Esik 15 Garderoob 9 Maja Vannituba 8 WC 3 Köök 12 Elutuba 24 Magamistuba 16 Söögituba 18 Esik Garderoob Vannituba WC Köök Elutuba Magamistuba Söögituba Raketimudelid 5 Mudelid Lennukimudelid 10 Automudelid 15 Kardid 20 Raketimudelid Lennukimudelid Automudelid Kardid Meie klass Tüdrukud 9 Poisid 11
Järvakandi Gümnaasium Anett Kaldas 12.klass „MINU SÕBER PALUB ABI“ Projekt Juhendaja: Õpetaja Sirje Zahkna Järvakandi 2014 SISSEJUHATUS Paigutan valgustid järgmistesse kohtadesse: Tuba - 1 laelamp - 1 laualamp - 2 seinalampi Panipaik 1 - 1 laelamp Panipaik 2 - 1 laelamp Köök - 1 laelamp - 1 laualamp Esik - 2 laelamp WC - 1 laelamp Duširuum - 1 laelamp Kuur - 1 laelamp Õuevalgustus - 1 prožektor maja ette - 1 prožektor maja taha - 1 prožektor maja kõrvale - 6 päikesepaneeliga aiavalgustit - 1 laelamp aiakaminasse Valgustitele lampide valik Tuba Lambi Hõõglambi Valguse vool Lambipirni Energia- Pirne Tk Hind
pahteldamine 25 Kokku: 120 magamistoa remont planeeritud eelarve värv 65 pahtel 25 tapeet 85 Kokku: 175 magamistoa remondi kulud värv 55 pahtel 25 tapeet 65 kokku 145 Ülevaate leht Tulud kokku 1,500 Planeeritud Tegelik kulu: eelarve: esik 350 320 köök 165 140 vannituba 90 120 magamistuba 175 145 kokku 780 725 Remondiks oli planeeritud 780 euri, tegelik kulu 725 euri. Planeeritud eelarvest jäi järgi 55 euri. Remondi eelarve + 55 euri.
Sisustus Valitud külmkapp maksab ......... , pesumasin .................. , pliit ............ Omanik tahab kööki veel ühte ümarat lauda, mis maksab ..................... ja nelja tooli, mis maksavad kokku ........... Köögivalamu hind on ............................... Kui palju maksab köögimööbel kokku? _____________________ Kui palju sul kulus raha köögi sisustamiseks ja remondiks? _________________________________ ESIK JA WC-VANNITUBA Korteri remont ja sisustus hakkab peaaegu valmis saama. Jäänud on veel esik ja wc-vannituba. Alustame esikust: Põrand
Tartu Kutsehariduskeskus Korteri plaan Hannes Haav Ev- 105 Tartu 2006 Väike sissejuhatus: Tegemist on korterelamu korteriga. Mille pindala on 64 m2. Töödeldavad põrandad, seinad ja laed on kõik raudbetoonist. Lae kõrgus põrandast on 2,5 m. Ruumid ja nende mõõtmed: Elutuba: Põranda pindala: 22,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 50,62 m2 Esik: Põranda pindala: 2,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 12.64 m2 Köök: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Magamistuba: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Vannituba: Põranda pindala: 9 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 27,03 m2 Ruumid, viimistlemine, materjalid(materjali kulu). Elutuba: Põrand: Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon ...
pakettaknad · Kavandada plaanil ruumide asetus · Paigaldada metallkarkassi kuivkips vaheseinad · Muretseda ja paigaldada siseuksed vastavalt vajadusele · Arvutada ja märkida plaanile ruumide pindalad · Muretseda vajalikud viimistlusmaterjalid ja teostada viimistlus: 1. seinad katta sieneksiga ja värvida 2. laed pahteldada ja ka värvida 3. põrandad katta laminaatparketiga, olemeruumid ja esik linoleumiga 4. WC keraamilise plaadina · Muretseda vastavalt etteantud joonistele olmeruumide seadmed · Muretseda büroo ruumidesse vajalik sisustus · Muretseda ja paigaldada elektripaigaldused · Muretseda ja paigaldada IT seadmed ja vajalik arvutivõrk IT BÜROO JUHTIMISSTRUKTUUR IT büroo juhataja Personalijuht IT talitusejuht Müügijuht Teenindusjuht Raamatupidaja
Kool ,,MINU SÕBER VAJAB ABI" Projekt Nimi 11.klass Valmimiskoht 2012 Sissejuhatus Valgusteid on vaja järgmistesse kohtadesse : 1. Maja ruumid: · Tuba: * 1 Laelamp * 1 Seinalamp * 1 Laualamp * 1 Põrandalamp · Köök: * 1 Laelamp * 2 Seinalampi · Panipaik 1: * 1 Laelamp · Panipaik 2: * 1 Laelamp · Esik: * 2 Laelampi * 1 Seinalamp · WC: * 1 Laelamp · Dusiruum: * 1 Laelamp 2. Abihooned: · Kuur: * 2 Laelampi 3. Õuevalgustus: · 1 Seinalamp maja ette · 1 Seinalamp maja taha · 1 Seinalamp maja kõrvale 4. Aiakamina valgustus: · 1 Seinalamp Valgustitele lampide valik Maja ruumid · Tuba Lambi tüüp Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Tk Pirne Hind
0,95 Köögi lage ei ole vaja uuendada, sest seal on korralik ripplagi valgustusega olemas. Sisustus Valitud külmkapp maksab 299 , pesumasin 285 , pliit 455 Omanik tahab kööki veel ühte ümarat lauda, mis maksab 199 ja nelja tooli, mis maksavad kokku 243 Köögivalamu hind on 200 Kui palju maksab köögimööbel kokku?642 Kui palju sul kulus raha köögi sisustamiseks ja remondiks? 1681 ESIK JA WC-VANNITUBA Korteri remont ja sisustus hakkab peaaegu valmis saama. Jäänud on veel esik ja wc-vannituba. Alustame esikust: Põrand Vannitoa mõõtmed on 1,8 korda 3,7 meetrit
Detaili mõõtmed h 10,0 cm d 5,0 cm a 2,0 cm b 7,0 cm k 3,0 cm S 57,18252 cm2 P 38,85398 cm h d/2 d a . k b Korter 1..* 1 1..* 0..* Esik Esik Tuba Vannituba ... 0, 1 0..* Pliit Elutuba 0..* 0..* Külmik Magamistuba 1 0..* Kraanikauss Söögituba 9 skeem 1 Rakendus 1..* Aken 1..* TÖÖVIHIK 1 VBA projekt
W/m CV1 Köök-tuba 1059,12 1400 300 540 2 540 1080 1 Tuba CV2 689 700 200 700 2 348 696 (17,3m2) 2 CV1 Tuulekoda 641,99 1800 300 546 1 694 694 1 CV2 Esik 304,21 800 200 550 1 314 314 1 CV2 Garderoob 321,03 700 200 700 1 348 348 2 CV2 Wc/Dušš 211,01 600 200 550 1 236 236 1 CV2
võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse;
Igapäevaelu kaudu – väärtushinnangud, traditsioonid, õigused, õdede- vendadega koos kasvamine. 4. Mis juhtub kui üks lapsevanematest lubab ja teine keelab? Laps õpib manipuleerima, tal tekib segadus, sest peab ise saama mis on õige ja mis vale Ühe vanema prestiiž saab kannatada Laps hakkab tulevikus oma lapsi sama moodi kasvatama 5. Kirjelda laste positsioone ja suhteid kolmelapselises peres. Tekib konkurents - esik on harjunud tähelepanuga ning pere suurenedes tekib armukadedus ja suureneb vastutus väikesemate õde- vendade üle Noorim – pesamunana hellitatud, tähelepanu keskpunktis, saab kõik mis tahab Keskmine – tähelepanuta, seisab enda eest ning on iseseisvam, saab paremini hakkama kui teised.
linnas ja selle naabervaldades aasta jooksul pigem harva. [20] Võrreldavad pakkumised KV.ee-s: 1. Kambja vald, Pühiküla küla. Maksumus: 150 000 eurot, krundi pind on 18 046m2 ja maja suurus on 165,4m2. Elamu seisukord hea. Majal on kaks korrust, millest teine korrus on hetkel välja ehitamata, kuid vajadusel annab juurde lisaruumi ja avarust. Hoone ehitust on alustatud 2004.a. Hoone planeering : tuulekoda, esik, katlaruum, saunakompleks, elutuba, köök, kaks magamistuba, majapidamistuba ja garaaz. Elutoast pääseb majatagusele puitpõrandaga terassile. Maja seintel topeltsoojustus. Aknad- PVC ,kahekordne pakettklaas .Puit vahelaed ja trepid . Saunaruumid, köök ,esik, majapidamisruum põrandaküttega, torustik põranda sees. Tubades regulaatoritega radiaatorid. Teisel korrusel küttetorustiku valmidus. Elektrivõimsust 3*16 A. Tööstusvool
nimetus (W/K) TR 14,8 0,7 0,8 LR 12,7 0,6 0,7 WC-D 15,8 0,8 1 MR 17,8 0,8 1 MT-1 39,74 1,9 2,3 Esik 21,1 1 1,2 WC 10 0,5 0,6 MT-2 44,2 2,1 2,5 MT-3 38,66 1,8 2,2 ET- 102,64 4,9 5,9 KööK KOKKU 317,44 15,1 18,2 1
b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne kepikesed ja kolvikesed
Teose tegevus toimub põhiliselt pr.Vauqueri panisonis. See pansion on mõeldud mõlemate soost isikutele. Pansioni väliskirjeldus: tänava ääres, kõige hullemas kohas, mis võib Pariisi´s olla (ka hobustega ei olnud võimalik juurde pääseda). Oli värvitud kollasega, mis jättis ääretult jube mulje. Tänavalt kostsid töötavate laste kisa ja karjumist. Pansioni sisekirjeldus: must, räpane, mööbel oli vana, lagunenud. Asus 3 korrusel. Alumisel korrusel asusid esik, köök, söögituba, kaminaruum ehk salong. Ruumid olid külmad. Esimesel korrusel asusid maja kaks paremat korterit. Pansioni elanikud: · Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · noor neiu Victorine · sunnitööline Poiret · isa Goriot endine nuudli -ja makaronivabriku omanik · üliõpilane Rastignaq · arstitudeng Teose autor tahab näitata läbi pansioni täpse kirjelduse selle omaniku iseloomu. Sama räämas,must ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer.
See on must See on kast Tundub nagu ellips See on must kast See on kulmuga ring ub nagu ellips b d h b k dk h 10 b 5 d 3 bk 3 hk 3 S 41,96571 P 32,95503 P Korter 1..* 1 1..* 0..* Esik Köök Tuba Vannituba ... 0,1 0..* Pliit Elutuba 0..* 0..* Külmik Magamistub a 1 0..* Kraanikau Söögituba ss ... Töövihi k
insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir ................................. kukal ................................. oim ................................
insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir ................................. kukal ................................. oimud .................................. kael ..................................
põrandaküte. Maja üldine küttelahendus võiks olla maaküte. All, keldrikorrusel, võiks olla aurusaun, dussinurk, wc, minu töötuba ja hubane kaminaga ruum, mille seinal oleks suur televiisor ning kus oleks hea sõpradega istuda. Samuti võiks sellel korrusel olla veel majapidamisruum, kuhu oleks paigutatud pesumasin, kuivati ning triikimislaud. Kusagil oleks ka ruum soojuspumba jaoks. Esimesele korrusele viiks puust turvalise käepidemega trepp. Esimesel korrusel oleks esik, avar elutuba, külalistetuba ning suur köök, mis oleks elutoast väikse seinaga eraldatud. Elutoas oleks mugav nurgadiivan, mõned tugitoolid, klaasist diivanlaud ning televiisor. Puidust välisuksest sisse tulles jõuaks suure peegliga esikusse, kus oleks liugustega maast laeni riidekapp. Kuskil esimesel korrusel asuks veel panipaik, kus hoida tolmuimejat ja muid majapidamistarbeid. Ning muidugi ei puuduks ka siit korruselt wc. Teisele korrusele viiks samamoodi puidust trepp.
Krunt on tasase reljeefiga Kinnistule on täidetud nõuded heakorrastuse (prügikonteinerid) osas, on sõlmitud leping prügi äraveoks. Pügikonteineri asukoht on määratud asendiplaanil. 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Individuaalelamu on projekteeritud 1,5-korruselise kellerdamata ehitusena, katusekorrusega, katusekaldega 40º. Elamusse on planeeritud järgmised ruumid: Põhikorrusel (vt. Esimese korruse plaani) esik, elutuba, söögituba, köök, wc, , vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis
· Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala · Põhiliselt ilmusid tema lood ajakirjanduses · Valdavalt olid nad õpetlikud · Teemad: - rahvuslik ärkamisaeg - väljaränne · Proosapalad: - ,,Enne ukse lukustamist" - ,,Tammisto küla veskitondid" - ,,Loigu perenaine" Eduard Bornhöhe (1862-1923) · Päris nimi Eduard Brunberg · Esik jutt ,,Röövel ja mõisnik" (15 aastaselt) · On kirjutatud ajaloolist proosat (romantiline, seikluslik) · Võttis eeskuju Walter Scottilt · Raamatud: - ,,Tasuja" - 1343. a. Jüriöö ülestõus - ,,Villu võitlused" - Jüriöö ülestõus - ,,Vürst Gabriel" - Liivi sõda · Jutustused: - ,,Tallinna narrid ja narrikesed" - Naeruvääristatakse inimeste pahesid (,,Kuulsuste narrid") · Reisikirjad: - ,,Volgal"
pöördus kommunistlikku parteisse. ● 1953.a hakkas vabakutseliseks, kirjutades tõlkeid, kui ka vähenõudlikke muusika komöödiaid. ● Tegemist on autori esik teosega, mille järg on “Fiasko”. Teos on pühendatud oma rahvale ungarlastele. Teose koht On kirjeldatud teose ilmumise ajajärku ● Teose alusmaterjal valmis 1955-1960.aastatel, autor maailmakirjand (nii kirjandusperioodi kui ka ajaloolist töötas selle kallal 13 aastat ja 2 aastat ootas
Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uuds...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadl...
jaanuaril 1973 aastal. 4. juunil 2007 sai ta oma riigi kõrgeima autasu Gran Cruz de la Orden del Sol del Perú . Juan päris oma isalt head vokaalsed võimed ja ka armastuse Ladina-Ameerika muusika vastu. Tema isa on laulja ja tema ema Maria toetas oma poega kogu tema õpingute aja. Juan Diego on temor ja tema jaoks on keged kõrgemad toonid, tavõtab välja ka kõrgema E, vastupidisel aga on tema madalad toonid nõrgemad. Ta on abielus Austraalasest naisega ja nende esik laps sündis vahetult enne esinemist MET Opera laval. Uskumatu tenor on mänginud paljudes ooperites ja on tulnud suurepäraselt toime keeruliste rollidega. Tema suurepärase töö eest on teda tänatud mitmete muusikaliste auhindadega. Gioachino Rossini sündis 1792 aastal Itaalias ja ta on üks kuulsamaid heliloojaid bel canto stiilis. Rossini isa oli rändteatris metsasarvemängija, ema lauljatar. Süstemaatilised muusikaõpingud algasid Rossinil 1804. a
r 0 2 4 6 7 3,8 i 0 2 4 6 7 3,8 s 0 2 4 6 7 3,8 Kokku 0 10 20 30 35 19 kas t textbox textbox 47 x a y h r r x 10 cm y 15 cm a 4 cm r 5 cm h 2 cm S 183,0 cm2 P 39,6 cm = 3 Korter 1..* Esik Köök 0, 1 Pliit 0..* Külmik Kraanikaus 1 s Töövihik 1 DIAGRAM Ch DIAGRAM Ch Diagram Chart 1 Pealkiri
k p 12 cm 6 cm 5 cm 5 cm 2 cm 7 cm 6 cm 108,5487 cm² 148,0973 cm Korter 1 1..* 0..* Köök Tuba Vannituba ... 0,1 1..* 0..* Elutuba Esik 0..* 0..* Magamistub Pliit a 1 0..* Kraanikau Külmik Söögituba ss ... 7 Töövihi k DIAGRAMMILEH T Chart 1
you soon Variant 3 Korter 1..* 1 1..* 0..* Esik Köök Tuba Vannituba 0,1 0..* Elutuba Pliit 0..* 0..* Söögituba Külmik 1 0..* Kraanikauss Magamistuba 0..* Vannituba ... Elutuba Söögituba Magamistuba Variant 3
Tallinna Tehinkaülikoo Informaatikainstituut Töö Exceli Töökeskkond ja jo Üliõppilane Sergei Nõulik Õppejõud Ahti Lohk nna Tehinkaülikool ormaatikainstituut Töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik 111019 Õpperühm AAVB10 Sergei Nõulik 111019 S e r g N 1 1 0 1 õ 1 1 0 1 u 1 1 0 1 l 1 1 0 1 i 1 1 0 1 k 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 Kokku 10 10 0 10 111019 AAVB10 2.10.2011 e i x x ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök,...
KESK 3 3 H 70 cm b_4 30 cm H_2 17 cm b_2 8 cm H_3 7 cm b_3 12 cm A 1922 cm² P 344 cm A = H · b_4 - b_3 · H_3/2 - b P = H + b_4 + 2 · b_2 + H_ H 3 · H_3/2 - b_2 · H_2 2 · b_2 + H_2 + (b_4 -b_3) + 2 · H_3² + b_3² b_4 b_3 H_3 H_2 b_2 1..* 1 Esik Köök 1 0..* Kraanikaus Külmik Plii Korter 1..* 0..* Tuba Vannituba ... 0,1 0..* 0..* Pliit Elutuba Magamistuba Laguneb ära! Konnektorid! Peab näitama ka kordused 1..* jmt ... 0..*
Korruselisus: 2 korrus Hoone suletud netopind: 210,4 m2 Hoone kasulik pind: 210,4 m2 Hoone suletud brutopind: 276,5 m2 Hoone eluiga: 50 aastat 3 1.3. Arhitektuuriline üldlahendus Projekteeritud ehitus on keldrita, kahekorruseline individuaalelamu. Ruumide planeerimisel on arvestatud nende omavahelist funktsionaalsust. Esimesel korrusel paiknevad elutuba, köök, esik, garderoob, tualettruum, sauna leiliruum, pesuruum dussiga, sauna eesruum, garaaz ja abiruum ning terrass, kuhu pääseb sauna eesruumist ja köögist. 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 2.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
Pekstud vilja kuivatamiseks aga hakati ehitama kuivateid, eraldi hoonena, vanasse rehituppa või mõne teise tulekoldega hoone (sauna) juurde. Ka enamikele saunadele ehitati nüüd korsten. Laienes tüüpprojektide ja ka ainuprojektide järgi hoonete ehitamine (eriti jõukamates taludes), mis tõi taludesse moodsaid, linlike joontega elamuid. 1919.a maareformi põhjal kui rajati uusi asunikutalusid, tekkis palju traditsiooniliseks kujunenud plaaniga elamuid: 2-3 tuba, köök, sahver ja esik. Kui asunikud tahtsid saada riigilt laenu, pidid nad tingimata ehitama projekti järgi ja kinni pidama kehtestatud ehituseeskirjadest. Ka ajakirjanduses anti nõu, kuidas kujundada uus moodne maakodu võimalikult eestipärane, vanade heade traditsioonide vaimus. Praktikas mingit uut rahvapärast ehitusstiili ei kujunenud. NSV Liidu ajal hakkasid 1960.aastail hakkasid kolhoosid ja sovhoosid ehitama keskasulatesse tüüpprojektide järgi korterimaju
Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukes...
võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks Albu mõis · Albu mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal · Kaasajal asub Albu mõis Albu vallas Järva maakonnas · Praegu säilinud Albu mõisa barokkstiilis peahoonet peetakse juba kolmandaks sellel kohal · Millal täpselt peahoone praeguse kuju sai, ei ole teada · 18. sajandi lõpust pärineva peahoone kirjelduse järgi olid Albu mõisahoones esik või hall, saal, elutuba, magamistuba, lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök ning lisaks veel mitu ruumi Endla soostik · Endla soostik on soomassiiv Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos · Soostiku pindala on 25 100 hektarit, kusjuures selle pikkus põhjast lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit · Soostikust üle poole on madalsoo (58 %), 13 % siirdesoo ja 29 % kõrgsoo ·
raha ja väärisesemete hoidmiseks isiklikku seifi, korraldada vajalikke ärikohtumisi ja nõupidamisi kaasaegse sisustusega neljakümne kohalises nõupidamiste ruumis ning otse loomulikult ka pesumaja teenuseid ja lifti. 6. Mille poolest erineb firma toode / teenus tavapärase hotelli tootest/teenusest? Hotelli 49 sviiti (suurusega 43 kuni 88 ruutmeetrit) on läbi kahe korruse ehitatud tõelised kodud. Esimesel korrusel on täisvarustusega köök, vannituba, esik ning elutuba, mis sobib suurepäraselt ka külalistetoaks. Kuna toas on lisaks söögilauale ka lahtitõmmatav sekretär-kapp, saab iga minutit hindav ärimees siin töödki teha. Teisel korrusel on magamistuba. Magamistoas rõõmustab klienti lisaks kõigele muule tavapärasest avaram riietekapp. Hoone kõrged aknad valgustavad korraga sviidi mõlemat korrust, korrustevaheline lagi päris
ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X
Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine VIII esiku-teonärv sisekõrv kuulmiserutused; sisekõrva esik tasakaaluerutused III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv Kõrgem närvitalitus Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega Refleksid jaotuvad:
Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted: Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) Sissejuhatus psühholoogiasse 19 Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest võib osaleda heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik:helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus),esikuaken (e. ovaalaken,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2)„Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traumat ohtlikuks signaaliks), vestibulaaraparaadi ärritus sisekõrvas (sisekõrvas 2 piirkonda, kus asub vestibulaaraparaat – need on poolringkanalid ja esik – nende ärritus võib tekkida kiikumisel või üles-alla liikumisel, merehaigus, kinetoosid. Oksendamisele eelneb iiveldus. Kiiritus. Kiiritushaiguste esimeseks tunnuseks on tugev iiveldus ja oksendamine. Sel juhul peab kasutama ravimeid, mis okserefleks pidurdavad. Oksendamise korral toimub mao seinte lihaste kokkutõmme ja söögitoru vastupidine peristaltika (neelamisele vastupidine), sulgub ka epiclottis (mis katab hingetoru). Oksendamist võib käsitleda kui
1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga. Lisaks sellele on esimesel korrusel 2 tuba, millest üks on ühine elutuba ning teine magamistuba. Teisel korrusel on 3 tuba. Toad on 1-,2-,3- või 4-inimese voodiga toad. Veega varustamine toimub oma puurkaevust ja kanalisatsioon on lokaalne. Hoone mõlemal korrusel on dussiruumid ja tualetid, mis on üldkasutatavad. Hoone sisustamiseks tuleb teha kulutusi, sest toad on
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
sisekõrva teos oleva vedeliku (perilümfi) vibratsiooni. Kogu seda protsessi nimetatakse õhujuhtimiseks. Osa helisid, näiteks inimese enese hääl, jõuab sisekõrva läbi kolju, seetõttu 8 tundub lindilt kuulatuna iseenda hääl harjumatu ja võõras. Tavaelus kuuleb inimene oma häält niinimetatud luukuulmise kaudu. 3.5 Labürindid Põhiline osa sisekõrvast poolringkanalid, esik ja tigu asuvad koljus niinimetatud luulabürindis. Suuremat osa luulabürindis täidab vedelik perilümf, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb pea- ja seljaaju ümbritseva ajuvedelikuga. Luulabürindist seespool on membraanidega eraldunud kilelabürint, milles sisaldub endolümf (seda ümbritseb perilümf). Poolringkanalites paiknevad neist peenemad poolringjuhad ja nende ampullitaolistes
hingeseisundeid: *hirm - elu täis hirmu või hirmust märgistatud elu, *surm ja *armastus. temajaoks on luuletustes ja novellides jaoks väga tähtis nn optimaalne pikkus ja teine tähtis asi on efekti ühtsus - midagi ei tohi olla üleliigset. tema proosat liigitaktakse kolme rühma: 1. õudusjutud("Usheri Maja Kukk") 2. dektektiivi lood 3. ulme valdkonda kajastavad tekstid. 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu 1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks
Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine 76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab
Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken ,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) 49 * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
