Seega näeb Cagnon rahvuskonflikti põhjusena . 4 2 Macmillan Atlas of War & Peace: Bosnia Herzegovina: with special reports by correspondents of The New York Times. New York, 1996; lk. 3. mitte rahvusliku identiteedi säilitamise ja sõltumatuse püüdu, vaid konservatiivse eliidi võimulpüsimise soovi. (A. Kasesalu. Natsionalism ja rahvusvaheline konflikt Balkanil. Postimees 30. november 1995, lk. 10) Seevastu Noel Malcolm väidab, et Bosnia ajalugu näitab, et jättes kõrvale majanduslikud konfliktid maaomanike ja talupoegade vahel, on riigisisene "rahvuslik" vaenulikkus jõudnud etnilise vägivallani ainult Bosnia piiride tagant tulnud surveavalduste tulemusena. (N. Malcolm. Bosnia: a short history.) Helsingi Inimõiguste Komitee esindaja Bosnia-Hertsegoviinas, Amra Horo Salkic'i sõnul
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tag...
8 KRIISID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 2009-11-10 Kriiside põhilised pingekolded: · Suurriikide domineerimine Euroopas nt. Bismarcki kontinentaalpoliitika · Võitlus kolooniate pärast suurriikide vahel (põhiliselt Inglismaa ja Saksamaa/ Itaalia ja Prantsusmaa) Itaalial on Somaalia ja Liibüa. Kolooniate pärast toimuvad kõige strateegilisemad kokkupõrked. · Pinged Balkanil ehk Osmani impeeriumi pärandi jagamine. Põhiliselt Venemaa ja Austria Ungari. Kõige elavamad konfliktid on just seal. PINGED SUUURRIIKIDE VAHEL KOLOONIATE KÜSIMUSES Kujunevad kaks põhilist blokki : · Kolmik liit Kujuneb läbi kahe lepingu : o 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari sõlmivad Kaksikliidu. See on suunatud Venemaa vastu, Saksamaa lubas toetada Austria Ungarit võitluses ülemvõimu pärast Balkanil.
suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant Prantsusmaa (1893) - eesmärk vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti põrkasid Saksamaa ja Prantsusmaa huvid Aafrikas Venemaa (1893) - ei soovinud Saksamaa võimu Euroopas, peamine eesmärk oli
Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari huvid Kolmikliidus (Oli rahvuslikult killustatud): # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria- Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. Itaalia huvid Kolmikliidus: # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid. *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa huvid Antandis (oli võtmeriigiks): # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid. Venemaa huvid Antandis:
Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus
SÕDA Aeg 1853-1856 1870-1871 1877-1878 Sõdivad pooled Venemaa vs Türgi, Inglismaa, Prantsusmaa vs Preisimaa Türgi vs venemaa, Rumeenia, Prantsusmaa, Sardiinia Serbia, Tsernogooria Põhjused Ülemvõim Balkanil ja Mustal Prantsusmaa püüdis Venemaa ja Türgi võitlus merel takistada Saksamaa ülemvõimu pärast Balkanil ja ühendamist Mustal merel; balkani rahvaste vabaduspüüdlused Sündmused Lahingud maismaal ja merel
3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b. 1882 - + Itaalia Eesmärgid: Saksamaa · Uute kolooniate haaramine (st tegelikult konkurentsi Inglismaaga võimu pärast maailmas) · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõim Euroopas Austria-Ungari · Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas · Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa
3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b. 1882 - + Itaalia Eesmärgid: Saksamaa · Uute kolooniate haaramine (st tegelikult konkurentsi Inglismaaga võimu pärast maailmas) · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõim Euroopas Austria-Ungari · Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas · Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa
(keskriigid). Selline areng sundis teisi riike samuti koonduma. Inglismaa ja Prantsusmaa lahendasid tüliküsimuse Põhja-Aafrikas. Mõlemad riigid vastandusid Saksamaale (Prantsusmaal kättemaksuhimu; Inglismaa kartis merevõimu kaotamist). Samuti sõlmisid kokkulepe Inglismaa ja Venemaa. See võimaldas 1907. aastal luua vastuliidu Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel Antant (kolmik-kokkulepe). 20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma. Olukord Balkanil Alates 16. sajandist langes Balkani poolsaar Türgi impeeriumi võimu alla (türklaste). 19. sajandi algul hakkasid Balkani rahvad iseseisvuse eest võitlema (Balkani rahvaste vabadusvõitlus). Esimesena võitles end vabaks Kreeka (1830). Põhja Balkanil elas mitmeid slaavi päritolu rahvaid, kes jätkasid vabadusvõitlust. Tekkisid uued riigid Serbia, Montenegro (Tsernogooria), Bulgaaria. 1912. aastal moodustasid nad liidu ja ründasid koos
Eesmärgid: Eesmärgid: 1. Uute kolooniate saamine 1. Mõjuvõimu suurendamine 2. Saksamaa soovis kehtestada oma 2. Prantsusmaa soovis vähendada ülemvõimu Mandri-Euroopas ja Saksamaa mõjuvõimu Euroopas purustada Prantsusmaa ning saada tagasi Elsassi ja 3. Austria-Ungari soovis tugevdada Lotringit oma positsioone Balkanil ja soovis 3. Venemaa soovis purustada Türgi ja Saksamaa toetust sõja tekkimisel Austria-Ungari ning kehtestada 4. Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa võimu Balkanil (et viia ellu võimaliku rünnaku vastu kinnisidee vallata Konstantinoopolit 5. Liitu ei kuulunud Türgi ja Dardanelle) 4. Jaapan soovis üle võtta Saksamaa
Esimene Maailmasõda Sõja põhjused: Peamiseks põhjuseks olid vastuolud suurriikide vahel ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni ja selleks tuli hävitada Prantsusmaa, samas Balkanil olid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks.
riike *Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) *Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu *Ms-s ei õnnestunud lahendada ühtegi olulist probleemi, need püsisid ning viisid II ms-ni. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil *Jaapan liitus, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. Kolmikliit(1882): (Saksa, A-U, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. Eesmärgid: * Saksa tahtis endale kolooniaid ja Inglismaast tugevam olla *Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku *Eesmärk purustada Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide
1893 Venemaa-Prantsusmaa 1904 Pranstusmaa-Inglismaa 1907 Inglismaa-Venemaa II Kirjuta tabelisse, millised olid liitudesse astunud suurriikide eesmärgid! Kolmikliit Saksamaa Võim Euroopa mandril (Prantsusmaal) ning kolooniad, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Austria-Ungari Püsida koos ühtse riigina! Oli tugevdada positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia Itaalia soovis ennast eraldada Türgi küljest. Kaitsta end Prantsusmaa eest. Antant Prantsusmaa Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringif.
Lünktest I maailmasõda. 38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3
tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaa Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Austria Ungari Sõjajõud tuli koondada kahte ossa: Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia Tugevat armeed polnud, sõltus liitlastest. "Püssirohutünn" Balkanil Väikesest konfliktist võis puhkeda suur sõda. Sõjalised blokid (Antant, Kolmikliit) Kolmikliit sõlmiti 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 liitus Itaalia. Antant sõlmiti 1894 Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping. 1907 Inglismaa ja Venemaa leping. Peamised rindejooned Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates. Peamised rahulepingud (Compiegne, Versailles, Brest) Compiegne vaherahu 11
Näiliselt oli Euroopas saavutatud sõjaline tasakaal, mis pidi tagama rahu, samal ajal käis võidurelvastumine, algas sõjapropaganda. Kolmikliidu riikide eesmärgid: Saksamaa- purustada Prantsusmaa ja kehtestada Saksa võim Euroopas. Ehitada võimas laevastik, mile abil laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Haarata uusi koloonaid. Austria- Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia- 1) Kaitsta end võimaliku Prantsusmaa rünnaku vastu.2) Haarata endale Türgi valdused Tripolitaania ja Kürenaika, realiseerus 1911. aastal. Antandi riikide eesmärgid: Prantsusmaa- Saada tagasi Elsass- Lotring. Vähendada sakslaste mõjuvõimu Euroopas. Haarata uusi kolooniad.
Prantsusmaa Antandis # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid. Venemaa Antandis: # Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle # Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil lnglismaa huvid Antandis:# Maha suruda Saksamaa soov jagada ümber senised kolooniavaldused # Koostööpartner Jaapan huvitus Saksamaa kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias. 19/20 saj USA maailmapoliitika: # Varasematel aegadel isolatsioonipoliitika # 19-20 saj tegeleti Lõuna-Ameerikaga, et lõpetada eurooplaste mõju. # 1898 Ameerika-Hispaania sõda. Hispaania loovutas Puerto Rico, Filipiinid, Guami, Kuuba. # Ladina-Ameerikas teostati nn ,,kahuripaatide diplomaatiat",
28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7. Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) 8. Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid. 9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11
sajandi algul jõudis rahvluslik eraldumisprotsess lõpule Soomes, Tsehhis Ja Batlimaades: Seepõhjustas Habsburgide monarhia lagunemise , rahvuslike ääremaade eraldumise Vene keisririigist ning suurendas ka sõjaohtu Euroopas. Imperialism ja maailmarahvad. 20.sajandi algul jagunes peaaegu kogu maailm Euroopa suurriikide koloniaalvaldusteks ja mõjusfäärideks. Türgi impeerium. Türgi säilitas riikliku iseseisvuse, kuid oli sisemiselt ja välimiselt nõrk. Kujunes Türgi vastane liikumine Balkanil, Süürias ja Mesopotaamias. 1908.toimus nn Noor Türgi Revolutsioon. 1909.loobus sultan troonist ja kehtestati põhiseadus 1912-1913 lüüa saamine Balkani sõdades kaotati peaaegu kõik valdused Balkanil. 1912.kaotati viimane valdus - Liibüa. Impeeriumi säilitamiseks otsiti abi Saksamaalt. Iraan Edutud moderniseerimiskatsed 1905-1911 ebaõnnestunud revolutsioonikatsed, monarhia säilis välisriikide abiga. 1907 Inglise-Vene lepinguga sattus Iraan nende maade ülemvõimu alla. India
välja venemaa mobilisatsiooni. saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa alla. Inglismaa pidas koostööd prantsusmaaga, seega inglismaa ja saksamaa olid üksteise vastu 12. Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid? Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia Antant- Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa 13. Milles seisnes Balkani küsimus? Kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid? Austria- Ungari tahtis ülemvõimu Balkanil, nende suurimaks vastaseks oli Serbia, kus pärast riigipööret tulid võimule venemeelsed, seega toetas Venemaa Serbiat. Venemaa tahtis ise kontrollida Balkanit. Venemaa püüdis luua ka Balkanil liitu, mis Austria- Ungari vastu pöörata 14. Mis oli sinu arvates 20. saj. olulisem saavutus teadusevallas? Põhjenda Geneetika rajamine- on aidanud kaasa paljude haiguste rajamiseks 15. Mis oli sinu arvates 20. saj. algusele kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas. Põhjenda
o Mandri-Euroopa eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. · Austria-Ungari o oli rahvuslikult killustatud o 1878 iseseisvunud Serbia püüdis luua A-U koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest suurt slaavi riiki. o Serbia seljataga seisis Venemaa. Sõjas Venemaaga vajas Saksamaa toetust. o Tugevdada positsiooni Balkanil, suruda maha Serbia domineerimiskatsed ja saada · Itaalia o Liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest o 20s algul hakkasid aga suhted Pr ja Vm-ga paranema. o Halvenesid suhted aga Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid · Kolmikliidule hakkas aga lähenema Türgi, kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks.
a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kokku ka AUSTRIA-UNGARI rahvuslikult killustatud, ohustasid Serbia Aafrikas püüded luua Balkanil suur slaavi riik, eesmärk tugevdada oma VENEMAA tahtis vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle positsioone Balkanil (purustada Türgi, A-U kehtestaks võimu Balkanil) ITAALIA liitus algselt, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku INGLISMAA takistada Saksamaad rünnaku eest (20.saj algul suhted paranesid, tugevnes vana vaen USA tõusta oma maailmajao suurvõimuks
arengus esikohal Inglismaa, kuid 20. saj. algul hakkasid talle järle jõudma USA ja Saksamaa. Majanduse ebaühtlane reng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Sõjalised blokid KOLMIKLIIT- Saksamaa (1879), Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882), Türgi ja Bulgaaria (1915) Eesmärgid: Saksamaa: *soovis uusi kolooniaid haarata, *Prantsusmaa purustamine, et kehtestada ülemvõim Euroopas, *teiste riikide kolooniate ümber jagamine Austri-Ungari:*tugevdada oma positsiooni Balkanil, *saada Saksamaa toetust, *olulist rolli eetndas Serbia, kes püüdis luua Suurslaavi riiki, toetus Venemaale Itaalia: * eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania, *saada kaitset Prantsusmaa eest Türgi: *lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu ANTANT: Prantsusmaa (1893), Venemaa (1893), Inglismaa (1904), Jaapan (1914), Rumeenia (1916), USA (1917) Eesmärgid:
vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le
novembril 23.Kus kirjutati alla vaherahule?(1p) Versailles 24.Mis olid I Maailmasõja tulemused?(4p) 1)Olid suured inimkaotused 2)Suured impeeriumid lagunesid 3)Tekkis juurde palju uusi riike 4)USA muutus maailmas juhtrigiks 5)Suured majanduslikud purustused 25.Milliste riikide vahel olid enne Maailmasõda kõige teravamad vastuolud?(2p) Austria-Ungari ja Serbia ning Saksamaa ja Prantusmaa 26.Milles need vastuolud seisnesid?(2p) Austria-Ungari ja Serbia pidasid võitlust ülemvõimu eest Balkanil Saksamaa ja Prantsusmaal oli küsimus Elsassi ja Lotringu omamise pärast 27.Kuidas mõjustasid I Maailmasõja sündmused olukorda Eestis?(5p) 1) 2) 3) 4) 5) 28.Mis vastuolud valitsesid Austria-Ungari ja Venemaa vahel enne I maailmasõda? Venemaa toetas Serbiat, kes tahtis luua suurt slaavi riiki kuid Austria-Ungari ahtis samuti saada võimu Balkanil 29.Too välja 5 Versailles'i rahulepingu punkti.(5p) 1)Saksamaa Kaotas 1/8 oma territooriumist 2)Saksamaa kaotas Elsassi ja Lotringu
Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari: *tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia: *kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest Prantsusmaa: *vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas *Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa: *soov purustada Türgi *purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa: *takistada kolooniavalguste ümberjagamist ja Saksamaa muutmist maailmavõimuks. 5.l Maailmasõja põhjused, ajend, toimumisaeg ja sõdivate poolte taotlused, tähtsamad sündmused(lünktekst) *Suurbritannia *teisel pool Saksamaa
Princip saadi peale atendaati kätte ning, kuna sel ajal oli ta alaealine, sai ta surmanuhtluse asemel 20 aastat vangistust. Austria-Ungari sai peale atendaati maruvihaseks ning nõudis sõja kuulutamist Serbiale. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Kuna Serbia selja taga oli ka Venemaa, oli vaja Austria- Ungaril toetust Saksamaalt. 23. juulil, 25 päeva peale atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48-tunnilise tähtajaga noodi, mille punktides nõuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja õõnestustegevuse lõpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Sellele oli vastu Venemaa, kes lubas Serbiat
Inglismaa ei soovinud saksamaa tugevnemist ja Jaapan soovis Saksamaa koloniaal-valdus Aasias. (kõik Saksamaa vastu). 1882 Kolmikliit – Austria-Ungari, Saksamaa, esialgu ka Itaalia. (Sõda algab 1914, viimati oli sada aastat varem viimane suurem sõda: Napoleoni sõda) Selle eesmärgid: Saksamaa vajas juurde kolooniaid, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada oma postsioone Balkanil. Itaalia soovis kaitset võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6
Liberalism ja rahvuslik vabadusliikumine. 1) Saksa üliõpilased nõudsid Saksamaal valitseva tagurluse kadumist, vabadust ja Saksamaa ühendamist. 2) Saksamaa liberaalse liikumise probleemid: 1. Küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 3) Kreeka kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu ehk oli Türgi võimu all. Euroopa riigid toetasid Kreekat, sest nad tahtsid Türgi mõju Balkanil nõrgendada. 4) Kodanlus polnud rahul valitseva korraga, sest kodanlus tahtis poliitilist võimu aadliga jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud. Austria paljurahvuselises impeeriumis ei olnud küsimus ühtse riigi loomises nagu Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias
Krimmi sõda (1853-1856) oli kaheksas Venemaa ja Türgi vaheline sõda. Venemaa purustas Türgi (valitses Nikolai I), arvates ekslikult, et teised riigid ei sekku. Türgi oli euroopa nn haige mees, mis nõrgenes. Suurriigid lootsid Türgi aladest endale kasu lõigata. Prantsusmaa, Austria ja Inglismaa ei soovinud Venemaa kasvu Balkanil ja Musta mere äärsetel aladel. Prantsusmaa vaevles sisekriisis ja Prantsusmaa tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist
konkurents Inglismaaga maailmas võimu pärast, vajasid laevastikku ja seepärast võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust. Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ja kehtsetada võim Euroopa mandril. Austria-Ungari- Saksamaa toetus oli neile eluliselt oluline, oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohtustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbiat abistas Venemaa, eesmärgiks oli tugevdada oma positsioone Balkanil ja Saksamaa toetus juhuks kui tekib sõda Venemaaga. Itaalia- kolmikliidu nõrgim lüli, kes oli sinna juhuslikult sattunud, sõlmis lepingu Saksamaa ja Austria-Ungariga ainult selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, suhted õnneksid paranesid.Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest Liibüa. Samal ajal tugevnes Itaalia vana vaen Austira-ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, paranesid suhted
eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul kui need sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga; Itaalia oli nõrgim lüli; Itaalia oli liitunud kolmikliiduga selleks et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest; Antant ja selle eesmärgid Prantsusmaa, soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit; Samuti ka
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt.
a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. d) 1907. a kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias (Sõprusleping). 9. Millised olid Kolmikliidu eesmärgid? Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia eesmärk oli eraldada Türgi küljest Kürenaika ja Tripolitaania ning rajada sinna oma koloonia. Algul oli Itaalia liitunud Austria- Ungariga selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, kuid hiljem nende suhted paranesid. 10. Millised olid Antandi eesmärgid?
toetasid, aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide tegelik eesmärk oli oma territooriumi laiendamine. Sõda käis korraga mitmel rindel. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Läänerindel algaski see Saksa vägede sissetungida Prantsusmaa territooriumile, oodatud kiiret läbimurret, aga ei toimunud ja algas positsioonisõda. Idarindel sõdisid Saksamaa, ja Austria-Ungari Venemaaga. Sõjategevus käis ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias. Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele ka relvad. Relvadeks olid näiteks: õhulaev, vintpüssid, lennuvägi. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid, sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid
Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid,
Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse. 4) suurriikide soov kindlustada oma positsioone maailmas. 5) saksamaa eriline agressiivsus, kes soovis leida kohta endale ,,kohta päikese all" 3. Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid? Too vähemalt kolm sisult erinevat näidet, selgita neid: 1) naised läksid tööle ja hakkasid pükse kandma. 2) Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad 3) 4
I maailmasõda. 1914-1989a. 1. Millised olid suurriikide liidud? 2.Sõja põhjused? Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgendamisest maailmas. 3. Sõja ajendiks sai? 28juuni 1914. Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas ...
Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3
SAKSAMAA eest 1870-1871 Prantsuse- ülemvõimuga Marokos ja sai Saksa sõjas. vastutasuks osa Kongost. Prantsusmaa kardab kahe PRANTSUSMAA-AUSTRIA Prantsusmaa pole huvitatud saksakeelse riigi (Saksamaa ja UNGARI Austria-Ungari riigipiiride Austria-Ungari)ühinemist ja näeb laiendemisest Balkanil selles ohtu oma suveräänsusele. INGLISMAA- Inglismaa oli huvitatud Inglismaale tegi muret saksamaa SAKSAMAA Saksamaa mõju kiire tugevnemine ja konkurents vähendamisest Euroopas. koloniaalvalduste pärast Aafrikas Itaalia püüdis laiendada oma alasid Türgi Põhja-Aafrika
(Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused,
a)Enim ilmnes Inglise-Saksa vastasseis liidrikohast maailmas b)Lahendamata vastuolud Prantsuse-Saksa suhetes sundisid otsima liitlasi KOLMKIKLIIT 1882-1915 Saksamaa Austria-Ungari Itaalia ANTANT 1907 Prantsusmaa Inglismaa Venemaa 2.Kolmikliidu eesmärgid a)Saksamaa: · Saada suureks maailmariigiks (kolooniad)- ,,Drangnach Grosse". · Selle nimel võimsa sõjalaevastiku . · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas b)Austria-Ungari: · Tugevdada oma positsioone Balkanil · Maha suruda Serbia domineerimispüüded c)Itaalia: · Lootis liitlaste kaitsele Prantsusmaa rünnaku korral · Suhete halvenemisel seniste liitlastega paranesid suhted Prantsusmaa ja Venemaaga- 1915 astus Kolmikliidust välja · 1911 vallutas Türgilt Liibüa d)Türgi: · Lootis Saksa ja Austria-Ungari toetust Venemaa ja Itaalia vastu 3.Antandi eesmärk a)Prantsusmaa: · Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass-Lotring · Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas b)Venemaa:
-Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, laiendada poliitikat, laevastikku ning tahtis purustada Prantsusmaa, samuti oli Saksamaal ka võimuvõitlus Inglismaaga -Itaalia tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 6. Mis olid Antandi riikide Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa eesmärgid I maailmasõjas? -Prantsusmaa tahtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning tagasi võtta Lotringi ja Elassi alad -Venemaa tahtis purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada enda võim Balkanil, samuti taheti saada Konstantinoopoli ning Dardanelle alad Venemaa haldusesse -Inglismaa ei andnud küll lubadust, et ta kedagi sõjas aitab, aga kuna ta oli Saksamaa võimu vastu, siis asus ta Antandi poolele Saksamaa vastu 7. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda seleta, mis toimus Balkani poolsaarel enne I MS! Balkani poolsaarel olid pingelised olukorrad, kuna võimu tahtsid kaks erinevat riiki. Austria-Ungari
Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. Esimene Balkani sõda (1912-1913.a.): · Sõja ajend- Itaalia-Türgi 1911.a. sõda, mis näitas Türgi nõrkust. · Balkani riigid tahtsid seda ära kasutada, haaramaks enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid. · Venemaa toetas Balkani riike: tahtis suurendada oma mõju Balkanil ja kasutada Balkani riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. · 1912.a. puhkes sõjategevus Türgi vastu. · Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro. · Türgi sai ruttu lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. Teine Balkani sõda (1913.a.):
2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914
SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti
Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike- Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
