39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 laagritest massiline väljaränne USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla Pingelõdvendusperiood tegi pagulastele muret. Pagulasorganisatsioonid protestisid lõppakti allakirjutamise eel lääneriikide kavatsuste vastu tingimusteta tunnustada Euroopa sõjajärgsete piiride puutumatust. USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,. Lä, ja Eesti inkorporeerimist NSVL-I, Eur. Julgeoleku ja Koostöö nõup. tulemused ei puuduta USA ametlikku mittetunnustamispoliitikat. Fordi sõnu kinnitas erinevate resolutsioonidega ka USA kongress
repatrieerus 1946 kevadeks ligikaudu 15000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 65000 eestlast (nt. Rootsi, Austriasse, Taani, Belgiasse ja Prantsusmaale). *1947-1952 leidis üle 27000 eestlase Rahvusvahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) abil endale uue kodumaa (nt. USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal). *Väliseestlaste olulisimaks väljundiks oli poliitiline tegevus, peamiseks keskuseks sai Rootsi, kus loodi esimesed pagulasorganisatsioonid nagu Eesti Komitee ja Eesti Rahvusfond. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu (ERN), mille toetajaskond moodustas 1954 pagulus- e. eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud NYs asuv EV Peakonsulaat, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eesti Kesknõukogu (EKN) ega Kanada eestlaste esindusorgan. Nende ringkondade poolt loodi ühine pagulasvalitsuse vastane Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), mille
Eestisse toodud, saadeti oma kodukohtadesse tagasi üle terve Nõukogude Liidu. Okupatsiooniarmee- Kuni 120 000 Reevakueeritud- 13 000 Demobiliseeritud- 35 000 Sõjavangid- Kuni 180 000 Tööjõu sissevool- 200 000 Repatriandid - Sõja ajal oli NSVL-i territooriumilt võõrsile sattunud 6,8 milj inimest. (Sõjavange 2 milj, tsiviilisikuid 4,8 milj). Inimesi toodi tagasi Nõukogude Liitu vabatahtlikult või vastu tahtmist. Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased: Koos varem eksisteerinud eesti organisatsioonidega, eelkõige USA-s, tekkis nüüd kiiresti õige laiahaardeline välis-eesti organisatsioonide võrk. Jätkasid paguluses tegevust mitmed Eestis tegutsenud ühingud, eelkõige üliõpilasseltsid ja korporatsioonid. Üheks eesti pagulaste poliitilise elu põhiliseks suunaks kujunes välisvõitlus. Hakati kaasama ja mõjutama lääneriike Baltimaade olukorrast. New York'is loodi Ülemaailmne Eesti
aastal 1 566 000 elanikku (sh eestlasi 61,5%). Põliselanikkond sisserännanutega ei segunenud. Ei toimunud ka sulandumist eestlaste hulka, kuna suurem osa migrantidest säilitas oma keele ja tavad. Seda soosis ka dubleeritud haridussüsteem, mis võimaldas lasteaiast kõrgkoolini õppida nii vene kui ka eesti keeles. (Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I] Eesti NSV ja muu maailm. (EA VI, 356-373; Sepp 2008) [L+I] „Raudne eesriie“. Piirirežiim. Suur põgenemine. Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Nõukogulik teaduskorraldus.
distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest. Noortekooslustega seotud noori arreteeriti ning anti kohtu alla, kuuele määrati surmanuhtlus, mis viidi täide kolme puhul. Eesti Rahvuslaste Liit. · Avalik vastupanuliikumine ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine, pagulasorganisatsioonid ja vabadusliikumised = Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, põrandaalused kroonikad, artiklid Eesti ajaloost, poliitilised ülevaated naabermaade kohta, Balti apell. Eesti iseseisvuse taastamine 18 Iseseisvuse taastamise eeldused Rahvusvaheline tasand: · 1980. a. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi - stagnatsioon - majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
