Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma sõjavihkamist suure irooniaga edasi linnatemaatilistes piltides Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel oma kaasajas on ,,noa jõhkrus" valitsenud kaost. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini ,,Bauhaus" optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Kunstikool
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s
saj. teisel poolel, eriti levis see viimastel kahekümnendatel. Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne.
Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno omapära ja kordumatus, süvendatud pilk inimelu ning olemise ja mitteolemise probleemidele, mis andis mõjurikkaid, omas ajas ainulaadseid luuleelamusi. Lastelaulud moodustavad E. Enno loomingu päikesepaistelise poole, kuid midagi luuletaja olemuslikust igatsustundest ja sellega seotud
Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid 2)Graaliromaanid 3)romaanid Tristanist ja Isoldest 4)Romaanid Aleksander Suure seiklustest. Renessanssiks nim. Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetus, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde.Humanism- See on õpetlane, kes süvenes antiikkultuuri ja tutvustas seda oma kaasajas. 2) Inimese ja inimlikkuse kaitsja.Arvu sümboolika dante ,,jumalikus" komöödias?-Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. Teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Igas osas on 33 laulu, kirjutatud kolmikvärssides. Koos sissejuhatava lauluga on kokku 100 laulu mis on 10-ne ruut. Värvid ja isikud ,,jumala... ,, ?- Vergilius-Dante lemmikluuletaja, kes kehtestab maist tarkust. Beatrice- oli Dante muusa, sümboliseerib usku ja armastust
ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM mis sündis Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium.
Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (1776-1857) ja William Turneri (1775-1851). Tihedamalt kui mujal oli romantism Prantsusmaal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse".Seda maali iseloomustab rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (1798-1863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" .1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure
maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Prantsusmaa Romantikud Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Eugene Delacroix "Chiose Veresaun" Eugene Delacroix "Vabadus Viib Rahva Barrikaadidele" Eugene Delacroix "Alzeeria Naised" Eugene Delacroix Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (17981863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" sai endale pilkenimeks "maalikunsti veresaun" siin ilmnes selgesti vaen, mida ametliku kunsti pooldajad tundsid iga uudsema mõtte vastu
rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Kallela ema" iseseisvat riiki Sai alguse kunstnike ja haritlaste pettumuse tõttu oma Kogu Euroopas, kaasajas. Sooviti reaalsuse eest põgeneda. Toetuti Odilon Redon Sümbolism alguse sai ,,Ronk" fantaasiale. Tähtsad olid kordumatu üksikisiku Edvard Munch 19.sajandi lõpp Prantsusmaalt ja ,,Karje"
, teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid
objekti selle kõige ilmekamast küljest, *"Lõhkus" tsentraalperspektiivi, *Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, *Süzee teisejärguline, *Pilt visuaalne objekt. Sümbolism 19.-20. saj vahetuse kunst oli väga mitmekesine, selle põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt
Giovanni Pierluigi da Palestrina (~1525-1594) Tema stiil kujunes juba ta elu ajal klassikaliseks, hiljem sai sellest puhta polüfoonia akadeemiline eeskuju. Kõrgemates muusikakooolides kirjutatakse siiani kompositsiooniharjutusi tema stiili eeskujul. Palestrina muusika on väga selgekõlalise kolmkõla- harmooniaga, rahulik, äärmiselt tasakaalustatud (võrreldakse Rafaeli maalidega), mõjub kaasajas väga konservatiivsena. Palestrinat tuntakse eelkõige tema missade põhjal. Peaaegu kogu Palestrina muusika on vaimulik- säilinud 104 missat, üle 400 moteti. K: Palestrina Paavst Marcelluse missa - vähese tekstiga (K: Kyrie) osad polüfoonilised, püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina
maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (17911824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati.
Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni.
Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati.
elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (1798- 1863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" sai endale pilkenimeks "maalikunsti veresaun" - siin ilmnes
maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (17911824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati.
akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Kunsti hakati pidama ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 4. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus,
Sümbolism ja juugend 19. ja 20. sajandi vahetus Sümbolism Pettumine kaasajas teaduse ja tehnika arengu pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Jagunemine: a) sümbolism b) juugend Sümbolistid põlgasid realismi ja impressionismi. Nende maalitavad teemad olid mitmetähenduslikud rõhutasid elu müsteeriumit. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid (sünd, surm, armastus, erootika, üksindus, elu ringkäik, loodus). Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste
, teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat;
1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine).
Mingis mõttes ,,avastati" alles 100 aastat hiljem alles 20. sajandil hakati teda määratlema kui realisti. Ta ise ei olnud puhas romantik, klassitsismi mõjudega, enda arvates viljeles teistmoodi käsitletavat romantismi, sest tema tegelaste liikumapanev jõud on kirg. Eluajal teda eriti ei tuntud, ta ütles ,,Kui mind praegu ei loeta, siis tähtis on see, et loetaks 20. sajandil". Teda eristab romantikutest konkreetne seos oma ajastuga ja tegevus toimub enamasti tema kaasajas (romantikud eelistasid minevikku). Püüab taustana sisse tuua ajaloolise tõe, mis käsitleb sündmusi, konflikte. Tema enda motoks on ,,Tõtt, karmi tõtt" (pärit ,,Punasest ja mustast"). Sündis Grenoble'is (Lääne-Alpides), isa oli advokaat ja rojalist. Emapoolsed olid Napoleoni pooldajad. Kuna isaga ei olnud väga head suhted, ei tekkinud ka temapoolse suguvõsaga eriti lähedased sidemed. Tal oli päris hea pea matemaatika osas, saadeti pärast kohaliku kooli
repertuaaris. Selgemad jooned saab romantism pärast Waterlood. ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" osutus elus võimatuks ja romantism kajastab seda võimatust. Romantilises teoses ei saavutata ideaali, selle poole püüeldakse. Elatakse kujutluses, minevikus, unistustes. Ainult mitte maa peal, sest tegelikkus on karjuvas vastuolus soovide ja ideaalidega. · TUNDED Romantism on tunnetekultuse aeg muusikas. Pettumine revolutsioonis ja pettumine kaasajas suunas loovinimest tegelema enda sisemaailmaga. Kui eelmise ajastu kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks. · TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika, müstika, muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse.
Sümbolistid maalisid kõige erinevamalt , aga neid ühendas temaatika. Teemad olid igavikulised(sünd, surm, üksindus, erootika, elu ringkäik). Kunst ei pidanud olema tegelikkuse peegeldus vaid müsteerium. Euroopas temaatikad eri paigus kohati erinevad, nt. Inglismaal ja Prantsusmaal isiksusekesksed ja ajatud tõlgendused, Saksamaal rahvaajaloo ja rassi hinge väljatoomine, Põhja-Euroopas rahvusromantism. See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas. Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. ,,Karje" ,,Elutants". Soome Gallen-Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd ,,Kullervo needmine". Simberg ,,Haavatud ingel", ,,Surma aed". Venemaa :rühmitus Mir Iskusstva, ühendas nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Juugend Erinevates
II tund: Romantism (samal ajal kui klassitsism) Tekivad paralleelsed aga üksteise vastased Klassitsism oli lihtne & reeglitega ära määratletud Romantsimis oli kõik Mitte reeglistatud ja kõik kunstnikud ei kordunud. Romantism ühendab inimesi kellel on ühene mõtlemislaad . Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants'' Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab. Romantikud on pettunud kaasajas. Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära. Igatsetakse taga keskaega. Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. töödes) (fantasia, tunded & teatud salapära , instinktid, isikupära, originaalne eneseväljendus) Need kes väljuvad raamidest on põlatud & need on romantikud. Nad väljuvad raamidest. Romantisidel käib kaasas pohheemsus - (see on see kes rõhutab oma isikupära;
elukeskkonnas; hüljati klassitsismi reeglid; reaalne ühendati ideaalsega, näiteks üks tegelane ideaalne; Diderot Montesquieu 3) sentimentalism märgib valgustusideede kokkuvarisemise algust; üleskutse: eemale tsivilisatsioonist looduse rüppe; klammerduti tundeellu; Rousseau(pr) Richardson(ingl) Tähtsaim kirjanik J.Swift ROMANTISM (19.saj) 19.saj esimene pool rahulolematus olemasolevaga, pettumine kaasajas, maailmavalu, kogu maailma ebaõiglus ebamääraste ideaalide loomine paratamatu lõhe tegelikkuse ja ideaalide vahel taandumine kaasajast tundmuste, jõuliste elamuste, fantaasia eriline rõhutamine (eksootika, salapära); kangelased on kirglikud, uhked, ümbritsevaga vastuolus melanhoolia (arusaamatu kurbus) rahvuslikkus, pöördumine oma rahva ajaloo ja rahvaluule poole vabaduseülistus
kauaks ... igavesti." ,,Jevgeni Onegini" puhul on tegemist teosega, mis kuulub Vene kirjandusklassikasse. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena.
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium
hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks. Viinivalsi-operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss (poeg) 1825-1899) operetid "Nahkhiir", operett "Viini veri" K: valss "Viini veri". 20
Etendus pidi inimesi juhatama tõe poole, harima ja valgustama. MAAILMAKIRJANDUS Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi võib pidada romantismi põhivoolu kõige vahetumateks kujundajateks. Üks romantismi eredamaid luuletajaid oli George Byron , kelle kogu elu ja looming oli jäägitu andumus vabaduse ideaalile..Byron viis inglise lüürika kõrgusteni, milleni see polnud küündinud Shakespeare´i-ajastust saadik. Euroopa romantismi haripunkti oli 19.sajandi
Romantiline luule Romantiline vaimuliikumine algas XVIII sajandi lõpul ja kestis kuni XIX sajandi alguseni. Romantilise luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati XX sajandi alguses, poeedid William Blake (1757-1827) ja Friedrich Hölderlin (1770-1843). Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" (William Wordsworth, Samuel Coleridge ja Robert Southey) ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi võib pidada romantismi põhivoolu kõige vahetumateks kujundajateks. Üks romantismi eredamaid luuletajaid oli George Gordon Byron (1788-1824), kelle kogu elu ja looming oli jäägitu andumus vabaduse ideaalile. Samasuguseks geeniuseks olid Percy Bysshe Shelley (1792-1822) ja John Keats (1795-1821)
1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Uusromantism, sümbolism Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus kõik see andis maad uusromantilisele kunstile. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, mis kujutas elu kui müsteeriumit. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Iseloomulik oli süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid,
kaob silmist kauaks ... igavesti. Jevgeni Onegini puhul on tegemist teosega, mis kuulub Vene kirjandusklassikasse. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb Jevgeni Onegini intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena Natuke mõnest tegelasest: Filipjevna-njanja, vana Olga-blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm Tatjana= Tanja-kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik
kõrkus ja järeleandmatu iseeloom. Eestis klassitsistlik tü hoone, mõisahoone sakus, riisiperes. Romantism 19 saj II pool Stiili tekkel põhjused, vastuseis klassikalistele reeglitele, mõjutasid kunstnikke sünmused maailmapoliitikas. Hakati kunstiteoste süzeesid võtma kirjandusest, huvi tunti ka keskaja ja eksootiliste maade vastu, maastiku ja ajaloomaali vastu. Iseloomulik heledad toonid, mahlaka rohelusega maastikud, vabad ja hoogsad pintslitõmbed, merepildid. Kunstnike pettumused kaasajas, Teosed rahutud, ärevus, pingeline meeleolu on vastuolus klassitsismile omase vaoshoitusega. Delacroix teosed on rahutud, maalilised, täis tugevaid tundeid, suurteos Vabadus viib rahva barrikaadidele, romantiline hoog ja traagika. Impressionistid on tema värvikasutusest eeskuju võtnud. Skulptuuris ei loodud palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid, Rudei Marseljees Pariisi tähe võidukaarel õhkab geniaalsust. Realism 19 saj keskel
Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib voole ja stiile; samas ei pruugi kronoloogiliselt võib ka teemade kaupa, ainult naiskirjanikke vms · Kirjanduskriitika tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Abiteadused: bibliograafia, tekstoloogia e tekstikriitikam lähiteadused filosoofia, esteetika, keeleteadus jne 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugemise ajaloost saab rääkida al uusajast. Alates trükipressi leiutamisest hakkab lugeja tähtsus tõusma. Ei eksisteeri õiget lugemist, kuna ilukirjanduse keel on väga mitmetähenduslik
Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Ibsen Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Sündis Norra väikelinnas. Isa vaesus, pidid kolima veel väiksemasse linna. 22-aastaselt läks Oslosse. Hakkas tegelema kirjandusliku loominguga. 23-aastaselt asus Bergenisse, kus temast sai ühe teatri kunstiline juht. Käis Taanis ja Saksamaal teatritööga tutvumas. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi. · Näidend draama "Helgolandi sõdalased". Püüdis vaatajaid varjatud kujul mõjutada, eesmärk panna neid mõtlema. Ibsen ei leidnud tunnustust, tema patriotism jäi võõraks. Vabatahtlikult lahkus Norrast 27 aastaks. Elas Itaalias ja Saksamaal. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel. Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme.
Raamatusarjad Loodus – kõige olulisem kirjastus 30. aastatel, andis välja mitmeid alasarju, näiteks: ''Looduse kuldraamat'' – 7 sarja, igas 13 raamatut ''Rõõmus raamat'' – lastele kohandatud jutud, nt ''Kalevipoeg'' ''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik
minevikujäänukiga, peab olema tekkinud uus funktsioon. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginalt Radcliffe-Browne. Esile on tõstetud sotsiaalse grupi vajadused, mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist. Psühhoanalüüs
Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni.
Maaliti oma mõtteid, anti edasi oma muljed, ei kopeeritud loodust. Inglise romantikud eelistasid akvarelltehnikat. Prantslased kasutasid hiiglaslikke lõuendeid. Kunstnikud võtsid eeskujuks keskaja renessanssi või barokikunsti, samas aga kasutati ka klassitsistlikku stiili. Romantism ühendas temaatika keskaeg, kauged maad, fantastika, ülevad maastikud kuuvalgel, meri ja kunstniku kordumatu isikupära rõhutamine. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust kaasajas. Valitsesid unistavad ja luulelised meelelaadid. Maaliti maastikumaale ja ka ajaloomaale(lahingustseenid). Tunti huvi rahvaluule ja kunsti vastu. Vastandati ilusat ja inetut, head ja halba. J. M. William Turner tähtsamaid inglise romantikuid(1775-1851). Temeraire viimne teekond Suurepärane meremaalija. Merepildid mõjuvad võimsate romantiliste lavastustena. Algust/lõppu raske määratleda. Vihm, aur, kiirus Maastik Francisco Goya(1746-1828)
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil.
teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. 18. Raudsepa Fenomen? 19. ,,Mikumärdi" lähivaatlus 1929 lavaklassika südamlik komöödia. Taasavastatud eesti küla teatrile, näidates üllatavalt head maaelu ja maatüüpide tundmist. Lugu kulgeb selle aja kaasajas ja on läbi tikitud viidetega päevapoliitilistele seikadele. Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise jne. peamisteks väärtusteks on säravalt koomilised tegelastüübid ning teravameelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab sellest arenema et peremees Jaak Jooram ei taha midagi kuulda uuest popside seadusest ja nende õigusest maalapile. Ta ei tunnista enese üle ei jumala ega riigi võimu.
4. Intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon; - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; - Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus-teaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda.
õiguse ja kohustuse probleemid üldinimlikus eetilises kontekstis.Strindbergil pereprobleemid, meeste ja naiste vahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. Ibsen Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel. Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. "Peer Gynt" (1867) Peer Gynt käsitleb inimese elu mõtet, tema kohustusi teiste inimeste vastu. Näidendis kasutab Ibsen norra rahvapärimusi trollide kohta, kuid siin omandavad muistendkujundid sümboli tähenduse. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest
Schiller ja Lessing. VII. Realistlik psühholoogiline olustikudraama – 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus. Püütakse edasi anda inimese mõttemaailma. Esindajad on Tšehhov, Ibsen ja Strindberg. Sotsialistliku realismi draama – 20. sajand. Venemaal esindavad Gorki ja Majakovski. Ülistab riigikorda, veidi naiivne. Gorki ja Majakovski suudavad luua paar püsivat väärtust. Gorki „Põhjas“ – lugu vaeste öömajast, kellel kunagi on olnud hea elu, kuid nad on vaesunud. Mõjub ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid.
Sajandivahetusel levisid erinevad stiilid, mis olid tihedalt läbi põimunud omavahel ja mille vahel vahet teha on väga raske. Ideoloogias levis sümbolism (kirjandus ja kunst). Sümbolistid maalisid väga erinevalt, aga neid ühendas temaatika, suured eksistentsiaalsed teemad. Surm, sünd, elu igikestvus, looduse ringkäik, erootika. Sümbolismiga kattus osaliselt rahvusromantism. Uus romantismi kandepinnaseks oli uus ideoloogia, mis religioossus, pettumine kaasajas, paralleelselt sellega, et osad uskusid tehnikaimesid, kes väitsid, et teadus ja tehnika ei lahenda kõiki inimeste probleeme. Ühiskonna areng ei ole teinud inimesi põrmugi õnnelikumaks. Levisid rahvuslikud ideed, need olid eelkõige piirkondades, kus rahvas alles hakkas ärkama (soome, eesti, norra, saksamaa, itaalia) Sinna alla läheb ka juugent, mida siis juugentina tuntakse saksa kultuuri kontekstiga maades, art nouveou prantsuse kultuuri
ühendid. Mõnikord on raske aru saada mida noored mõtlevad. Loomulikult rikastavad ka võõrsõnad igat keelt aga ma pean ka tähtsaks osata hinnata ja väärtustada oma emakeelt Okri kirjutab asjadest, mis näivad tõelised, kuigi nad seda pole. Talle meeldib asju kirjeldada, kuigi tema kirjeldus liigub vähehaaval eemale meie maailmast, aga samas tundub nii reaalsena. Tema jaoks on oluline asjade kirjeldamine loomulikus ajas. Kirjanduse uurimise otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel. Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest. Keelteoskus
................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus avaldus? Haritlaste, kirjanike, kunstnike jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks: - Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbiolistid? Peamised teemad: sünd, elu, surm, erootika, armastus, üksindus 5. Mis oli sümbiolistide tähtsam, teoste sisu või vorm?
annaabi.ee 
