12. klassi koolieksami piletid ajaloos (0)

PILET 1
Eesti esiajalugu – jääaja lõpp, muinasaeg , keraamikavaba kiviaeg ( Pulli , Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed ), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused).
Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10
-Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed . Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr.
-Muinasaeg
Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg (1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega.
Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla.
-Keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda)- 1967a avastati pärnu jõe ääres Sindi lähedal pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg , mis sisaldas söetükke, loomaluid, kivist ja luust tööriistu. Pulli asukoht on kõige vanem inimeste elupaik Eestis. Enne pulli avastamist teati kunda lammasmäge.
-Esimene pronks Umbes 1800 eKr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks ja nooremaks . Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu muhust leitud odaotsa, Võrtsjärve lähedalt leitud sirpi. Leitud veel 11 kirvest.
-Esimene raud Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist . U 500a paiku jõudsid Eestisse naaberaladelt esimesed raudesemed.Hakati kasutama ka münte.
-Matusekombestik (erinevad kalmed)
Alguses sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla.
Kiviajal ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili , tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid.)
Pronksiaeg (hakati rajama erilisi maapealseid kivikalmed . Suurematest kividest ring ja selle keskele laotud kirst , peale väiksematest kividest küngas. nt Jõelähtme kivikalmed)
Rauaaeg tarandkalmed (koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkne , keskel surnu) (Jabara kalmed, Kojastu kalmed)
-Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused)
13.sajandil oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel
*Suurendas eestlaste eneseusku 1210a võiduga lõppenud Ümera lahing.
. * Otsustav lahing toimus 1217a Madisepäeval viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. See oli eestlastele muistse vabadussõja üks suuremaid kaotusi.
*Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel langes näiteks liivlaste vanem Kaupo .
*Pärast jagatakse eesti territoorium nelja võõrvõimu vahel, taani põhja eesti, saared ja läänemaa, saarelääne piiskopi , tartus tartu piiskop ja lõuna eesti saksa ordu.
*Eestlased pidid tasuma makse peale võitlust, ja eestlased ristiusustati.
PILET 2
Euroopa keskaeg – mõiste, keskaja algused ja lõpud, Rooma impeeriumi häving, Suur rahvasteränne, kristluse levik, Karl Suur, paavst ja paavstiriik , munklus , kloostrid , linnad, Bütsants.
Õpik: Inimene, ühiskond kultuur II õp lk 7-37, 51-56, 67-72, lk 80-97, Atlas lk 40-41
-Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi.
-Keskaja algused ja lõpud Üheks keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist 5'ndal sajandil (476.a. Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.
-Keskaeg jaguneb vara,-kõrg-, ja hiliskeskajaks .
-Suur rahvasteränne - ida aasiast hunnid läksid germaanlaste aladele ja olid väga sõjakad ja selle tõttu jätsid germaanlased oma kodud maha ja hakkasid liikuma läände. Oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Rännet soodustasid sügavad muutused rooma riigis. Rooma riik lagunes , selle asemel tulid germaanlaste riigid, inimesed jätsid linnad maha ja läksid elama maale. Esimesed saabujad olid germaani hõimud näiteks (goodid,  vandaalid ,) Jagunes kaheks faasiks ka.
-Kristluse levik tekkis umbes 2000 aastat tagasi palestiinas. Alguses levis see igale poole euroopas. Rooma riigis võeti vastu.
-Rooma impeeriumi häving Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit. Sissetungijad olid enamasti põgenikud. 5saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südameisse, rüüstas 410a rooma linna ning rajas 418a rooma keisririigi aladele esimesed barbarite kuningriigi.
-Karl Suur - keegi ei teadnud kuna ta sündinud oli. Ta oli Pippin Lühikese järeltulija. raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht.
* Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks.
*Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo " Rolandi laul".
*800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma.
*812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit , jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad.
*Vallutuste tulemusel tekkis impeerium , mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15-18miljonit inimest
-Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike
-Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel.
-Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur
-Linnad-Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. 9. sajandil hakkas Euroopa muutuma . Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Linnad kasvasid järk–järgult. 13. saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama
-Bütsants e. Ida-Rooma, tekkis aastal 395-1453, kui Rooma impeerium jagunes Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Riigikeeleks sai kreeka keel. Võim kuulus keisrile. Elanikkond koosnes kreeklastest. Ühiskond oli hiearhiline. 1453 aasta mais vallutas türgi konstantinoopolise ja bütsants lõppes. Kuulsaim ehitis Hagia Sopia katedraal.Palgasõduriteks hakkasid meelsasti kreeklastest talupojad.Bütsantsi pealinn oli Konstantinoopol , tänapäeva Istanbul Türgis.
PILET 3
Reformatsioon – M. Luther, J. Calvin , Madalmaad, Skandinaavia , Henry VIII ja anglikaani kirik , hugenotid , renessanss, humanism .
Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 25 lk 147-153; ptk 30-36, lk 188-228
-M. Luther-
*Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajaja. Sündis 10.nov 1483 Oli augustiini munk. 1507 . pühitseti ta preestriks
*Tõlkis piibli saksa keelde, ärritas teda indulgentside müük. Kirik müüs pabereid mis lunastasid patud.
*Kirik oli ladina keelne
-J. Calvin-
*Svetsi reformatsiooni teise suuna rajaja.
*Tema kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte, et mingi hulk inimesi ongi määratud põrgusse minema
-Madalmaad-
madalmaadeks hakati nimetama põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle piirkonna järgi. Läksid reformatsiooniga kaasa. Ja olid hispaani võimu all ja tekkis hispaaniaga ususõda ja madalmaade vabadusvõitlus.
-Skandinaavia-
*Kultuurilises ja ajaloolises tähenduses nimetati Skandinaaviaks Rootsi, Taani, Norra.
-Henry VIII Oli Ingismaa valitseja. Ta soosis kunsti. Kunstnik Hans Holbein noorem töötas tema õukonnas aastaid ja tegi temast portreemaale Tegi kiriku et saaks endale lahutuseks loa anda
Anglikaani kirik- *Inglismaa riigikirik , õpetuselt protestantlik , kuid väliselt katoliiklik.
* Kiriku lõi Henry VIII, kuulutas end kiriku peaks, ta algatas reformatsiooni oma isiklikel põhjustel.
-Hugenotid- *Prantsuse kalvinistid , Calvini õpetuse pooldajad.
*Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis.
*Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest.
*Neil oli õigus pidada jumalateenistusi .
*Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära.
-Renessanss
*Nimetatakse keskajale järgnevat antiigist ja loodusest immustunud vaimuliikumis, eelkõige Lääne-euroopas.
*14-16saj keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja maapealne elu on ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele.
-Humanism
Tuntuim humanism oli Thomas More. Kirjutas teose utoopia -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Selline maailmavaade peab inimest ja tema võimeid hästi oluliseks
PILET 4
Liivi sõda – olukord enne ja pärast Liivi sõda ning muutuste põhjused, Vana- Liivimaa , Rootsi aeg, Forselius ja rahvaharidus.
Õpik: Eesti ajalugu I ptk 8-16, 18, õp lk 51-117, Atlas lk 11
-Olukord enne ja pärast Liivi sõda ning muutuste põhjused
Sõja põhjus: 16.saj. algas mitme euroopa riigi vahel võitlus Läänemere ülemvõimu pärast. Vana Liivimaad läbisid mitmed olulised kaubateed ja naabrid tahtsid endale saada. Liivimaa suurim vaenlane oli Venemaa.
Enne Vana Liivimaal oli mitu võõrvõimu kes omavahel pidevalt tülitsesid ja kodusõdasid tegid. Poliitiliselt kui ka sõjaliselt oli Vana Liivimaa nõrk.
-Pärast
Lagunes Vana Liivimaa. Liivi ordu hävitati. Algas kolmekuninga aeg, jagatakse kolme kuninga vahel Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile
-Vana-Liivimaa
*Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346a viiest iseseisvast väikeriigist. Suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru territoorium
*Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks.
*Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13saj lõpust alates eramõisaid..
*keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus .
*Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst.
-Rootsi aeg
Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist.
-Forselius ja rahvaharidus Oli kirjamees ja rahvavalgustaja.  Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja , kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius.
PILET 5
Vene riigi kujunemine – mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod , Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda.
Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76
Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480 . aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist Ugra jõel peetakse Venemaal mongoli-tatari ikke lõpuks.
Novgorod- Liivi sõja algul Novgorodi ja Pihkva alt värvatud venelastest koosnev vägi näitas oma jõudu peamiselt kohaliku rahva kallal: tapeti , põletati, vägistati ja aeti teibasse.
-Ivan Julm Süsteemitu, aga polnud rumal, nägi väiksena palju mõrve pealt (kuidas inimesi nüliti, visati koerte ette, lõigati keel välja), sellepärast hakkas peale loomi piinama kuni siis inimeste mõrvadeni.
*Peale Ivani surma ei ole pärijaid, kuna ta tappis vihahoos oma pojad ära. Naisel oli pärast ka nurisünnitus.
*Oli abiellus 7x .
*Vanaisa oli Ivan III.
*Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov . 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks.
*Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg.
*1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks.
*Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.*Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks.
-Peeter I (Peeter Suur)- 2m pikk, oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast.
*Riigi territoriaalne suurus oli tähtis, tahtis muuta euroopalikuks(euroopameelne).
*Põhjalikud reformid (laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest).
*Kehtestas pearahamakse, habememakse(et saada raha).
*Rajas sõjalaevastiku (tõi kasu).
*1721 otsustas võtta keisritiitli.
*Kadrioru loss oli tema rajatud.
*Õppis laevaehitust.
*Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk " raiuda akent Euroopasse".
*Ta esimene iseseisev samm oli 1695 katse vallutada Azovi(Sõjakäik ebaõnnestus, sest puudus sõjalaevastik), mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele .
-Põhjasõda- Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
*Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita(Poola-Leedu) ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover.
*Sõda algas 22. veebruaril 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik .
*Sõda lõppes(10. septembril 1721 )Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga..
PILET 6
Venemaa impeerium – Katariina Suur, baltierikord, talurahvaseadused ja pärisorjus, Aleksander III, venestamine , ärkamisaeg, Kreutzvald, Postimees , Hurt , Jakobson , Jannsen , I laulupidu .
Õpik: Eesti ajalugu I, ptk 20-24, õp lk 128-157, Atlas lk 13-14, Inimene, ühiskond, kultuur III ptk 12 lk 74-75
-Katariina Suur (1729-1796), Stettinis 21.aprillil 1729a. 1744 asus elama venemaale, kus hiljem abiellus troonipärija Peere Feodorovitsiga. 1745 ristiti ta Vene õigeusku. Väga edukas oli Kata välispoliitika . Türgi sõja(1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja musta mere raniku.
-Baltierikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti – ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast põhjasõda Peeter I ning Eesti – ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnusteks: saksa keel ametikeelena, balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir.
-Talurahvaseadused ja pärisorjus- 1802/1804 seaduste vastuvõtmine põhjused: Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist. Toimusid muutused mõisnike elulaadis – suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. Sisu Liivimaal 1804. keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Talude pärandava kasutamisõiguse kehtestamine.Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all.suhted mõisa ja talurahva vahel olid reguleeritud. Karl XI algatatud reduktsiooniga kaasnes pärisorjuse kaotamise ja talurahva olukorra parandamise taotlused, mis küll Põhjasõja ning Vene aja saabumisega suuremat vilja kandma ei hakanud. 1816 talurahvaseadusega kaotati pärisorjus – talupojad sai isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maid pidid talupojad hakkkama rentima, mis tähendab teotöö jätkumist.Talupoegi hakati järk-järgult vbaks laskma, misjärel nad said perekonnanime(priinime).
-Aleksander III- 1881-1894), troonipärijaks sai ta oma vanema venna Nikolai surma järel 1865.a. Ta oli äärmuslik konservatiiv, kes vastutas igasuguseid liberaalsuse ilminguid.. Sisepoliitikas pidas ta tähtsaks õigeusu ja traditsiooniliste väärtuste rõhutamist. Tema eesmärgiks oli Venemaa äärealade rahvaste venestamine, et seeläbi luua ühtset, terviklikku rahvusriiki. 1893.a. sõlmiti Prantsusmaaga Saksamaa ja Austria-Ungari vastane sõjaline liiduleping.
-Venestamine Vene keele ja kultuuri peale surumine teistele rahvastele. See on olnud Tsaari- Venemaa keisririigi ametlik poliitika. Tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad kaotanud oma identiteedi ning omandanud Vene keele ja kultuuri. 19.saj viidi koolidesse vene keele õpetamine. Venestamine algas 1880 – haridust anti vene keeles, asjaajamine oli vene keeles, rahvuslikud organisatsioonid suleti jne...
-Ärkamisaeg 1860-1880. Lõpu aastatel oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem. Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Haritlased võtsid kõige elavlamalt osa. Ärkamisaja kõige tähtsamad sündmused olid ajalehtede „ Perno Postimees“, „Eesti Postimees“, ja „Sakala“ ilmuma hakkamine „Vanemuine“ ja „Estonia“ loomine, Eesti kirjameeste seltsi asutamine ja Eesti eepose „Kalevipoeg“ ilmumine. Esimeseks presidendiks valiti J.Hurt. 19.saj keskel oli Vene aeg, Eestlased nimetasid end maarahvaks, Tänud ärkamisajale hakkasid eestlased end tundma eestlastena. Sõnaõiguse andis talupojale omavalitsuses osalemine. 19.saj lõpu vallaseadus oli tähtis, sest talupojad vabanesid mõisniku eestkoste alt.
-Kreutzvald1803-1879, eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik., 1823 sooritas õpetaja eksami ning leidis tööd nii tallinna poiste kui ka tütarlaste algkoolis. 20. sajandi algul oli ta Peterburis koduõpetaja.
-Postimees 1857a hakkab Johann Voldemar Jannseni juhatusel ilmuma nädalaleht Perno postimees, mida ajaleht loeb oma ilmumise alguseks.
-Hurt- (1839-1907), oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane. Eesti kirjameeste seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse jakobsoniga ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurt ja jakobson läksid tülli. Tüli lõpetas Jakobsoni surm. Jakobsoni mõtete pooldajad tõrjusid Hurda rahvuslikust liikumisest eemale. Eestlased kogusid raha, et ehitada kool, kus antaks haridust eestikeeles – aleksandrikool.
-Jakobson- 1841-1882. Väljapaistev ühiskonnategelane Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane, kooliõpikute autor, pedagoog Jakobsoni näol Eesti ärkamisaja suurkujuga. Kui sakalat toimetas jakobson oli tal üleeestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja.jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ülemiste ja teravate artiklite pärast jäeti neist paljud Eesti Postimehes avaldamata, lisaks ka tüli johann voldemar jannseniga. Sakala oli omal ajal kõige loetavam leht.
Jannsen- 1819-1890. Rahvusliku liikumise juhte. andis välja ilmalike lauludekogu „Eesti laulik“. Tema loomingus on peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannsen on Eesti hümni sõnade autor, Esimese üldlaulupeo korraldajatest. hakkas jannsen välja andma tartus elades ajalehte postimees, mille sisu oli sarnane Perno postimehega.
Üldlaulupidu I mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad Ta küsis 1869 a. Laulupeo pidamiseks kubernerilt luuba(eesti rahva 50 priikslaskmise aastapäevaks). Luba saadi 4kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson(üldrahvalik ilme).Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ka mõned pasunakoorid .Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid..Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist ise looma
PILET 7
Esimene maailmasõda – koloniaalimpeeriumid, Maroko ja Balkani kriisid , I maailmasõja põhjused, sõjasündmused, Versailles` süsteem.
Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 1-3, lk 8-100, Atlas lk 72-74
Koloniaalimpeeriumid- tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, Venemaa Impeerium, Hispaania Impeerium, Prantsuse Impeerium, Rootsi kolooniaimpeerium jne.
Maroko kriis- Esimene Maroko kriis 1905-1906. Prantsusmaa avaldas Marokole survet allutamaks riiki Prantsusmaale. Saksamaa sekkus kriisi, nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõikidele suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos ja lubas kasutada sõjalist jõudu. Samas kumbki suurriik sõda veel ei soovinud: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. 1906 toimus konverents Maroko küsimustes kus otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus.
Teine Maroko kriis 1911. Marokos puhkes ülestõus millele Prantsusmaa regeeris Maroko pealinna okupeerimisega . Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule suurtükipaadi avaldamaks prantslastele survet. Toimus Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. Kuna Inglismaa toetas Prantsusmaad, siis Saksamaa pidi tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (kõlbmatud sood ja padrikud)
Balkani kriis- Esimene sõda 1912-1913. Ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda 1911-1913. Nähes türgi nõrkust tahtsid Balkani riigid seda ära kasutada ja vallutada slavi ja abaanlaste alad. Venemaa toetas Balkanit , sest tahtis suurendada oma mõju Balkanil . Türgi sai lüüa ja kaotas Balkani valdused ja pidi leppima Albaania iseseisvumisega,
Teise Balkani sõja 1913 põhjuseks oli esimese sõjavõitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Sõja tulemusena tugevnes Serba riik
I maailmasõja põhjused- suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast.
Sõjasündmused- Marne lahing, Tannenbergi lahing, Ypresi lahing, Verduni lahing
Versailles` süsteem- 18.jan 1919 pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Sellest võttis osa 26 riigi esindajad. Saksamaa esindajaid ei lastud konvereentsile enne lepingu allkirjastamist. Saksamaale tehti tingimusi: 1. Saks . Kaotas kõik meretagused valdused ning umbes üheksandiku euroopa aladest , 2.sõjavägi vähendati kuni 100000 meheni 3.saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4. Ei tohtinud olla tanke ega lennukeid, sõja laevastikku pidi vähendama.
PILET 8
Vene revolutsioonid – Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon , mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism , Bresti rahu
Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48
Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku
17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised , aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said haisu ninna, demokraatia kogemus, poliitilised parteid tekkisid(läksid maa alla). Valimisõigus piiratud(rikkad).
Eesti 1905. aasta revolutsioon-
Mõisate põletamine-dets alguses tallinnas üldstreik, keelati koosolekud , vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased. KEHTESTATI SÕJASEISUKORD. 12 dets sadakond relvastatud töölist mõisasid rüüstama-peksti puruks, esemeid rööviti, põletati. Rüüstati 160 mõisa, Harjumaal 70.
Karistussalgad- peeti kinni inimesed, kes rüüstasid. Saadeti siberisse, avalik ihunuhtlus , 300 inimest lasti maha, mõisteti surma 500 inimest. Revolutsiooniline liikumine suruti maha karistussalkadega
Mõjud Eestile- Tartu rahu ( Poska ). Lõpetas Eesti-Vene sõja. 1920.2.2. Venemaa tunnustas Eesti iseseisvumist. Poska(EST) ja Joffe(NL) kirjutasid alla . Lääs aitas eestil iseseisvuda, selleks et kommunism ei leviks.
I maailmasõda ja Eesti- Sakslaste üldpealetungiga idarindel 1918. aasta veebruaris vallutasid märtsiks Eesti ala, kuid enamlaste mineku ja sakslaste tuleku vahel kuulutasid eesti rahvuslased 24. veebruaril 1918 Eesti iseseisvaks vabariigiks. Sakslased Eesti riiki ei tunnistanud ning Bresti rahulepingu kohaselt läks Eesti ala Saksamaa valdusesse.
Nikolai II- 1917 kukutati ta, tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat ) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks.
Nikolaid ei huvitanud riigi asjad. Saatis pigem usaldusisiku kui läks ise.
Ajutine valitsus- rikkurid, endised poliitikud , haritumad, vähene toetus, demokraatlik. EESMÄRK: Seadused Valitsus, valimised, demokraatliku riigini
Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924.
Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid . Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust , Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest.
PILET 9
Eesti iseseisvumine – eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia , iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform , detsembrimäss, suur majanduskriis , Vapsid , Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus .
Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20
Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg , algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus
I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse, valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid suletud, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit, raha väärtus langes
Vabadussõda- oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918-1920. Nõukogude Venemaaga ning 1919. aastal Landeswehri vastu peetud sõda
Autonoomia- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus -, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu
Iseseisvumine- Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. Kasutades soodsat momenti , kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest , moodustati Eesti Ajutine Valitsus
Landeswehr- oli Eesti Vabadussõja raames 1919 aastal  kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Maavägi
Tartu rahu- on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Raha- ja maareform-
*2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark 1919. aasta *maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine
Detsembrimäss- oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924.
Suur majanduskriis-
Vapsid- olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed.
Pätsi riigipööre- 12. märtsil 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata, lasti vangistada mitusada juhtivat vabadussõjalast ja sulgeda nende organisatsioonid ja häälekandjad. Algas vaikiv ajastu
I põhiseadus- 1920 juuni- riigipea on riigivanem , riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees
II põhiseadus 1934-riigipea on riigivanem, riigikogu koosseis vähenes, valis rahvas.
III põhiseadus-1938-riigipea on president , riigikogu on 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi, valitsus vastutab presidendi ees
PILET 10
Diktaatorid – Stalin , Mussolini ja marss Rooma, Franco , Hitler (õllekeldriputš, holokaust ), diktatuuridele iseloomulikud jooned.
Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74
-Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega. Tööpuudus kaotati. 1936.a Stalini konstitutsioon , milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust. Pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi.
-Mussolini ja marss Rooma 1922.a okt Napolis toimunud kongressil nõudis Mussolini ultimatiivselt fasistidele viit ministrikohta, ähvardades muidu marssida Rooma... Marss Rooma lõppes sellega, et kuningas Vittorio Emanuele III tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Võeti kinni 43.a lääneliitlaste poolt, sakslased vabastasid, püüti uuesti kinni, riputati Milano keskväljakule
-Franco Hispaania POLIITIKA diktatuur, vähemuste mahasurumine, puudus demokraatia, tsensuur, hakkab suhtlema lääneriikidega. Peale tema surma lõppes diktatuur, rohkem demokraatlikumaks läks. ETA oli tema ajal terroriorganisatsioon mille ülesandeks oli pommitada poliitikuid
-Hitler (õllekeldriputš, holokaust) Hitler sai võimule peale Hindenburgi surma kui ta võttis tema kohustused üle ja ta tegi head nägu ja meelitas. Ta oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja. Tsensuur. Ei toimunud kollektiviseerimist. Eemaldati tööturult kõik noored- osa võeti sõjaväkke, suunati tasuta tööle. Töötuid nimetati muidusööjateks ja koonduslaagri kanditaatideks . Õllekeldriputs on ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923.a. Ansluss Hitleri välispoliitiline kava 1937.a, sisaldas austria annekteerimist. Juudivastased seadused- juutide ja sakslaste vaheliste abielude tühistamine, kodanikuõigused 0, töökohtadelt vallandatakse, asjad konfiskeeriti. Kristallöö-1938.a juutide laastamine, kodud süüdati, peksmine, juutide kokkukorjamine (laagritesse). Taaveti täht-juudi sümbol, sunniti kandma. Judenfrei-kõik EU riigid juutidest puhtaks, eesti oli esimene kes oli puhas.
Holokaust-juutide massiline hävitamine, enamasti gaasikambrites. Eestvedajaks oli Hitler
Diktatuuridele iseloomulikud jooned Diktatuuririigis oli diktaatori ainuvõim, üks valitsev partei ja tema ainuõige ideoloogia. Rahvas selles riigis tavaliselt kardab oma valitsust, kuna valitsus võib kasutada vägivalda teistsuguste arvamuste maha surumiseks. Rahvast hirmutati pidevalt ohtliku vaenlasega. Vaenlasteks olid kõik võõrriigid ja teised rahvused ., jõukad inimesed ja teisitimõtlejad. Vaenlased hävitati võimalusel. Neid saadeti vangi ja surmalaagritesse või küüditati.Võistlevad partid olid keelatud, kodanikuõigused ja inimõigused oli peaaegu olematud. Valitsev partei või poliitiline grupeering kasutab oma ideoloogia peale surumisel erinevaid propagandavahendeid. Diktatuur saab mõnikord võimule sõjavälise riigipöörde teel.
PILET 11
II maailmasõda – II maailmasõja põhjused, olulisemad sõjasündmused, II maailmasõja lõpp ja maailma jagamine ( Teheran , Jalta, Potsdam ), Nürnbergi protsess.
Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 6 , II ptk 7-8, Atlas lk 85-91
-II maailmasõja põhjused hitleri agressiivse poliitika tagajärg, Lääne kokkuleppepol. Tagajärg, I ms loomulik jätk, sõja provotseeris Nõukogude Liit, et valla päästa maailmarevolutsioon
-II maailmasõja lõpp 1944.a 2 sept – Jaapani kapitulatsoiooni akt allkirjastati. Otsest/üldist rahulepingut sõja lõppedes ei sõlmitud..
- Nürnbergi protsess 20.nov.1945-1949 a. kohtumõistmine sõjakurjategijate üle, peeti 403 kohtuistungit, 24st peasüüdlasest 12 mõisteti surma, 7 pandi vangi ja 5 mõisteti õigeks.
-Jalta konverents 1945 veebruaris Stalin, Roosevelt ja Churchill -kooskõlastati Sks purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sks pidi tingimusteta kapituleeruma, reparatsioonimaksu maksma (sõjakahjude hüvitamiseks). Otsustati luua ÜRO (võitjariikide vahel)
-Potsdami konverents 1945.a. juulis Trumann, Churchill, Stalin arutasid Sks sõjajärgse haldamise küsimusi -jagati neljaks SB, Prants, USA ja NSVL vahel ja teemaks oli üldiselt maailma jagamine
-Teherani konverents 1943.a. novembris toimus Iraani pealinnas kolme mehe vahel (Roosevelt, Churchill ja Stalin). See tugevdas olemasolevat liitu ning otsustati, et avatakse teine rinne. Roosevelt ja Churchill nõustusid Baltimaade jagamisega NSVL’e
- olulisemad sõjasündmused Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. Konverentsid ( teheran, jalta, potsdam) . Astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9.august) linnadele.
-Maailma jagamine Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Island iseseisvus, Osa Soome aladest läks NSV Liidule, Piiride muutumise tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Poolast ja Tšehhist aeti välja kõik sakslased
PILET 12
Eesti Vabariik II maailmasõjas – MRP, baaside ajajärk, juunipööre, Nõukogude ja Saksa okupatsioonide aeg, Hjalmar Mäe, Otto Tief .
Õpik: Eesti ajalugu II ptk 35-38, õp lk 72-93
-MRP 23.08.1939 Saksa riigi-Ribbentropi ja NSVL-Molotovi vahel, kehtivusega 10.a. Leping sisaldas salajast lisaprotokolli Poola jagamise ning NSVL ja Sks niinimetatud riiklike huvisfääride kindlaks määramise kohta kogu Ida-Euroopas Läänemerest Musta mereni.
-Baaside ajajärk 1) Nõukogude Liidu sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda.
2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega
3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud .
4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse Nõukogude Liidust - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome.
5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus Nõukogude Liidu koosseisu
-Juunipööre 21.06.1940 Nõukogude võimuesindajate organiseeritud meeleavaldus vabakal, Moskva esitatud nõudmiste toetuseks, mõnituhat inimest, eesti lipp asendati punalipuga, võeti üle valitsushooneid, politsejaoskondi, ajalehte toimetusi, vabastati poliitilisi vange. Õhtul uus valitsus
Nõukogude okupatsioon :
1) kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja kohtusüsteem
2) varade natsionaliseerimine
3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite
(sohvooside, kolhooside ) moodustamine
4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism -leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine.
5) terrori kehtestamine-endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine,massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike
ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud
sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle.
(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61000 inimest)
Saksa okupatsioon 1941-1944
1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette jaründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu.
Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon:
1) Eesti ühendati Ostlandi ( Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann
2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega
3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest)
4) loodi koonduslaagrid
5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele
6) tööstus orienteerus transpordile
7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid
8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem
9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader
10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks
11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises Nõukogude Liidule
12) Massiline põgenemine läände
-Hjalmar Mäe eesti omavalitsuse eesotsas, eesmärgiks laiendada õigusi,üritas taotleda Eestile autonoomiat. H. Mäe põgenes baltisakslaste järelümberasujana võltsitud dokumente kasutades 1941. aastal Saksamaale. 1941. aasta mai algul sõitis H. Mäe Helsingisse, kus moodustas Eesti Vabastamise Komitee, mille esimeheks ta ka valiti. EVK poolt määrati ta Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
-Otto Tief rahvuskomitee uus esimees, advokaat, tänu temale kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Uue Vabariigi Valitsuse juhtimine usaldati talle. Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse katkematus kandmises.
PILET 13
NSVL ja ENSV – märtsiküüditamine, metsavennad , Nõukogude võim, kolhoosid, repressioonid , EKP, Karotamm , Käbin, Vaino, muutused majanduses, ühiskonnas ja kultuuris, noorteorganisatsioonid, stalinism , sula, stagnatsioon , gerontokraatia , perestroika , glasnost (Stalin, Hruštšov, Brežnev, Tšernenko, Andropov , Gorbatšov).
Õpik: Eesti ajalugu II ptk 39-43, õp lk 98-131, Atlas lk 22-23; XX sajandi ajalugu II ptk 8 lk 107-115, lk 140-147
- märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 20. märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Taheti saavuta ’’vabatahtlik’’ kolhoosidesse ühinemine.
-Metsavennad moodustusid nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed, Saksa sõjaväes teeninud mehed jne. Kohalikud elanikud toetasid toidu, andsid peavarju, jagasid infot. Nad ründasid julgeolekuüksusi, tapeti nõukogude aktiviste, rööviti kauplusi, talusid. Põhipoint oli neil et Eesti ei alistu võitluseta
-Nõukogude võim
-Kolhoosid Vaatamata sellele, et maareformi läbiviimisel lubati talupoegadele maa põlist kasutamisõigust, võtsid Moskva keskvõimud 1947 suuna eraomanduse kaotamisele põllumajanduses ja kolhoosikorralduse kehtestamisele Balti liiduvabariikides.
1) Kolhoos - põllumajanduslik ühismajand, mille varad (põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand.
2) Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasustati kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest.
-Repressioonid küüditatud inimeste vabastamine. Nad ei saanud tagasi oma vara ega tihti ei lubatud naasta kodukohta
-EKP Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti territooriumil aastail 1920–1990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Karotamm, Käbin ja Vaino olid EKP sekretärid.
-Karotamm Poliitik, hävituspataljonide staabi ülem. Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, toetus juunikommunistidele ja laskurkorpusele .1950.a. märtsipleenumi otsuse alusel Ta tagandati, heideti välja sest ta oli üles näidanud ’’sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsisoalistide varjamise eest’’
-Käbin Ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs. Ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid. Kuuletus rohkem Moskvale
-Vaino peetakse 1980ndate aastate Eesti venestamispoliitika võrdkujuks. Ei püüdnud kuidagi eesti keelt ega kultuuri kaitsta. Eestlaste seas ei omanud toetust. Kõned olid vene keelsed , vältis eesti keelt. Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV
juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-kommunistid. Tegutses Moskva käskude järgi
- muutused majanduses ja ühiskonnas 1970.aastateks oli NSV Liit jõudnud oma arengus jõudnud seisakusse majanduses ja ühiskonnas
Riik suutis majanduslikult püsima jääda ainult tänu kasvavatele toorainehindadele maailmaturgudel.
Riigi gerontokraatlik (e. vananev) juhtkond mingeid reforme majanduslikust ja ühiskondlikust kriisist väljatoomiseks ette võtta ei tahtnud.
Süvenes toiduainetekriis
Füüsilisele represseerimisele lisandus ühiskonnas ka vaimne vägivald suurendati Eesti NSV tööstusettevõtete allutamist üleliidlistele ametkondadele.
Kasvas tehnoloogiline mahajäämus lääneriikidest.
Kasvas varimajandus ja spekuleerimine defitsiitse kaubaga.
-noorteorganisatsioonid vastupanu kommunistlikule reziimile , 1950.aastatel noorte salaorganisatsioonid (~30 tk.), kes levitasid nõukogudevastaseid lendlehti ja kogusid salaja relvi.
-stalinism Stalini valitsusperiood, iseloomustab massiküüditamine, horror , vägivald, tohutu võim julgolekuorganitel, defitsiit ja võim kommunistliku partei käes. Plaanimaj. Metsavendlus.
-sula Hrutsovi valitsusperiood, iseloomustab repressioonde vähenemine, majanduse ja teaduse areng, lääne riikide suhete paranemine. Plaanimaj. Salajased noorte org.
-stagnatsioon Breznevi valitsusperiood, iseloomustab pingelõdvendus, majanduskriis, tihenenud sidemed Lääne riikidega. Plaanimaj. Avalikud kirjad lääneriikidele
-gerontokraatia Andropovi ja Tsernenko valitsusperiood, iseloomustab defitsiit
-perestroika Gorbatsovi valitsusperiood, iseloomustab vabad valimised, valitsuskorra muutmine, augustiputs , NSVL lagunemine ,
-glasnost oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. Alguses ei tähendanud glasnost veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tšornobõli katastroofi ja sellest põhjustatud radioaktiivse reostuse ulatust. Hakati kajastama negatiivseid nähtuseid, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda -, vaid ka teabevahend. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt.
PILET 14
Külm sõda – külma sõja kujunemine, Trumani doktriin , Berliini blokaad , riikide liidud (NATO, ESTÜ, VLO, VMN), külma sõja kriisid, raudne eesriie , Reagan , „Tähesõjad“, NSV Liidu ja idabloki lagunemine, Jeltsin, SRÜ, EL, EURO.
Õpik: XX sajandi ajalugu II ptk 7- 9, Atlas lk 94-95
-Külma sõja kujunemine-
1) NSV Liit seadis kesk ja ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused.
2) 1946 rõhutas Stalin sõdade paratamatust.
3) W. Churchill tõi kõnes esile liitlaste vastuolud ning kutsus läänt kommunismi levikule vastu seisma.
4) Stalin taastas sõjaeelse hirmuõhkkonna.
5) Trumanni doktriin (nõukogude liidu arvates külma sõja põhjuseks)
6) Marshalli plaan. (Euroopa Taastamise Programm. Loodi laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Nime sai tollase USA riigisekretäri järgi)
7) Nõukogude tsoonis 1948 kehtestati kommunistlik diktatuur.
8) Berliini blokaad (lääne riikide arvates külma sõja põhjuseks)
-Trumani doktriin- Truman pooldas poliitikat, mis oli suunatud NSV liidu ekspansiooni tõkestamisele ning USA aktiivsele sekkumisele Euroopa ja maailma asjadesse. Seda poliitikat tuntaksegi ajaloos Trumani doktriinina.
-Berliini blokaad- Algas 24 juuni 1948 ja kestis 324 päeva. Selleks suleti kõik maanteed ja raudteed. USA ja Inglismaa varustasid seal olevaid inimesi kõige eluks vajalikuga õhusilla kaudu. See toimus, et välja tõrjuda sõjaväeosasid.
-NATO- Loodi 1949. Eesmärk oli välja astuda riikide kaitseks, keda rünnatakse.
-ESTÜ- Euroopa Söe ja Teraseühendus, praegune Euroopa Liit. Loodi 1952. Eesmärgiks oli rahu hoidmine riikide vahel.
-VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon . Loodi 1955. Eesmärgiks oli kaitsta lääneriike idariikide eest.
-VMN- Loodi 1949. Eesmärgiks oli majanduslik koostöö (see oli ettekääne, tegelik eesmärk oli kontrolli hoidmine)
-Külma sõja kriisid
*Lähis-Ida(Suessi kriis) 1948-79
*Berliini kriis 1953-61: Osalevad riigid- USA, NSVL, Saksamaad. Probleem- Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus- Valmis Berliini müür.
*Korea sõda 1950-53: Osalevad riigid- NSVL, USA, Hiina. Probleem- Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik;
1953 sõlmiti vaherahu .
*Poola sõda 1956
*Ungari Ülestõus 1956: Osalevad riigid- Ungari, NSVL. Probleem- Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud, hukkus tuhandeid. Tulemus- Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt . Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi.
*Kuuba kriis 1962: Osalevad riigid- NSVL, Kuuba, USA. Probleem-Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus ; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus- NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.
*Vietnami sõda 1964-73 (1957-76): Osalevad riigid- USA, Vietnam , Prantsusmaa, Suurbritannia . Probleem- Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Tulemus- Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
-Raudne eesriie- Mõtteline piir demokraatliku lääne ja kommunistliku idaploki vahel.
-Reagan- USA president aastatel 1981-1988. Vähendas riiklike kulutusi ja makse. Ta otsustas vastu astuda ülemaailmsele kommunismile ning teda saatis edu. Kuulutas välja tähesõdade programmi.
Tähesõjad- oli USA presidendi Ronald Reagani 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste VLO riikide rünnakutest kosmosesse rajatud tuumarelvade abil
NSV Liidu lagunemine-1991 Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegi NSV Liit augustis riigipöördekatse, mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas-Balti vabariigid said hea võimaluse NSVList lahkumiseks . Gorbatsov pani presidendi ameti maha
Idabloki lagunemine- 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka pratamatult külma sõja lõppemisele .
Jeltsin- Juhtis augustiputši ajal demokraatlikke jõude ning oli NSV Liidu lagunemise ajal üks (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele
SRÜ- Peale NSV Liidu lagunemist loodi riismetest lõtv riikidevaheline ühendus-Sõltumatute riikide ühendus
-EL- Loodi 1952. Euroopa Liit. Eesmärgiks rahvusvaheline majanduslik koostöö.
EURO-
PILET 15
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine – 40 kiri, fosforiidikampaania , MRP-AEG, EMS, RR, ERSP, iseseisvusdeklaratsioon, Balti kett, Eesti Kongress ja Komitee, üleminekuperiood, IME, augustiputš, Vene vägede lahkumine Eestist
Õpik: Eesti ajalugu II ptk 45-48 lk 140-163, Atlas lk 24-25; XX sajandi ajalugu II ptk 8, lk 107-115 ja 140-147
-40kiri adresseeriti keskajalehtedele, sellele kirjutas alla 40 tuntud vaimuinimest, sellega loodeti juhtida tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele ja olemasolevat reziimi inimikustada.
-fosforiidikampaania Kevadel, 1987 algas fosforiidikampaania – see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde Eestisse
-MRP-AEG eesmärgiks oli avalikustada MRP sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele
-EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987.a lõpul,taotleb meie kultuuripärandi hoidmist ning rahva ajaloomälu sääilimist
-ERR? Eestimaa Rahvarinde Perestroika toetuseks hiljem Eestimaa Rahvarinne . See oli kodanikualgatustega sündinud Rahvarinne. Suurim massiliikumine Eestis.
-ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1988.a alguses, esimene eesti poliitiline erakond eesmärgiga taastata EV. Pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks olulistele ajaloolistele tähtpäevade teadvustamisele, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisele
-Iseseisvusdeklaratsioon eesti seadused kuuutati kõrgeimaks NSV Liidu seaduste suhtes. Nõuti liidulepingut, esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus
-Balti kett MRP 50’ndal aastapäeval 1989 aastal korraldati protestiaktsioon-moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinani, 2 milj inimest ja 600 km, eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale.
-Eesti kongress ja Komitee- Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
-Üleminekuperiood 30.03.1990 kuulutati välja, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega, mais taastati EV nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati ainult Eestis kehtivad seadused
-IME töötati välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon , IME olemuseks Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist, saavutamiseks tuli üle minna omaette eelarvele ja kehtestada oma raha. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutšekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid.
-Augustiputs Moskvas toimunud riigipöördekatse 19-21 aug. 1991. Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid
-Vene vägede lahkumine Eestist 31.08.1994 Moskva tippkohtumisel B.Jeltsini ja L.Meri ajal