1. Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta roots...
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiu...
Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke:
kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust. Maapäev maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Adratalupoeg omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades) Maavabad omas talu läänikirja alusel, teenis feodaali ratsaväes Vabatalupoeg teotööst vaba, tasus maa eest rahas Üksjalg tasus maa eest oma tööloomade ja inventariga
Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a L...
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
Feodaal- ehk vasalliteedi ehk läänisuhted rajanesid vasalli ja senjööri kokkuleppel, mille alusel tuli senjööril tasuks sõjalise teenistuse eest anda vasallile maad, kui vasall aga teenistusest lahkus, pidi ta maa tagastama. Maad nimetati lääniks ehk feoodiks, maa saajat läänimeheks ehk feodaaliks. Läänisüsteem tõi kaasa ka feodaalse killustatuse (-riigi süsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid täidavad peamiselt vasallid). Vasallkond moodustus põhiliselt Põhja-Saksamaa väikeaadlikest ja linnakodanikest, seiklejatest ja kohalikest ülikutest. Maahärrad ehitasid linnused, kuhu panid elama oma vasallid. Neile jagatud maad asusid linnustest eemal. Vasall külastas reeglina kaks korda aastas oma valdusi, et koguda kokku talupoegadelt saadavad maksud. Siis peeti koos talupoegadega vakusepidu. 6. Mõisate rajamine. Kollektiivsed mõisnikud. Taani hindamisraamat. 13
45: 43-50 (Eesti ajalugu. Kronoloogia, Sulev Vahtre, Tln 2007) 29.veeb 1304-Tartu leping e liiduleping Liivi ordu, Tartu ja Saare-Lääne piiskoppide(p), toomkapiitlite (tk), vasallide ja Harju-Viru(e Taani kuni Ee vasallide) vasallide vahel, mis suunatud Riia linna peapiiskopi (pp) ja Taani kuni vastu. Tagamõtted: · Ordu taotles tuge ja liitlasi võitluses Riia, Riia pp-ga ja püüdis ka ühendada maa jõudusid võitluseks välisvaenlaste vastu. · Harju-Viru(HV) vasallkond lootis saada toetust Liivim võimudelt, sest kartsid, et kuna Taani kun Eerik VII Menved oli Eestimaa oma vennale 6 aastaks läänistanud, siis võib uus hertsog end liigselt maa asjadesse end segama (Eerik loobus läänistamise kavast). · Saare-Lääne(SL) piiskopkonna (pk) vasallide maj hüvang põhines põllutööl ja seega soovisid seda igati välisvaenlaste eest kaitsta, kuid Riia oli see, kes ei põrganuks
Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed
meeltmööda polnud. Tegelikul suurema osa sellest konfliktiperioodist oli Pernstein Avignonis Paavsti kuurias. Pernsteini üheks peamiseks eesmärgiks oli Leedu katoliku usku pööramine. Põhja-Eesti üleminek Saksa ordu Liivimaa harule. Algul oli Taanil plaan müüa Eestimaa Saksa Ordule 13 000 marga eest, aga lõpuks Taanlased sellega ikkagi nõus ei olnud. Seoses Jüriöö sündmustega läks see osa niikuinii Saksa ordu kätte. Ka Harju-Viru vasallkond oli selle vastu, et seal nüüd Saksa Ordu. Huvitaval kombel pärast jüriöö värki vahetuis kohe kolmandik Harju- Viru rüütelkonna juhtidest. Pole teada kui ulatuslik siis see sakslaste tapmine eestlaste poolt ülestõusu käigus oli. "Rõivastustüli". Riia Toomhärrade varasem mantel, mis sarnanes Saksa ordu omaga muudeti Augistiinlastele omaseks mustaks mantliks. Muutust tuli seetõttu, et n-ö kloosterlikust eluviistsi mindi üle n-ö vabamale eluviisile. Sellest tuli suur tüliet
oma 95 teesi, mis said Saksamaal reformatsiooni ajandiks. Kriitikast paavstikiriku vastu kasvas suur usulõhe. Augsburgi usurahuga 1555 ametlikult tunnustatuna, juurdlus luteri usk Põhja- ja Keks-Saksamaal, Skandinaavia maadel ning Vana-Liivimaal. Reformatsioon teostus mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga. Reformatsiooniliikumine ulatus 16. Saj 20ndate aastate alguses Läänemere piirkonna maadesse. Selle liikumise koldeiks kujunesid linnad, vasallkond võttis evangeelse usutunnistuse vaid pikkamööda vastu. Talupoega see ei haaranud, ta usutunnistuse määrajaks sai mõisniku seisukoht. Maapäeva otsusel 1554 sai reformatsioon Vana- Liivimaal seadusliku eriõiguse. Sealtpeale muutuks kogu maa õiguslikult evangeelseks. Usupuhastusega kaasaskäivaid üheõigusluse ideed tegid Vana- Liivimaa elanikkonna rahutuks. Tartus esines kirikute sisemuste lõhkumisi ja preestrite ründamisi. Talupojad ei osanud vahet teha uue ja vana usu vahel.
Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või teha vallutajatega koostööd ja paari inimpõlvega saksastuda. Mitmed hilisemad suured baltisaksa aadlisuguvõsad olid eesti päritolu. Tuntuim sellekohane näide on arvukas Maydellide perekond. Eestipäraseid perekonnanimesid oli kohaliku aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes prantsuskeelsetest normannidest, kes pikapeale oma alamate keelele üle läksid. Meil seda kahjuks ei juhtunud. Ometi on baltisakslased osa Eesti ajaloost. Vasalle oli kõige rohkem Taani valdustes. Ordualadel läänistati maid vaid erandjuhtudel, sest kutseliste sõdurite
Probleemid: · Ristiusu vägivaldse pealesurumisega katkes muinasusu järjekindel traditsioon, see Baltisakslased vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne. Baltisakslased on osa Eesti segunes ajaloost. · Muinasusu kohta pole kirjalikke allikaid, vaid see pärandus edasi põlvestpõlve · 19
Kuna otsuste langetamisel ei pruukinud osapoolte huvid ühtida, ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline killustatus ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. Peamised tülid: Võitlused võimu pärast. Kõige teravamaks osutus olukord 15. saj. lõpul, mil Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kanditaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolidele. Seni olid linnad ja vasallkond ordut maakaitse ja üldise rahva huvides toetanud. Nüüd ähvardas kaalukauss liialt tugevalt kalduda ordu poole. Tekkis ulatuslik vastasrind, mille juhiks tõusis Tartu piiskopp Dietrich Damerow.Tüli lõpetamiseks kutsuti 1937a. kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Välissuhted: Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. 14. saj
ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne- Euroopas: läänes mitmesugused läänihärruse vormid (nt poliitiline-, majanduslik-, kohtuvõim) ei koondunud ühe isiku kätte ja talupojal oli mitu isandat
Vana-Liivimaal. Feodaalriikide arv vähenes 4lt 3le. · alles nüüd oli maa lõplikult alistatud, hakkas kujunema pärisorjus. 3 · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine · ordu sai maa poolmuidu, eestlased ei korraldanud 200 aasta jooksul ühtegi suuremat ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast.
Kinduluse ümber võis olla toona vaid paarkümmend elamut ja elanikke võis olla 200 piires, tookord ta oma õukonnaga Miitavisse ümber kolis andis see sellele linnale uue tähtsuse.10 kond aastat hiljem sai Gotthard anda enda poolt linnaõiguse, muutudes Kuramaa hertsogiriigi tähtsamaks linnaks.Olles küll poola kuninga läänimeheks, jäi tema sõltuvus tagasihoidlikuks, pidi oma võimu pigem jagama kuraamaa-aadliga, mille moodustasid ordu vasallid, orduvennad, see vasallkond oli küllaltki iseteadav ja võitles algusest peale oma õiguste ees. Poola kuningas reeglina ise Gottharid võimule ligi ei kippunud, aga kasutas ära vahekonflikte mis Gottil ja aadlikkonnal oli. Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid said nende käsutuses olnud mõisad endale päriseks, andis aadlile tugeva majanduspõhja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
