KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse.
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase
Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli Valge Maja ekslikul seisukohal, et Castro
KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history
riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun
· Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktaktuuri. · Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. · USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. · Nii Nõukogude Liit, kui USA kartsid tuumasõda, mispärast peale mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NL oma raketid Kuubalt ära viima. · USA omakorda nõustus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. · Kuuba kriis lahenes rahumeelselt.
16. oktoobril 1962 tegi USA luurelennuk Kuuba kohal lennates fotod, millelt võis näha, kuidas Nõukogude armee mundris sõdurid kiirustades ja suure saladuskatte all tuumalõhkepeadega varustatud keskmaarakette paigaldavad. Tolleaegne USA riigipea Kennedy oli hoiatanud, et kui Moskva peaks Kuuba saarele tooma ründeiseloomuga relvi, siis “võib see endaga kaasa tuua väga ohtlikke tagajärgi” ja samuti oli NSV Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov korduvalt lubanud, et Kreml Kuubale ründerelvastust ei tarni. Aga kuna sellel 16. oktoobri hommikul tuli välja Hruštšov vale, siis nüüd oligi käes „ohtlike tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku kinnituse, siis polnud ameeriklased mitte ainult ärevuses, vaid ka pettunud. Nõukogude Liidu esindajad olid ju korduvalt väitnud, et Kuubale mingit ründerelvastust ei paigaldata. 17. oktoobril 1962, kui kriis suurriikide suhetes oli juba käes, ütles tookord
Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada
1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Algas pingelõdvendus. 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA.
maailmapoliitikas hakkas vähenema. *NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956. aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3.uba kriis: 1959 toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri. Peamiselt toodet suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLil paigutada kuubale raketid, millega oleks vajadusel saadus pommitada USA tähtsaid rajoone. 1962 toodi raketid Kuubale ja selle peale kuulutas USA välja riigi suhtes majandusblokaadi. Suhted USA ja NSVL vahel teravnesid. NSVL lubas kogu Kuuba suhkru ära osta, et toetada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva surve 1962 kohtusid 2e suurriigi liidrid. Kennedy & Hrustsov leppisid edaspidise suhtes kokku. 1) NSVL viib oma raketid
oktoobril Kariibi kriis võimule Fidel Castro, kukutades USA- edutult kukutada Fidel Castro 1962, mil USA president John meelse diktaatori Batista. Kuubal algasid valitsust Kuubal. Hrustsov asus F. Kennedy ja ÜRO peasekretär Kuubale paigaldama maa-maa- sotsialistlikud reformid, mis teravdasid tüüpi rakette, mis võinuks U Thant jõudsid Hrustsoviga Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud tuumalöögiga hävitada suurema osa nii avalikule kui ka salajasele
Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt
C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad. NSVL andis järele, tunnustas kontrolljoont ja Hruštšov teates, et likviteeritakse RB
(1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist
ega saanud India-Hiina konflikti sekkuda. (1) Kriisi käik 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et NLi sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. John F. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, mida hiljem hakati nimetama EX-COMM-iks. Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel koosolekul välja kolm võimalikku lahendust kriisile: · diplomaatiline; · Kuuba blokaad ja luure; · sõjaline löök Kuubale. 17. oktoober. Hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku kohaselt, kõik vabad hetked pühendas aga kriisile ja EX-COMM koosolekutele. Sama päeva õhtul, pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama ükskõik millist punkti Ameerika pinnal. 18. oktoober. Kennedy kohtus NLi välisministri Andrei Gromõkoga (kohtumine oli enne kriisi algust kokku lepitud)
aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid
· Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega, pidi olema sõjavalmidus. Lõpuks Hrustsov tunnistab seda piiri.
Che Guevara vägede poolt (Maffo, Contramastre KeskOriente, Santa Clara jt.) . * 1.jaanuaril 1959. aastal õnnestus Castro väel, peale pikaajalist sõda, diktaator Batista kukutada ja tema asemel astus ametisse Castro. Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist ning blokeeris 24. oktoobril Nõukogude laevade pääsu Kuubale. * USAs * USAs viidi
Saksamaa lõhenes lõplikult. Korea sõda (1950-1953) Osalevad riigid: NSVL, USA, Hiina Probleem: Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis Osalevad riigid: NSVL, Kuuba, USA Probleem: Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV tõi Kuubale tuumaraketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSVL vahel tekkis tüli; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; Tulemus: NSV lubas oma väed ning raketid Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Vietnami sõda (1959-1973) Osalevad riigid: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Probleem: USA presidendile anti luba väed viia Vietnami. Tõukeks sai
sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Võidurelvastumine tõstis esile ka erinevad kriisid. Näiteks Kuuba kriis, mis toimus1962 aastal. Kuubal oli relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kogu maailm elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Külma sõja puhkemise peamiseks põhjuseks oligi kahe suurriigi vaheline võmuvõitlus, mis tõi omakorda kaasa kriise ning võidurelvastumise.
Eelkõige oli selle ohu algallikad külm sõda ja selles kulmineerunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhted. 1962. aasta oktoobris jõutigi nii kaugele, et maailm seisis tuumasõja lävel. Kuuba kriis1 oli kahe suurriigi välispoliitiline kokkupõrge, mis aga mõjutas kogu maailma julgeolekut ning millega tuli väga delikaatselt tegeleda. USA tundis end esimest korda külmas sõjas ohustatuna ning Nõukogude Liit oli samal ajal rakettide paigutamisega Kuubale saanud välispoliitiliselt hea positsiooni, mille najal sai teistes küsimustes Ühendriike pitsitada. Oli selge, et olukorrale reageerima peab kõigepealt USA, kus presidendiks oli tollal John F. Kennedy. Kennedyl oli Kuubaga seoses juba kurb kogemus olemas, kui 1961. aasta aprillis Sigade lahe dessant ebaõnnestus, millega loodeti kukutada Kuuba liider Fidel Castro. Antud töö üritab analüüsida põgusalt USA külma sõja diplomaatiat ja tuumarelvade tähtsust sellele
%2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kriisid-ja s%25C3%25B5jad-p%25C3%25A4rast- Teist-maailmas%25C3%25B5da.pptx&ei=MgK0VODnMdH7apu- gugH&usg=AFQjCNHbgcYwkVKoLpQt821diDNVD7DGEA&bvm=bv.83339334,d.d2s 7 Liiduga ning 1962 lepiti omavahel kokku, et Kuuba pinnale paigutatakse Nõukogude Liidu raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA-st. USA sai sellest teada läbi luurelendude(joonis 5), kui nähti, et NSV Liit on viinud Kuubale oma pommilennukid ning tuumapommid. Sellel ajal oli USA presdiendiks John F. Kennedy(joonis. 6), kes asus koheselt tegutsema ning 22. oktoobril 1962 kuulutas välja, mereblokaadi Kuubale ning samuti ka üldise blokeeringu. Seda põhjusel, et taheti takistada NSV Liidu ligipääsu Kuubale, et NSVL ei saaks sinna viia lisavägesid ja veelgi ohustada USA-d. Samuti palus J.F.Kennedy, et NSVL viiks raketid Kuuba pinnalt ära. Kriis algas juba sellest, etNSVL oli otsustanud oma raketid viia
Ja riiki hakkas juhtima Fidel Castro. Võimust loobus eelmine aasta. Kommunist. Kommunistlik revolutsioon oli igas maailma jaos. Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et kukutada Castro. 1962 suhted kuuba ja USA vahel teravnevad. USA on valmis sõjaliselt sekkuma. Juulis 1962 teeb USA luure kindlaks, et NSVL on viinud Kuubasse keskmaa rakette. 14. okt 1962 avastatakse, et pommitus(?) lennukid on Kuubale toodud. 22. okt 1962 kui USA president Kennedy teatab, et maailm seisab III MS lävel ja USA on valmis sekkuma Kuuba asjadesse, samal päeval seatakse Kuubale karantiin, USA piirab laevadega Kuuba ümber, et ei saaks sõjatehnikat tuua. Algavad läbirääkimised Hrustsovi ja Kennedy vahel. Kriis laheneb kompromissiga, mõlemad teevad järeleandmisi. NSVL viib oma relvastuse minema. USa nõustub Castro reziimiga. 20. nov 1962 lõpetatakse karantiin Kuubas. Alles 2001
valdusesse. Egiptuse kriis- Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis- Kuubal toimus relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Moskvas kirjutati alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. Võidurelvastumine:
aasta augustis lääneliitlastele kuuluva Berliini ja Saksa DV-le kuuluva Berliini vahele. Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis, sest: Paremal oleval mehel Kennedy nägu( pealejäämine Kuuba kriisis, välisp saaavutus), mõlemad mehed istuvad tuumapommide otsas(kriis sai alguse sellest, et NSVL tõi raketid Kuubale ja tõenäoline oli tuumasõja puhkemine), Karikatuurilt näha, et Kennedy on võitmas ja on valmis esimesena oma raketi õhku laskma, kui vastane ei tagane(USA jäi peale oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5. NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA leppis, et Kuuba kommunistlik ja ei ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla.
enam kaua ning inimesed soovisid lahti saada eraldatusest. Berliini kriis on järjekordne tõestus sellele, et Külm sõda on maailmasõda, kuna NSVL kasutas väga jõhkraid meetmeid, et kehtestada enda võimu ning hakata demokraatiale vastu. Neljandaks tõestuseks, et Külm sõda oli maailmasõda võib pidada Kuuba kriisi. Nimelt 1962. aastal otsustas Nõukogude Liit paigutada keskmise lennukaugusega tuumaraketi Kuubale. Teatavasti on Kuuba Ameerika mandril. 1959. aastal oli Kuuba astunud sotsialismi leeri ning Nõukogude Liidul oli õigus Kuubale minna. USA reageeris sellele kohe ning USA president J.Kennedy esitas NL juhile Hrutsovile ultimaatumi rakettide väljaviimiseks, või muidu viib USA oma väed Türgis Nõukogude Liidu piirile. Nõukogude Liit pidi sellega leppima ning alates Kuuba kriisist toimus mõningane pingelõdvendus. USA
Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. 3. Iseloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas? ● Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. 1953 suri Stalin. ● Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa
Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima USA tunnustas Kuuba puutumatust, kriis lahenes rahumeelselt Soovis pakkuda üle 65-aastastele inimestele meditsiinilist kindlustust ning abi Pooldas mustanahalisi Toetas majanduslikult Lõuna-Vietnami Atentaat 22.november 1963 Dallases Kennedy suri 46-aastaselt olles inimeste poolt väga hinnatud
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: Fidel Castro saarele
toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese
Riik vaene ja 18milj. ja SLVs 50milj. el.)1964 USA viis Kennedy (hipid, muusika ja pidevad kodusõjad. suurtes maj-raskustes, 2) 10 a. põgenes SDVst ära otsusel väed Põhj-V. vastu, üliõpilasliikumine) toodeti suhkrut ja tubakat. u. 1 milj. sakslast. NSVL jasõda venis pikale. Kartes Usa sekkumist, SDV juhtkond otsustasid 1972- president Nixon lubas Castro NSVLil püstitada Berliini müür, et otsustas läbi viia Kuubale raketid tuua, takistada põgenemist. "vietnamiseerimise" tõi millega oleks saanud USA USA väed Vietnamist ära. linnarajoone pommitada. Kodusõda aga jätkus. 1962-toodi raketid Kuubale Aug. 1961 ehitati Vietnamiseerimine sõda Kevad, 1968 Praha 1979 viis NSVL väed ja selle peale kuulutas USA sõdurite poolt müür valmis. läks vietnam
Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nukogude tuuma- lhkepeaga keskmaaraket , mille lennuulatus oli kuni USA keskosani . Arenes literav rahvusvaheline sjalis-poliitilne kriis . Kuid sel juhul suu- deti juda kompromisini . NSVL viis oma raketid ra ja sai kinnituse USA presidendilt ,et USA ei rnda kuubat . Klm sda kestis (1995-1990) , Vidurelvastumine toimus (1950-1980)
FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte.
NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Kuuba kriis • Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.
Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam kommunistide kätte Tagajärg: Vietnami naaberriigid Kambodža ja Laos kommunistide mõju alla. Miks Ameeriklased kaotasid? USA-l puudusid puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist, Põhja-Vietnamil on suur arvuline ülekaal. 5. Kuuba raketikriis, 1962. aasta sügisel NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. Eesmärgiks vabastada Kuuba Ameerika eeskoste alt. Seda peetakse Külma sõja kõige ohtlikumaks, sest sellega kaasnes oht, et asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas Kuubale, sest Ameerika türki. 22. oktoobril kuulutas USA välja Kariibimereblokaadi, et takistada NSV
Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist.
seda kui agressiivsuse märgina ning pommitavad neid. Inimestele ei meeldinud Kennedy käitumine kuna see oleks lükanud käima võimaliku 3. Maailmasõja. Õnneks siiski seda ei juhtunud ning USA leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. 1962 Hruštšov ja Kennedy teevad käesurumist ning nad istuvad aatompommidel . Venemaa hirmutas Kuubale panna aatompommid ja Ameerika kartis seda väga, kuna nad on Kuubale väga lähedal. Ameerika tegi diili, et kui Venemaa ületab piiri siis Ameerika pommitab neid. See karikatuur näitab, kui lähedal me olime 3. Maailmasõjale. Me olime lähedal Ameerika hävitamisele kuid õnneks nii ei läinud. 1964 Vietnami sõda osutus suurimaks läbikukkumiseks USAle. Lõuna- Vietnamis algas 1957.a partisanisõda, mida toetas Vietnami valitsus, Moskva kui ka Peking
sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik)
Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.
lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid. Korea sõda: 1950-1953, sõdisid Põhja-Korea, keda toetas NSVL ja Lõuna-Korea, keda toetas USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL Marshalli plaan(aeg, sisu)?
Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov, paigutas tuumar kuubale) ja USA (J.Kennedy, tuumar türgis) vahel. Tul: lõpetati kompromissiga. Tsehhoslovakkia kriis (Praha kevad, 1968) põh: rahulolematus riigi juhtidega, Novotryga. Sünd: Novotry (NSVL-i meelne) kukutati, loodi uus juhtkond (juht: A.Dubcek muudatus: inimnöoline sotsialism), NSVL-ile ei meeldinud tema muudatused. Tul: A.D kukutati. Uus (nsvl-i meelne): G.Husak. Tagajärg: Breznevi doktriin sätestab- kui üritatakse muuta korda, on see rünnak ja nsvl peab sekkuma.
46 ja Lõunatorni 9.03. Kokku sai 11. septembri terroriaktis surma 2753 inimest. Ameerika Ühendriigid kuulutasid välja terrorismivastase sõja ja tungisid Afganistani, et kukutada Taliban, kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Iisraeli endine peaminister Ehud Barak rääkis 11. septembril 2001 BBC stuudios Londonis maailmale, kes on rünnakute taga ja nõudis esimesena “terrorismivastast sõda” USA juhtimisel. Ameeriklased rajasid jaanuaris 2002 Guantanamo Bay vangilaagri Kuubale, et hoida seal terroriste ja väga ohtlikke inimesi. Ma arvan, et selle kinnipanek lõpetas lõplikult selle konflikti. Minu arvates väga hea dokumentaalfilm terrorismirünnaku kohta on „Fahrenheit 911“ (https://www.youtube.com/watch?v=zBWisZBoJpE) --- Üheksakümnendatel aastatel oli tsiviilohvrite arv konfliktides ligikaudu 80%, aga 20 sajandil on see arv vaid 15-20%. Sajandivahetusel on see arv õnneks tunduvalt väiksemaks muutnud.
· tantsitakse nii soolo - kui ka paaristantsuna. · Saateansambli kõige iseloomulikumad pillid on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika löökpillid, kuid võivad esineda ka kitarr, trompet ja klaver. PASA DOBLE · Paso doble on emotsionaalselt pingeline tants, mis kujunes välja Kuubal. 3/4 taktimõõduga tants kujutab härjavõitlust () HABANEERA · Habaneera on 4/4 taktimõõdus mõõdukas tempos tants, mis tekkis Kuubale ümbersuunatud Hispaania meremeeste kaasaatoodud laulude ja tantsude põhjal. · Nimetus tuleneb Kuuba pealinnast Havannast. 19. sajandi lõpul jõudis Kuuba habaneera tagasi Hispaaniasse, saavutades suure populaarsuse Euroopas. · Rütmi poolest sarnaneb Habaneera tangoga.
Läände ning soovis sümbol, mis näitas, et maailm on Lääne propaganda kahepooluseline. kandumist Idasse. Kuub 1962 USA (president NSV Liit paigutas 1) USA tunnustas Fidel Castro Kennedy) vs NSVL Kuubale maamaa võimu Kuubal, sõlmimata selle a kriis (Hrustsov) ja tüüpi riigiga mingisuguseid leppeid; Kuuba (Castro) keskmaaraketid 2) NSV Liit viis oma raketid ning ohustas Kuubalt ära; USA tõi oma raketid sellega USAd ära Türgist;
purustamine. nõrgenemine. ÜRO, NSVL ja USA sõjategevust tauniv otsus. Kuuba NSV Liidu ja USA vahel Kriis vaibus 28. raketikriis valitsenud pingeline oktoobril, kui NSV 1962 sügis vastasseis, mille põhjustas Liit nõustus NSV Liidu raketibaase tuumarakettide Kuubale paigu likvideerima ja tamine. 22. oktoobril tuumarelvi Kuubalt kuulutas USA ära viima. välja mereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale. Vietnami USA sekkus Vietnami USAs sõjavastane sõda kodusõtta Lõuna poolel. protestiliikumine.
Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.
Berliini 1961 100 000 idasakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida kriis keset Berliini müüri, mis takistas liikumist idaja lääne poolte vahel. sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole. Kuuba e. 1962 NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu... NSVL viis raketid ära. USA jättis Kuuba kommunistlikuks ja viis oma raketid Türgist Kariibi kriis ära. Moskva ja Washingtoni vahel seati sisse otseühendus(teletaip). Vietnami 196473 Usa sekkus Vietnami sõtta, et takistada kommunismi levikut KaguAasias. USA ei 1976
levikule. Berliini kriis Millal? 1961 Põhjused? NSVL lasi ehitada Berliini müüri, mis tekitas raudse eesriide lääne-Berliiniga, et inimesed ei saaks põgeneda ida-Berliinist lääne-Berliini. Osalejad? NSVL USA Tulemused? Berliini kriisi järel lõppes vaba läbikäimine Saksa DV ja Saksa LV vahel. Kuuba kriis Millal? 1962 Põhjused? 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro - kukutades USA-meelse diktaatori Batista. Suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. Osalejad? NSVL USA VLO Tulemused? Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks.
Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid. Korea sõda: 1950-1953, sõdisid Põhja-Korea, keda toetas NSVL ja Lõuna-Korea, keda toetas USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. 12.Iseloomusta heaolu ühiskonda? · Pidevalt suurenevad sissetulekud · sotsiaalse turvalisuse kasv
Makartism- kommunismi- ja juudivastane poliitika (McCarthy algatatud) KUUBA KRIIS e KARIIBI KRIIS 1962 Usa & NL, Kuuba Saksamaa lõhestumine relvade paigutamine - 1949 Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) Ing, Usa, Pr- demokraatlik NL paigutas raketid Kuubale USA tulistamiseks - 1949 Saksamaa Demokraatlik vabariik- NSVL- kommunistlik USA lubas, et ei ründa * 4 okupatsiooni tsooni: Ing, Usa, Pr, NSV jõuti kompromissini 1990 ühinesid TSEHHO-SLOVAKKIA KRIIS 1968 Prahas
annaabi.ee 
