Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir
Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968 Põhjus: Dubcek tahtis inimnäolist sotsialismi Tulemus: Brežnevi doktriin, Dubcek vangistati 3. Kriis: Ungari ülestõus Aasta: 1956 Põhjus: Meeleavaldus Budapestis, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks NSVL mõju vastu Tulemus: Nõukogude Liit kukutas Ungari valitsuse, ülestõus kukkus läbi Kuuba kriis: Milles seisnes kriisi olemus? Kennedy võimuletulek Kuubal, NSV viib Kuubale oma raketid, mis ta suunab Washingtoni peale. Kuidas kriis lahendati? Lõpuks 28
1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus Ungari ülestõus 1956 Praha kevad 1968 Põhjused Oldi Matyas Rakosi Kommunistliku Partei juht valeliku ja vägivaldse Alexander Dubcek diktatuuri (1949-1953) liberaliseerimisprotsessi nn vastu. inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi
põgenes kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. TSEHHOSLOVAKKIA KRIIS Tsehhoslovakkia kriis ehk Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias. Aeg: jaanuar 1968 august 1986 Põhjused: Inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine). Jaanuaris 1968 Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas oma esimese sekretäri Antonín Novotn. Aprillis 1968 uus partei juhtkond koos uue juhi Alexander Dubcek tulid välja ulatuslike reformide kavaga, mis aga ei meeldinud NSVL-le. Tulemused: Kõik valitsuse liikmed kaasaarvatud Dubcek vahistati. Valitsusse pandi Moskvameelne valitsus, mida juhtis Gustav Husak.
Sellest sai innustust Hrustsov, kes paigaldas tuumaraketid Kuubale suunaga USA poole. Õnneks lahenes olukord rahumeelselt ja tuumasõda suudeti ära hoida. Olukord ei olnud pingeline mitte ainult rahvusvahelisel areenil, vaid ka sotsialismileeri siseselt. 1968. aastal toimusid Tsehhoslovakkias sündmused, mis mõjutasid kogu sotsialismileeri. Kompartei esimese sekretäri Antonin Novotnyga ei oldud rahul ja ta sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Alexander Dubcek, kes liikus palju vabama sotsialismi poole. Nõukogude Liit leidis, et see võib käivitada ahelreaktsiooni teistes riikides ja otsustas sekkuda. Praha tänavatele toodi tankid. Lõpptulemusena Dubcek kukutati ja võimule pandi Kremli-meelne Gustav Husak. Kogu toimunud sündmust nimetatakse Praha kevadeks. 1970. aastail hakkas vastasseis nõrgenema . Lääneriigid läksid oma arenguga Nõukogude Liidust mööda, sest NSV Liidu majandussüsteem ammendus. Elatustase
suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega
jõustruktuurid (politsei ja kaitseministeerium), järk-järgult elimineeriti demokraatlikud vastasparteid ja nii kehtestati ainupartei võim e. sotsialistlik valitsemiskord Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Bulgaarias, Albaanias, Jugoslaavias. Sellega on sotsialism muutunud süsteemiks, on tekkindus ida-blokk ehk sotsialismileer Euroopas. 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Taheti, et kõik elementaarsed inimõigused oleks tagatud. Praha kevade surus Nõukogude Liit koos VLO riikidega sama aasta augustis maha.
56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP kodaniku vabadus ja majandusvabadus · August 1968 tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed · 1969 · ,,Brezneri doktriin" kui kusagil on kommunist ohus, siis oli NSVL õigus sekkuda Aasia suurriigid India · 1947 jaguneb briti india kaheks: o India valitsev suk induism o Pakistan valitsev usk islam India isikud:
Budapesti. Ungarlased pöördusid meeleheitlikult ÜRO poole, ent kasutult. · Tagajärjed: Ungari ülestõus suruti maha, lahingutes sai surma vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest. Põgenes 180 000 inimest. Nagy arreteeriti ning kuna ta mõistis ülestõusu avalikult hukka, poodi ta 1958 üles. 7. PRAHA ÜLESTÕUS (Praha kevad) · 1968 · Põhjused: 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonín Novotn. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See
Foorum. Saksamaa taasühines. 1968 aastal maha surutud Praha kevad oli jätnud rahva meelsussesse sügava jälje. Maha surumisele järgnenud repressioonid olid inimesed ära hirmutanud. Peale Berliini müüri langemist toimus Prahas üliõpilaste meeleavaldus, mis politsei poolt laiali aeti. Inimestes oli tekkinud lootus ja kogunema hakkasid üha suuremad rahvamassid. Haveli juhtimisel moodustati opositsiooniline kodanike foorum. Havel ja Praha kevade läbiviija Dubcek korraldasid 24. novembril 1989 kõnekoosoleku. Sotsialismi leeri lagunemine oli nii juhus kui ka paratamatus. 1980 aastate teiseks pooleks oli Nõukogude Liit välja kurnatud ja madalseisus. Majanduslikult rasked tingimused nõudsid muutusi, mida Gorbatsov pakkus. Perestroikaga kaasnenud meedia kontrolli kadumine tõi inimeste ette sotsialismi valukohad, mis nõrgestas selle positsiooni. Nende tingimuste valguses tõusis inimeste vabadusiha ja julgus süsteemile
tulemata Praha 1968. aasta jaanuarist NSVL, Tsehhoslovakkia Praha kevad Moskva kehtestas nn augustini. Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Breznevi doktriini: juht A. Dubcek alustas NSVL deklareeris, et liberaliseerimisprotses juhul kui mõnes Ida- si nn inimnäolise Euroopa riigis on sotsialismi suunas. sotsialistlik süsteem
USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism Praha kevad: 1968 liider-Alexander Dubcek- Tsehhoslovakkias toimunud sündmused- D. Nn inimnäolise sotsialismi rajamine-sotsialism jäi, aga muudeti-Kaotati tsensuur, ideoloogiline järelvalve.NSV otsus- Lõpetada vabavolilisus- Arvati et tahetakse lahtiöelda sotsialismist, NSV võimust-Sõjavägi.- Tankid Breznevi doktriin-1968- Breznevi avaldus, et NSV L on õigus,kohus kaitsta Sotsialismi kõikjal Perestroika: 1985 NLKP liider Gorbatsov-peamine ül-majandusarengu kiirenemine-sots.ühiskonna
· Tulemused Castro reziim jäi püsima. 9) Vietnami sõda(1959-1973) · Tekkepõhjused - Vietnami jagunemine kaheks · Osapooled- USA, P ja L-Vietnam, Hiina · Tulemused - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsalistlik Vabariik, Kehtestati kommunistlik reziim. 10) Praha Kevad(1968 1989) · Tekkepõhjused- Dubcek uue kursi välja kuulutamine. · Osapooled - Tsehhoslovakkia, NSVL · Tulemused- Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Breznevi doktriin 11) Breznevi doktriin- Breznevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. - Pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud
Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV Liit, et lääneriigid 1959.aastal tuli Castro Lõuna-V ietnam. 1957
1.nov kuulutab Nagy Ungari erapooletuks, Ungari loobub osalemast Varssavi Paktis ja palub abi ÜRO-lt. 4. nov varahommikul siseneb ligi 1000 Nõukogude armee tanki Budapesti, Nõukogude lennukid pommitavad linna, üldse tungib Ungarisse 15 Nõukogude diviisi, ühtekokku 2500 tanki. Ülestõus uputatakse verre: tapetakse 25 000 ungarlast, hukkub ka 7000 Vene sõdurit, üle 100 000 ungarlase põgeneb välismaale Praha kevad 1968 5. jaan saab partei etteotsa Dubcek, kes võttis kursi majandusreformidele, ühiskonnaelu liberaliseerimisele ning parteielu leninlike normide taastamisele. Ta kavatseb rajada inimnäolise sotsialismi. Programmis pole sõnagi kapitalismi taastamisest ega Tsehhoslovakkia võimalikust väljaastumisest VLO-st ja VMN-st. 27. juunil avaldatakse Tsehhoslovakkias 70 tuntud inimese allkirjaga manifest ,,2000 sõna", milles nõutakse demokratiseerimisprotsessi jätkumist.
c. Saksa LV adenaueri valitsemis aeg, saksamaa sai oma armee, Hallsteini doktriin, berliini kriis, RAF punaarmee liikumine d. Põhjamaades d.i. Norra, taani ja island liitusid NATO-ga d.ii. Rootsi oli erapooletu d.iii. Soome finlandiseerus 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong hiina valitseja (1949-1976) b. L. Breznev NSVL riigijuht c. A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistlik juht d. K. Adenauer saksamaa juht e. C. De Gaulle V Prantsusmaa vabariigi pres. f. F. Castro kuuba juht g. M.L. King mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht h. N. Hurustsov - NSVL tegelik juht aastail 19531964. i. i. Gandhi india II peaminister j. ernesto Che Geuavara kuuba revolutsionist, liikumiste algataja 7
kriis 196 NSVL NSVL ja likvideerit 2 Kuuba i, Castro head reziim jäi suhted püsima Vietn 196 USA, P P-V ja L- USA ami 4- ja L- V tülis, lahkus 73, sõda 197 Vietna USA L-V Vietnam 6 m, poolele ühendati Hiina komm korra alla Prah 196 Tsehho Dubcek Tankid a 8 slovak tahtis Prahas, keva kia, inimnäoli vabadusel d NSVL st eek sotsialism lämmatati i, NLKP , Breznevi otsustab doktriin veretu ülestõusu maha suruda Afga 197 Afgani Valitseva nista 9- stan, partei ni 198 NSVL, vastu sõda 9 Pakista alustati n vastupanu
8. VLO- Varssavi Lepingu Organistsioon. Sõjaline organistsioon, mis sai loodud NATO vastu,kuhu kuulusid Kommunistlikud riigid. 9. VMN- Vastastik Majandusabi Nõukogu. See liit pidi tugevdama Kommunistlike riikide majaduslikku koostööd. 10. NATO(1949)- Põhja-Atlandi Organisatsioon. Kaitsta liidus olevaid riike ja abistada sõjakorral. Seista vastu NSVLi agressiivsusele. 11. 1968. aastal vahetus Tsehhis valitsus, mida hakkas juhtima Dubcek, kes viis reforme läbi. Lubas sõnavabadust ja see NSVLile ei meeldinud, sest ta kartis, et teised kommunistlikud riigid käituvad Tsehhi eeskujul ning hakkavad ka läbi viima reforme, mis ohustavad NSVLi võimu. Seepärast saadeti Prahasse tankid, mis sundis valitsust vahetuma. Uueks juhiks sai Moskva meelne kommunist. Breznevi doktriin: NSVLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. 12. Hrustsov mõistis isikukultuse hukka
Lääne-Berliin oli suurusega 500 km ², kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu. Julgeoleku Lääne-Berliinis tagas lääneriikide sõjaväeüksused. Lääne-Berliin oli "väravaks", mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov "värava" sulgeda. 13. aug rajsid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müürist sai Külma sõja sümbol. Praha kevad Inim.... sotsialismi rajamine - (Alexander Dubcek) see tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid: väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Dubceki refotmikava sisendas lootusi ja 1968 a. sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas tsehhide-slovakkide eksperimendid jõuga lõpetada, NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib
palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Praha kevad NSVL ja Rahulolematus riigijuhtidega, eriti pres A. Noatny, ga . 1968- Breznevi doktriin. Isiklikult keelas kõigil 1968 Tsehhoslovakkia Sünd: kukutati Novatny, moodustati uus juhtkond- A. riikidel iseseisvalt muutusi teha ja NSVL-il on siis Dubcek,iga. Alustati uut nn inimäolist sotsialismi. NSVL õigus sekkuda julmalt. need muutused ei meeldinud. Prahasse sisenesid tankid, ametisse pandi G.Husaks- Venemeelne. Ülestõus suruti maha. Vietnami sõda USA, Vietnam, 1) indo-hiina sõda(46-54) Vietnam oli Prants koloonia, USA lahkus 1972. 1973- Pariisi rahuleping- USA
tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi. Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja. Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale.
Tuli võimule 1953. aastal peale Beria mõrva, tühistas küll osad Beria uuendused, kuid varsti sai are, et N. Hrustsov alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. A. Novotny Tsehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija. Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999.
Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad PRAHA KEVADE 1968 Tsehhoslovakkias hakkasid pihta tohutud reformid. 1960date lõpus alustas uus kommunistlik valitsus, mis alustas liberaliseerimist. Rahva seas populaarne Aleksander Dubcek, hakkas ülesehitama inimlikku kommunistlikku riigikorda. Taotles sõna, kauplemis ja tsensuurivabadust. NSVL(Breznev) kartis selle ülekandumist teistesse riikidesse ning tungiti Prahasse sisse ning Dubcek pandi vangi(mitte ei tapetud ära). Bresnevi doktriin: Kui kuskil maailmas on kommunism hädas, siis tuleb NSVL appi. Takistati väljaastumist VLO'st. Kehtis 1968 89. PINGELÕDVENDUS e DETENTE 1970-aastate algus Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud
Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega. 1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping. · 1796 Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Vietnami sündroom. Praha kevad · 1968 Tsehhoslovakkias · Tsehhoslovakkia juht Alexander Dubcek tahtis rajada inimnäolist sotsialismi sotsialismi alustaladele sooviti lisada turumajanduse elemendid, kaotada tsensuur, ideoloogiline järelvalve. Ei soovitud sõltuda NSVL'ist. · Otsene oht NSVL'ile, kus kardeti, et lõpptulemusena öeldakse lahti sotsialismi, ning samuti tehakse ka teistes satelliitriikides. Ei saadud lubada, et NSVL võimualal asub riik, kus võidi vabalt mõelda. · VLO väed viiakse riiki sisse ja ülestõus surutakse maha
Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni. 1968 Karikatuurilt võib näha, kuidas kaks nõukogude jahimeest peavad jahti Tšehhoslovakkia partei juhile ja tema liitlastele ehk jänestele. Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahulolematus riigi presidendi A. Novotnyga. Parteid asus juhtima Dubcek, kes kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi. NSV Liidu juhtkond ei saanud kudiagi lubada, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Niisiis otsustati tšehhoslovakkide eksperiment jõuga lõpetada. Sõjaväe saatis teele Brežnev, kuulutated, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb teha seda ka tulevikus. Sellest tekkis Brežnevi doktriin
aasta 23. oktoobril tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4. novembril surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. PRAHA KEVAD (tsehhi keeles Prazské jaro, slovaki keeles Prazská jar) oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968
Sellega ei olnud nõus NL esindaja Ungaris Andropov, 4. novembril vallutasid NLi väed Budapesti. Nagy arreteeriti ja hukati. Uueks Ungari partei- ja riigijuhiks sai KADAR ( 1988), kes suutis Ungarile välja võidelda suhteliselt eelistatud seisundi NLis. 15. Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega
tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis. Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu. Praha kevad e. Sündmused Tsehhoslovakkias 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini.1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonín Novotn. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968
Sotsialismileer NSVL Tsehhoslov. Tsehhoslovakkias 1968. kartis sealsete sündmuste ülekandumist ka teistes Kommunistliku partei aastal. Loodi ulatuslik sots.riikidesse, mistõttu tungisid VLO väed juht Alexander Dubcek reformide kava, mis tekitas 21.augustil 1968 Tsehhoslovakkiasse ja surus liberalis.protsessi nn kommunistliku bloki riikide ülestõusu maha. Tagandati mässulise inimnäolise sotsialismi juhtides ärevust. Eriti ohtlik kommunistliku partei juhtkond ja lõpetati katsed
a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel) kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald stalinliku majandusmudeli elluviimine idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks
blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin, mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 11 3.3. Tsehhoslovakkia kriis: 1960.aastate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider Alexander Dubcek (1921-1992) liberaliseerimisprotsessi, mida tuntakse ka "Praha kevadena" (võrdle "Hrustsovi sula"). Ta lubas hakata üles ehitama nn inimnäolist sotsialismi, alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetungi Tsehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris
valmistus rünnakuks. Lõpuks andis NSVL alla. 1964-75 Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam nagu Kuubagi kaheks ja Põhi oli NSV Liidul ja Hiina toetusega ning Lõuna USA mõju all. Lõunas puhker partisanisõda, mida tõetas Põhi ning see läks väga veriseks. Maailm nõudis sõja lõpeta,ost ja 1973 sõlmiti tänu Nixonile Pariisi rahuleping. Kodusõda kestis edasi ja 1975 liideti lõuna põhjaga ning kehtestati kommunism. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Praha kevad võimule tuli Dubcek, kes kehtestas omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning Tsehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Breznev kehtestas ruttu ka Breznevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid.
Vietnami sõda aastad + seletused) Suessi: 1956, valitseja Nasser, Egiptus riigistas Inglismaale kuuluva Suessi kanali. NSVL toetas Nasserit. Iisreal ründas inglaste mõjul Egiptust. ÜRO sundis sõda lõppema. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja. Suessi kanal jäi Egiptusele. NSVL-i mõju maailmas suurenes. Inglismaa ja Prantsusmaa autoriteet langes. Praha kevad: 1968, President Novotny sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Dubcek. Asuti läbi viima uuendusi aga see ei meeldinud NSVL-le. Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Ametisse pandi Husak. Korea sõda:1950-1953, Põhja-Korea tahtis vallutada Korea poolsaart. ÜRO läks oma vägedega sisse(kindral MacArthur). Põhja-Korea taganes. ÜRO-le tuli kallale Hiina. Lõpuks sõlmiti vaherahu. Korea jäi endiselt jagatuks. Kuuba kriis: 1962, Fidel Castro haaras 1959 võimu ja kehtestas diktatuuri. NSVL tarnis Kuubasse rakette
toeta ma. Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia 60ndate keskel alustas Tsehhoslov. Kommunistliku Libe Ülestõusu Prahas ei toimunud. Sotsialismileer , NSVL partei juht Alexander Dubcek liberalis.protsessi nn ralis kartis sealsete sündmuste ülekandumist ka teistes inimnäolise sotsialismi suunas, lõpetas tsensuuri, eeri sots.riikidesse, mistõttu tungisid VLO väed samas ei astunud VLOst välja. misp 21.augustil 1968 Tsehhoslovakkiasse ja surus
Kokku hukkus tuhatkond inimest RAHA KEVAD P Selles nähti ohtu Nõukogude Liidu Inimeste rahulolematus kompartei juhi püsivusele (revolutsiooniline idee). Antonin Novotnyga tõi kaasa uue partei NSVL tuli (Breznevi doktriin) ja surus juhtkonna, mille eesotsas oli Alexander selle jõuga maha ning juhtkond Dubcek. Tsehhoslovakkia uus juhtkond asendati uuega. hakkas inimestele lubama suuremaid õigusi(mingil määral turumajandus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. UNGARI ÜLESTÕUS Kokkulepe NSVL vägede Meeleavaldus Poola väljumiseks Budapestist, komm. toetuseks kasvas vastuhakuks vastu võitlemise tugevnemine NSVL mõju vastu.
Tekkis palju liikumisi: neeger-, geiliikumised. · Nixoni doktriin- arendada häid suhteid teistsuguse ideoloogiaga riikidega (kommunismiriikidega). 1972- algab vietnamiseerimine- USA sõduris Vietnamist välja. Praha kriis · 1968 a. · Osalejad: Tsehhoslovakkia, NKL+teised sotsialistlikud riigid va Rumeenia. · Põhjused: Rahulolematus kompartei esimese sekretäri ja ühtlase presidendi Novotnyga. Uus juht Dubcek ei meeldinud NKLile, kuna ta lisas kommunismi alustaladele mõned turumajanduse elemendid. · Sündmused: Breznevi doktriin- NKL otsustas Tsehhoslovakkias toimunu lõpetada jõuga. Brznev ütles, et NKLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Tankid ja sõjavägi tungis Prahhasse. NKL võitis. · Tagajärjed: Ungari uus valitsus, eesotsas Husak, lämmatati eelnev vabadus. Saadi teada et kommunism ei muutu kunagi mõistlikumaks.
Brezhnev glasnost avalikustamine; perestroikale iseloomulik nähtus, mida iseloomustas tsensuuri nõrgenemine ja ühiskonna probleemide avalik arutelu. Praha kevad 1968. aastal Tsehhoslovakkias alanud sotsialistliku ühiskonna reformimise katse; eesmärgiks oli üles ehitada nn. Inimnäoline sotsialism. Praha kevade surus Nõukogude Liit koos VLO riikidega sama aasta augustis maha (sündmuse liider oli Alexander Dubcek) Breznevi doktriin pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud välispoliitiline põhimõte: NL-il on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseellu ja seda juhul, kui kommunistliku partei ülemvõim on ohus. Sellele põhimõttele toetudes susruti 1956. aastal maha Ungari rahvaülsetõus, Praha kevad ja seda kasutati siis, kui 1979. aastal NL viis oma väed Afganistani.
· Kommunismi levik kogu regioonis. Praha 1968 Rahulolematus Tsehhoslovakkia · NSV surus kevad jaanuar valitseva korraga. vs NSV reformikavad august Partei uus juht jõuga maha. Dubcek kuulutas välja · Breznevi uue kursi- inimnäoline doktriin- NSVl on sotsialism õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi vahendeid
kehvasti, vietkonge ei õnnestunud tappa. Taheti sõja lõpetamist. 1973. aastal Pariisi rahuleping, mille alused pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased sealt lahkuma. Kodusõda kestis edasi, lõunavietnamlased said lüüa. 1976 Vietnam ühendati. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kambodzas. Praha kevad. 1968 Tsehhoslovakkias. Rahuolematus partei esimese sekretäri ja presidendiga. Sunniti viimane tagasi astuma, valiti uus juhtkond, mille otsa sai Aleksander Dubcek. Ta kuulutas välja inimnäolise sotsialismi rajamise. St. Et lisandusid turumajanduslikud elemendid, nt väikettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud. Vägivallatu ja optimistlik vaimsus. See sisendas lootusi. Sellegipoolest otsustas Moskva nende eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägesid teele saates kuulutas Breznev, et NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Breznevi doktriin
Sõja pidi ära hoidma, sest muidu oleks NL julgust saanud ja ka teisi Aasia riike asunud vallutama. USAs võimule Nixon- sõlmiti Pariisi rahuleping, mille aluseks pidi sõda lõppema ja USA lahkuma, nii läks, kuid kodusüda kestis veel 1975 aastani (USA abita lõunavietnamlased said lüüa) Praha kevad ja selle lämmatamine 1. Põhimõttetline tähtsus kuulus Tsehhoslovakkias toimunud sündmustele, mille mõju avaldus kogu sotsialismileeris. 2. Uueks presidendiks Dubcek kuulutas välja nn. inimnäolise sotsialismi rajamise (kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve, paika pidid jääma sotsialismi alustalad, millele küll lisati ntks. väikeettevõtlus ) Breznevi doktriin- NSVL Praha vabaduste mahasurumine jõuga (tankidega). NSVL näitas oma võimu püsivust ja pettumuse avalduseks oli dissidentluse (teisiti mõtlemise) tugevnemine. KOLONIAALIMPEERIUMIDE LAGUNEMINE Aafrikas ja Ladina- Ameerikas sõja lõpus vabaliikumine
1973 a sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kodusõda kestis aga edasi. L-V sai lüüa, kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976 a ühendati V 2 osa. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli tekkinud rahva hulgas rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi A. Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis A. Dubcek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. 9
· mõttetu sõda nõudis palju ohvreid. USA väed kaotasid 56 000 surnutena ja üle 300 000 sai haavata; vietnamlaste kohta täpsed andmed puuduvad, kuid need olid võrreldamatult suuremad. Kaotatud sõda tõi USA-s ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida on nimetatud ka Vietnami sündroomiks. Praha kevad 1968 · jaanuaris 1967 sai parteijuhiks reformimeelne Alexander Dubcek · 1968. aasta märtsis kaotati tsensuur. Praha kevad oli alanud · Aprillis kuulutas partei uus juhtkond välja laiaulatuslike reformide kava · Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist. Dubcek lootis kommunismi reformida, mitte sellest lahti öelda · Kui suvel 1968 taastati sotsiaaldemokraatlik partei, nähti selles kommunistlikule korrale otsest ohtu
Abiprogramm-üritas Ladina-Am maades edendada mitmekesisemat majandust Noored vihased mehed-uus kirjanduslik liikumine/vool Küberneetika-tegeleb juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega Strukturaalne antropoloogia-kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid Keynes-Inglise majandusteadlane Adenauer-Lääne-Sm juht Eisenhower-USA president 1956 Kennedy-senaator Johnson-asepresident Breznev-NLKP Keskkomitee sekretär Poth-Kambodza diktaator Dubcek-Tsehhoslov.juht Guevara-Castro lähedane kaasvõitleja Nehru-India peaminister Gandhi-Nehru tütar Zedong-Hiina esimees Xiaoping-Hiina kompartei peasekretär Sukarno-Indoneesia president Suharto-Indoneesia kindral 1957- algas Euroopa ühinemisprotsess 1968- Praha kevad 1.Nimeta diktaatorlike riikide sarnasused vms 2.millised probleemid olid vast iseseisvunud Aasia, Aafrika ja Ladina - Ameerika riikidel 3.Nimeta heaoluühiskonna plussid/miinused 4.Hrustsovi aja lootused ja pettumused 5
inimesi sinna). See kriis lõppes Hurshovile edutult, sest Lääne Berliin ja Lääneriigid seisid selle vastu. III Berliini kriis 1961 Vallandas selle W. Ulbricht. Kes ehitas siis Berliini müüri, et tõkestada inimeste põgenemist Lääne-Berliini. Kuna Lääne-Berliinis olev Lääneriikide sõjavägi aitas inimestel põgeneda Lääne-Saksamaale ja sealt edasi vabasse maailma. 1968 Tsehhi kriis, ehk Praha kevad Alex Dubcek on Prahas võimul, ekh kommunistliku partei juht. Dubcekt on reformimeelne ning tahtis Tsehhit VLO'st välja tuua ning tahtis läbi viia reforme mis kaotaksid ideolooiglise kontrolli, soovis muuta olukorda riigis vähe demokraatilumaks ja soovis kaotada kommunistliku ainuvõimu. Augustis 1968 tuuakse Praha tänavate VLO väed. Ludvig Svoboda ajab seda asja moskvas ning ta saab Dubcekiga kokkuleppele ning asi rahuneb.
2. Berliini müüri rajamine. Kuuba e. Kariibi kriis (1962) Osapooled: N.Liit (Kuuba) <> USA Põhjused: 1. Nõukogude Liit paigaldas Kuubale tuumalõhkepeadega maa-maa-tüüpi rakette, mis tekitas uusi pingeid USA ja N.Liidu suhetes. Tagajärjed: 1. Moskva oli kohustatud oma raketid ära viima. 2. USA lubas Castro võimule jätta. 3. USA sõjalaevad lõpetasid karantiini ehk blokaadi ümber Kuuba saare. Tsehhoslovakkia kriis (1968) Osapooled: Tsehhoslovakkia (Dubcek) <> N.Liit (L. Breznev) Põhjused: 1. 1968.a. kevadel oli partei liidriks saanud reformimeelne Dubcek, kes alustas reformi eesmärgiga rajada nn inimnäoline sotsialism. 2. Moskva kartus, et Dubceki reformide kava e. Praha Kevad võib käivitada ahelreaktsiooni teistes NL-i satelliitriikides eesmärgiga väljuda Moskva ülemvõimu alt. Tagajärjed: 1. Augustis 1968 tungisid VLO väed Tsehhoslovakkiasse ja surusid Praha Kevade veriselt maha. 2
äärel; KRIISID PÕHJUSED JA NSVL'I LÄÄNE TULEMUSED RIIGID REAKTSIOON REAKTSIOON Praha kevad Osales: - - Tankid Prahas, Tsehhoslovakki vabaduseleek a ja NSVL. lämmatati, Dubcek tahtis Breznevi inimnäolist doktriin. sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda. Suessi kriis Osales: Egiptus, - - Ukraina ja NSVL, UK, Prantsusmaa 1956 Iisrael ja Prants
diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab Saksa LV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted), 13.august 1961. Alustas SDV Berliini müüri ehitamist (ümber Lääne-Berliini), see murti 1989 seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s Tsehhoslovakkia kriis - 1960.aasta keskpaik ''Praha kevad'' - Tsehhoslovakkia liider Alexander Dubcek alustas liberaliseerimisprotsessi (eesmärk - inimnäoliste sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine)), NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetund, Dubcek asendati 1969. Vanameelse Husakiga Vietnami sõda - 1945 kuulutasid kommunistid P-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, Prantsusmaa seda ei tunnustanud,
Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti
Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti
Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti
annaabi.ee 
