Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24
Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska. Jaan oli advokaat, töötas enne ametisse määramist Tallinna linnapeana. · Rahvuslike jõudude eesmärgiks sai autonoomia-omavalitsuse taotlemine Eestile. Kuna
Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg.
Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2.
iseseisvust. Eeldused: kultuur- kujunesid välja 19saj teisel poolel. 1. Ühtlustus kirjakeel 2. levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed 3. kujunes rahvuslik haritlaskond 4. organiseeriti suurüritusi, mis tugevdasid eneseteadvust. 5. aktiviseerus seltsielu.Majandus- kujunesid välja 19saj teisel poolel ja saj vahetusel. 1. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks. 2. eesti alast kujunes vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. 3. algas linnade eestistumine. Poliitika- kujunesid välja 20saj alguses. 1. 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4. tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes 5. arenes kooperatiivi liikumine 6. lõplikult kujunesid poliitilised eeldused väljaImaailmasõja käigus 7. sõja algul kitsendati balti-sakslaste mõju 8. eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas 9. sõjast tagasi pöördunud astusid eesti rahvusväeosadesse 10
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
· Venemaal: · Tsaari loobumine võimust · Bresti rahuläbirääkimised · Võimuvaakum · Sõjaväe nõrkus Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30
Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste kihid. Talupojad said viimaks hakata talusid päriseks ostma ning seega said nad maa peremeesteks. Samal ajal toimus ka eestistumine ning üha enam tekkis eestlastest majaomanikke, kaupmehi ja haritlasi. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule, Eesti oli muutunud üheks arenenumaiks Vene riigi piirkonnaks peale 1905. aasta revolutsiooni majandustõusu. 1905. aasta revolutsioon polnud meile kasulik mitte üksnes majanduslikult, vaid see ka äratas rahva justkui unest. Hakati tõsiselt tegelema poliitikaga ning looma erakondi. Pead tõstsid
a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi Kelle määras Vene Ajutine Valitsus ühendatud Eestimaa komissariks?
Piimakarja kasvatati enamasti mõisates, kus suudeti suurel hulgal loomi üleval pidada. Mõisamajanduse kõrval hakkasid talupojad, endile talusid päriseks ostma. Pidev maade päriseks ostmine jättis suure hulga inimesi, kes ei suutnud endale maatükki lubada, ilma maata. Nad oli sunnitud minema maad mujale ostma minema või linna kolima. Linnades ei elanud enam sisse rännanud inimesed vaid suurel hulgal ka eestlasi. Algas linnade eestistumine. Üheks suurimaks eelduseks Eesti Vabariigi sündimisele oli Esimene maailmasõda. Maailmasõja tagajärjel nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Pikale veninud sõda andis suure hoobi riikidele igast küljest. Sõjaajal langes ka majandus, kuna toorained ei jõudnud nii kiirelt enam tehastesse. Raudteed olid üle koormatud sõdureid vedavatest rongidest. Kuna ka sõjaväkke värvati palju tehasetöötajaid, asendati need vähem oskuslike isikutega
kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus. · Linnade eestistumise algus 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased.
Jõudsalt hakkas kerkima ka kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Hakkas kujunema ka eestikeelne koolivõrk. Mille tulemusel sai 1917.a. eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Peale kultuuriliste eelduste on väga tähtsal kohal ka majanduslikud eeldused: talude päriseksostmine ehk talupojast sai oma talu peremees, kiire tööstuslik areng kus Eesti oli Vene impeeriumi arenenuim osa, linnade eestistumine - järjest rohkem tekkis linnadesse eestlastest majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ning tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Peale kultuuriliste ja majanduslike eelduste on ka poliitilised eeldused, mis hakkasid kujunema 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid ärevatel hetkedel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes
· Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erkondi · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi Välispoliitilised: · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa, mille tulemusel keisrivõim
1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil. Kultuurilised eeldused(lk7,14-15): 1. Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti. 2. Välja kujunes rahvuslik haritlaskond. 3. Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused (laulupeod; folkloori- ja vanavara kogumine) Majanduslikud eeldused: 1. Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks. 2. Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed) 3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2. Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud. 3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi. 2
eesti keel polnud kultuursele inimesele kohane. Juhan Kõpp on öelnud: ,, Keel on rahvuse märk. Kui me eesti keelt ei kõnele, siis ei ole me eestlased; ilutunne, karakter seisavad keeles varjul; keele tarvitamine äratab armastust keele vastu; kõik arvamised eesti keele mitte-rääkimise kohta on naeruväärilised; äraandjad on need, kes eesti keelt ei kõnele." Kultuurrahva küpsustunnistuseks pidada Tartu ülikooli üleviimist eesti keelele, millega kaasnes kogu kultuuri-ja teaduselu eestistumine. Praeguste eestlaste puhul pole rahvuse hajumine tõenäoline, sest meie rahvustunne on üsna tugev , iseäranis veel peale"pronksiööd". Kuid kultuuri ja ja rahvuse vahetuse ohtu tasub ikka meeles pidada, nagu seda on hoiatavalt kirjeldanud Andrus Kivirähk oma raamatus Mees, kes teadis ussisõnu. Kokkuvõtteks: meil on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab - oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlalt hoidma. Rein Taagepera on
7. Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM! 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra. Umbes 100 000 inimest. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Ida-Virumaale venelased, Viru-ja Haapsalumaale soomlased, Valga ümbrusesse lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal. Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13
Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraatia kadumine muutis selle pigem haavatavamaks. Eesti iseseisvumise eeldused: A) kultuurilised: 1) Kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamutute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) aktiivne seltsitegevus B) Majanduslikud: 1) Talude päriseksostmine 2) tööstuse areng 3) algas linnade eestistumine 70% linlastest eestlased (mahaomanikud, haritlased, töölised) C) Poliitilised: 1) 1905. a rev äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus linna- ja maavalitsuses, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 1917 aasta
aasta 23. veebruaril loeti Eesti iseseisvusmanifest ette Pärnus, päev hiljem ka Tallinnas. Seda loetaksegi tavaliselt Eesti iseseisvuse alguseks. Kuid juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna sakslased ning algas Saksa okupatsioon. Iseseisvumine: Poliitilised eeldused: · 1905. a revolutsioon · Erakondade loomine · Eestlaste osatähtsuse suurenemine omavalitsustes · I MS · 1917. a. sündmused Venemaal Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmine · Linnade kasv ja eestistumine · Kiire tööstuse areng Eesti muutus üheks arenenumaks Venemaa osaks (tööstuslikult) · Laienes põllumajandus- ja tööstustoodete saatmine Peterburgi Kultuurilised eeldused: · Ärkamisaeg · Rahva eneseteadvust tõstvad suurüritused · Ühtlustus kirjakeel · Koolihariduse kasv · Ajalehed ja raamatud olid eestikeelsed · Seltsitegevus 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 25.02.1918-11.11.1918 Saksa okupatsioon Koostati iseseisvusmanifest (J.Kukk, F
saada. Eesti riigi sünd:*KULTUURILISED EELDUSED-Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed.Kujunes rahvuslik haritlaskond.Organiseeriti suurüritusi(laulupidu,vanavarakogumine),mis tugevdasid eneseteadvust.Aktiveerus seltsielu.Toimus ärkamisaeg ja üritused.Rahvuslik intelligents tänu Tartu Ülikooli taasavamisele.*MAJANDUSLIKUD E:Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks.Eesti alast kujunes Vene riigi arenuim tööstuspiirkond.Algas linnade eestistumine.*POLIITILISED E:Hakati looma erakondi ja parteisid,esile kerkisid eestlastest poliitikud.Tõusis eestlaste tähtsus maa -ja linnaomavalitsustes(kogemused),arenes kooperatiivliikumine.Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I MS käigus.*RAHVUSVAHELINE OLUKORD-I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju.Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas.Soomlased olid väga tugev eeskuju.Revolutsioon. Vabadussõda-Puhkes 28.nov.1918 Punaarmee rünnakuga Narvale
2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenuimaks piirkonnaks venemaal. 3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule 4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919
18. Eesti iseseisvumine: A) kultuurilised eeldused: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) rahvuskultuuri kujunemine 3) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 4) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud eeldused: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised eeldused: 1) 1905.a revolutsioon äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
saj. keskpaigast alates sajandi teise poole jooksul. Ühtlustus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Majanduslikud eeldused kujunesid 19.saj. teisel poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti aladest kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. Algas linnade eestistumine. Poliitilised eeldused kujunesid välja 20.saj alguses.1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiiv- liikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I maailmasõja käigus. Sõja algul kitsendati baltisaksa mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas.
1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju
osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse, valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid suletud, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit, raha väärtus langes Vabadussõda- oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918-1920. Nõukogude Venemaaga ning 1919. aastal Landeswehri vastu peetud sõda
Kirjakeele ühtlustumine Eestikeelse ajakirjanduse levik Oma haritlaskonna kujunemine Rahvuslikud suurüritused Aktiivne seltsitegevus 21. Majanduslikud Talude päriseksostmine Tööstusliku pöörde lõpule viimine Urbaniseerumine, linnaelanikkonna eestistumine 22. Poliitilised 1905.a. revolutsioon oli äratanud rahva poliitilisele elule Hakati looma erakondi, kerkisid esile oma poliitikud Haritlaste osakaalu kasv maa- ja linna omavalitsustes Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 23. I maailmasõja mõjud
eeldused Eesti iseseisvumiseks: I KULTUURILISED EELDUSED: · Ühtne kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse lai levik · Kõrge kirjaoskuse tase (97%) ja rahvusliku haritlaskonna olemasolu · Rahvuse eneseteadvuse tugevnemine ja kõrge organiseerituse tase (seltsid, ühistud jms) II MAJANDUSLIKUD EELDUSED · Talude päriseksostmine tegi talupojast maa peremehe · Eesti oli üks arenenumaid Vene riigi piirkondi peale 1905.a rev majandustõusu · Toimus kiire linnade eestistumine, linnades tekkis eestlastest majaomanike, kaupmeeste, haritlaste, tööliste kihid III POLIITILISED EELDUSED · 1905.a rev käigus loodi poliitilised erakonnad, esile kerkisid esimesed poliitikud · Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi · I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim · Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid · Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest 27
Iseseisvuse väljakuulutamine Eeldused Kultuurilised eeldused: Ütne kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse lai levik Kõrge kirjaoskuse tase (97%) ja rahvusliku haritlaskonna olemasolu Rahvuse eneseteadvuse tugevnemine ja kõrge organiseerituse tase (seltsid, ühistud jms) Majanduslikud eeldused: Talude päriseksostmine tegi talupojast maa peremehe Eesti oli üks arenenumaid Vene riigi piirkondi peale 1905.a rev majandustõusu Toimus kiire linnade eestistumine, linnades tekkis eestlastest majaomanike, kaupmeeste, haritlaste, tööliste kihid Poliitilised eeldused: 1905.a rev käigus loodi poliitilised erakonnad, esile kerkisid esimesed poliitikud Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest
· aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase. · jne. 2. majanduslikud eeldused: · talude päriseksostmise tulemusel muutus talupoeg oma maa peremeheks · algas tööstuse areng, eriti 20. saj. algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks, · laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule, · algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) 5 · jne. 3. poliitilised eeldused: · 1905., a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi,
2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja
iseseisvumiseks: I KULTUURILISED EELDUSED: · Ühtne kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse lai levik · Kõrge kirjaoskuse tase (97%) ja rahvusliku haritlaskonna olemasolu · Rahvuse eneseteadvuse tugevnemine ja kõrge organiseerituse tase (seltsid, ühistud jms) II MAJANDUSLIKUD EELDUSED · Talude päriseksostmine tegi talupojast maa peremehe · Eesti oli üks arenenumaid Vene riigi piirkondi peale 1905.a rev majandustõusu · Toimus kiire linnade eestistumine, linnades tekkis eestlastest majaomanike, kaupmeeste, haritlaste, tööliste kihid III POLIITILISED EELDUSED · 1905.a rev käigus loodi poliitilised erakonnad, esile kerkisid esimesed poliitikud · Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi · I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim · Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid · Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest
tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased — üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas,
hinnanguline osa jääb järjest väiksemaks. Seega võib öelda, et inimesi oli ca 485 000. Liivimaa Eesti osas elas 280 000 inimest ja Eestimaa kubermangus 205 000 inimest 1782. aastal. Alles sajandivahetuseks, 1800. aasta paiku, saavutati poole miljoni tase. Teataval määral rootslaste osakaal rahvastikust vähenes, kuna toimub assimileerumine. Kõik rannarootsi piirkonnad ei olnud ainult rootsikeelsed ning toimub eestistumine (v.a saartel, kus olid terved rootslaste kogukonnad). Juurde tuleb venelasi. Peamiselt venelased asuvad Peipsi äärde, ka linnarahvastikus hakkab venelaste osakaal kasvama. Linnades elas sel ajal inimesi ainult 5%, tegemist oli agraarühiskonnaga, Lätis oli sel ajal linnarahvastikku juba 12%. Sajandi alguses oli asustustihedus umbes 4 inimest ruutkilomeetrile. 18. sajandi lõpuks elab 11 inimest ruutkilomeetril. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
