Mart Linnas AI-11 Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla? Maailmasõdade vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide
AJATELG 1894 IMPRESSIONISM · Eduard Manet · Claude Monet 19.saj keskpaik HISTORITSISM · Samuel Morse 19.saj II pool NEOIMPRESSIONISM · Georges Seurat · Paul Signac · Konrad Mägi 19.saj lõpp POSTIMPRESSIONISM · Vincent van Gogh · Paul Gauguin 19.saj algus&lõpp JUUGENDSTIIL&SÜMBOLISM · Gustave Eifel · Gustave Moreau 20.saj I pool KUBISM · Pablo Picasso · Georges Brauque · Jaan Vahtra 20.saj I pool FOVISM · Henri Matisse · Andre Derain 20.saj esimesed kümnendid ABSTRAKTSIONISM · Vassili Kandinsky · Paul Klee · Kazimir Malevits 20.saj I pool FUTURISM · Umberto Bucconi · Filippo Tommaso Marinetti · Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans ...
Suuremad harjutustööd maailmasõjad Karel Simson Töö number 1 1) Mis toimub (alloleval) pildil ? ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________ ________________________________________________________________ ________ 1) Nimeta 1 maailmasõja relvi. ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ________________ 2) Nimeta mis ajavahemikul ja mitu aastat toimus 1 maailmasõda. ______________________________________________________________________ ________ 3) Mis tulemused olid 1 maailmasõja lõpus ? ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ________________ 4) Kes alustas 1 maailmasõda ja miks ? __...
,,Kellele lüüakse hingekella" Janika Hiiuväin, 12B Ernest Hemingway 1.Uuri, mida tähendab Hemingway loomingu puhul mõiste kadunud põlvkond. Kuidas selle mõiste valguses põhjendate Hemingway tegelaste käitumist: julm ja egoistlik või humanistlik? Põhjenda arvamust. 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused. Hemingway romaanis on need mõlemad tunnused ka välja toodud. Toimub ju
Demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas-kas paratamatus ? Esimese maailmasõja tulemustega jäid rahule vaid vähesed riigid. See tõi kaasa rahulolematust inimestes ühiskonnakorralduse suhtes ning kahtlused demokraatia efektiivsuses. Kuid kas demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas oli ikka paratamatus ? Peale Esimest maailmasda lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu. Kuid majanduslik heaolu ja poliitiline stabiilsus ei saabunud kohe ning paljudes Euroopa riikides võis näha demokraatia kriisi. Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim lahendus probleemidele diktatuuri kehtestamine, mis pidi riigi majanduse õitsengule viima. Diktatuuridele aitasid kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, kus valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suure...
oli kujutatud elusuuruses, kuid selle sajanditepikkuse ebaprofessionaalse hoiustamise tõttu on tänaseks päevaks säilinud vaid ligi 7,5 meetri pikkune fragment. Surma kainestav sõnum pole aja möödudes kuhugi kadunud. Läbi ajaloo võib leida erinevaid maale, mis kujutavad ühelt poolt surma julmust ja koledust, teisalt selle paratamatust. Kaasajale kõige lähemad suursündmused, mis tõid nähtavale surma hävitava loomuse, on kindlasti maailmasõjad aastail 1914-1918 ja 1939-1945, mille mäsleval taustal oli kunstiline uuendus tugevam just sõjakolletes ja okupatsioonipiirkondades. Ehedaimaks näiteks võiks olla Pablo Picasso, kes peale Esimest maailmasõda muutus paadunud patsifistiks. Tema teoses ,,Guernica" kajastuvad sõjakoledused ja verevalamise mõttetus. Antud temaatikaga maalid näitavad, kuidas surm mängib elavatega oma suva järgi,
Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul. Ideoloogiline lõhestatud viis maailma Külma sõjani, mille tulemusel Nõukogude Liit lõpuks lagunes. Leian, et mõlemad maailmasõjad olid maailmale vajalikud ja ainult tänu neile oleme jõudnud punkti, kus võime eluga Euroopas rahul olla. Kolmas maailmasõda ei ole veel alanud tänu rahvusvaheliste organisatsioonide tihedale koostööle ja maailmamajanduse osavale kujundamisele. On näha, et inimkond on õppinud Esimese maailmasõja järgsetest vigadest.
muutunud, et üldse midagi uskuda. Arvan, et infoühiskonna teke võimaldabki inimeste ükskõiksuse ning see peatab igasuguse usu. Varem, mil polnud tänapäeva mõttes mitte midagi, mil inimesed vajasid abi, lootust ning lohutust mõjutasid jeesuse imeteod inimeste mõtteid. Inimesed uskusid ning see tõi nö kergenduse nende hingele. Kuna üle pikaaja pole Jeesusest mitte ühtki jälge olnud suundus suur hulk inimesi jmala usust eemale. Usun, et ka maailmasõjad võisid olla selle põhjuseks. Meil, siin maal, tekkis infoühiskond, mis on meie kõigi jaoks nii innovaatiline, et me oleme oma pead selle sisse „ära kaotanud“. Me ei vaja usku ega midagi muud, me leiame kõik vastused internetist ning arendame tasapisi oma infoühiskonda, et luua tulevikus midagi uuemat ning mugavamat. Arvan, et olen ise ka selle „süsteemi“ ori. Miks ma peaksin uskuma mingisugust
Ekspressionism (pr k expression) tähendab väljendama, lad k ex ehk väljapoole. Ekspressionism tähistab 20. sajandi alguses tekkinud suunda, mis avaldus kunstis, kirjanduses, teatris, filmis ja muusikas. Kõige jõulisemalt levis Saksamaal. Kasvas välja romantismist, nagu ka impressionism. Kuid erinevus impr. on see, et oluline pole mitte välise kujutamine (väljast sisse), vaid sisemise kujutamine (seest välja). Kõike väljendatakse läbi enda ja oma tunnete, äärmuslik eneseväljendus. Ekspressionism, nagu kunst enamasti, peegeldab oma aega: 1) Poliitiline käärimine: Austria-Ungari keisririik (rahvusküsimus); Venemaa revolutsioon – tsaaririigi kukutamise püüd; Balkani ebastabiilsus – Euroopa püssirohutünn; kolooniate ümberjagamised. 2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiir...
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus
kui loodusliku indigo hind. Istandike omanikud Indias lasid alla oma toote hinna, astudes lootusetusse võitlusse. Kui Saksa firmad täiustasid tehnoloogiat ja alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad
Võõras Tänapäeva maailmas on palju eelarvamusi, vassimist ja valetamist. Kuigi 20. sajand, mil toimusid suurimad inimõiguste vastased sündmused maailmasõjad, vähemusrahvuste diskrimineerimine ja hävitamine, on möödunud , siis ka uus pole kasvatanud inimesi tolerantsemaks, mittesallivust lihtsalt ei näidata välja, inimõiguste eest võideldakse ja rassismiprobleemi püütakse taunida. Kuid millisete probleemidega peavad eri rahvused ikka veel tegelema? Arvan, et iga riik peaks andma elamisloa neile välismaalastele, kes on seotud selle maa ja rahvaga. Olles eestalsega abielus või saanud eesti kodanikuga lapse, peaks olema sellel
20. sajandi muusika Kuni 19. sajandini valitses Euroopa muusikas üks kõikehõlmav stiil korraga. 20. sajandi muusikat iseloomustas aga stiilide rohkus ja mitmekesisusrohkete - teravate helide kooskõla, heliteoste muutumine keerukamaks ja. 20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasi...
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson...
POLÜMEERID Polüalkeenid Polüalkeenid ehk polüalküleenid ehk polüolefiinid on valmistatud radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. A A A A A A A A Kopolümeerid segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A B A B A B A B -A B B A B B A B Karl Ziegler - keemiaprofessor - Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor - avastas, et alumiiniumi ühendid polümeerivad eteeni Giulio Natta - mitme Itaalia ülikooli professor - Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja - polümeeritööstuse konsultant - avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised j...
Esimese ja Teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks Kahekümnenda sajandi esimene pool oli sõdade periood. Sellel ajal toimunud konfliktid puudutatasid kogu maailma ning muutsid ühiskonda jäädavalt. Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna
saatsid elu lõpuni, ja rikkusid paljude elusid, sest sõjas olnud ei saanud enam lahti painavatest mälestusest, mis ikka ja jälle meelde tuletasid, kui palju lähedasi ja tuttavaid hukkus ja kui paljud jäid hätta. Olen alati mõelnud, et oleme õnnelikud, et pole elanud sõjaajal. Meie vanemad ja meie, 20. sajandi teisel poolel sündinud on koledat sõja aega ainult jutuna kuulnud ja ajaloo tunnis õppinud. Samuti on tehtud palju sõjafilme, mis inimestele näitavad kui jubedad olid maailmasõjad. Piisab kui vaadata ühte neist ja kohe tekib tunne, et peab olema tänulik, et õues saab rahulikult jalutada, kartmata rünnakuid. Loodan kogu südamest, et see nii ka jääb. 21. sajandi inimesed peaksid olema küllalt targad, et hoiduda põhjustamast ülemaailmset konflikti, mis jätaks jälle sügava jälje inimeste teadvusse. Kuigi vahepealseid sündmusi jälgides on tekkinud väike hirm, kas vabadus on ikka nii kindel, kui siiani olen arvanud. Pöördun nüüd raamatu juurde tagasi
Spordis ei ole lihtsaid võite Sportmängude pidamine sai alguse Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus. Füüsilisest tegevusest, headest kiirusnäitajatest ja tugevusest ei ole vähimatki kasu, kui neid ei osata õigesti rakendada. Sportlase elus on treenimise ajal kriitilisi perioode, mille ajal saadav kasu on tavaliselt suurem.
üks maailma juhtivaid majandusriike ning üks tähtsaimatest finantskeskustest. Naaberriigid on Iirimaa (ainus riik, millega Suurbritannial on maismaapiir), Prantsusmaa, Belgia, Holland, Saksamaa, Norra, Taani. Suurbritannial on konsulaate ja saatkondasid kõikides naaberriikides. Naaberriikidega toimub ka tihe majanduslik ning poliitiline suhtlemine. 19. sajandil ja 20.sajandi algul oli Suurbritannia maailmas võimupositsioonilt tähtsaim poliitiline ja majanduslik jõud. Maailmasõjad ja dekolonisatsioon aga vähendasid Suurbritannia mõjuvõimu. Sellegipoolest on Suurbritannia ka tänapäeval üks maailma juhtivaid riike ning kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ÜRO ja EL. Suurbritannia on ka G7, G8, G20, NATO, OECD, Euroopa Nõukogu, WTO ja Rahvaste Ühenduse üks asutajariikidest. Seega võib järeldada, et Ühendkuningriigil on tihedad poliitilised sidemed nii Euroopa kui ka ülejäänud maailmaga. Eriti tähtsad on aga suhted
III Maailmasõda Inimelud muutuvad aina väärtuslikumaks ja on raske saata sõdureid sõtta, ning ohukolletesse. Siiski on märke, et võib toimuda III MS, selle vastu on küll enamus inimestest kuid kuniks on ohtu vabale maailmale peab töötama võimaliku terrori vastu. Maailmasõda oleks võib-olla liialdatud ütlemine kuid kindel on see, et kriise võib toimuda ja toimub praegugi. Arenenud riigid peavad koos töötama, mitte ainult selles suunas, et võimalikult hea sõjaline varustus ja kaitse endal oleks vaid tuleb läheneda asjale natuke teise nurga alt. On selge, et põhiline oht meile ja kõikidele NATO ja Euroopa Liidu riikidele põhiline oht tuleb ikkagi arengumaadest, peab töötama rohkem diplomaatiliselt mitte relvajõul kuigi praegustes olukordades on seda juba raske teha. Kui aga rääkida konkreetselt III MS-st siis tuleb rääkida kübermaailmast, sest tänapäeva maailm sõltub eelkõige masinatest ja internetivõr...
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust
vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk. See on olnud allikaks mitmetele uuenduslainetele: retseptsioonile keskajal, renesanssile ja valgustusajastule uusajal. Euroopa ühisnarratiiv lõimib tavapäraselt Vana-Kreekat ja –Roomat, keskaja feodalismi, renesanssi, valgustust, 19. saj liberalismi, kristlust, ilmalikkust ja (mõnikord) negatiivseid algeid nagu kolonialism ja maailmasõjad. Selles mõttes on antiikkultuur Euroopa tsivilisatsiooni lähtealus ja ühisosa. Siiski pole tänane Euroopa kultuur üksühene antiigi edasiarendus ning Kristuse sünni aegseid vahemeremaid võib pidada mitme tänase tsivilisatsiooni eelkäijaks. DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUS Inimõiguste ja demokraatia arengut hakkasid Euroopas ja olid lõppenud Euroopas. Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed
Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene õigeusulised alad arenesid veelgi aeglasemalt rooma katoliiklikest. Järgnevalt on eelkõige protestantlik maailm valla päästnud mõlemad maailmasõjad, protestantlikes maades on loodud enamus massihävitusrelvi (NSV Liit kui vene õigeusu kiriku mõjupiirkonnas asuv riik välja arvatud, kuigi ka seal valitses sisuliselt kristliku usu reformimise tulemusel tekkinud kommunistlik religioon "teaduslik kommunism"). Protestantlikus maailmas asub või on loodud neist pärit kapitalil ka enamus tootmisest, mis on viinud maailma ökoloogilisse kriisi. Kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut
sektorid 2. Kohalike tööliste tööjõudu vajati üha rohkem 3. Laienes siseturg 4. Kohalikele töölistele anti minimaalne haridus ja hoolitseti ka tervise eest 5. Maailmasõdade ajal tarbekaupade konkurents lakkas, see tõi kaasa Lõunas kiire industraliseerumise 6. Huvigrupid 7. Kohalikud ettevõtted Eeldused Põhjas: 1. Tugev, kõrgema tasemega tehnoloogia 2. Korralik kapital 3. Tooraine kokkuhoid 4. Maj. sidemed omavahel 5. Maailmasõjad 6. Ülerahvastatus lakkas Millised muutused ühiskonnas lõid eeldused üleminekuks infoühiskonda? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt 3. Transpordi ja side areng 4. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 5. Tootearendus 6. Vajadus meelelahutuse ja turismi järgi Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused majanduses 20.saj.? Energiaallikana tuumaenergia, tuumatehnika, kosmosetehnika, infotehnoloogia, suurem rõhk
Kursus: RAHVASTIKU JA ASUSTUSE GEOGRAAFIA (LTOM.02.031) Tartu 2020 Maakonna rahvastiku areng Ida-Virumaa on Eesti idapoolseim maakond, mis on oma rahvaarvu suuruse poolest Eestis kolmandal kohal. Ida-Virumaa pindala on 2 971,55 km² ning rahvaarv on 138 266 inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa. Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi
........................ 7 Kokkuvõtte........................................................................................................... 11 Kasutatud allikad................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Kolme ainete molekulit, – nikotiin, morfiin ja etanool, – röövivad inimestelt nende tervist ja toovad sama palju probleeme ja raskusi, nagu maailmasõjad. Võitlus nende molekulitega, mis nii halvasti mõjutavad inimese organismi ja keskkonda, suunab erinevate elukutsedega inimesi mõelda, kuidas võib teha niimodi, et inimesed loobuksid oma halvast harjumusest. Tänapäeval mõned noored ja nende vanemad arvavad ja võtavad suitsetamist vastu niimodi, nagu oleks see täitsa normaalne „selles vanuses“. Enamus siutsetajatest isegi eitavad, et nad olid sõltuvusse sattunud.
Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks Riiklike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide arendamine Uued tehnoloogilised /millised? / saavutused
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,k...
Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt osakaalu saavutama. Kaarkeevituse 1810. aastal lõi H. Davy stabiilse elektrilise kaare kahe terminali vahel, see on tänapäeval tuntud kaarkeevituse aluseks. Maailma esimesel elektrinäitusel 1881. aastal Pariisis esitles venelane N
Tuglas on ka leidlik kujutlusmaastike looja. Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega: suurendas seda umber 20 korda ja irjeldas siis selle "puu" otsa roniva tavalist kasvu inimese vaatepunktist. Sünniaeg määras Tuglase kuuluvuse generatsiooni, kelle elu jooksul toimus mitu ühiskondlikku murrangut: reolutsioonid, maailmasõjad ja Vabadussõda, riigipöörded ja okupatsioonid. Nendega kaasnes kord rohkem, kord vähem vägivalda ja verevalamisi. Tuglas koges isiklikult, mida tähendab olla vang ja tagaaetu. Maapaoga, kui arendav see ka polnud vaimses mõttes, kaasnesid teiselt poolt võõrsil elamise pinged ja ängistused. Oma kuutteist ohtlikku pagulusaegset Tartus-käiku ei võtnud Tuglas ju mitte ainult riskitarbest. Kord Itaalia-reisil elas ta mitu päeva näljas
· Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline · Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast teravnes maailmasõjad mõjutas maailmamajanduse toimimist otsiti võimalusi koloniaalsüsteemi ümberkorraldamiseks o 20 saj keskel enamik kolooniaid iseseisvus o Suur majanduslik ebavõrdsus Tööstusühiskonna majanduse areng · Negatiivsed nähtused arenenud tööstusriikides 20 saj algul o Kapitalistliku majanduse maht liialt suur o Tootmine hakkas koonduma väikeettevõtted ühinesid suurettevõteteks monopolide teke
ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõj...
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas arme...
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juha...
valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile
Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2. Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav. 3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate vahel. Säilis siiski suur ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel
majanduskriis -II maailmasõja järgne maailm Kultuuriloolne periodiseering -Heaoluühiskonna aeg (1950a-1970) -Tarbimise-keskne ajastu (1970-1980a teine pool) -Üldine optimismi ajastu (1980.-1990. aastate vahetus ja järgnevad aastad kuni 2001) Mis mõjutas 20. sajandit kõige rohkem ja miks need on olulised? - Televisiooni, tehnoloogia, interneti, traadita telekommunikatsiooni areng/teke - info hakkas üha kiiremini ja rohkem liikuma, oli palju kergemini kätte saadavam - Maailmasõjad muutsid märgatavalt maailma, inimeste vaateid ning uskumusi/suhtumisi, tekkisid uued riigid, lagunesid riigid I maailmasõja eelne maailm -IMPERIALISM - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas -KOLONIALISM - poliitiliselt arenenud maad hõivavad vähem arenenud maid -DOMINIOON - suveräänne liikmesriik -19.sajandil on Inglismaa maailma suurvõim, võimutses merel, suurim koloniaalriik -Linnastumine -Algab massiline väljarändamine euroopast
Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Kuhu terrorism lõpuks tänapäeva globaliseeruvas maailmas välja jõuab, seda ei tea vist keegi. Igatahes on sellest saanud tohutult suur oht julgeolekule, mis on kujunenud meie 21.saj uueks väljakutseks. Kas me selle väljakutsega ka hakkama saame? Seda nätab ainult aeg. (http://en.wikipedia.org/wiki/Terrorism) 9/11 September on kalendris üks imelik kuu. Sellel sügiskuul algavad/lõpevad maailmasõjad ja põlevad maailmalinnad: 1. septembril 1939 algas ja 2. septembril 1945 lõppes Teine maailmasõda; 2. septembril 1666 süttis London ja põles kolm päeva, 14. septembril 1812, Napoleon Bonaparte'i väed sisenesid Moskvasse, venelased süütasid linna põlema ning alanud põlengus hävis 70% hoonetest. Traagikata ei möödunud ka 21.saj algusaasta sügiskuu. 9.septembri teisipäeval, 2001.aastal kell 6.02 siseneb Egiptusest pärit islamiterrorist
Usk ühtede sotsiaalsete süsteemide ülimuslikkusesse tugevdab sotsiaalset solidaarsustunnet ja loob aluse invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks. Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. (Spengler) Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel. Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
eelnev prohvet. Igatahes nägi Nietzsche oma ülesannet nihilismi kiirendamises. Jumala surm ei tähenda, et kõik võtaksid nihilismi kohe omaks. Tuleb võidelda veel ka Jumala varjudega (vt. "Rõõmus teadus" § 108,125). Kas häving on möödas või ees? Nietzsche sünged ennustused on inspireerinud mitmeid tõlgitsejaid käsitlema 20. sajandi ajaloosündmusi nihilismi mõiste kaudu. Tõesti: kas polnud maailmasõjad seniste kandvate väärtuste luigelauluks, kinnituseks teesile "kui Jumalat ei ole, siis on kõik lubatud"? Kuid kuidas tõlgendada sõjajärgset aega? Euroopas ehitati edukalt üles heaoluriik, tagati üldised inimõigused, arendati pluralistlikku sallivust. Pole märkigi sellest, et universaalsete kõrgemate väärtuste puudumine (inimõigused jms. on universaalsed ju kokkuleppeliselt) uut hävingut külvaks.
oma huvide edendamiseks, kuid samal ajal pidada silmas ka ühiskonna kui terviku vajadusi. Teadvustas liigse egalitarismi probleeme ja rääkis vabaduse ning võrdsuse vastuolust. Almondi ja Verba poolt kasutatud poliitilise kultuuri mõiste allikaks on 3 teadusvoolu sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, avaliku arvamuse uuringute metodoloogia areng Poliitilise kultuuri teooriate tekkimise sotsiaalsed allikad - Maailmasõjad Saksamaa, Itaalia ja Hispaania demokraatiate kokkuvarisemine purustas illusioonid liberaaldemokraatia automaatsest levimisest üle maailma. 50-60ndatel muutusid paljud kolmanda maailma riigid autoritaarseteks. 80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega. Missuguste riikide uurimise alusel Almond ja Verba sõnastasid oma poliitilise kultuuri teooria UK, USA, Saksamaa, Itaalia, Mehhiko
süsteem, sotsiaalne kontekst kõrvale jätta. Moraal ei tulene tõenditest ega ratsionaalsusest. Õiged vastused saame mitte emotsioonides, kontekstist, moraalist vaid tõenditest tihti. Õiguspositivism on see, et kõik vajalikud vastused tulenevad SEADUSEST. Moraali pole vaja. Suverään on see, kellele enamus allub. Modernism, suured ideed -> vabadus, õnn ja progress, objektiivne tõde on võimalik, inimene suudab seda tuvastada. Loomuõiguse taassünd maailmasõjad ja moraal, õigus peab sisaldama mingit moraali, postivism enam ei toiminud, natsi saksamaa H. Kelsen leiab, et faktid on objektiivse maailma nähtus erinevalt normist. NOrme on mitmeid. moraalinormid pole siduvad ja õigusnormid on. Lon Luvois Fuller: õigussüsteem sisaldab immanentselt moraali. · Eitas loomuõiguslikku jumalikku normi, ei nõustunud, et ebaõiglane õigus ei olegi õigus, eitas ka positivsmi põhiväidet, et moraali järgi pole õiguses vajadust.
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
