadid, kõned
    • Sümboolika, vormiriietus.
    • Fašistlikud noorteorganisatsioonid
    • Mehelikkuse, jõu rõhutamine.
    • Osa rahvast vaikis, osa vaimustuses
    Majanduspoliitika
    • Streikide, ametiühingute keelustamine
    • Riik rahastas ehitustöid: sillad , teed (autostrada), haiglad , koolid, raudteejaamad – tööpuuduse vähendamine
    • Rooma linna ehitusprogramm.
    • Soode kuivatamine, metsatööd.
    • Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonide loomine.
    • Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest.
    • Riigi rahaline tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal.
    Välispoliitika
    • Etioopia vallutamine 1935 - 36
    • U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse
    • Lennuvägi, mürkgaas
    • 7 kuud sõjategevust
    • Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad
    • Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Etioopiast sai Itaalia koloonia.

    Hukatuslik liit Saksamaaga
    • 1936 Berliin - Rooma telg – poliitiline liit Saksamaaga.
    • 1936-39 Itaalia lennuvägi toetas Francot Hispaania kodusõjas
    • 1937 Kominterni-vastane pakt (It+S+Jpn)
    • 1939 Teraspakt Saksamaaga – sõjaline liit
    • II maailmasõjas
    • 1939. Itaalia vallutas Albaania.
    • Juunis 1940 kuulutas sõja Prantsusmaale
    • 1940 ründas Kreekat ja Briti protektoraati Egiptust.
    • 1941 kuulutas sõja NSV Liidule, 200 tuh meest idarindele

    Mussolini kukutamine ja surm
    • 1943 tungisid USA, Briti väed Itaaliasse
    • Kuninga käsul kirjutas Mussolini alla errumineku palvele
    • Pandi koduaresti, ent vabastati Hitleri eriüksuse poolt
    • 1945 tapeti itaalia partisanide poolt Põhja-Itaalias
    • 1946. a rahvahääletusega pagendati kuningas Vittorio Emmanuele III Itaaliast .

    Hitleri võimuletulek, sise- ja välispoliitika
    Saksa Vabariik 1920.a
    • Weimari Vabariik loodi 1919. a
    • Demokraatlik valitsemiskord 1919 - 1933
    • Riigipea president
    • 2- kojaline parlament Riigipäev
    • Koalitsioonivalitsused eesotsas riigikantsleriga.
    • Juhtpartei Saksamaa sotsiaal-demokraatlik partei
    • Versailles’i rahulepingu täitmine.
    • Majandusraskused ja hüperinflatsioon 1920.aa alguses.
    • Majandustõus pärast 1923. aastat ja majandusbuum.
    • 1929. a majanduskriis
    • 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed.
    • Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid.
    • Rahva rahulolematus riigi ja valitsusega.

    Adolf Hitler (1889 – 1945)
    • Saksa natsionaal -sotsialistliku partei rajaja juht 1921-1945
    • Saksa riigikantsler 1933, Saksamaa füürer 1934 - 1945
    • Sündis Ülem- Austrias
    • Oli 14-aastane, kui suri isa. 18, kui suri ema
    • Jättis keskkooli pooleli .
    • 19-aastasena asus elama Viini. Vaesus.
    • Ei õnnestunud astuda kunstiakadeemiasse
    • 1914. asus elama Saksamaale, Münchenisse.
    • Teenis vabatahtlikuna Saksa armees 1914 -18.
    • 1919 astus Saksa töölisparteisse, see reorganiseeriti 1921Saksa natsionaal-sotsialistlikuks töölisparteiks. Hitler sai esimeheks.
    • Kujunes kõnemeheks kõnekoosolekutel õllekeldrites: kommunismi-, juudivastasus. Saksa rahvuse ülistamine.
    • Korraldas 1923 Münchenis riigipöördekatse -õllekeldriputŠ
    • Süüdistus riigireetmises – 5 a vanglat. Partei keelustati.
    • Istus ära peaaegu aasta
    • Dikteeris vanglas Rudolf Hessile raamatu “Minu võitlus” /“Mein Kampf ” – ilmus 1925

    Natside võimuletulek
    • Uus strateegia - plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste.
    • Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine – Goebbels .
    • Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA – pruunsärklased E. Röhm. SS – H. Himmler
    • Osalemine Reichstagi valimistel – üha enam kohti.
    • 1930. a natsidel 107 kohta parlamendis
    Hitleri nimetamine kantsleriks
    • 1932. a presidendivalimistel kandideeris Hitler presidendiks – jäi Hindenburgile alla.
    • 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89
    • Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv.
    • 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks
    Natside ideoloogia
    1.Riigis tuleb teostada natsionaal-sotsialistlik revolutsioon: üks riik, üks rahvas, üks partei ja puhastada valitsemine sotsialistidest, kommunistidest, juutidest.
    2. Rassiteooria . Aaria rass (germaanlased) peab valitsema teisi rahvaid.
    Alaväärtuslikud rahvad /rassid ( slaavlased ). peavad neid teenima
    hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) kuuluvad hävitamisele
    3.Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles’i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud).
    Natside diktatuuri kujunemine 1933 – 34
    • 1933. a algus tulekahju Riigipäevahoones – kompartei keelustamine. Arestid.
    • Valitsus sai erakorralised volitused.
    • Puhastus ametnikkonnas – vallandati juudid ja ebalojaalsed isikud.
    • Liidumaade, linnade uute juhtide ametisse määramine
    • Sotsiaal-demokraatliku partei keelustamine, parlamendisaadikukohtade tühistamine
    • Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed
    • 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid – Füürer.
    • III Reich . Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks.
    Hirmuvalitsus
    • Arreteerimised
    • Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a
    • Gestapo teostas
    • meelsuskontrolli
    • SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid

    Juudivastane vägivald
    • Juudi äride boikott 1933
    • 1935 juudivastased rassiseadused – kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine.
    • Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel
    • 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine.
    Natside propaganda
    • Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium - Goebbels
    • Natslik tervitus , “Mein Kampfi” hiigeltiraazid, hiigelparaadid.
    • Propagandafilmid, raadio, ajalehed.
    • Hitlerjugend
    • Raamatute põletamine: Remarque, Spinoza , Marx, Mann jt.

    Majanduspoliitika
    • Streikide, ametiühingute keelustamine
    • Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus.
    • Teedeehitus – strateegilised maanteed (autobahn)
    • Armee taastamine 1935 andis paljudele tööd.
    • Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused.
    • Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936

    Tulemused
    • Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul.
    • 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis.
    Ettevalmistused sõjaks 1935 – 36
    • 1935. Inglise-Saksa mereväeleping – Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest , allveelaevu 45%
    • 1935. Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine
    • 1935. Göring teatas Luftwaffe olemasolust
    • 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni – Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta
    Austria liitmine
    • Märts, 1938
    • Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt
    • Muudatused valitsuses.
    • Saksa vägede sissesõit Austriasse 14.03.38
    • Apr 1938 liitumisreferendum – 99% poolthääled
    • Austria muudeti III Reichi liidumaaks – Ostmark
    Müncheni konverents – Saksamaa rahustamise poliitika tipphetk
    • 30. sept 1938 Müncheni kokkulepe
    • Chamberlain, Daladier, Mussolini, Hitler
    • Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast)
    • Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale.
    • Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis
    • Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp – Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939
    • Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud.
    Saksamaa ettevalmistused sõjaks 1939. aastal
    • Teraspakt Itaaliaga
    • Mittekallaletungipaktid Eesti, Läti, Taaniga
    • Toorainega varustamise lepingud Rootsi, Norra, Rumeeniaga
    • Mittekallaletungipakt NSV Liiduga 10 aastaks. Salaprotokoll mõjusfääride jagamisest.

    II maailmasõda 1939 -1945
    Põhifakte
    • 1939. 1 sept sõja algus Euroopas. Saksamaa ja Itaalia agressioon Euroopa riikide vastu
    • 1941. 22. juuni Saksamaa ründas NSV Liitu
    • 1941. 7 dets Jaapan ründas USAd
    • 1942 -1943 pööre sõjas Saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kaotused Stalingradi, Midway lahingutes. Itaalia väljaastumine.
    • 1943 nov Suure kolmiku I kohtumine Teheranis.
    • 1944. 6. juuni Normandia dessant
    • 1945 veebr Suure kolmiku kohtumine Jaltas
    • 1945. aprill Berliini operatsioon
    • 1945. 8. mai sõja lõpp Euroopas. Saksamaa kapitulatsioon.
    • 1945 aug Suure kolmiku kohtumine Potsdamis
    • 1945. 2. sept sõja lõpp maailmas. Jaapani kapitulatsioon
    • Saksamaa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia, Soome – teljeriigid
    • Liitlased: Suurbritannia + dominioonid, USA, NSV Liit, Prantsusmaa, Hiina + ühinenud riigid
    • Sõjatandrid: Euroopas (ida- ja läänerinne), Atlandi ookean, Vahemeri, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida, Hiina, Jaapan, Kagu-Aasia, Vaikne ookean.

    II maailmasõja algus. Sõda Euroopas 1939-1941
    Poola riigi hävitamine
    • Eesmärgid: endiste alade tagasisaamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. MRP salaprotokolli realiseerimine.
    • sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest.
    • 17. septembril Nõukogude Liit idast. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940.
    • Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt.
    • Inglismaa, Prantsusmaa kuulutasid S, sõja. Sitzkrieg.
    • Saksa-Nõukogude sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola.
    Saksa välksõja taktika blitzkrieg
    • Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht .
    • Tankidiviisid – läbimurre, rünne, sissepiiramine.
    • Lennuvägi/Luftwaffe– sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine . Luure.
    • Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) – strateegiliste objektide vallutamine tagalas.
    • Suurtükivägi.
    • Sõjalaevastik – kontroll merel, blokaad , dessant vm.
    NSV Liidu agressioon Baltikumis 1939. - 1940. a
    • Endise Vene impeeriumi territooriumi taasokupeerimine.
    • Poola idaosa vallutamine – sept 1939.
    • Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939: 20 - 30 tuh punaarmeelast igasse riiki.
    • 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega
    • Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940
    • Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940
    NSV Liidu Talvesõda Soomega
    • Nov 1939 - märts 1940.
    • Sõda Mannerheimi liinil Karjala maakitsusel. Helsingi pommitamine.
    • NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust.
    • 12.03.1940 rahuleping Soomega: NSVL liitis Karjala maakitsuse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks
    Saksamaa sõda Euroopas: Taani ja Norra vallutamine 1940
    • S eesmärgid: sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja-
    • ja Balti mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile.
    • Taani alistus 9.aprillil 1940 võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi.
    • Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940.
    • Norra - platsdarm Suurbritannia ründamiseks.
    • Kolonn
    • Norra valitsus ja kuningas põgenesid Londonisse.
    • Uue valitsuse moodustas endine Norra kaitseminister Vidkun Quisling
    • Quisling arreteeriti 1945. Mõisteti surma riigireetmise eest.
    Madalmaade vallutamine 1940. Operatsioon “Sirbilöök”
    • 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luksemburgile.
    • Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine.
    • Belgia kaitseliinide läbimurdmine.
    • Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva
    • Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde.
    • Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque ’ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha.
    Prantsusmaa langemine 1940 juunis
    • Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal.
    • Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale.
    • Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha.
    • juunil sõitsid Saksa väed linna.
    • 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga.
    • 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all.
    • Hitler lootis asjatult , et
    • Briti valitsus loobub sõjapidamisest.
    Kollaboratsioon ja vastupanu Prantsusmaal
    • 83-aastane Petain sai Vichy valitsuse peaministriks. Valitses ka kolooniaid.
    • 1944. a arreteeriti, süüdistati riigireetmises, suri vanglas 1951.
    • Charles de Gaulle juhtis liikumist “Vaba Prantsusmaa”
    • Moodustas Londonis Prantsusmaa valitsuse eksiilis.
    • Pärast sõda Prantsusmaa peaminister, president.
    Lahing Britannia pärast, 1940
    • Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan “Merelõvi”.
    • Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine.
    • Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm.
    • Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche’i väina.
    • Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?
    • Briti peaminister W. Churchilli otsustavus, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid , Kuninglik mere- ja lennuvägi.
    • Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA.
    • Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure.

    USA ja Suurbritannia Hitleri-vastane koostöö 1940 – 42
    USA relvaabi: lend- lease ´i seadus 1941:
    • USA valitsusel on õigus osutada sõjalist abi riikidele, kelle kaitse USA jaoks oluline.

    Koostöö üldpõhimõtted
    • august 1941 Atlandi harta. USA ja Suurbritannia ühisdeklaratsioon eesmärkide kohta sõjas: ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, pärast sõda taastatakse riikide endised piirid.
    • 1942 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine. 26 riiki kohustusid mitte sõlmima separaatrahu sh Nõukogude Liit, Hiina, USA, Suurbritannia
    • Sõjaline koostöö Itaalia vastu 1942-43
    Saksa okupatsioon Lääne-Euroopas
    • Saksa okupatsioonivõim.
    • Seaduslike võimukandjate põgenemine riigist
    • Tooraine, toiduainete vedu Saksamaale.
    • Dokumendikontroll, pimendamine, õhuhäired, toidukaardid, must turg.
    • Arreteerimised (juudid, kommunistid, sotsialistid jt)
    • Kollaboratsioon
    • Vastupanu: luure, info
    • edastamine , diversiooniaktid
    Koonduslaagrid Saksamaal ja Poolas
    • Juutide arreteerimine okupeeritud riikides, toimetamine Saksamaale v Poolasse koondus/töölaagritesse
    • Surmalaagrid Auschwitz/Oswiecim, Majdanek jt Poolas
    • U 6 mln juudi hukkumine
    • Anne Franki päevik/Amsterdam;
    Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon “ Barbarossa ”
    • Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine.
    • 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu.
    • Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda.
    • Pealetung kolmel peasuunal:
    • Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee . 600 tuh hukkunut
    • Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp.
    • Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina

    NSV Liidu ebaedu põhjused
    • Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed)
    • Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes.
    • Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel.
    Stalini strateegia
    • Käsk pidada vastu viimseni. Poliitkomissarid.
    • Punaarmee taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi.
    • Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika.
    • Partisaniliikumise korraldamine.
    • Vägede äratoomine Kaug-Idast Moskva kaitseks.
    • Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30
    • Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada – see oli kestnud 6 kuud
    • Hitleri uus strateegia 1942. a pealetung lõunas – eesmärk – Venemaa naftamaardlate vallutamine.
    • Stalingradi lahing 1942. lõpp - 1943. a algus
    • Kindral von Pauluse armee ümberpiiramine, vangistamine. Saksa armee I suur sõjaline kaotus. Lahingu käigus hukkus, langes vangi, jäi teadmata kadunuks u 1,5 mln meest.
    Jaapani kallalatung USAle ja USA astumine II maailmasõtta 1941
    • 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit.
    • 4 suurt ja 2 väikest lennukikandjat lähenesid Pearl Harborile kuni 350 km kaugusele, saatsid lennukid 2 lainena välja ja võtsid need uuesti vastu. Osales üle 350 lennuki.
    Rünnaku tagajärjed
    • Löök halvas USA Vaikse ookeani laevastiku, see ei saanud takistada Jaapani vallutusi.
    • Euroopa riigid võimetud kolooniaid kaitsma sõja/okupatsiooni tõttu Euroopas – Jaapan laiendas oma valdusi Kagu-Aasias.
    • USA sõttaastumine oli kergenduseks Suurbritanniale ja NSV Liidule
    Pööre II maailmasõjas 1942- 43
    Põhjused.
    • Itaalia sõjalised operatsioonid ei õnnestunud v venisid (Jugoslaavia, Kreeka, Egiptus).
    • Suurbritanniat ei õnnestunud sundida alistuma.
    • Saksamaa välksõja läbikukkumine NSV Liidus, Saksamaal ei jätkunud ressursse pikaajaliseks sõjaks.
    • Nõukogude Liit suutis kaotatud aladelt evakueerida tööstuse ning alustada tootmist Siberis.
    • Jaapani ressursid ja tööstuslik võimsus madalam kui liitlastel.
    • USA võimas tööstuslik potentsiaal ja abi sõdivatele Euroopa liitlastele .
    • Moodustus teljeriikide vastane koalitsioon.

    Pöördelised sündmused
    • Teljeriikide väed alistati Põhja-Aafrikas 1942 ( Tuneesia ) ja liitlased tungisid Itaaliasse 1943 ( Sitsiilia )
    • NSVL võit Stalingradi ja Kurski lahingutes 1942-43, NSVL läks kaitselahingutelt pealetungile.
    Pöördelised sündmused Põhja-Aafrikas
    • Mussolini püüdis suurendada kolooniaid Briti arvelt ja ründas 1940. a
    • Liibüast Egiptust. Eesmärk: kontroll Vahemere, Suessi kanali üle. Nafta .
    • Kõrbesõda Egiptuses. Rommel vs Montgomery .
    • Teljeriikidel ei õnnestunud vallutada Egiptust ja nende edasitung peatati
    • 1942. a El Alameini lahingus.
    • USA ja Briti vägede maabumine Marokos ja Alžeerias 1942.a tagas teljeriikide
    • vägede sissepiiramise Tuneesias 1943.
    Liitlasvägede Sitsiilia-operatsioon, juuli 1943
    • Eesmärgid: Itaalia irrutamine Saksamaast, osa Saksa diviiside äratõmbamine idarindelt. Operatsiooni juhtis USA kindral Eisenhower.
    • Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse. Saare vallutamine. Õhurünnakud Roomale.
    • Mussolini tagasiastumine ja arest . Itaalia astus välja sõjast sept 1943.
    USA, Suurbritannia ja NSV Liidu koostöö
    Teherani konverents 1943 nov
    • Suure kolmiku - Stalin, Churchill, Roosevelt - kohtumine Iraanis , Teheranis.
    Otsused
    • Avada II rinne Lääne-Euroopas (u 75% Saksa vägedest idarindel) ja koordineerida sõjategevust ida- ja läänerindel.
    • Sõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita.
    • NSVL astub sõtta Jaapani astu.
    • Taastatakse Euroopa riikide suveräänsus ja II maailmasõja eelsed piirid.
    Normandia dessant
    • juuni 1944.
    • Sõjaline operatsioon “ Overlord ”.
    • Lõuna- Inglismaale koondati u 3mln meest. Juhtis USA kindral Eisenhower.
    • Petteoperatsioon Pas de Calais.
    • Liitlasväed paisati Suurbritanniast Prantsusmaale Normandia ps.
    • 4600 laeva meeste ja tehnikaga. Õhurünnak u 1000 lennukiga. Õhudessant sakslaste tagalasse, u 20 tuh meest
    • Esimene päev oli otsustav .
    Hitleri viimased ponnistused 1944 – 45
    • Saksa inimressurss oli ammendumas.
    • Käsk pidada vastu viimseni.
    • Hitler lootis imerelva peale
    • 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja rakettidega V-2 Madalmaadest.
    • Neid toodeti maa- alustes vabrikutes Harzi mägedes.
    • Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid lääneliitlased Lääne-Saksamaale
    • NSVL vallutas Ida-Saksamaa ning piiras sisse Berliini.
    • NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel.
    Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon
    • Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga.
    • Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu.
    • Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid).
    • Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Borman.
    • 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest.
    • Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal.
    • Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day
    • Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need läksid ameeriklastele
    Jaapani kapitulatsioon 1945
    • USA vägesid juhtisid kindral MacArthur ja admiral Nimitz
    • Vabastati Filipiinid
    • Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt.
    • Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast.
    • NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias.
    USA tuumapommid
    • President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti.
    • ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile.
    • Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, hiljem verevähk)
    • Jaapan teatas kapituleerumisest 15. aug.
    Euroopa sõjajärgne korraldus
    Riigipiirid
    • Jalta ja Potsdami konverentside otsused 1945.
    • Pariisi rahulepingud teljeriikidega 1947.
    • Saksamaa: taastati 1937. a piirid.
    • Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tšehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule.
    • Sakslased deporteeriti oma etnilisele kodumaale
    • N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäid talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia)
    • Soome kaotas Karjala NSV Liidule
    Saksamaa valitsemine
    • S jagati 4ks okupatsioonitsooniks. Liitlaste Kontrollnõukogu.
    • DDD
    • Demilitariseerimine: relvastus jagati ära Suure kolmiku vahel. Relvatehased demonteeriti, keelustati sõjaväeteenistus, Wehrmacht demobiliseeriti.
    • Denatsifitseerimine: SS, SD, Gestapo kuulutati kuritegelikeks organisatsioonideks.
    • Sõjakurjategijate väljaselgitamine.
    • 1946 kohtuprotsess Nürnbergis III Reichi juhtivate tegelaste üle (Raeder, Dönitz, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Kaltenbrunner jt). 12le surmanuhtlus.
    Riikide iseseisvuse taastamine
    • Teljeriikide poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis , Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. Austria, Albaania iseseisvuse taastamine
    • Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule said nõukogudemeelsed valitsused.
    • Poolas aitas NSVL võimule nõukogudemeelse valitsuse.
    • Tšehhoslovakkias moodustas valitsuse Londoni pagulasvalitsus.
    • Itaalia kuulutati vabariigiks. Kuningas Vittorio Emmanuele III pagendati.
    • Kodusõda Kreekas: võimule sai läänemeelne valitsus.
    • Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei taastatud.
    Inimkaotused
    • Hukkus u 60 mln inimest sh 40 mln tsiviilisikut. Enim NSV Liidus, u 20 mln
    • Genotsiid juutide vastu – u 6 mln inimest.
    • Euroopa täis sõjapõgenikke, sõjavange.
    Materiaalsed kaotused
    • Euroopa riigid varemetes (NSVL, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa jt)
    • Ajalooliste ehitiste hävimine (kirikud, kloostrid, sillad jm), kunstiväärtuste röövimine.
    • Tööstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teedevõrgu jm purustamine
    • Suured sõjavõlad.



    • .DOCX Laadi alla originaalfail 43 lk · .docx · 36 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    12 klassi esimese kursuse ajalugu #1 12 klassi esimese kursuse ajalugu #2 12 klassi esimese kursuse ajalugu #3 12 klassi esimese kursuse ajalugu #4 12 klassi esimese kursuse ajalugu #5 12 klassi esimese kursuse ajalugu #6 12 klassi esimese kursuse ajalugu #7 12 klassi esimese kursuse ajalugu #8 12 klassi esimese kursuse ajalugu #9 12 klassi esimese kursuse ajalugu #10 12 klassi esimese kursuse ajalugu #11 12 klassi esimese kursuse ajalugu #12 12 klassi esimese kursuse ajalugu #13 12 klassi esimese kursuse ajalugu #14 12 klassi esimese kursuse ajalugu #15 12 klassi esimese kursuse ajalugu #16 12 klassi esimese kursuse ajalugu #17 12 klassi esimese kursuse ajalugu #18 12 klassi esimese kursuse ajalugu #19 12 klassi esimese kursuse ajalugu #20 12 klassi esimese kursuse ajalugu #21 12 klassi esimese kursuse ajalugu #22 12 klassi esimese kursuse ajalugu #23 12 klassi esimese kursuse ajalugu #24 12 klassi esimese kursuse ajalugu #25 12 klassi esimese kursuse ajalugu #26 12 klassi esimese kursuse ajalugu #27 12 klassi esimese kursuse ajalugu #28 12 klassi esimese kursuse ajalugu #29 12 klassi esimese kursuse ajalugu #30 12 klassi esimese kursuse ajalugu #31 12 klassi esimese kursuse ajalugu #32 12 klassi esimese kursuse ajalugu #33 12 klassi esimese kursuse ajalugu #34 12 klassi esimese kursuse ajalugu #35 12 klassi esimese kursuse ajalugu #36 12 klassi esimese kursuse ajalugu #37 12 klassi esimese kursuse ajalugu #38 12 klassi esimese kursuse ajalugu #39 12 klassi esimese kursuse ajalugu #40 12 klassi esimese kursuse ajalugu #41 12 klassi esimese kursuse ajalugu #42 12 klassi esimese kursuse ajalugu #43
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerdass Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Sõja põhjused
    1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast
    • Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad.
    • Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870 – 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
    • Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike.
    • Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu.
    • Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas.
    • Seega riikidel imperialistlikud huvid
    2. Suurriigid valmistusid sõjaks
    • Alaline sõjaväeteenistuskohustus – suurearvuline armee. Suurim Venemaal.
    • Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
    • Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid)
    • Lennuväe teke.
    • Raadioside
    • Raudteevõrk
    • Sõjaplaanid

    • 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu – vastastikune abi sõja korral
    • 1882
    • Itaalia liitus kaksikliiduga – tekkis kolmikliit.
    • Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi.
    I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Venemaa NSV Liit 1917-1939 Eesti 1917-1920 PP Eesti valitsemine iseseisvusajal PP EEsti kultuur I iseseisvusajal Euroopa diktatuurid kahe maailmasõja vahel PP II maailmasõda

    Sarnased õppematerjalid

    LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD
    26
    docx

    LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

    Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17

    Ajalugu
    Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
    41
    docx

    Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

    I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815) 1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele) 2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Sak

    12. klassi ajalugu
    Lähiaeg 1914-1945
    12
    doc

    Lähiaeg 1914-1945

    Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. 11. Teine maailmasõda 1939-1945 põhjused >poliitilised -endine vaen Saksamaa-Prantsusmaa vahel; väljakujunenud huvid ning riikidevahelised vastuolud; ebaõnnestunud Rahvasteliit >ideoloogilised- vastamisi natsism, demokraatia; hiljem kommunism vs natsism >majanduslikud- majanduskriis nõrgendas demokraatiat >üldine riikide rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega sõjale eelnevalt >1939. a pingelised läbirääkimised (Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL) >23. august 1939. a Molotovi-Ribbentropi pakt e Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping (sisaldas salaprotokolle) ,tagab endale kindla seljataguse osapooled >teljeriigid: >liitlasriigid: *Saksamma *Inglismaa

    Ajalugu
    Ajalooõpetuse eksam
    36
    odt

    Ajalooõpetuse eksam

    Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5

    Ajalugu
    Maailm 20-sajandi algul
    92
    docx

    Maailm 20. sajandi algul

    AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p

    Ajalugu
    11-klassi ajaloo konspekt
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: ​41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: ​Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus:​ a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses ● Majandus teenib valitsuste ideoloogilisi eesmärke (sõjatööstuse arendamine.) ÜHISKOND ● Valitsus jälgib elanike igapäevaelu. ● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. ● Riik kontrollib noorsooliikumisi. ● Vaba aja riiklik organiseerimine.

    Ajalugu
    Üldajalugu 20-sajandil
    12
    pdf

    Üldajalugu 20. sajandil

    Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannia kaotas oma koloniaalimpeeriumi. Enamik asumaadest astusid siiski Briti Rahvaste Ühendusse, seega Briti valitsus säilitas mingisuguse mõju kolooniates, mida teised emamaad ei saavutanud. Prantsusmaal mõisteti Esimese maailmasõja kangelane Teise maailmasõja ajal Vichy valitsuse juht Petain surma. Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi oli uus riigikord parlamentaarne vabariik. Uus põhiseadus aga ei võimaldanud poliitikal Prantsusmaal stabiliseeruda. Sellele aitas kaasa ka koloniaalimpeeriumi algav lagunemine ning keskvalitsuse püüd seda takistada.

    Ajalugu
    Väga põhjalik ajaloo konspekt
    46
    doc

    Väga põhjalik ajaloo konspekt

    laienemisele eesti suurimaks ettevõtteks -1880. A töötas selles juba 5000 töölist. Järsult kasvas masina ja metallitööstuse osakaal.(elektrimasina tehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ jne.) . Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus. Tööstuskeskuste eesotsas seisis suuruse poolest tallinn. 1900-1903 tabas venemaad majanduskriis. Sellele järgnes juba peagi suur tõus, mille soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. Esimese maailmasõja aastaiks kujunes eestist venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi.  Sotsiaalne kihistumine- külas süvenes sots. Kihistumine. Üksikute jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suutenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist. Mõisamoonakad, talusulased, teenijad ja kehvikud moodustasid üle 60% talurahvast. XX saj alguseks kujunes maapuudus teravaimaks

    Ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun