kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev. Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga. (W/P)0 a 44. Kui K i reaalpalk l lk langeb l b tasemelt t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui
Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ootamatu inflatsiooni kahju seisneb selles, et ta suurendab võetud laenu reaalväärtust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ootamatuks inflatsiooniks loetakse niisugust inflatsiooni, mida ei osatud ette näha. Inflatsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudlusinflatsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Question 5 Reaalsissetulek Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 võrdub alati nominaaltuluga võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega kujutab endast in atsiooni tõttu kaotatud tulu osa on alati väiksem kui reaalpalk Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Question 6 Varjatud in atsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False
· signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse · saabubki majanduslangus. 4. Riik ei sekku majandusse. (Kuidas saab Oluline: II Tööjõuturg riik majandusse sekkuda?) 4. Tööjõuturg ei toimi ise: · töötajale on oluline reaalpalk · reaalpalk on nõudluse allikas · reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. Kui klassikalise koolkonna järeltulijad pidasid Smithi klassikalist majandusteooriat perfektsionaalseks ning siiralt uskusid sellesse, siis Keinsialismi järgijad leidsid selles piisavalt nõrku kohti
Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W P - reaalpalk Kapitali piirprodukt MPK= ( K ,+1 , L )−F (K , L) ∆ π=( P × MPK )−R R R R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent MPK= , kus on reaalne rent P P Majanduskasum=Y −( MPL × L ) +( MPK × K) Arvestuslik kasum=majanduskasum+( MPK × K )
vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb,
vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb,
Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0 a Ls1
muutu. Milline all toodud nõudluse graafikutest väljendab sellist olukorda? a. b. c. d. 6. Pakkumise seadus väljendab a. otsest seost hinna ja müügil oleva kauba koguse vahel; b. vastupidist seost hinna ja müüdud kauba koguse vahel; c. müüjate hulga ja ostjate hulga vahelist seost; d. kauba elastsuse taset. 7. Kui nominaalpalk tõuseb 10% aastas ja hinnatõus on 13% aastas, siis reaalpalk a. langeb 23% võrra; b. langeb 3% võrra; c. tõuseb 3% võrra; d. tõuseb 23% võrra; 8. Milline alltoodud väidetest eelisaktsia kohta on õige? a. Eelisaktsia annab aktsionärile eelisõiguse hääletamisel. b. Eelisaktsia omanik saab kergemini aktsia maha müüa. c. Eelisaktsia annab lihtaktsionäri suhtes eelisõiguse kasumist osa saamisel. d. Kõik eelnevad väited on õiged. 9. Ettevõtte püsikulud on a. rent, laenuintressid, turvateenus;
Tööjõuturgu võib jagada esmaseks ja teiseseks tööjõuturuks Esmane tööjõuturg hõlmab nn häid töökohti, mida iseloomustavad kõrged palgad, töökoha kindlustatus, märkimisväärne vastutus ja ettevõttesisene karjäärivõimaluste olemasolu. Teisese tööjõuturu töökohtade tunnuseks on: Madalad palgad Alaväärtuslik töö ja Ebakindlad suhted ettevõtte ja töötajate vahel Tööjõuturu oluline komponent on palk. Palk jaguneb: nominaalpalk reaalpalk Nominaalpalk tasu, mis makstakse töötajale näiteks ühe töötunni eest jooksval perioodil rahalises väärtuses Reaalpalk saadakse nominaalpalga jagamisel mingi hindade muutust väljendava näitajaga tarbijahinnaindeksiga. Tööjõu pakkumine sõltub paljudest erinevatest asjaoludest palgast, vaba aja suurusest, inimese jõukuse tasemest vms Olulisemad palk vaba aeg Tööjõuturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on võrdsed.
majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus.
kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX
Lääne-Euroopast meil veel olulisusskaala etteotsa jõudnud. Töötajate motiveerimine mõnedes Eesti ettevõtetes : Asmerv Auto juht Raivo Kütt tutvustab nende ettevõttes töötajate motiveerimist: Meil on 11 esindust, kus me oleme ühtlustanud kõikide töötajate boonussüsteemid. Ja seda mitte ainult automüüjatel, vaid ka tehnikutel, nõunikel ehk kõikidel tasanditel - ka juhtidel. Enne olid meil esindused suhteliselt iseseisvad ja palgatingimused kõikusid päris kõvasti. Reaalpalk on kukkunud 10-15% sõltuvalt ametikohast. Automüüjate palk on koosnenud kogu aeg kahest osast - põhipalk ja boonuspalk. Praegu oleme põhipalka vähendanud ja oleme püüdnud boonusssüsteemi atraktiivsemaks teha, et suurem müük oleks nende jaoks huvipakkuvam. Tehnikute boonussüsteem seotud töötunni hinnaga ja efektiivsusega. Mida efektiivsemalt nad suudavad oma töötunde välja müüa, seda rohkem on neil võimalus ka teenida. Boonussüsteem muudeti ära selle aasta alguses
Baasintresside ja EURIBORi kiire langus toob leevendust vaid vanade laenude intressimaksetesse, kuna uute laenude riskimarginaalid on tõusnud oluliselt. Tööturg 2008. aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%. Küsimustik Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20. 1. Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi? Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta. 2. Mida Te arvate hetkel olevast majandussurutisest?
ei mõjuta eelarvejoone paiknemist nihutab eelarvejoont paremale nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks nihutab eelarvejoont vasakule Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: rahalise sissetuleku vähenemine kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
Küsimus 18 Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks ei mõjuta eelarvejoone paiknemist nihutab eelarvejoont paremale Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: rahalise sissetuleku suurenemine kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku vähenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus Tagasiside Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega. Küsimus 20 Küsimuse tekst
ostmist *galopeeriv inflatsioon- iseloomulik puhanguline iseloom. Hinnatõus 10+ protsenti aastas. Selle puhul püütakse sageli rakendada administratiivseid meetmeid nt hindade külmutamist *hüperinflatsioon- väga kiire üldise hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine- hävitab riigi majandussüsteemi. Hüperinflatsiooni tunnused: *raharingluse kiirus kasvab tohutult *hinnad kujunevad äärmiselt ebastabiilseks, samuti reaalpalk-äärmine ebapüsivus majanduselus *märkimisväärne rikkuse ümberjaotumine Töötus-üheltpoolt tööpuudus kui sotsiaalne nähtus, teisalt tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolek. Tööpuudus esineb kui inimesed kes soovivad ja suudavad tööd teha ei ole võimelised leidma sobivat tööd Tööealises rahvastikus eristatakse: *isikuid kes soovivad töötada ja on selleks võimelised e majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud
Keynes peab oluliseks: I Raha rolli I. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule. II. Tööjõuturgu ööjõ · signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse Tööjõuturg ei toimi ise: · saabubki majanduslangus. majanduslangus ·töötajale on oluline reaalpalk ·reaalpalk on nõudluse allikas ·reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise p p pidevast suurendamisest. Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse
analüüsi kohaselt 865, Lätis 676 ja Leedus 630 eurot. Eelmise aasta lõpus kasvasid palgad Eestis aastatagusega võrreldes 6,3 protsenti, Lätis oli palgakasv sama ajaga 4,5 ja Leedis 2,5 protsenti, seega on keskmise palga vahe Eesti ja lõunanaabrite vahel viimase aastaga suurenenud. Paraku on aga inflatsioon mulluse palgakasvu suures osas ära söönud. Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus reaalpalk, milles inflatsioon mõju on arvesse võetud, ei tõusnud vaid hoopis vähenes 2011. aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,5 protsenti. Milline viis on kõige efektiivsem tegemaks selgeks valitsusele ning kogu rahvale, et nüüd oleks viimane aeg palka tõsta? Nagu lähiajalugu artside streigi näol näitab, ongi kõige tõhusam viis selleks streik. Aga kas see alati reaalne on? Jah, kui streigivad arstid või õpetajad
– põhjuseks lihtsalt sobiva kvalifikatsiooniga töötajate nappus) või on siin mingid muud tegurid mängus (eelkõige see, et teiste tootmistegurite hulk on fikseeritud ja tööjõu hulga kasvades jääb iga töötaja käsutusse keskmiselt üha vähem töövahendeid). b) Kujutage graafikul andmetele vastav tootmisfunktsioon (L horisontaalteljel, Y vertikaalteljel) c) Kujutage eraldi graafikul tööjõu piirprodukti joon (vertikaalteljel MPL ja horisontaalteljel L). d) Oletame, et reaalpalk W/P=6. Kui ettevõttes on alguses 3 töötajat, kas siis peaks töötajaid juurde palkama või mitte? Aga kui töötajate esialgne arv on 7? Tasakaalutingimus (st ettevõtte kasumit maksimeeriv tingimus): W/P=MPL, ehk piirjuhtumil makstakse igale töötajale palka, mis on võrdne tema piirproduktiga (st viimase töötaja palkamisel teenib ettevõte nullkasumit). Kui W/P=6, siis tabeli kohaselt peaks ettevõte palkama 5 töötajat, seega tuleb esialgsele kolmele 2 lisaks võtta
akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul
Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava tööjõu ühiku palkamisest, võime väljendada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue kulude muut cost Kasumi muutu täiendava töötaja palkamisest saame väljendada ka järgmise seose abil: =( P MPL)W Täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus (demand for labor) on määratud võrrandiga: P MPL=W W mille võime kirjutada ka järgmiselt: MPL = P W P reaalpalk Firmad palkavad täiendavat tööjõudu seni, kuni viimase palgatava töötaja piirprodukt MPL on võrdne talle makstava reaalpalgaga Kapitali piirprodukt MPK on toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku rentimisel kui töö(jõu) kogus on konstantne. MPK = FK 1,L F(K,L) Ka antud käsitluses võime eeldada kahanevat piirtootlikkust: hoides töö(jõu) koguse konstantsena, väheneb MPK kapitali koguse suurenedes.
majandusele hästi Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus. 17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus. EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe", ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem
b. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet c. firma võlgade ja omakapitali suhet d. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9’524 krooni b. 9’235 krooni c. 10’500 krooni d. 10’000 krooni 33. Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib 34. Kaupraha on: a
d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub: a. Eesti valitsusele b. Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c
1.5. Tööturg Eestis Kuna globaalse finantskriisi mõjud on 2008. aastalõpul alles reaalmajandusse jõudmas, siis ka tööturuolukord 2008. aastal ei peegelda veel tegelikult juhtumahakkavaid sündmusi. 6 2007. aasta lõpus alguse saanud majanduse jahtumine tõi kaasa teatud koondamiste laine 2008. Aasta teises pooles, mille ulatus pole aga veel selge. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas reaalpalk 2007. aastal 13% (nominaalpalk 20%) ning tootlikkus ainult 5,6%. Ehkki see lõhe on 2008. aasta jooksul tõenäoliselt vähenenud, on majanduslik surve koondamisteks väga suur. Mitmed odavale tööjõule orienteeritud tööstused ongi oma töötajaid koondanud või ettevõtte isegi sulgenud (näiteks Narva Kreenholm). Kui 2006. aastal oli töötuskassast kollektiivse koondamise puhul toetust saanud isikute arv 1595, siis 2007 oli see arv 2567 ning 2008
11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum „pluss“ kapitali eest makstav summa ehk (MPK*K) 13. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaaal kogu(tootmistegurite) tuludes: ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmisest 14. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 15. Kui tootmisfunktsioon on Y=AK0,5L0,5 ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 36, siis tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast: samasuunaliselt (positiivselt);
d. * sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitsekid 58. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. * firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused c. firma sissetulekud on suuremad kui kulud d. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu 59. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9'235 krooni b. *? 9'524 krooni (see tundub õigem) c. 10'000 krooni d. * 10'500 krooni 60. Mis on krediitraha? a. * krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud 61
85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5% aktsiakapitalist. Välismaiste kapitalimahutuste (Ameerika, Rootsi, Lääne-Saksamaa) üldmaksusmus 1965.aastal oli 300 miljonit marka. Üheks suureks probleemiks oli veel reaalpalga pidev mahajäämus hindade ja maksude tõusust.1955-1963 tõusis elukallidus 58%, reaalpalk tõusis ainult 9%. Iga aastaga kasvasid hinnad, muutus kallimaks teenindus. Suure osa palgast neelavad maksud. Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus-, kommunaal-, kirikumaks)suuruse poolest oli Soome üks esimesi riike maailmas. Soomele oli veel omapärane olukord, kus suuremaid makse tasub see, kes vähem teenib. Sõjajärgse perioodi kokkuvõtteks Tol perioodil ilmnes majanduses 2 etappi, mis teineteisest teravalt erinesid. Esimest etappi
8 9% ni Rahandusministeeriumi lisakulud oleks olnud ca 10 miljr. $. 4. Carteri programm (nagu tavaliselt) koostati kiirustades ja see ebaõnnestus. Poliitiliselt riskantne oli paluda töötajatelt palganõudmisi vaos hoida, lubades, kuid mitte tagades maksusoodustusi. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Carteri programmi puudused 1. Reaalpalk kindlustati ametiühingute suhtes. See võis ju olla õige, juhul kui ametiühingute liikmete palku oleks peetud inflatsiooni allikaks. Ebaõiglane Eb õi l ametiühingutesse tiühi t mittekuuluvate itt k l t töötajate tööt j t suhtes. ht 2
koguse vähenemise, kuna saab sama sissetuleku lühema tööaja eest. Palga muutuse asendus- ja sissetulekuefekt toimivad vastupidises suunas. Kui asendusefekt domineerib on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kui domineerib aga sissetulekuefekt, siis pakuvad inimesed kõrgema palga korral vähem tööd ning sellisel juhul on tööjõu pakkumiskõver tagasipöörduv. Tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient näitab, kui palju suureneb (väheneb) tööjõu pakkumine, kui reaalpalk suureneb (väheneb). Tööjõu pakkumise elastsusele avaldavad mõju: eelistused (vaba aeg, sissetulek, töö), sissetuleku- ja tarbimisootused, hüviste hinnad ja maksude tase. Tööjõu turupakkumiskõver on individuaalsete tööjõu pakkumiskõverate horisontaalsumma, on positiivse tõusuga ning palga tõus ei puuduta ainult juba sellel tegevusalal juba töötavate inimeste valikuid, vaid põhjustab ka uute töötajate tulekut sellele alale.
Lisaks võimaldab ühistransport olulist keskkonnaalast kokkuhoidu, kuna väheneb kütuse tarbimine ning kasutatakse puhtama tehnoloogiaga sõidukeid. Põhieeldused Analüüsiperiood sisaldab järgmisi orientiire: · arendusperiood 2007-2010; · esimene täismõjuga aasta 2011; · majandusanalüüsi lõpp-aasta on 2030. Hinnatase Kõik kalkulatsioonid on tehtud 2006.a. alguse hindade põhjal. Kuna on kasutatud 2005. aasta hinnataset (püsivhinnad) aga majandus ja reaalpalk kasvavad, on aja väärtust korrigeeritud vastavalt reaalsissetulekute oodatavale arengule. See tähendab, et on korrigeeritud ooteaja- ja ajakomponenti. Vastavalt reaaltulu eeldatavale kasvule on korrigeeritud liiklusõnnetustega seotud kulusid. Rakendamise aasta Esimene täismõjuga aasta on 2011. Rakenduskava kohaselt peaks uus infosüsteem hõlmama kogu ühistransporti 2010 aasta lõpuks. Uudsusefekt Niihästi pilootaastal kui eeldataval täisaastal oodatakse muutusi sõitjate mahus.
aastal 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud. Aasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas erasektoris 2011. aastaga võrreldes 5,8% ja avalikus sektoris 0,5%. Reaalpalga tõus mullu jätkus. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aastal 1,7%. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus suurenes 2012. aastal 5,8% ja kasv toimus kõigil tegevusaladel. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ja tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ning -toetusi palgatöötajatele. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas 2012. aastal varasema
Enim tõusis keskmine brutopalk 2011. aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%). 2011. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 853 eurot ja era- sektoris 834 eurot, mis tähendas mõlemas sektoris aastatagusega võrreldes keskmise brutopalga tõusu (vastavalt 3,9% ja 6,8%). Reaalpalk pöördus pärast 2009. ja 2010. aastal toimunud langust taas tõusule. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal 0,9%. Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga, 2002–2011 Eurot Brutokuupalk Muutus % 900 25
Ei teinud vahet ürgühiskonna ja kapitalismi vahel nagu Smith tegi. Talle oli võõras ajalooline uurimisviis. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid polnud nõus eelkäija järeldusega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Ei muuda väärtuse määramist tööajaga. Ricardo pidas samuti väärtuse allikaks haruldust lisaks tööle. Smith arvas et ühiskonna rikkuse kasvades kasvab ka tööliste osa rahvatulus. Ricardo arvas aga et reaalpalk üldjuhul ei muutu. Ricardo näeb tootmise märksa aeglasemat kasvu kui Smith. Peamine erinevus Smithi ja Ricardo ühiskonna mudelite juures oli, et Ricardo pidas ühiskonda täielikult lõhestatud süsteemiks, kuid Smith pidas ühiskonda harmoniseerituks, sõbralik pere. Teema 12 Thomas Malthus rahvastatusteooria Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat ("Rahvastusseadus" iha sugupoolte vahel
29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on
hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. [Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti.] · Klassikaline koolkond (pikk periood) · Keynesi koolkond (lühiperiood) KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE 1) Majapidamiste otsused tööjõu pakkumise kohta - reaalpalk - eelistused (vaba aja alternatiivkulu) 2) Ettevõtete otsused tootmismahu määramisel - hinnad, tehnoloogia, kasum - tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus c) Parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika d) Majandus reguleerib ennast ise
lühiperioodi Töötusemäär Phillipsi kõveral punktis A. Valitsus otsustab, et töötusemäär 6% on liiga kõrge. Kasutades raha- ja fiskaalpoliitikat, püüab valitsus töötust vähendada 2%-ni. Kuid 2%-lise töötusemäära korral ei jää inflatsioonimäär enam samaks vaid suureneb 7%-ni. Inflatsiooni suurenedes reaalpalk väheneb ja osa töölisi otsustab väiksema reaalpalga korral. Seega võib toimuda pikal perioodil liikumine 6%-lise töötusemäära juurde tagasi. Pika perioodi Phillipsi kõver olekski seega vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse töötusemäära vähendada viib samaaegselt inflatsioonimäära suurenemisele.
raske muuta kannab nimetust töötuse loomulik määr 3. Friktsionaalne ehk siirdetöötus on reeglina lühiajaline töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega, kuna töötajad otsivad sobivamaid töökohti ja tööandjad paremaid töötajaid. Kui inimeste eelistuste muutumine toob endaga kaasa ka muutused hüviste nõudluses, mis omakorda põhjustab muutused tootmises ning kokkuvõttes ka tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks 4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse. Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra. 5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6
Küsimus 18 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks !!! nihutab eelarvejoont paremale ei mõjuta eelarvejoone paiknemist Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat too seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: !!! rahalise sissetuleku vähenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine Tagasiside Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses siss hindade kallinemisega. Küsimus 20 Valmis
ajutisel vähendamisel, kkolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm). Netokuupalk - ei sisalda kohustuslikke makseid (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse). Reaalpalk - kaupade ja teenuste hulk, mida saab tinglikult osta hinnaindeksiga korrigeeritud rahalise palga eest. Miinimumpalk, alampalk - Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (AÜ ja Töötandjate Liit). SLAID 50 EI SAA ARU Personali planeerimise etapid: 9 1
Friktsionaalne (hõõrde) töötus esineb siis kui leidub inimesi, kes ei tööta ajutiselt Nominaalpalga all mõistetakse: nominaalpalk on töötaja töölepingus fikseeritud palk, nominaalpalk on arvutatav ainult riigikogu liikmetele ja oleks neljakordne keskmine palk Kes väidab, et isegi siis, kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu! John Maynard Keynes Mida mõistetakse reaalpalga all? reaalpalga all mõeldakse nominaalpalga korrigeerimist hinnaindeksiga, reaalpalk iseloomustab sisulist ostujõudu Friktsionaalne (hõõrde) töötus: kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt Heidutatud töötaja on see: kes on loobunud töö otsimisest ning seetõttu töötute hulka ei kuulu Tööpuudus täishõive korral ehk "loomuliku töötaoleku määr" on siis, kui: tsükliline töötaolek puudub või kui struktuurse ja friktsionaalse töötuse summa on null
endale turge Kaug-Idas ja Kagu-Aasias. Sõja lõpuks oli näiteks pool Hiina väliskaubandusest Jaapani firmade käes. Eriti kiiresti arenesid keemiatööstus ja laevaehitus. Sõda oli Jaapani 13 ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. Aktsionäride dividendid olid hiiglaslikud (ulatusid 50-80%-ni). Samal ajal aga tööliste reaalpalk vähenes ühe kolmandiku võrra. (Ibid: 159) Kui lõppes Esimene maailmasõda, siis lõppes ka Jaapani majanduse sõjaaja suur buum, sest Euroopa riigid suurendasid oma kaupade väljavedu Aasiasse ning Jaapani ettevõtjad kaotasid oma monopoolse seisundi. 1920.-ndate alguses tabas Jaapani majandust mõõn, sest sõjaajal loodud tootmisaparaat ületas rahuaja vajaduse. Seda võib pidada kohanemiseks sõjaaja majandusest rahuajamajanduseks. Jaapanlaste jaoks tekkis uus nähtus - tööpuudus
peapiiskopiks Jaan Kiiviti, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. 1.-3. juulini toimus Tallinnas XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Riigikogu avaldas 60 häälega valitsusele umbusaldust, toimus uue valitsuse moodustamine. Uueks peaministriks sai Andres Tarand. "Estonia" parvelaeva uppumine 1994. aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat). 1994. aasta oli edukas, inflatsioon langes, reaalpalk tõusis, riigieelarve oli ülejäägis. 29. aprillil 1995 avati Tallinnas Eesti esimene McDonaldsi hamburgerirestoran. 1998. a kaotati ära Eestis surmanuhtluse. 1999. a alustas Tartus tegevust Rahvusarhiiv. 2000. aastaks ÜRO arenguprogrammi aruande järgi Eesti oli inimarengu pingereas maailmas 46. kohal. Välispoliitika: 1991. aastal Eestit külastas Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid, USA riigisekretär, XIV dalai-laama ja Taani peaminister. Peame välispoliitika
Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0 a Ls1
Sageli purjetasid laevad itta vaid rahaga ja tulid tagasi kaupa täis laevaga. · Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused: kauba- ja fondibörs. · Hinnatõus ehk nn hindade revolutsioon kuld ja hõbe odavnesid, toidu- ja esmatarbekaupade tootmine jäi samale tasemele, seetõttu tuli nende eest rohkem maksta: vilja hind tõusis 5 korda, käsitöötoodete hind 3 korda. Inflatsiooni tõttu langes tööliste reaalpalk ja toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. · Hindade revolutsioon kiirendas feodaalsuhete lagunemist. Reformatisoon Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses. Reformatsiooni põhjused:
annaabi.ee 
