Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti.
• 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja
Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed? Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks. Sõja tagajärjel: Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem Henry IV astus katoliku usku, katolik usk kuulutati valitsevaks usuks protestantidel anti luba tegutseda, aga mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottidele antud õigused muutsid nad omaette riigist, neil oli oma esindaja
Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Katariina II oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna, kelle soontes polnud tilkagi vene verd. Ta oli valgustatud monarh. Pidas kirjavahetust filosoofidega.
Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Ta oli seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. 17.saj 1603-Inglismaast saab Suurbritannia ja võimule saab uus dünastia(Stuartid 1712) 1613-Venemaal saab võimule Romanovite dünastia. 1589-Prantsusmaal tulevad võimule Bourbonid. 1618-1648-30.aastane sõda, euroopas hakkavad domineerima Prantsusmaa ja Rootsi. 1642-1649-Inglise kodusõda, võimule saab parlament eesotsas Cromwelliga. 1660-Stuartite restauratsioon. 1689-Mõnus revolutsioon, parlamentarismi sünd. Õiguste akt, mis sätestas parlamendi õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata. 2) kuningas ei saa seadustele vetot panna. 3) maksud on ainult parlamendi pädevuses. 18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad:
19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen
võimuga monarh. Merkantilism- majandusteaduse suund, kus tuleb eksportida rohkem kui importida. Viigid- ehk liberaarid, usuline tolerantsus ja vastuseis kuninglikule omavolile. Toorid- ehk konservatiivid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist. Jakobiinid- äärmuslik poliitiline jõud, kes soovis revolutsiooonilist tegevst jätkta. Sankülotid- lihtrahvas, Prantsuse revolutsiooni ajal kõige suuremad vabariigi pooldajad. Viini kongress- Euroopa riikide suursaadikute konverents. Bourbonid- dünastia, mis valitses erinevaid piirkondi Euroopas. Prantsuse kuningadünastia. Industriaalühiskond- tööstusele tuginev ühiskond.
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi
Kloostrite tegevus lõpetati Ei lubatud lihtrahval piiblit lugeda Säilis missa ja kirikute rikkalikud sisustused Jumalateenistus inglise keeles. Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati
· III seisuse ebaõiglane olukord · Võeti vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon Tulemused: kuningavõim kukutati ja Prantsusmaast sai vabariik. Kuningas hukati. Põhjasõda Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid Hispaania pärilussõda Hispaania, Prantsusmaa vs Austria, Suurbritannia Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma.
· kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici kätte · Sõjas osalesid 3 Prantsusmaa mõjukat dünastiat · Valois võimulolev kuningadünastia · Guise õukonna mõjuvõim (katoliiklased) · Bourbonid kuningadünastia alates 1589 (hugenotid) Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel · Ettekäändeks Henri Bourboni abiellumine Margot de Valois'ga · Pariisis tapeti ligi 20 000 · Henri jäeti ellu, sest ütles kalvinismist lahti · KOLME HENRI SÕDA 1585-89 · Katoliiklaste juht Henri de Guise · Kuningas Henri III Valois
pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus KREEKA JUMALAD: 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal)
Montholon aga võis oma isanda vastu vimma pidada. Pealegi Napoleoni testamendi tingimuste kohaselt sai just de Montholon suurima osa tema varast – mis oli selleks ajaks tohutu, 2,2 miljoni frangi suurune summa. Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed. Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel: tõenäoliselt ei lahene see müsteerium kunagi. Napoleonil oli kaks naist Dzozefina Bogarne ja teine oli Maria-luiza Avstriskaia Napoleonil ja Dzosefina Bogarnega last ei olnud aga Maria-Luiza Avstriskajaga oli üks laps kelle nimi oli Napoleon II Bonapart allikad : http://www.annaabi.com/materjal-28851-napoleon-i http://et.wikipedia
3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini: Bourbonid protestandid Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused Henri Bourboni abielu kuninga õega Pärtliöö 1572 Kolme Henri sõda, sellest sõjast väljub Navarra Henri, kes kuulutatakse uueks kuningaks Henri IV. Võimu kehtestamine võtab aega üle 9 aasta, sest katoliiklased ei tunnista protestandist kuningat. Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja
Annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele Autoritaarne alistumist nõudev, võimutsev Autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik Barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia Blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vaheditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma Debatt väitlus Deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu Dekreet kõrgema riigivõimu määrus
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648)
UK'st traditsioon jätkus. Sileesia jäi siseasjadesse läksid Venemaale sai poliitline France I-Marie Preisimaale. Rootsi sai valdusi Venemaa sai P juhtroll. Theresia Pr.maa sai P-Saksamaal Euroopa võim Troonile tulid abikaasa(S-R enamuse Kanadast Hollandi riiki -saimaks riigiks. Bourbonid, keiser) Hisp. Sai Lousiana tunnistati tingimusel, et neid Austria kaotas P-Am. pol. kaardi rahvusvaheliselt 2 riiki ei liideta Sileesia muutumine Tekkis n. Sveits üheks. Prantsusmaale. Pr.maa sai Verduni Teaduse areng 17.-18. saj.
→ Poola vallutamine Rahvusvahelised suhted: Põhjasõda osapooled: Rootsi ← Taani, Poola, Venemaa põhjus: soovivad Rootsi alasid saada, tema mõjuvõimu nõrgestada tulemus: Venemaa võitis, saab Baltikumi ja Ingerimaa Hispaania pärilussõda Osapooled: Prantsusmaa, Hispaania ← Inglismaa, Holland, Saksa riigid, Portugal põhjus: oht, et Prantsusmaa ja Hispaania kroon ühendatakse tulemus: Hispaania troonile saab Bourbonid. Inglismaa ja Austria saavad maad juurde. Austria pärilussõda osapooled: Austria ← Preisimaa põhjus: Preisimaa ei taha keisriks naist tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Austria Hasburgidele jääb troon. Seitsmeaastane sõda osapooled: Preisimaa ← Austria, Venemaa, Rootsi Inglismaa ← Prantsusmaa põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast.
Viini kongress (1815 1853 peaaegu 40 aastat rahu) Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism. Domineerivad riigid: Austria Metternich, Preisimaa Hardenberg, Venemaa Aleksander I, Suurbritannia Castelreagh Prantsusmaa Talleyrand. Põhimõtted: I legitiimsus seaduslikkus, tuli taastada endised dünastiad (Bourbonid Pr, Hisp, It; Habsburgid? Saksa Liit; Bernadotle Rootsi). II julgeolek puhverriikide süsteem III tasakaal suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati, et poleks vaja kolooniate pärast sõdida. Rahvusvaheline olukord pärast Napoleoni sõdade ajajärku Viini kongress (1815-1853): Viini süsteemi põhimõtted Euroopa jagamine (territooriumid) Rahvusvaheline koostöö 1
koloonia PAmeerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare. Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud. Tõeline vaen katoliiklaste ja hugenottide vahel lõi lõkkele peale Itaalia sõdade (14941559) lõppu. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas ligi 30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel Bourbonid (hugenotid), Guise'id (katoliiklased), Valois'id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega. Ööl vastu 24. augustit 1572 aastal pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III
Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)-Puudutas suurt osa Euroopat, peamiselt Saksamaad
Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seadusandlikkuse põhimõte e taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim. Erandid: ei taastatud Saksa-Rooma Keisririiki; Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu. Konkr. Ümberkorraldused: võimule said Bourbonid, Habsburgid jt. Julgeoleku põhimõte e. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suure riigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel. Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks. Konkr. Ümberkorraldused: Belgia + Holland = Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. Tasakaalu põhimõte e. ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks.
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
ajal tuli tagasi ja sai välisministriks, oli ka Napoleoni välisminister kuni 1807 ning restauratsiooni ajal Louis XVIII välisminister) II 2. Süsteemi põhimõtted ja Euroopa uus poliitiline kaart Kongressi keskseks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa – restauratsioon, kusjuures lähtuti kolmest peamisest põhimõttest: II 2.1. Legitiimsuspõhimõte - valitsenud dünastiate võim tuli taastada (restitutsioon). Bourbonid restauratsioon Prantsusmaal, Hispaanias ja Napoli kuningriigis. Legitiimsusprintsiibi erandid: - Rootsi troonile jäeti Bernadotte’ide suguvõsa (Bernadotte oli endine Napoleoni marssal, kes oli valitud Rootsi kroonprintsiks ja osales N.-vastases sõjategevuses). - Saksamaa ümberkorraldamine: Saksamaal ei taastatud 1806.a. lõpetatud Saksa-Rooma keisririigi ca 300 riigikest, vaid loodi 39 riigist koosnev Saksa Liit Napoleoni-aegse Reini Liidu asemele. Saksa Liit
22) USA Iseseisvussõda algas aastal 1775 23) USA riigikorda nimetatakse presidentaalne vabariik 24)USA I president oli George Washington 25)Iseseisvusdeklaratsiooni autor T. Jefferson 26USA osariike valitsevad kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel Benjamin Franklin 1783 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus USA iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal Richelieu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- Merkandilism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani tuudorite dünastia 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse deism 37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau
21) 1773.a toimus „teejoomine“ - Boston 22) USA Iseseisvussõda algas aastal - 1775 23) USA riigikorda nimetatakse – presidentaalne vabariik 26USA osariike valitsevad - kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel – Benjamin Franklin 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus , II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi - iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 - Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia - bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal – Kardinal Richeliu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- merkantism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 – Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani - Tudorite 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil - ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse - ateism 37)Võimude lahususe idee autor – Montesquieu
aastal, mille tulemusel läksid Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu, samuti osa Soomes: Karjala maakitsus ning Viiburi linn. Hispaania pärilussõda 1701-1713 1701 suri Carlos II Habsburg, jätmata meessoost pärijat ja Louis XIV nõudis nüüd trooni oma pojapojale Philippe Bourbonile. Teised riigid kartsid Prantsusmaa liigset tugevnemist ja moodustasdid Inglismaa eestvedamiselt tema vastu koalitsiooni. Sõda lõppes Utrechti rahuga 1713. aastal, mis oli teine uusaja suur rahukonverents. Bourbonid said Hispaania troonile tingimusel, et Prantsusmaa ja Hispaania kroone ei ühendata. Gibraltar läks Inglismaale, Hispaania Madalmaad ja osa Itaalia valdusi läks Hispaania Habsburgidelt Saksa Habsburgidele. Prantsusmaa tugev allakäik sai ilmsiks. Pidevad sõjad olid nõrgendanud riiki nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Juhtroll läks nüüd pikaks ajaks Inglismaa kätte. Austria pärilussõda 1740-1748 1740 suri viimane otsene Habsburg, jätmata meessoost pärijat
sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol – seda kogu Euroopas. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse Bourbonid – ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik. 4 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898. 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti
Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5. mai õhtul 1821 aastal. Dr. Antommarchi sooritas lahkamise. Ta avastas, et Napoleonil puudusid ihukarvad ka see on tüüpiline arseenimürgistuse sümptom. Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed. Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel: tõenäoliselt ei lahene see müsteerium kunagi. Napoleoni impeerium 7 Euroopa aastal 1812 Selleks ajaks sõltus enamus euroopa riike otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Kokkuvõte
Esialgu saavutasid nad edu ning lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning kinnistati neile neli kindluslinna, kuulsaim La Rochelle. Et kindlustada protestantide mõju abiellus Navarra henri Bourbon kuninga õe Margueritega. Guise'ide palgatud mõrvar tappis Bourbone toetanud admirali. Kartes kättemaksu, otsustati, et pulmade puhul Priisi kogunenud hugenottidele tehakse lõpp peale. Perekonnad: Bourbonid, protestant (Navarra Henri, troonipärija õigustega> Henri IV), Valois'de dünastia (Henri III, kuningas ), Guise'id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn. kolme henri sõda Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta ema ning andis ennast Navarra Henri vägede kaitse alla. 1589
See tähendanuks Prantsusmaa liiga suurt ja ohtlikku tugevdamist, mille vältimiseks moodustub 1701. aastal Suur allianss: Suurbritannia, Holland, Austria, Preisimaa, Hannover, Portugal, keisririik ja Savoia on Prantsusmaa vastu ning Prantsusmaad toetab Baier. Sõja käigus 1704. aastal vallutavad inglased Gibraltari. 1711. aastal tekib võimalus, et ühinevad hoopiski Austria ja Hispaania, mistõttu otsitakse võimalusi sõja lõpetamiseks. 1713. aastal Utrechti rahuga sõda lõpetatakse. Bourbonid said küll Hispaania troonile, kuid tingimusega, et kahte riiki ei ühendata. LOUIS XV (1715-1774) Oli eelmise kuninga pojapojapoeg. Kuninga täiskasvanuks saamiseni valitses Louis XIV vennapoeg Orleansi hertsog Philippe, kes oli kuulus ,,aadamapidude" poolest. Üksikasjadesse seekord ei lasku. Vaatamata lõppenud sõdadele jätkub pillav elustiil regent Orleans`i Philippe ja hiljem Louis XV ajal. Riik on võlgades. Asutatakse esimene riiklik pank ja aktsiaseltsid
sõja ajal pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 17011714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna. Õnneks jäid üle-mere-valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia Prantsuse Bourbonid ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania Philip V, trooniti 1707 ja ühendati Kastiilia ja Aragon. Se tähendas ka paljude piirkondlike privileegide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania
pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701-1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna. Õnneks jäid üle-mere- valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia Prantsuse Bourbonid ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik, kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania Felipe V, trooniti 1707 ja ühendati Kastiilia ja Aragon. See tähendas ka paljude piirkondlike privileegide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama
· Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. · 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. 3. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) a) Kolme perekonna võimuvõitlus: · Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. · Õukonnas mõjukad Guise'd toetasid katoliiklasi. · Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. b) Kodusõdade algus: · Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. · Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi
parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd · Võimule sai Henry IV (ehk Henry Navarrast, Bourbon ja seega hugenott), kes võttis
Läbiviija Paavsti nimeks oli Gregorius, see oli kalendrireform. Paavst Gregoriuse ajal viidi läbi see reform ja tuli kasutusele praegune ajaarvamine. Eestis kehtestati Gregoriuse kalended 1918.a. Ususõjad Prantsusmaal Vabadusvõitlused Madalmaades Prantsusmaal toimus 1562 - 1598, kuid Madalmaades toimus 1566 - 1581. Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid(L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased); Olid Valois kuningadünastia vastu. 1562.a. - Vassy Veresaun. Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis. 1572.a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot. Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun. Pärtliööl tapeti üle 2000 hugenoti. L-Pr'is hakkas uus ülestõus ja lõid L-Pr'i uue riigi. Hugenottide konföderatsioon.
Viini kongressil osales 216 esindajat enamikest Euroopa riikidest, kõrvale jäi vaid Türgi. Viini kongress lõppes 1815.a. Peamised otsustajad Viini kongressil olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa(saksamaa osa). Kõrvale ei jäänud ka Prantsusmaa. Viini kongressi põhimõted:1)seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõte. See tähendab, et tuleb taastada kõik tünastiad Euroopas enne Prantsusmaa revolutsiooni. Enamikes taastatigi. Nt. Bourbonid(prantsusmaal) ei taastatud Rootsis. 2)julgeoleku põhimõte. Prantsusmaa ümbritseti puhvertsoonidega(kontroll). Väga eluliseks sai Saksamaa küsimus ja Viini kongressil moodustati Saksa Liit, kus ühendati Saksa väikeriigid. Viini kongressi nimetati ka tantsivaks kongressiks, sest osavõtjatele korraldati pidevalt pidusid ja balle. Viini kongressi juhtis ja otsustamist korraldas Austria välisminister Metternich, kes oli üsna vanameelsete vaadetega
beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe
beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi
beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi
Napoleon sai võimul olla vaid Sada päeva. See pani aluse viimasele konfliktile. Napoleon tegi viimse jõupingutuse Waterloo lahingus, kuid kaotas selle ja seetõttu ei võtnud Pariisi rahvas teda enam vastu. Napoleoni saadeti maapakku kaugele Saint Helena saarele, ning alustati monarhia taastamisega. Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. Kõik riisutud varad ja kunstiaarded lubati alles jätta. Teine Pariisi leping 1815. Tehti pärast Napoleoni 100 päeva. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega. Pandi esimeseks viieks aastaks Pr piirile okupatsiooniväed, mida prantslased ülal pidid pidama. Nüüd pidi Pr ka paljudest aladest loobuma. Sveitsist tehti puhverriik ja sellest sai neutraalne riik. Viini kongress
18. juuni 1815 Waterloo lahing. Napoleon kaotab. Teda ei võta pariisis enam rahvas vastu. Britid saadavad ta 17. okt 1815 St. Helena saarele. Napoleon pani aluse euroopa uuele korrale. Siiski ei saanud temast euroopa ühendajat. 8/4 POLIITILINE RAAMISTIK 1815-1848 Poliitilise kaardi joonistas paika pariisi rahukonverents. Enne seda: 30. mai 1814 Esimene Pariisi leping. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat. 20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas
Tänu raudteedele ja aurulaevadele tekivad tõeliselt suured majandusruumid. Tööstusrevolutsioonist poleks piisanud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik. Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond. Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda
sellest ei tulnud midagi välja. Tänu jesuiitide ordule siiski paavstivõim tugevnes ja nad muutusid uuesti autoriteetsemaks. Ususõjad Prantsusmaal Peale Itaalia sõdasid sureb Henry II Valois. Temast jäi maha ta naine Katarina de Medici ja tema kolm poega: Francois II, Charles IX ja Henry III. Prantsusmaal kujuneb 3 mõjukat seltskonda, kes kõik tahavad troonile saada: kininganna ja tema pojad, Guise´de perekond, kellele kuulusid maad Põhja-Prantsusmaal ja Bourbonid, kellele kuulusid maad Lõuna-Prantsusmaal. Kodusõda algab 1562. Aastal Vassy veresaunaga, kui hertsog de Guise ründas hugenottide jumalateenistust. Olukorda püüti lepitada pulmadega, kui paari pandi Katarina di Medici tütar Margo ja Bourbon´i Henry. Pulmadeks kogunes Pariisi silmapaistvaid hugenotte, kuid tegelikult oli see hoopis vandenõu. 1572. Aastal toimus Pariisis ja mujal Prantsusmaal rünnak hugenottide vastu, mille käigus hukati tuhandeid hugenotte
Sisepoliitikas seevastu suhtus kuningas riigi ühtsust lagundavasse reformatsiooni vaenulikult. 1551 anti ketserite jälitamine üle kuninglikele kohtutele. 1557. aasta Compiègne'i ediktiga ähvardati kõiki reformaatorlike õpetuste pooldajaid surmanuhtlusega. Cateau-Cambrésis' rahu (1559) lõpetas Itaalia sõjad. Ususõjad Prantsusmaal hakkasid aga alles nüüd õige hooga pihta, olles seotud kolme perekonna võimuvõitlusega. Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante, õukonnas mõjukad Guise'id katoliiklasi, troonil istuvad Valois'd aga püüdsid laveerida mõlema leeri vahel. Cateau-Cambrésis' rahupidustuste turniiril sai kuningas Henri II surmavalt haavata piik tabas teda otse silma. Troonile tuli nüüd 15-aastane François II [155960]. Regendiks sai noore kuninga ema Katariina di Medici, kes jagas võimu Guise'ide perekonnaga.
uusaja ,,maailmasõda"). Osapoolteks olid Prantsusmaa ja Baier ning Inglismaa, Holland, 22 Habsburgide keisririik & Austria, Preisimaa jne. Võidab Inglismaa, kaotab Prantsusmaa. Kui Louis XIV sureb, siis riik on praktiliselt pankrotis ja Prantsusmaa ei pea majandusraskustele vastu. Olukord lahenes nii, et kuigi Prantsusmaa sai endale Hispaania trooni ja Bourbonid olid mõlemas riigis troonil, keelati Prantsusmaa ja Hispaania ühinemine. 2) Suur Põhjasõda (1700-1721) Põhja- ja Ida-Euroopas. Põhjuseks oli see, et Suur-Rootsi maavaldusi himustasid endale naaberriigid: Venemaa (soovis pääsu Soomelahele ja Läänemerele), Taani ja Poola. Rootsi vastased sõlmisid liidu ja kui sõda lõpuks vallandus, siis Rootsi oli kaitsepositsioonil. Peeter I (1689-1725) soovis arendada Venemaast moodsa euroopaliku riigi
kõigijõududega katoliku kirikut. · Madalmaade vabadsusvõitlsud. Gööside (kerjuste) võitlus hispaanlaste vastu kestis 1556 1576 1581 Ühendatud Provintside Vabariik. Alguse sai Hollandi kuldajastu. · Anglikaani kiriku võit Inglismaal saabus Elisabeth I valitsusajal 1558 1603. Hugenottide sõjad Prantsusmaal · Kalvinistid ehk hugenotid oli põhiliselt Hispaania piiri lähedal Navarra kuningriigis Bourbonid · Pariisi kuningakojas olid võimul Valoid, õukonnas olid ka mõjukad katoliiklased Guis'id · 24. Aeugust 1572 pärtlitöö · 1598 Nantes'i edikt. Valitses usk on katoliku usk. Kolmekümneaastane sõda · 1618 -1648 sõda, mis puudutas suurt osa Euroopast. · Sõj aajend: tsehhid valisid endale kuninga, kes oli kalvinist. Keiser Ferdinand II saatis armee tsehhide vastu. 1620 algas karm karistusperiood.
Tulemused: · 1576. aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks. Hugenottide sõjad Põhjused: · Kalvinismi levik Prantsusmaal. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele. · Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus (Bourbonid, Guise'id, Valois'd). Tulemused: · Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindlusslinna. · Hugenottide juht Navarra Henri kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks. · 1593. aastal astus Henri IV katoliku usku. · 1598. aastal andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku uks kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal.
oli huvitatud kättemaksust 7 -aastase sõja kaotuse eest. 1778a Ameerika ja Prantsusmaa liidu sõpruse ja kaubanduslepingu B.Franklinii vahendusel, millega Prantsusma atunnustas juriidiliselt Ameerika iseseisuvst, sõlmiti väga soodsad kaubavahetuslepingud. Peetud esimeseks mingiks asjaks. Kui 1778 tulistasid GB alused Prantsusmaa aluseid, siis puhkes otsene sõda ka nende vahel.1779 konflikti astus Hispaania(Bourbonid) Prantsusmaa poolel. 1780 GB kuulutas sõja Hollandile, sest Holland ei nõustunud oma koloniaalkaubavahetust Ameerika kolooniatega katkestama, misjärel liitus Holland ka sõtta. See tähendas, et GB jäi üksi sõjas Ameerika, Prantsusma,a Hispaania ja Hollandi vastu. Hispaania sõdis ühelt poolt USA iseseisvuse nimel, kuid kui nad selle saavutasid, siis nad seda ei tunnistanud. Põhjus: Hispaanial oli endal kogu Ameerika koloniaalvaldusi täis. Samas polnud GB täiesti üksinda. USAs
VIII sugulane. Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati. Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) Kolme perekonna võimuvõitlus: Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. Õukonnas mõjukad Guise'd toetasid katoliiklasi. Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse.
annaabi.ee 
