TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 d...
· 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud
sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?-
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende
a linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 1346. aastal sai Tallinn laokohaõiguse, mis tähendas, et Tallinnast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Seega koondus tallinlaste kätte oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Tallinna kui keskaegse hansalinna õitseajaks oli 15. sajand. Liikudes sajandeid edasi, näeme endiselt, et Tallinn oskab oma asukohta ära kasutada. Praegugi käib kaubandus põhiliselt läbi Tallinna, eesotsas Tallinna Sadama, aga lisaks tavapärasele on juurde tulnud ka uusi valdkondi, nimetamisväärseimad neist - alkohol ja naised - ühtaegu turismiatraktsioon ja tööstusharu! Kes käinud Tallinna sadamas lahkuvaid- saabuvaid laevu vaatamas, teab, et siit viiakse kaasa viinakohvreid, mille suurus paneb
Balthasari meelest pisut halvasti. Tänavate kitsus tundus talle ses lahtises linnas päris mõttetu olevat. Ometi tõusis Rootsi kungriigi ja Soome hertsogkonna au ta silmis tänu kirikule taas väga tunduvalt. Kirik oli küll tornilt madalam ja kujult kohmakam kui Oleviste, aga mõõtudelt ja kaalukusemuljelt lõi see viimase isegi pisut üle." Niisiis ei ole jätnud Jaan Kross võimalust kasutamata viidata Tallinna, väljakujunenud hansalinna uhkusele mahajäänumate ja metsikumate põhjapoolsete naabritega võrreldes. See oli aeg, kui Tallinnas liikus veel raha. Õnneks on seda raha aga pärastpoole nii vähe olnud, et Russowi-aegsed majad on enamasti alles ja tänapäevalgi võib iga rahakas kodanik endale keskaegse korteri osta. Järgnevalt Jaan Krossi abiga mõni detail Russowi-aegsest Tallinnast. Linnamüüri ääres linnakodanike juurviljaaiad. Müüri sees olevatest omaaegetest
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
Just Sakala ja tema keskus Viljandi oli peamiseks takistuseks Eesti alade vallutamisel. Pärast Viljandi langemist sakslaste võimu alla alustati linnuse kivikindluseks ümberehitamist. Sellest sai üks Baltimaade võimsaim kindlustus-kompleks, mille ümber hakkas kasvama ka kaupmeeste ja käsitööliste asula. 1283. aastal sai Viljandi linnaõigused. Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee suunaga Tartu poole. Viljandit kui hansalinna mainitakse hansadokumentides juba 1346. aastal. Linna rahulik areng kestis 1481. aastani, mil Viljandi alla ilmusid Ivan III väed. Venelastel õnnestus linn põlema süüdata ja seejärel ka vallutada, kuid linnus osutus nende jaoks liiga tugevaks. Uued katsumused said linnale osaks seoses Liivi sõja algusega 1558. aastal. Viljandi alad läksid Vene võimu alla, veidi hiljem (1582) Poola võimu alla. Lühike Liivi sõja järgne hingetõmbeaeg
Linna väärtus seisneb milleski muus. Vana Tallinn on harukordselt terviklikult säilunud keskaegne hansalinn. Muutumatuna on püsinud tänavate ja kinnistute võrgustik, sisehoovid ning hooned oma keskaegsetes vormides ja detailides, suures osas on säilunud tornidega linnamüür. Kergesti võib kujutleda mõttelist teekonda bürgerielamust mööda treppi alla tänavale, piki kitsaid looklevaid tänavaid kirikusse, gildimajja, turuplatsile, läbi linnavärava alla sadamasse. Nii avaneb hansalinna funktsionaalne mõttelaad ja esteetika, me suudame tajuda vanalinna keeruka põiminguna pikas aja- ja kultuuriloos. Kultuuride ja muinsuspärandi mitmekesisus on terve inimkonna vaimse rikkuse allikaks. Kaitstes vana Tallinna hoiame ja kirgastame kogu inimkonna ühist mälu. Hästihoitud ja omapärane vanalinn meelitab nii oma rahvast kui välismaalasi siia elama, meelt lahutama ja sisseoste tegema. Tallinna
Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita:
Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas.
nimetatud altar ka säilisid (teatavasti sai dominiiklaste kirik 1524. aasta septembris Tallinnas toimunud pildirüüste ajal üsna rängalt kannatada). Hilisem käekäik 1561. aastal alistus Tallinn Rootsi kuningale Erik XIV-le ning linnast sai Rootsi kuningriigi, pärast kapituleerumist Vene vägedele Põhjasõja ajal 1710 aga Vene tsaaririigi provintsilinn. Kuigi kohalik elukorraldus koos linna rae ja korporatsioonidega üldjoontes säilis, polnud Tallinna iseseisvus enam võrreldav keskaegse hansalinna omaga. Ka oli muutunud sõjapidamise tehnika ning teisenenud relvastus. Lähivõitluses enese ja oma vennaskonna au kaitsmisel ei olnud enam niisugust sõjalist tähtsust nagu varem. Uutes oludes suurenes Mustpeade vennaskonna tähtsus seltskondliku organisatsioonina. Innukalt korraldati pidusid ja kontserte ning koguti kunsti. 18.-19. sajandil võeti Mustpeade majas kui interjöörilt ja kommetelt elitaarses paigas sageli vastu Tallinna saabunud kõrgeid külalisi. 1887
Arvo Pärt - maailmakuulus helilooja. http://orthodox.weebly.com/tuntud-otildeigeusklikud.html 3.1Aleksander Nevski katedraal Novgorodi vürst Aleksander Nevskile pühendatud õigeusu kirik ehitati ajal, mil Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. 1900. aastal valminud Nevski kuppelkiriku ehitamine Toompea lossi endise iluaia kohale tekitas juba selle ehitusaastatel oma ebasobiva asukoha tõttu üldsuse hulgas pahameelt. Leiti, et kuldkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga, liiatigi riigikogu hoone vastas. Kiriku lammutamisplaanidest siiski loobuti. Tänapäeval on kirik heas korras ja meelitab igal aastal Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 6 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör
kuulus tema hiilgeajal koguni 100 linna. Linnad asusid enamasti sadama lähedal ning olid kaitstud linnamüüriga. Vähimagi ohu korral mindi müüride varju peitu ning linnamüürist väljaspool olevad majad põletati maha, et vaenlane ei saaks neid oma huvides ära kasutada. Hansalinnades olid kitsad tänavad ja kokkusurutud majad, sest ruumi oli vähe. Väljakud olid väikesed ning neil tegutses palju kaupmehi ja käsitöölisi. Hansalinna kõige esinduslikum hoone oli reeglina raekoda. Hansalinnad pidid üksteis rahaliselt ja muidu toetama.Läbi Hansalinnade liikus palju kaupa. Idast läände veeti vilja, tõrva, karusnahku, köisi, vaha ja muud metsamaterjali. Läänest itta liikusid aga luksuskaubad nagu veinid, ehted, kallid kangad ja ka relvad. Kaupmehed annetasid palju kirikutele. Mõisted: Hansa Liit kaubalinnade ühendus gild kaupmeeste ühendus 12. ELU KESKAEGSES LINNAS Keskaegset linna valitses raad
mustemates ja külmemates toonides. Genti altaril sulavad kaugses olevad esemed helesinisesse udusse. Kunst Eestis 16. sajandil 1.Madalmaades õppis üks kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke Michel Sittow. 2. Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessans-stiilis fassaad. Fassaadil on rohkesti kasutatud raiddekoori -lõvi ja sokumaski, Kristust, ,,Õiglust" ja ,,Rahu" kujutavad reljeefid, turniiril võitlevate mustpeade kujutised, mitme hansalinna vapitahvlid ning Poola-Rootsi kuningapaari skulptuurpead. Ümarkaarse portaali kohal on vennaskonna vapitahvel ning kahel pool varasema etiku juurde kuulunud etikukivid. Mitu korda esineb portaali piirkonnas kivisse raiutuna Püha Mauritiuse- vennaskonna mustanahalise kaitsepühaku pea. Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist. Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei o...
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud külgleen Tristani ja Isolde kujutisega on andnud nime ka raekoja all tegutsevale kohvikule. Juulis ja augustis on raekoda avatud keldrist kuni pööninguni välja. Pööningu võimsal katusealusel avaneb külastajale raekoja restaureerimise lugu, ilusa ilma korral aga ka võrratu vaade Toompeale.
Energia Avastuskeskus ja Kalamaja lastemuuseum Miiamilla. Lk 10/20 TALLINN TURISTIDELE 6 VANALINN Tallinna keskaegne vanalinn on maailmas unikaalne oma terviklikkuse poolest ja kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Jaluta keskaegses miljöös ja õpi tundma kaunist hansalinna arhitektuuri! Tallinnas on kõige paremini säilinud vanalinn Põhja-Euroopas. Erinevalt teistest Põhja-Euroopa pealinnadest ei ole siin linna sajandite jooksul saatnud rahapuuduse tõttu massiliselt uusehitisi, kaitserajatised on hoidnud suuremate sõjapurustuste eest ja kivi kasutamine peamise ehitusmaterjalina on vähendanud tulekahjustusi. 11. 15. saj välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid, samuti kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja
Läbirääkimised käisid Saksa Orduga ja 1340-ndate aastate algul oli kaup enamvähem koos. Asjade selline käik ei meeldinud vasallidele, kes kartsid uue maaisanda all kaotada oma seniseid vabadusi ja eesõigusi. Täit kindlust polnud tehingu õnnestumises ka ordul, kes ihkas kindlustada oma ülemvõimu Vana-Liivimaal. Rootsi omalt poolt ootas sobivat hetke, liitmaks Harju- ja Virumaa oma valdustega Soomes - väljavaade, mis pehmelt öeldes ei vaimustanud ei ordut, vasalle ega hansalinna Tallinna, sobis aga eestlastele. Eestlaste olukord Taani valdustes oli vasallide võimutsemise, omavoli ja mõisate rajamise tõttu kiiresti halvenenud. Põlisrahvas ei tahtnud tegevusetult pealt vaadata, kuidas nende maa saatust otsustatakse. Eestlaste vanemad pidasid omakorda läbirääkimisi rootslastega ja venelastega, kes sellal orduga sõdisid. On iseloomulik, et eestlastega tõepoolest peeti läbirääkimisi, arvestati nendega kui iseseisva jõuga
16. sajandil kohtab mõningaid huvitavaid kivikeraamika esemeid, kuhu oli juba graveeritud inimeste portreesid. Siegburgist on leitud 16. sajandi keskpaigast pärit kivianum, kus üheltpoolt on näha kurat ning kui anum tagurpidi keerata, siis on tegemist paavstiga. Taolisi esemeid on mitmeid (kurat-paavst, kardinal-narr jne) Levinuim pistodatüüp keskaegsetes hansalinnades on nn neerupistodad (Nierendolch). Mõned saksa uurijad on väitnud, et tegemist on hansalinna kodanikule iseloomuliku pistodaga. Keskajal olid noad ääretult tähtsad, kunad sel ajal oli nuga peamine vahend, mida inimesed kasutasid ka söömisel. Neerupistodad jäävad noa ja pistoda vahepeale. Ka Tallinna keskaegsetes allikates on märgitud termin stekemesser, mis tõlgituna tähendab pistenuga, mis sarnanes neerupistodaga. Väga paljudel neerupistodadel on tera seljal nerinurksed läbivad augud. 16. sajandist pärit portreedel on meestel kubemekohal teatud riidest valmistatud lisandid
26. Keskaegsed linnaõigused EuroopasLinnaõigus eraldus koos linnade iseseisvumisega, linn võis osta vabaduskirja. Õigust hakkasid looma linnaderaed. Rae otsused lõid otseseid positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama.Linnaõigus oli arenenum, teenis kaubamajanduslikku ühiskonda, käsitööd, krediidindust. Tekkis kinnisvaradepantimisõigus. Paranes naise õiguslik seisund.Linnade liidud. Tähtsaima linna õigus võeti kasutusele teisteski linnades, näit Lüübeki hansalinna õigust on j ä rg i n u d ü l e 1 0 0 l i n n a . S i l m a p a i s t v a d t u l e m u s e d r a h v u s v a h e l i s e õ i g u s e a l a l . L ä ä n e m e re l j ä rg i t i Vi s b y mereõigust.Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtuspeamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikusmõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
raud klambritega. -Põhilise ehitusmaterjalina kasutati männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende kandevõime korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine. -Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett, lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud. Tihti veeti kuni 35 meetri pikkuseid lotjasid sihtpunktini kaldalt köiega inimjõul. 6.Kalepurjekas -Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust klinkerplangutusega traalerpurjekas, mida oma graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. - Kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje –masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri
Väljaspool hansalinnu koondus Hansa kaupmeeste tegevus kontoritesse. Novgorod, INglismaa, Brugges ja Bergenis. Kontoreid juhtisid oldermannid. Asju otsustasid kaupmehed üldkoosolekul, tüliküsimused lahendati oma õiguse kohaselt (Lübecki õigus). Igal kontoril oli oma kohus, kassa ja pitsat. Hansalinnad Liivimaal - Eesti hansalinnadest mõjukamad olid Tallinn ja Tartu. Uus-Pärnu oli 14. sajandil Liivimaa sadamate väljaveo esikoht ja sisseveos kolmas. Viljandit kui hansalinna märgitakse esmakordselt 1346. aastal kui venelaste sihtpunkti. Lätis jäid muud hansalinnad - Lemsalu, Võnnu, Volmari, Koknese - selgelt Riia varju. Ainus oluline Liivimaa kaubanduskeskus, mis ei kuulunud Hansasse oli ordulinn narva, sest ta asetses piiri peal. Venemaa oli Hansa peamine kaubanduspartner, kuid ükski linn ei kuulunud Hansa liitu, seal olid kaubahoobid (asusid seal ka kirikud, seetõttu pühakute nimelised). 1540.-1550. aastatel tahtis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
