months in St. Petersburg's prison. Päts was a member of the Salvation Committee that issued the Estonian Declaration of Independence on 24 February 1918. On the same day Päts was appointed Chairman of the Council of Ministers and Minister of the Interior of Republic of Estonia. From 1920 to 1933 he was the State Elder of Estonia five times. On March 12th, 1934 Päts made with Johan Laidoner coup d'état to ensure their power, as Vaps movement threatened it. Vaps were put in to prison and were found guilty in planning coup d'état. From 1934 to 1937 he was the prime minister in duties of state elder. From 1937 to 1938 he was the State Elder of Estonia. From 1938 to 1940 he was the first president of Estonia. A week after Soviet occupation in Estonia had started, Päts was deported to Siberia. In 1954 he was brought to Jämejala's Mental Hospital. But was soon sent to
populistliku Vapsi liikumise ettepanek. Päts valiti 21. oktoobril 1933 mittesiduva ülemineku juhiks valitsusele teise põhiseadusele . Kuni 24. jaanuarini 1934 oli ta riigi vanem, kuid pärast uue põhiseaduse jõustumist sai temast peaminister. Uus põhiseadus oli demokraatia triiv, mis andis riigipeale (ikka veel nimega "vanem") palju võimu ja jättis Riigikogusse vaid nõuandva rolli. Nii Päts kui ka tema viimane eelkäija Jaan Tõnisson püüdsid kontrollida Vaps Movementi, mida demokraatlikud parteid nägid kohaliku rahvusliku sotsialistliku parteina, mida tuli võimust eemal hoida. 1933. aasta augustis kuulutas vanem Jaan Tõnisson välja erakorralise seisukorra ja ajutise tsensuuri, mis tühistati alles siis, kui Pädi üleminekuvalitsus astus ametisse. Nõrk valitsuse vastus sai vaid Vapsi liikumise toetuseks ja 1934. aasta jaanuari alguses võitis liikumine mitmed linnavalitsused valimised. 27. veebruaril 1934 kehtestas Päts ise
J. Laidoner Eesti kindral. Andrei Zdanov NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis. Johannes Vares-Barbarus Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees. Johannes Lauristin Rahvakomissaride Nõukogu (täitesaatev võimuorgan) esimees. Karl Säre EK(b)P esimene sekretär. Nikolai Karotamm EK(b)P teine sekretär. Hjalmar Mäe Vaps; Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal. Otto Tief Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees. Johann Pitka Relvaüksuse organiseerija kaitseks Tallinnale.
Venemaaga (nõukogude Liit) 17. Vapsid- vabadussõdalased. Vaikiv ajastu- muudeti Eesti riigikorda. III põhiseadus- kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk- tuntud vaps, hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud. Balti Liit- sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu.
juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011
juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011
1930. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis, mis tõi kaasa pankrotid, tööpuuduse suurenemise, elatustaseme languse. Rahvas hakkas uues olukorras otsima süüdlasi ja arvas neid leidvat riigi juhtkonnast, poliitikute ja erakondade seast. Avaldati arvamust, et Eestis on parteisid liiga palju. Veel nõuti Riigikogu ja valitsuse võimuvõitlust tasakaalustava presidendi ametikoha sisseseadmist. Kerkis esile uus poliitiline jõud vapsid. (vaps kõnekeelne lühend sõnast vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati
Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps). Jätkusid repressioonid. Saksa julgeolekuteenistus (SD). Eestisse rajati koonduslaagreid, kus hukati 125 000 in., neist 4000-5000 eestlast. Natslik propaganda surus peale rassiteooriat. E. majanduse ülesandeks sai Saksa sõjaväe ja elanikkonna varustamine. Sel eesmärgil osutati abi ka sõjakahjustuste likvideerimisel loodi Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ sõjas kannatanud perekondade eest hoolitsemiseks). Tööstuses tähtis kütusetööstuse taastamine Wehrmachti varustamiseks
hüvesid liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud 10. 1934.a kohalike omavalitsuste valimised. Presidendikandidaadid. 1934. a jaanuaris hakkas uus põhiseadus kehtima. Vastavalt sellele tuli läbi viia uued valimised. Maal said kõige rohkem hääli põllumeestekogud, kuid linnades said võidu vapsid. Aprillis pidid toimuma riigipea valmised. Vapsid lootsid ka seal võitu saada. Kandidaadid olid: 1)A.Larka vaps 2)K.Päts Põllumeeste Kogud 3)J.Laidoner Asunike Koondis 4)A.Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Autoritaarne Eesti. 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. Ennetamaks vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Riigipööre oli tingitud: 1)Vapside väidetavast mässukavast
* arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse: "Nüüd mälestades seiskem püstipäi: mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata". Saksa okupatsioon 28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna. Omavalitsuse etteotsa sai dr. Hjalmar Mäe, vaps, kes putikatse eest Eesti Vabariigi ajal oli mitu aastat vangis istunud. Tegelikuks võimumeheks oli Saksa SA (sturmabteilung e. rünnakuosakond) mundrit kandev Karl Siegmund Litzmann. Ühelt poolt sooviti küll baltlastelt kaastööd bolevike vastu, teiselt poolt aga anti mõista, et nad on siiski teisejärgulised, kui mitte just alaväärtuslikud inimesed. Saksa seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid eesti üksustest ometi rindeväeosad
varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika
annaabi.ee 
