Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmest jaotisest peaks teemapiirkond koosnema ?
 
Säutsu twitteris

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Versioon 1.2 – kavand
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Toimetanud MINERVA 5. töörühm.
6. november 2003
MINERVA 5. töörühm
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Tegevuse eestvedaja
Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler , Belgia)
Koordinaator
Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium , Belgia)
Liikmed:
Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu ); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto ( Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubaut Cécile (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Borje Justrell ( Riigiarhiiv , Stockholm, Rootsi); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania ); Marius Snyders ( Haridus -, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom ( Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia).
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Kavandi versioon 1.2 – 6. november 2003
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Toimetanud MINERVA 5. Töörühm
Üldkoordineerimine
Rossella Caffo, projektijuht
Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator
David Dawson, koostoimivuse ja teenuseosutamise töörühma koordinaator
Antonella Fresa, tehniline koordinaator
Euroopa toimetus
Isabelle Dujaquier, David Dawson, Muriel Foulonneau, Pierluigi Feliciati, Fedora Filippi, Antonella Fresa, Annette Kelly, Eelco Bruinsma, Marius Snyders, Cary Karp, Gert Van Tittelboom
Sekretariaat
Sabrina Santangelo ( Kultuuriministeerium , Itaalia)
Tekstid
Giancarlo Buzzanca (Keskrestaureerimisasutus, Itaalia; David Dawson ja Chiara De Vecchis (Parlamendi Ülemkoda, Itaalia); Mario Di Domenicantonio (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Sara Di Giorgio , nõustaja (Itaalia); Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Pierluigi Feliciati, (Arhiiviamet, Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Maria Teresa Natale, MINERVA veebitoimetaja; Maria Pia Guermandi (Emilia Romagna Piirkondlik Kultuuriamet, Itaalia); Cary Karp (Euroopa Muuseumivõrgu Infokeskus, Rootsi); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Oleg Missikoff (Luissi Ülikool, Itaalia); Maurizio Vittoria (Veneetsia Püha Markuse Raamatukogu, Itaalia); Andrea Vituzzi (Luissi Ülikool, Itaalia).
Inglise keele toimetajad :
Tanya Pacsoo, Ciaran Clissmann
Võrguversioon
Maria Teresa Natale, Andrea Tempera
© 2003 Minerva Project
http://www.minervaeurope.org/publications/qualitycriteria1_2draft.ht m
Tänusõnad
Eriti tänatakse järgmisi isikuid nende abistava panuse eest: Jean-Claude Blommaert (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Petra Boekstal (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane Colignon (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Jean- Pierre Dalbéra (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Giovanna Damiani ( Firenze Riiklikud Muuseumid , Itaalia); Patrice Dartevelle (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ana Maria Duran (Culturenet, Rootsi); Antonio De Vanna (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Dirk De Wit Kujutava Kunsti Algatus (Belgia); Debbie Esmans (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ariane Fradcourt (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Catherine Godefroid (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Kathy Haemers, Flaami kultuurivõrk (Belgia); Vesa Hongisto (Infohalduskeskus, Soome); Martine Lahaye (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Maurizio Lunghi, MINERVA projekti eest vastutav ametnik (Euroopa Komisjon ); Marco Lusini (Informaatika- ja Telemaatikabüroo, Itaalia); Daniel Malbert (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Patricia Manson (Euroopa Komisjon); Antonella Mulè (Arhiiviamet, Itaalia); Hans Nissens, Flaami kultuurivõrk; Belgia], Nick Poole, Ressursid (Ühendkuningriik); Colette Rousseau -Rochet (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Bernard Smith (Euroopa Komisjon); Cinzia Stortone (Sogei, Itaalia); Jeroen Walterus (Flaami Rahvakultuurikeskus, Belgia); Jos Van Rillaer (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Francesco Vargiu (Itaalia); Léon Zaks (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia).

Eessõna ja taust


Ülemaailmne arvutivõrk on kaasa aidanud kultuurialaste veebirakenduste üha suuremale levikule. Pea iga kultuuriasutus või -algatus tahab tänapäeval olla ülemaailmses võrgus, et oma sisu reklaamida, levitada informatsiooni ja teavitada oma tegevusest Interneti kaudu.
Kultuuriinformatsiooni edasiandmisel tuleb tagada kvaliteet. Samas on kvaliteet väga lai, üldine ja subjektiivne mõiste. Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad.
Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust.
MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks.
Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke
Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi põhimõtetes, mis võeti vastu 4. aprillil 2001, mil Euroopa Komisjoni kutsuti üles tegema koostööd liikmesriikidega, eeskätt: “… optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni väärtust ja arendama ühiseid visioone, töötades välja kriteeriumid ja raamistiku digitaalset kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni käsitleva ELi koostöökava tarvis koos sobivate teostusvahenditega [---] Euroopast pärinevat informatsiooni käsitlevate lisandväärtuse tingimuste määratlemise kaudu”.
Ajal, mil Belgia oli Euroopa Liidu eesistujariik, edendati seda mõttekäiku asjatundjate laiaulatusliku arutelu käigus, mis käsitles kultuuri- ja teadmusühiskonda ja mille tulemusena võeti Euroopa kultuuriministrite nõupidamisel 5. novembril 2001 vastu resolutsioon Kultuuri- ja teadmusühiskond. Resolutsioonis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kvaliteedialgatusi seoses kultuurialaste veebirakendustega.
Esimene Euroopa dokument kultuuriveebi kvaliteedikriteeriumide kohta – Brüsseli kvaliteediraamistik, mis tulenes Lundis vastu võetud põhimõtetest – esitati rahvuslike esindajate rühma esimesel koosolekul, mis toimus Brüsselis 11. detsembril 2001. Selle eesmärk oli muuta kvaliteet erapooletumaks, rakendatavamaks ja mõõdetavamaks.
MINERVA kvaliteeditöörühm
MINERVA kvaliteeditöörühma tegevus on üldjoontes kulgenud plaanipäraselt. Kultuuriveebi kujundamiseks on leitud ja pakutud häid lahendusi, kuid nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka selle projekti käigus ette tulnud mitmeid lahendamist vajavaid probleeme.
Töörühm on määratlenud kümme põhimõtet, millest tuleb juhinduda digitaalsele kultuuripärandile juurdepääsu tagamisel, arvestades seejuures Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Koostatud on ka eelmainitud põhimõtete üksikasjalikumad selgitused .
Käesoleva kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatu väljatöötamise käigus moodustati MINERVA kvaliteeditöörühma initsiatiivil kõnesolevat tegevust toetav, Euroopa Toimetus.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat: kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatut tuleks käsitleda töödokumendina, mida tuleb veel täiustada.
Käesolev käsiraamat ei ole üksnes töödokument – selle alusel toimub kõikide MINERVA tööpakettide raames pidev tegevus, mis hõlmab kõiki koostatavaid dokumente, põhimõtteid ja suuniseid.
Eelmainitu moodustab raamistiku, mis suunab kvaliteediküsimuste määratlemist kultuurivallas. Teisisõnu, raamistik on nüüdseks olemas ja alata võib selle kultuurisisuga seostamise vaevanõudev koostöö, mida juhib Euroopa toimetus. Tõenäoliselt palutakse abi ka muudelt asjatundjatelt, jälgides põhjalikult nende tegevust.
Käesolev käsiraamat peab sisaldama ka hulka tingimusi, mis võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kõikide Euroopa kogukondade eriolusid võetakse käimasoleva sisulise ja vormilise läbivaatamise vältel arvesse ja eeldatavasti avaldatakse käsiraamat ajal, mil Iirimaa on Euroopa Liidu eesistujariik.
Teha on veel palju, kuid on kindel, et oluline tulemus on juba saavutatud: arutelu asjakohasel teemal on alanud täie teadmisega, et tervikliku, Euroopa tasandil heakskiidetava käsiraamatu koostamine on keerukas, kuid samas väga vajalik ettevõtmine.
SISUKORD
Eessõna ja taust 4
Sissejuhatus 8
1. Mõisted, lähtealused ja põhisoovitused 11
1.1 Mõisted 11
1.1.1 Kultuuriüksus 11
1.1.2 Kultuuriveeb 12
1.1.3 Kasutajad 13
1.2 Lähtealused 13
1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine 14
1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus 14
1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine 14
1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem 14
1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused 14
1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud 15
1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel 15
1.3.3 Siseste ja väliste infovoogude kooskõlastamine 16
1.3.4 Erinevate suhtluskanalite kooskõlastamine 17
1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine 18
1.3.6 Autoriõigus ( intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse 19
1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine 20
2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused 21
2.1 Sissejuhatus 21
2.2 Juurdepääs sisule 22
2.2.1 Puue 23
2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad 23
2.2.3 Veebile juurdepääsu tagamise algatus (WAI) 24
2.2.4 Euroopa Liidu soovitused 25
2.3 Kasutatavus 26
2.3.1 Mõiste ja metodoloogia 26
2.3.2 Kasutatavuse põhimõtted 27
2.4 Kultuuriveebi kasutatavuse kriteeriumid 28
2.4.1 Sisu äratuntavus 28
2.4.2 Kultuuriveebi äratuntavus 28
2.4.3 Arusaam saidi eesmärkidest 29
2.4.6 Sisu esitamine 32
2.4.7 Saidil navigeerimine 33
2.4.8 Otsing 34
2.5 Mustrid ja mustrite märksõnad 35
2.5.1 Mõisted 35
2.5.2 Mustrite kataloog 36
2.5.3 Kuidas mustreid kasutada 37
2.5.4 Näide mustrite kataloogi kasutamisest 37
3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik 39
3.1 Lähtekohad 39
3.2 Kultuuriveebi eesmärgid: mõisted 40
3.2.1 Kultuuriüksuse identiteedi esitus 40
3.2.2 Kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus 40
3.2.3 Kultuuriveebi missiooni läbipaistvus 40
3.2.4 Sektorisisese võrgu tõhusus 41
3.2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus 41
3.2.6 Kultuuriainese levitamine 42
3.2.7 Kultuuriturismi tugi 42
3.2.8 Haridusteenuste pakkumine 43
3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks 43
3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele 44
3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine 44
3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris 44
3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi 45
3.3.1 Arhiivid 45
3.3.2 Raamatukogud 48
3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur 51
3.3.4 Muuseumid 57
3.3.5 Haldus- ja kaitseasutused 62
3.3.6 Uurimis - ja hariduskeskused 65
3.3.7 Kultuuriprojektid 68
3.3.8 Ajutised näitused 72
Lisa 1 Viited teiste MINERVA töögruppide tegevusele 76
Lisa 2. Mustrite kataloog 77
Lisa 3. Käsiraamatu kasutusjuhised 99
Lisa 4. Veebirakendusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad 109
1. Eessõna 109
2. Euroopa eeskirjad 110
3. Liikmesriikide eeskirjad 112
Austria 112
Belgia 112
Taani 115
Soome 116
Prantsusmaa 116
Saksamaa 118
Kreeka 119
Iirimaa 119
Itaalia 121
Luksemburg 123
Madalmaad 124
Portugal 124
Hispaania 126
Rootsi 127
Ühendkuningriik 128
4. Rahvusvahelised dokumendid 131
Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri 132
Bibliograafia ja viited 140
Lühendid 159

Sissejuhatus


Viimastel aastatel on Interneti kaudu toimuva suhtluse tähtsuse üha laiem teadvustamine kõikidel elualadel tekitanud vajaduse kultuuriveebi kvaliteedikäsiraamatu järele. Eeskätt kultuurivaldkond etendab olulist rolli info- ja teadmusühiskonna eesmärkide saavutamisel, mis on kokkuvõtvalt järgmised: levitada kultuuri kõikidele kodanikele ja seeläbi edendada Euroopa lisandväärtuse teadlikku kasvu ja tunnustamist.
Seetõttu on kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat kasulik vahend, mille abil saavutada ühine üle-euroopaline lähtekoht, et edendada kultuuri- ja teaduspärandi kättesaadavust Internetis. See on peamine osa Euroopa kultuuripärandi digiteerimispõhimõtetest, mille eesmärk on võimaldada kõikidele kodanikele ühesugune juurdepääs kultuuriinformatsioonile.
Kooskõlas riiklike haldusorganite informatsiooni kättesaadavust käsitlevas tegevuskavas e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid.
Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid , mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti.
Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt:
1) üldmõisted, lähtealused ja soovitused;
2) veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused;
3) kultuuriveebi kvaliteediraamistik;
4) lisad: hindamismeetodid; eeskirjade tutvustus; bibliograafia.
1. Üldmõisted, lähtealused ja soovitused
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku . Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel .
Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia , mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule.
Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid.
Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid.
Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist , kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste pakkumist teadusuuringuteks, erialainimestele ja haritlastele, kultuuriturismiteenuseid, aga ka kaupade tellimist ja hankimist.
Iga kultuuriüksuse puhul analüüsitakse neid eesmärke eraldi. Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult. Selle mõiste mahtu laiendas suuresti mitmesuguste juriidiliste isikute, üldsuse huvides tegutsevatest ühendustest koosnevate kutsekogukondade võrk, samuti kindlate ülesannetega sihtasutuste, seltside ja projektirühmade kaasamine.
Kuna kultuurivaldkond on oma olemuselt väga lai ja mitmekesine , piirduti üksnes kultuuripärandi liikidega, et oleks võimalik koostada vajalikke kvaliteedikriteeriume ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui ka õiguslikult ja halduslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses.
Täpsemalt käsitletakse käsiraamatus raamatukogude, arhiivide, säilitusasutuste, uurimiskeskuste, ajutiste näituste, kultuurisündmuste ja projektidega seotud probleeme. Käsiraamat on mõeldud vajalike suuniste ja näpunäidete andmiseks kultuuriüksuste veebiprojektide juhtidele, võttes arvesse erinevate koosluste iseärasusi.
Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide piiritlemisele, millest lähtutakse veebirakenduste põhitahkude kujundamisel.
Tuleks silmas pidada, et üldsuse huvides töötavate koosluste veebirakendused on institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Uurida tuleb mitmesuguseid meetodeid (nagu eelnevalt valitud kasutuskeskkond, õige keelevalik jne).
Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne.
Kvaliteetse veebirakenduse väljatöötamiseks vajalike meetmete hulka loetakse väljuvate infovoogude kooskõlastamist. Kultuuriüksuses on vaja luua mitmesugused suhtluskanalid, samuti kontrollida veebirakenduse kaudu avalikustatava informatsiooni intellektuaalomandi õigusi ja privaatsustaset. Seetõttu on soovitatav luua kultuuriüksuste veebirakenduste arhiiv.
2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused
Heatasemelise veebisaidi tunnusjooned ja hädavajalikud omadused saab kindlaks teha sisu juurdepääsetavuse ja veebirakenduse kasutatavusega seotud üldpõhimõtete analüüsimise teel. Juurdepääsetavus ja kasutatavus on need eesmärgid, mis tuleks veebisaidi kvaliteedi tagamiseks ennekõike saavutada.
Veebisait on juurdepääsetav, kui selles sisalduv informatsioon on külastajatele kättesaadav, olenemata külastaja võimalikust puudest , tehnoloogiast , mida ta kasutab saidiga tutvumiseks ja rakendusest, mille kaudu saiti külastatakse. Kokkuvõttes märgitakse peamised algatused juurdepääsetavuse vallas – veebiainesele juurdepääsu käsitlevad suunised ja Euroopa resolutsioonid.
Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim , kes kontrollib sisu juurdepääsetavust.
Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega.
Kindlate šabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks.
Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses . Muster määratleb lahenduse korduva probleemi kõrvaldamiseks teatavas seoses. Muster koosneb kolmest osast: seos, probleem ja lahendus. Liigitades probleeme teatavates seostes ja lahenduste kaudu, mille abil need korduvates olukordades kõrvaldatakse, koostatakse mustrite kataloog, milles üksikud mustrid esinevad kindlas järjestuses; iga mustri juures on sellega seotud mustrid, mis on kasulikud teatavate veebiprojektidele omaste küsimuste lahendamisel. Lisas on esitatud mustrite kataloog ja mustrimääratluste esimene kavand.
3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik
Kultuuriveebi täpsed ülesanded ei eelda mitte üksnes kõikidele veebirakendustele kehtiva üldise kvaliteediraamistiku järgimist, vaid ka täpsete eesmärkide seadmist.
Need kriteeriumid võivad erineda, sõltuvalt rakenduse üksikutest eesmärkidest, mis omakorda on kultuuriüksuse sihtide ja kasutajate vajaduste omavahelise kokkusobitamise otsene tulemus. Need märkused kehtivad igat liiki kultuuriüksustele koos asjakohaseid liike käsitlevate lisamärkustega ja iseärasuste selgitustega.
Loodetavasti on see käsiraamat üks versioon dokumendist, mida pidevalt täiendatakse, muudetakse ja täiustatakse igas riigis ja igas kultuurivaldkonnas.

1. Mõisted, lähtealused ja põhisoovitused


1.1 Mõisted


Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku. Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel.
Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli reaalne vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid.

1.1.1 Kultuuriüksus


Kultuuriüksus on üldsuse huvidele keskenduv projekt, asutus või organisatsioon , kelle eesmärk on säilitada ja korrastada kultuuri ja kultuuripärandit (arhiivid, raamatukogud, arheoloogiline , ajaloolis -kunstiline, teaduslik, arhitektuuriline, mitteaineline etnograafiline ja antropoloogiline pärand) ning tagada sellele juurdepääs.
Kultuuriüksused loovad ja levitavad valdkonna teadmisi. Kultuuriteadmiste loomine, täiustamine ja levitamine on toimingud, millega on seotud paljud kultuuritegelased ning eeldatavasti peaksid kultuuriüksused neid selles toetama.
Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult. Selle mõiste mahtu laiendas suuresti mitmesuguste juriidiliste isikute, üldsuse huvides tegutsevatest ühendustest koosnev kutsekogukondade võrk , samuti kindlate ülesannetega sihtasutuste, seltside ja projektirühmade kaasamine.

1.1.1.1 Identiteet


Kultuuriüksuse identiteet määratletakse järgmiste tegurite kaudu:
  • ajalugu;
  • institutsiooni eesmärgid või ülesanne;
  • kultuuriaines, mida säilitatakse ja levitatakse;
  • organisatsiooniline ehitus;
  • üksuse geograafiline paiknemine ja füüsiline asukoht.

1.1.1.2 Liigid


Kuna kultuurivaldkond on oma olemuselt väga lai ja äärmiselt mitmekesine, piirduti üksnes kultuuripärandi liikidega, et oleks võimalik koostada vajalikke kvaliteedipõhimõtteid ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui ka õiguslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised:
  • Arhiivid
  • Raamatukogud
  • Maa-alal hajutatud kultuuripärand
  • Muuseumid
  • Haldus- ja kaitseasutused
  • Uurimis- ja hariduskeskused
  • Ajutised näitused
  • Kultuuriprojektid

Kultuuriüksus
Kultuuripärand
Liikuv
Liikumatu
Arhii­viline
Biblio­graafi­line
Arheo­loogi­line
Mitte­aineline etno­ graafiline ja antropo­loogiline
Arheo­loogi­line
Arheo­loogi­line
Arhitek ­tuuriline
Maastik
Arhiivid
X
X
X
X
Raamatukogud
X
X
X
X
Muuseumid
X
X
X
X
X
X
X
Maa-alal hajutatud kultuuripärand
X
X
X
X
X
X
X
X
Haldus- ja kaitseasutused
X
X
X
X
X
X
X
X
Uurimis- ja hariduskeskused
X
X
X
X
X
X
X
X
Kultuuriprojektid
X
X
X
X
X
X
X
X
Ajutised näitused
X
X
X
X
X
X
X
X

1.1.1.3 Eesmärgid


Eesmärkide täpne piiritlemine aitab kultuuriüksusel saavutada oma paikapandud ülesandeid ja rahuldada kasutajate vajadusi. Eesmärkide täpsustamiseks võib kultuuriüksus kasutada ülemaailmset arvutivõrku.

1.1.2 Kultuuriveeb


Kultuuriveebiks loetakse iga veebirakendust, milles käsitletakse kultuuri- ja/või teaduspärandit ning selle harusid ja mille vahendusel teostatakse vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:
  • kultuuri- ja teadusinformatsiooni koondamine ja levitamine;
  • toimimine õppe-ja teadusuuringute vahendina.

Kultuuriveeb on üks tõhusamaid vahendeid, mis on kultuuriüksustele kättesaadav oma missiooni täitmiseks ja võimalikult paljude kasutajate vajaduste rahuldamiseks. Kultuuriüksuse veebisait peab peegeldama kultuuriüksuse identiteeti. Kultuuriveebi kvaliteedi tõstmiseks tuleb kestvalt järgida ka tehnoloogilisi nõudeid.

1.1.2.1 Eesmärgid


Kultuuriveebil on kindlad eesmärgid, mis moodustavad projekti aluse. Mõned neist eesmärkidest on üldised ja hädavajalikud (kultuuriüksuse identiteedi, tegevuse, eesmärkide, veebirakenduse enda eesmärgi esitamine, kultuuriainese levitamine, tulemusliku rolli etendamine valdkondlikus võrgus); samas kui teised sõltuvad üksnes eesmärkidest, mida kultuuriüksus püüab kultuuriveebi kaudu saavutada.

1.1.3 Kasutajad


Kasutaja on kas mõnel kutse- või erialal tegutsev või muu isik, kes kasutab kultuurialast veebisaiti juhuslikult või kindlal otstarbel , juhuti või järjekindlalt. Kasutajad erinevad suuresti, sõltuvalt taustast , kultuurialase arenemise püüdlustest, tööalastest sihtidest ja isegi hetkelisest uudishimust.
Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide piiritlemisele, millest lähtutakse veebirakenduste põhitahkude kujundamisel.
Tuleks silmas pidada, et üldsuse huvides töötavate koosluste veebirakendused on institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Selleks tuleb uurida mitmesuguseid meetodeid (nagu näiteks mitme kasutusteega liides ); kuid see sõltub täielikult seatud eesmärgist.

1.1.3.1 Kasutajate vajadused


Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne.
Kuigi ei ole võimalik ette näha kõiki kasutajate vajadusi, peab kultuurialane veebisait olema võimalikult kasutajakeskne, pakkudes igakülgset kultuuri- ja teadusainest.

1.2 Lähtealused


Järgnevalt loetletud üldised lähtealused tulenevad seisukohtadest, mis käsitlevad veebirakenduse rolli kultuurivaldkonnas, täpsemalt kultuuri- ja teaduspärandi vallas. Lisaks veebirakenduse põhjendamisele ja peamiste kasutegurite määratlemisele on vaja kindlaks määrata ülesanne, mida veebisait peab täitma suhtlus- ja infosüsteemis ning kultuuri- ja haridussüsteemis nii kultuuriüksuses kui ka väljaspool seda, pidades silmas ka tegusat osalemist veebikogukonnas.
Kuivõrd need üldised lähtealused on kultuuriveebi kvaliteedinõuetes esmatähtsad ja põhilised, tuleb neid hinnata veebisaidi aluskavandi väljatöötamisel, kuna nimetatud lähtealuste järgimine eeldab kavandamisjärgus teatavate valikute tegemist.
Soovitatav on kavandamise käigus, samuti veebirakenduse teostusjärgus, aeg-ajalt koos kasutajate valimiga kontrollida lähtealustele vastavust. Seda võiks teha n-ö testversioonis, mille puhul saab tagasisidet lihtsamini koguda ja analüüsida.

1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine


Euroopa infoühiskonnas on kultuuri levitamine peamine vahend elukvaliteedi parendamiseks ja Euroopa kultuuri lisandväärtuse kindlustamiseks.
Kultuuriüksus võib kuuluda kogukonda, mis koosneb kõikidest üksustest, kes edendavad kultuuri ühes ja samas valdkonnas.

1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus


Veebirakendused on olulised ja uuenduslikud suhtlusvahendid , mis tuleb lõimida tavapäraste vahenditega. Kultuuriveebi puhul on eelkõige oluline valida õigesti aines, see digiteerida, siduda autoriga , tõestada ja esitada selle nõuetekohasus, et luua kasutajate vajadusi arvestav toimiv veebisait.

1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine


Ülemaailmse arvutivõrgu rikkalikke võimalusi tuleb kasutada oskuslikult, et anda panus Euroopa infoühiskonna arengusse , austades samas rahvuste kultuurilisi erinevusi.

1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem


Kvaliteedikriteeriumid on esmatähtsaks teguriks veebirakenduse tulemuslikkuse hindamisel. Mõned kvaliteedikriteeriumid on üldised, kehtides kogu ülemaailmses arvutivõrgus, teised aga eriomased kultuurialastele veebisaitidele. Viimased põhinevad kultuuriüksuste eesmärkide, kasutajate vajaduste ja veebirakenduse tunnusjoonte vastastikusel mõjul.
Kultuurialastele veebisaitidele omase normi võimalikku teket peaksid jälgima ja soodustama kultuuriüksused, kuna see arendab nende veebialast tegevust.

1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused


Käesolevas peatükis käsitletakse soovituste vormis kultuuriveebi esialgse väljatöötamise aluseks olevaid põhimõtteid ja -kavasid. Selle teemaga on seotud kolm erinevat tahku:
  • veebikogukondadega liitumise põhimõtete määratlemine, arvestades kvaliteeti kirjeldavas osas nimetatud eeldust – juurdepääsu teatavale domeeninimele (vt punkte 1.3.1 ja 1.3.2);
  • kultuuriüksuse siseste infovoogude kooskõlastuskavade kokkupanemine ning mitmesuguste infovahetuskanalite kooskõlaline kasutamine (vt punkte 1.3.3 ja 1.3.4);
  • selliste kavandamismenetluste sisseseadmine, mis tagavad rahvusvaheliselt tunnustatud normide ja eeskirjadega kooskõlas olevate veebirakenduste tulemusliku teostamise.

1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud


Et aines oleks kõigile kättesaadav ja et kõik saaksid informatsiooni vahetada, peab heatasemeline kultuuriüksuse veebisait tegusalt osalema võrgustikes ja Euroopa valdkonnakohastes portaalides, et olla kergesti äratuntav ja seeläbi kaasa aidata lisandväärtuse loomisele Euroopas.
Portaalide ja võrgustike abil, mida haldab kultuuriüksus, saab suurendada kultuuri ja teaduse erinevate tahkude väärtust. Kultuuri käsitatakse kui seoselist, ühiskondlikku ja kohalikku väärtust ning eneseteadvuse allikat. Kultuur on tõepoolest seoselise väärtuse tunnussõna, kuna seda ei saa kasutada väljaspool ühiskondlikku raamistikku. Selles mõttes suurendab kultuuriveeb võimalusi ühiskondlike suhete tekkeks võrgustikku moodustavate üksikisikute ja asutuste vahel. Kultuur on kogukondlik töö, kuna sellesse kaasatakse kõik need, kes seda üksikult, eraldi või üheaegselt tarbivad ja toodavad.
Selles mõttes saab kultuuriveeb, ühendades kaalukaid ettevõtmisi, rikastada ja tugevdada teatava ühiskonna, eeskätt Euroopa ühiskonna, pärandit. Kultuur on ka kohalik üldkasutatav pärand. Seega on määratletud need varad, millel on mõned n-ö eheda üldkasutatava pärandi erijooned , nagu näiteks ühised tunnused ja isikukohastamatus.
Kuna kohalik pärand sõltub ka kohalikest vahenditest, ei saa see olla kõigile ühtviisi ja igal moel kättesaadav. Eheda kohaliku kultuuripärandiga saab tutvuda siiski vaid pärandi asukohas , mistõttu kultuuriveeb on üks võimalik vahend, mille kaudu pakkuda digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust.
Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada piirkondlikke tooteid ja teenuseid, mis on maailmaturul jätkuvalt läbilöögivõimelised, ületades seeläbi nn digitaalsest lõhest tulenevaid raskusi. Kultuur on eneseteadvuse allikas, see eristab ühte ühiskonda teisest ja sellisena mõjutab teatud kindla maa-ala majanduslikku edu vastavalt pakutava kultuuri rikkalikkusele, tõmmates ligi elama asuda soovijaid ja külastajaid.
Kuulumine võrgustikesse ja portaalidesse annab kultuuriüksusele võimaluse veebisaidi kaudu levitada oma ainest, esitada suhtluspõhimõtteid ning anda neile lisaväärtust, pakkudes informatsiooni ja vahetuid arvutipõhiseid teenuseid. Tuginedes kohalikule osalusele edendatakse sel moel algupärast territoriaalset arengut, mis põhineb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengust tulenevate võimaluste laiendamisel ja uute teadmiste pakkumisel .

1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel


Tuleks võtta otstarbekaid meetmeid, et iga kultuurialane veebisait oleks ülemaailmses arvutivõrgus piisavalt nähtav ja äratuntav.
Nähtavus on võimalik saavutada selgesõnaliste suhtlus- ja teavituspõhimõtete abil, näiteks saates pressiteateid ajakirjanduskeskustele, sõnumeid otse uudisevahendajatele ja mõttevahetuskohtadesse ning ühtselt kirjeldades veebisaidi ülesehitust.
On soovitatav võtta kasutusele kirjeldamiskeel (näiteks metaandmed , mis on omavahel seotud Dublin Core’i töörühma eeskirjade järgi), mis tagab, et otsingumootorid suudavad kultuuriüksusi üles leida ja tuvastada. Metaandmete (nii kohustuslike kui ka vabatahtlike) kogumi määratlemise saab ülesandeks teha selleks loodud töörühmale.
Äratuntava olemuse tagab veebisaitide nimetamise süsteem, mis kindlustab ühemõttelise ühtekuuluvuse kindla kultuurivaldkonnaga. Selleks on soovitatav võtta kasutusele üladomeen, näiteks “. museum ”( muuseum ); või seada üladomeeni “.eu” (EL) sisse aladomeen, nagu näiteks “.arts” ( kunst ) või “.cult” (kultuur), mis viitab selgelt ühisele Euroopa ja kultuurilisele väärtusele.
Riikide valitsused (ja domeenipakkujad) hoiavad kindlaks eriotstarbeks reservis mõningaid aladomeenide nimesid, nagu näiteks piiratud aladomeeni nimi “.gov” (prantsuse keeles “.gouv”), mida rakendatakse paljudes EÜ riikides. Itaalias laskis riigitähise “.it” haldamise eest vastutav organ alles hiljaaegu vabaks aladomeenid, nagu näiteks “.arts”.
Eriotstarbeks reservi jäetud (ja seega “seostatuse” kindlakstegemist eeldavate üladomeenide) kasutuselevõtmine on hiljutine muudatus, kujutades endast pikaajalise ettepanekute tegemise, kooskõlastamise ja tehnilise korraldamise tulemust. Domeenide jaotamiseks ja korraldamiseks vajaminev aeg ja sellega seotud tehnilised keerdkohad tähendavad, et üladomeeni kasutuselevõtmine ei ole praegu mõistlik ettepanek.
Siiski tunduks mõistlikuna kvaliteedikriteeriumide käsiraamatus toodud aluspõhimõtete tunnustamise kaudu toimuv vabatahtlik ühinemine sertifitseerimisprojektiga ja nendes määratletud oluliste kvaliteedikriteeriumide rakendamise järelevalve süsteemi loomine. Järelevalvet teostaks üle-euroopaline toimkond , mis on just selleks loodud (tuleb korrapäraselt kokku ja omistab riiklikku templit või logo ). Projektis osalemist saaks tõendada nummerdatud logode abil, mis paigutatakse kultuuriüksuse veebisaidile ja ühendatakse lingiga “heakskiidetud veebirakenduste” ajakohasesse registrisse. Iga rakendus tuleb tunnustada eraldi.
Üldiselt oleks soovitatav kaaluda korraldusorgani loomist teatud domeenide tarvis, järgides Musedoma (domeeni “.museum” haldaja) halduslikke ja korralduslikke suuniseid. Tehnilise korralduse eest võib hoolt kanda ka üle-euroopaline haldaja. Valikute tegemisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et ICANN (Interneti nime-ja aadressisüsteemi haldamisega tegelev mittetulundusühing) on saanud eelmainitud haldajatelt palju ettepanekuid uute domeenide kasutuselevõtmiseks ja ka seda, et domeeni “.eu” tehniline haldamine on usaldatud valitsusvälisele organisatsioonile.

1.3.3 Siseste ja väliste infovoogude kooskõlastamine


Kultuurveebi hea taseme saavutamiseks tuleb kultuuriüksuse siseseid ja väliseid infovooge sobiva tehnoloogia abil korrastada kindlustades seeläbi informatsiooni vajalikku ajakohastamist.
Veebirakenduse väärtus peitub selle omaduses edastada informatsiooni tihedas seoses selle loonud või seda edendava üksuse (või üksuste rühma) tegevusega , kusjuures rakendus peab seda seost alal hoidma. Seega käsitletakse kultuuriveebi inforuumi korraldust tihedalt seotuna informatsiooni ja dokumentide korraldusega kultuuriüksuses endas.
Lõimitud Interneti-/intraneti-süsteemi kavandamise praegused võimalused koos veebirakenduste värskendamiseks veebihaldajate kasutuses olevate erinevate omadustega võimsate ja mitmekülgsete töövahenditega võimaldavad kultuuriüksusel kavandada veebikeskkonda kui tõelist dokumendi- ja infosüsteemide korralduskeskust nii asutuse piires kui ka väljaspool.
Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et pakutav aines on ajakohane, usaldusväärne ja heatasemeline, pidades silmas keele- sobivust, informatsiooni pädevust ja paikapidavust. Töörühm võiks koosneda kultuuriüksuse töötajatest; üksusevälistest inimestest või siis hõlmata mõlemaid.
Eelkõige on tähtis luua tiheda koostöö mehhanismid veebirakendust käitava rakendusüksuse ja asutusega suhtleva üksuse vahel. Sõltuvalt olemasolevatest tööjõu- ja rahavarudest võib olla mõistlik luua mitu üksust: institutsionaalse infovahetuse talitus, pressitalitus, veebitalitus.
Nende talituste loomisel on oluline silmas pidada, et veebirakendusega ei peaks tegelema mitte üksnes tehnika-/informaatikatundjad, vaid ka asjatundjad, kes täidavad asutuse kultuurilisi ja teaduslikke sisulisi ülesandeid. Tuleks kaasata avaliku suhtluse tundjaid ja koostada töötajatele käsiraamatud, milles määratletakse täpselt tegevusviisid ja infovoogude liikumine.
Kuna tegu on kultuuriüksustega, on eriti tähtis täpselt kindlaks teha, milliseid teenuseid on võimalik sisse osta ja milliseid oleks mõistlik hankida organisatsioonist endast, vältides seeläbi sageli ettetulevat ohtu, et veebirakenduse põhiolemuse väljendamine tehakse ülesandeks välisele töövõtjale. Seega peaks üksuse sisu ja põhiolemuse edasiandmine jääma üksuse enda hallata, sõltumatult rakenduse tehnilise teostuse eest vastutavast organist.

1.3.4 Erinevate suhtluskanalite kooskõlastamine


Heatasemelist veebisaiti tuleb kooskõlastada kõikide muude, kultuuriüksuses toimivate suhtlussüsteemidega, olgu need siis digitaalsed või mitte. Vajadusel tuleb määratleda kooskõlaline suhtlusmudel, mis peab hõlmama järgmisi tahke: töökorraldus, uurimistegevus, informatsiooni valimine ja kokkupanemine, ülesannete edasiandmine kolmandatele isikutele, välisnõustajate roll.
Kultuuriveebi tuleb käsitada kui informatsiooni edastamise ja kasutajatega suhtlemise vahendit. Veebisait peab lisaks üksuses tekkinud infovahetuskogemustele (kui need on olemas) arvestama ka asjakohases valdkonnas rakendatavat head tava ning sellele omaste infokorralduslike võimaluste tõttu muutuma üksuse aktiivseks (ja interaktiivseks) arhiiviks.
Kultuuriüksuse jaoks tõhusate infovahetusmeetmete kavandamisel on oluline koostada mitmesuguste kasutatavate suhtluskanalite vahelise koostöö- ja infovahetusmudelid, võttes arvesse nii üksikute massimeediavahendite eripära kui ka vajadust tagada väljasaadetavate sõnumite sidusus ja sisutihedus, tagades seeläbi üksuse äratuntavuse selle tegevusest teavitamisel.
Samuti tuleb arvesse võtta põhierinevusi n-ö silmast-silma suhtluse ja veebivahendite abil pakutava suhtluse vahel. Näiteks kultuuriaines, mis on silmast-silma suhtluse sisuks, on harilikult kuulmis -, nägemis- ja kompamiselunditega vahetult tajutav ja seega (eeldades, et suhtlus toimub peaaegu alati üksuse asukohas) vahetumalt tarbitav.
Niiviisi luuakse tihe seos asutuse tunnusandmete ja selles säilitatava kultuuri- või teadusainese vahel. Pealegi saab vahetu tagasiside kasutajatelt aidata teha nn suunamuudatusi (arvestades näiteks tugevat empaatiat , mis tekib üksikisiku juhitavatel huvireisidel, loengutes, laboriesitlustel jne).
Vahetu suhtlus toimub üldjuhul ainese järjestikuse esitamise põhjal: ühest küljest tagatakse kasutusraja kordumatus ja sidusus, teisest küljest on vaja rikastada keelt (võttes meetmeid, et vältida keele üheülbaliseks muutumist pideva ümbertöötlemise käigus) ja maandada ohtu, et koostatakse tekste , mis on rasked, kitsalt erialased , ametlik/ametkondlikud, laialivalguvad ja paljudele kasutajatele sobimatud.
Sõnum peab olema sidus nii läbi aja kui ka oma kvaliteedi poolest. Selle sisu edasiandmine erinevatele suhtluses osalejatele võib põhjustada sõnumi teisenemise, mis võib vähendada selle mõjusust. Vaadeldes kasutaja ja üksuse vahelist veebi kaudu toimuvat suhtlust, võib täheldada, et ainest ei ole meeltega võimalik vahetult tajuda, kuid seda vahendab tark- ja riistvara ja ülemaailmse arvutivõrgu puhul kasutaja valitud isikukohane vaatelaad. Aines on küll segu sündmusest, kohast, dokumendist või mälestisest, millele see viitab, kuid sellega saab siiski tutvuda ning seda isikupäraseks muuta ja teatavatel juhtudel taasesitada.
Selline suhtluse mittelokaalseks muutmine lõhub asutuse tunnusandmete ja tema ainese vahelise seose ja seega sunnib seost taaslooma teadlikult valitud suhtlusalaste vahendite abil. Sellest tuleneb vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus. Tagasiside analüüsiks on vaja erimeetodeid ning tagasiside puudumine tingib ainese värskendamisel või ümbersuunamisel pikemad tähtajad.
Selles protsessis ei tohi mingil juhul lähtuda muutuste kiirusest veebi stiilis (tehniliste vahendite turu mõju), vaid läbi mõelda suhtlusprotsessi laad . Hüperteksti ja multimeedia kasutamine – tekstide ja ikoonide, helide, animatsioonide, filmide jms võrgustik – võimaldab avatult suhelda mitmesuguste kasutaja valitud eri veebiradade läbimise vältel.
Siiski tuleks tagada sidus infovahetus ja kasutusradade mitmekesisus nii horisontaalselt (st narratiivne järjestus: kasutaja isiklik valik veebisõlmede vahel) kui ka vertikaalselt (st infovahetuse keerukuse aste, mis peegeldab kasutaja profiili). Teatavad sõnumid võivad igal ajal eeldada erialaseid kasutusradasid ja peaksid olema selgesti eristatavad harilikust infovoost.

1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine


Kultuuriveebi teostamine eeldab hoolikat kavandamist. Teostatavuse uuringu- ja arendusjärgus tuleb keskenduda ainese ülesehitusele, millega luuakse eeldused kvaliteedi säilitamisele tulevikus.
Kavandamisel tuleb juhinduda ainese kesksest tähtsusest ja ainese kvaliteedist pakutaval veebisaidil.
Esmalt tuleb hoolikalt läbi mõelda informatsiooni päritolu, haldamine ja värskendamine.
Kohustus tagada informatsiooni sisuline ühtsus rakenduse võimaliku edasiarendamise käigus tulevikus, eeldab kavandamist, kus võimalust mööda eraldatakse aines selle esitusviisist, jättes seeläbi võimaluse valida kasutusradasid ja vormingut, muutmata seejuures andmete põhiomadusi.
Arendajate hulka peaksid kuuluma nii ainesetundjad asjakohasest kultuurivaldkonnast, infovahetuskorralduse tundjad üksusest endast kui ka veebiprojektide tundjad. Kavandamisjärgus peaks arendustöörühm avatult suhtlema tarkvaraloojatega, juhuks kui on vaja nende sekkumist, vältides seeläbi ohtu, et kultuuriüksuse või selle veebisaidi institutsioonilise ja/või vormilise muutumise tagajärjel läheb aines kaduma.
Pealegi peab veebitöörühm, kelle tegevust kooskõlastab kultuuriainest ja vahetut arvutipõhist suhtlust tundev projektijuht, tagama võrgus stabiilse infovahetuse esindatava üksusega, tehes koostööd pressitalitusega ja kasutades ka tavapäraseid sisesuhtlusvahendeid.
Samuti tuleb silmas pidada vajadust sihtrühma pidevalt jälgida.
Seetõttu peab tagasiside analüüs olema projekti osaks algusest peale. See peab muutuma vaatlusvahendiks ning kohese ja nähtava sekkumise ajendiks, muutes kultuuriveebi dünaamiliseks ja kasutajate vajadustele kohanduvaks.
Tasub mainida, et see punkt on väga lühike kokkuvõte teemast, mis on küll oluline, kuid ei kuulu otseselt käesoleva juhendmaterjali käsitlusalasse.

1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse


Kultuuriveebi kaudu levitatava ainese puhul, mis käsitleb kultuuri- ja teaduspärandit, tuleb tagada intellektuaalomandi õiguste austamine ja delikaatsete isikuandmete kaitse kehtivate Euroopa ja siseriiklike õigusnormide kohaselt.
Üleminekuga harilikelt hanke- ja taasesitusvõtetelt ning tavapärastelt analoogteenustelt uutele digitaaltehnoloogial põhinevatele süsteemidele, kaasnevad küsimused, mis on seotud avaldatavate digitaaldokumentide intellektuaalomandi õiguste ja nende sisu kaitsega . Eelkõige puudutab see kultuuriüksusi. Kultuuri- ja teaduspärandit sisaldavad andmekogud peavad võimaldama õiguslike tingimuste ja kaubandusliku laadi järgi eristatud tasandeid kasutajatele, kellel on luba pääseda ligi teatud kindlatele teenuse- ja ainesekogumitele. Delikaatsed andmed peaksid olema juurdepääsuloata kasutajate eest varjatud, et tagada pärandi kaitstus . Näiteks asukoht selliste arheoloogiliste alade, veealuste vrakkide või veealuse pärandi puhul, mis on eraomanduses ja mille paiknemist omanik avaldada ei soovi. Asukoha-informatsiooni saab hägustada, nt esitades maakonna, mitte objekti täpse asukoha.
Digitaalsete arhiividokumentide kaitse saab tagada õigusnormidega, mis käsitlevad dokumentide sisu, sarnaselt nendega, mida kohaldatakse analoogdokumentide suhtes.
Kultuuriveebi kavandamise ja arendamise järgus tuleb teha valik, milline materjal avalikustada. Seejärel tuleb kindlaks teha autoriõiguse omanikud ja valdajad ning seejärel saata avalikustamisloa taotlused asutustele, kes vastutavad pärandi kaitsmise eest (muuseumid, valitsusorganid vms); või pärandi omanikele ja nendele, kelle delikaatseid andmeid omatakse ja säilitatakse. Avalikustatud ainese suhtes autoritel olevate õiguste (need, mis on seotud taasesitatava ainese omandiõiguse ja algupärase teadusainese intellektuaalomandi õigusega) kaitseks võetakse üha tõhusamaid meetmeid.
Tavapärasest eristatud juurdepääsukorra kehtestamisel võib algupäraste teadus- ja kultuuriteoste osalisi või ümbertöödeldud versioone kättesaadavaks teha. Digitaalse vesimärgi kasutamise täiustatud võtted võimaldavad teatud kindlale andmerühmale omistada logo ehk sobiva koodi, mis tagab digitaalse või digiteeritud pärandi õige ja seaduspärase leviku, tuvastades üheselt õigusjärgse omaniku, ostja või volitatud kasutaja.
Erirakenduste ehk niinimetatud “ämblike” (ingl “spiders”) süsteem võimaldab otsida ja jälitada kaitstavat ainest, mis on kultuuriüksuse veebisaidilt alla laaditud vajaliku loata. Vesimärgi lisamine ei tohiks siiski halvendada andmete kvaliteeti ehk teisisõnu – see ei tohiks põhjustada nähtavaid muudatusi algupärases aineses.
Vt ka MINERVA intellektuaalomandi õiguste töörühm

1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine


Kultuuriüksused peavad olema Internetis avaldatava materjali pikaajalise säilitamise heade tavade ja normide levitamisel esirinnas, et tagada informatsiooni ja tänapäeva pärandi säilimine tulevikus.
Kõikides valdkondades on Internet praegu peamine informatsiooni levitamise, töötlemise, otsimise ja säilitamise kanal. Kui pikaajalise säilitamise kavasid ei rakendata, on oht, et see tohutu infohulk võib kaduma minna, eriti juhul, kui Internet asendab muid infokanaleid. Võetagu näiteks informatsioon paljude, vaid ülemaailmse arvutivõrgu kaudu kättesaadavate kataloogidega raamatukogude bibliograafilise pärandi kohta.
Kui lähtume sellest, et veebisaidi keskmine eluiga on praegu hinnanguliselt 40 päeva, on väljakutseks säilitada allikaid , mis mõne aasta pärast muutuvad küberkultuuri käsitlevate uuringute objektiks . Digitaalinformatsioonist koosneva pärandi säilitamise põhimõtete ja kavade hädavajalikkuse teadvustamine on viimastel aastatel andnud tõuke rahvusvahelisteks uurimisprojektideks ja katsetusteks, mille tulemused on olnud julgustavad.
Kuigi digitaalsalvestiste ja kohalike andmekogude haldamine saab nüüd, tänu nendele ettevõtmistele, tugineda kindlatele tehnilistele ja korralduslikele lähtepunktidele, on veebisisu osas veel palju teha. Nii materjali muutuv ja tugevalt suhtluslik laad ja uute tehnoloogiliste vormingute pidev väljatöötamine kui ka loojate paljusus muudavad veebisisu säilitamise veelgi keerulisemaks.
Olgugi, et selles tegevuses osalevad kõik loojad ja arendajad , peavad kultuuriüksused siiski etendama keskset rolli hoolitsedes eeskätt salvestiste eest, mis on tehtud nende säilitamise kohas ja mille eest eelmainitud üksused vastutavad. Kultuuriasutuste põhiülesanne on säilitada tsivilisatsiooni mälu, arhiive ja bibliograafiaid.
Pikaajalises säilitamises osalevad üksused on peamiselt era- ja avalik-õiguslikud veebiloojad, kes peavad looma ja haldama oma digitaalarhiive rahvusvaheliste normide kohaselt. Järgmine tasand on riiklikud säilitusasutused (tavaliselt riiklikud arhiivid ja raamatukogud), kes suudavad tagada ainese pikaajalise kättesaadavuse ning autorsuse ja autoriõiguste kaitse.
Lisaks kõigele muule, arvestades arvutivõrgu ülemaailmset paiknemist, on vaja õiguslikes ja tehnilistes küsimustes teha pidevat koostööd rahvusvahelisel tasandil.
Säilitatava ainese väljavalimiseks tuleb kehtestada hindamiskava, mis sarnaneb tavapärastes hindamissüsteemides kasutatavaga. See peaks põhinema kriteeriumidel, mida tunnustatakse vähemalt siseriiklikul tasandil ja mis on kooskõlas tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse põhimõtetega. Siit tuleneb omakorda vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus.
Vt ka MINERVA (www.minervaeurope.org) ja EPRANET-i (www.epranet.org) projekte

2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused


2.1 Sissejuhatus


Enam kui kümneaastase arengu järel on veeb muutunud üldkasutatavaks tooteks.
Olles algselt teadusringkondade loodud avalike ja teadusdokumentide kogumise üks võimalik vorm, muutus see peatselt ulatusliku kommunikatsiooni, kaasaegse õppe, äri, meelelahutuse ja kultuuri vahendajaks. Esialgu jäljendas veeb tolleaegse meedia (eelkõige pressi ja televisiooni) kommunikatsioonitehnikat ja -meetodeid. Veebi hilisem plahvatuslik levik tõi kaasa ka rakenduslikult sobivamad meetodid ja tehnika.
Praeguseks on innovaatiline ja eksperimentaalne etapp läbitud ning heade veebisaitide kavandamine ja teostus nõuab kõigile edukatele ettevõtmistele ühist tunnusjoont – kvaliteeti.
Sõnal “kvaliteet” on väga lai tähendus ja veebisaidi (selles dokumendis kultuuriüksuse veebisaidi) kvaliteeti võib käsitada väga subjektiivselt, mida tuleb ka veebirakenduste kvaliteedi taset analüüsides silmas pidada.
Kvaliteediküsimuste käsitluses on oluliseks tähiseks ISO standard 9126 – “ Tarkvaratehnika . Toote kvaliteet” mille koostamisettepanek esitati 1992. aastal. Selles defineeritakse tarkvara kvaliteet järgmiselt: tarkvaratoote tunnusjoonte ja omaduste kogum, mis iseloomustab toote suutlikkust rahuldada kasutajate tegelikke või eeldatavaid vajadusi.
ISO 9126 määratleb kvaliteeti järgmiste tunnustega:
  • Funktsionaalsus: kasutajale üleantud tootes sisalduvate funktsioonide hulk.
  • Usaldusväärsus: toote suutlikkus määratletud tingimustel ja kindlaksmääratud aja jooksul täita oma otstarvet ettenähtud tasemel.
  • Kasutatavus: mil määral on toodet mugav, lihtne ja otstarbekas kasutada.
  • Tõhusus: eesmärgi saavutamiseks vajalik toimingute (ja üldisemalt – ressursside) hulk.
  • Hooldatavus: mil määral on toodet lihtne testida, muuta või täiustada.
  • Teisaldatavus: võimalus viia toode ühest keskkonnast teise; vastavus standarditele.

ISO/IEC 9126-1 – “Tarkvaratehnika. Toote kvaliteet. Kvaliteedimudel ” defineerib kvaliteeti kui tarkvaratoote suutlikkust aidata teatud kasutajail mingitel kindlatel kasutusaladel saavutada etteantud eesmärgid tõhusal, tulemuslikul, veakindlal ja kasutajat rahuldaval viisil.
See definitsioon rõhutab, et tarkvaratoote kvaliteet ei seisne vigade puudumises, funktsioonide arvukuses või tehnilises uudsuses, vaid toode peab kasutaja vajadustest lähtudes ja kasutamist mõjutavaid tegureid arvestades olema juurdepääsetav ja hõlpsasti kasutatav.
Veeb on teiste tarkvaratoodetega võrreldes tunduvalt laiema kasutusega, mistõttu ka kasutajarühmad ja veebi kasutamist mõjutavad tegurid on väga arvukad ja erinevad. Et kindlaks teha veebirakenduse vastavust nõutud tasemele, peab vaatlema kahte alljärgnevat kvaliteeditunnust:
  • sisu juurdepääsetavus, mis arvestab erinevaid kasutajarühmi ja kasutamist mõjutavaid tegureid;
  • kasutatavus: tunnuste kogum, mis iseloomustab toote tõhusust, kasutegurit, turvalisust ja kasutaja rahulolu tootega.

2.2 Juurdepääs sisule


Veebisaiti võib lugeda juurdepääsetavaks juhul, kui selle sisu, navigeerimisrežiimid ja interaktiivsete omaduste kogum on kättesaadavad kõigile kasutajaile, olenemata iga üksiku kasutaja võimalikust puudest, sõltumata saidile juurdepääsu võimaldavast tehnoloogiast või kasutajat töötamisel mõjutada võivatest teguritest.
Definitsiooni ulatusest annavad ettekujutuse situatsioonide kirjeldused, mis on toodud dokumendi Guide lines – Web Accessibility Initiative (WAI) World Wide Web Consortium (W3C) sissejuhatuses .
Märkusena neile, kes veebilehe kujundamisel ei ole kokku puutunud juurdepääsutemaatikaga: arvestada tuleb seda, et traditsioonilisest tavakasutajast erinevalt võivad paljude inimeste töötamist mõjutada teatud lisategurid, nt:
  • Kasutaja võib olla nägemis-, kuulmis- või liikumisvõimetu, talle võib valmistada raskusi või olla võimatu mõnda liiki infot töödelda .
  • Kasutajal võib olla raskusi teksti lugemisega või sellest arusaamisega.
  • Kasutajal võib puududa klaviatuur või hiir , või suutlikkus neid kasutada.
  • Kasutajal võib olla ainult teksti kuvav režiim, väike ekraan või aeglane Interneti-ühendus.
  • Kasutaja võib dokumendi keelt mitte osata või sellest puudulikult aru saada.
  • Kasutaja võib viibida olukorras, kus tema nägemis- ja kuulmismeeled on suunatud mujale või on tema käed täielikult või osaliselt hõivatud muu tegevusega (nt tööle sõites, mürarikkas keskkonnas töötades).
  • Kasutajal võib olla brauseri vana versioon, hoopis erinev brauser , häälebrauser, või erinev operatsioonisüsteem.

Veebilehe kujundamisel peavad sisuarendajad neid võimalikke tegureid arvestama.
Erilist tähelepanu pööratakse puuetega kasutajaile, pidades silmas vahendeid, mida nad arvuti kasutamisel ja eelkõige veebis navigeerimisel tarvitavad.
Siinkohal on asjakohane defineerida mõiste “puue”.

2.2.1 Puue


Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO annab rahvusvahelises puuete liigituses (ICIDH-1, 1980) järgmised definitsioonid:
puue – inimese mõne anatoomilise , füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kõrvalekalle
vaegus – puudest tingitud piiratus või suutmatus tegutseda inimese jaoks normaalseks peetaval viisil või ulatuses
invaliidsus – puudest või vaegurlusest tingitud ebasoodsused, mis piiravad või takistavad sellel isikul täita tema jaoks normaalset rolli.
Invaliidsuse klassifikatsioon rühmitab asjaolud, mis ühiskonna normidest lähtudes panevad inimese temaga samaväärsete kaasinimestega võrreldes halvemasse olukorda. Selles käsitletakse ka suhet, mis tekib ühiskonna, kultuuri ja puude või invaliidsusega inimeste vahel ning kajastub inimeste elulemusrollides.
2001.aastal esitas WHO vaeguse defineerimiseks uue dokumendi – töövõimelisuse, puuete ja tervislike seisundite rahvusvahelise liigituse (ICF [ICIDH-2], 2001). Selles dokumendis
  • viidatakse mitte üksnes puuetele, vaid inimfunktsioonidele üldiselt. Funktsioneerimisvõime ei väljenda ainult üksikisiku seisundit kehafunktsioonide tasandil, vaid peegeldab ka tema tegevust ja osalust ühiskonnas.
  • ei keskenduta enam “funktsioonihäire” tagajärgedele vaid käsitletakse pigem mõiste “tervis” üksikkomponente , rühmitades need tervisevaldkondadesse (nägemine, kuulmine , käimine, õppimine) ja tervisega seotud valdkondadesse( liikuvus, haridus, sotsiaalsed suhted jmt).

Antud mudel on universaalne, mis tähendab, et see ei hõlma üksnes vaegureid, vaid kogu elanikkonda ja toonitab veelgi vajadust kujundada kõigile juurdepääsetavaid veebisaite.

2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad


Puude mõne vormi puhul saab kasutada kompensatoorset või nn. “võimaldavat” tehnoloogiat. Selleks võib olla riist - või tarkvara, mis:
  • teisendab informatsiooni ühele sensoorsele organile mõeldud vormingust teisele sensoorsele organile mõeldud vormingusse, näiteks arvutiekraanilt puutega tajutavaks ( Braille ’i kiri nägemispuudega kasutajate jaoks), arvutiekraanilt helilisse vormi (helisüntees nägemispuudega kasutajate jaoks), helilisest vormist (audiodokumendid) visuaalsesse vormi (tekstidokumendid) füüsilise puudega ja kurtide kasutajate jaoks;
  • võimaldab teatud varustuse kasutamist erineval viisil, näiteks spetsiaalne hiir või klaviatuur füüsilise puudega kasutajate jaoks;
  • aitab kompenseerida sensoorset puuet, näiteks suurendab teksti arvutiekraanil nägemispuudega kasutaja jaoks.

Teiste puuete kompenseerimiseks on olemas erivahendid. Neil juhtudel tagab juurdepääsu spetsiaalse tehnilise varustuse ja vastavate redaktorite kasutamine veebisaidi tegemisel.
Mõned näited:
  • arvestades kasutajaid, kellel on raskusi värvide eristamisega, on oluline vältida informatsiooni edastamist üksnes värvide abil ning tagada teksti piisav kontrastsus taustaga võrreldes;
  • arvestades kasutajaid, kes kannatavad fotosensitiivse epilepsia all, tuleb vältida liikuvate kujutiste kasutamist sellistel sagedustel , mis võivad vallandada epilepsiahoo;
  • arvestades kasutajaid, kellel on õpiraskusi või keeleprobleeme, tuleks rakendada arusaadavaid navigeerimismehhanisme ning kasutada dokumentides selget ja lihtsat keelt.

2.2.3 Veebile juurdepääsu tagamise algatus (WAI)


Käsitledes takistusteta juurdepääsu veebisaidile, viidatakse tihti algatusprojekti WAI (Web Accessibility Initiative) raames koostatud veebisisu juurdepääsusuunistele.
Nimetatud algatusprojekt tegeleb veebi juurdepääsetavusega laiemas mõistes ,st mitte piirdudes üksnes sisuga, vaid hõlmates ka veebilehtede koostamiseks kasutatavaid tarkvaraarenduse vahendeid, brauserit ja veebile juurdepääsu tehnoloogiaid üldisemalt. Selleks peavad kõik kujutised ja muu multimeedia saidil olema varustatud teksti ekvivalentidega. Sisu mittetekstiline esitus (näiteks ikoonid , salvestatud kõne, video teksti viipekeelde tõlkivast inimesest) teevad dokumendid kasutatavaks ka inimestele, kellele võib kirjalikust tekstist arusaamine raskusi valmistada (sealhulgas kognitiivsete puuetega, õpiraskustega ja kurdid kasutajad).
Veebisisu juurdepääsusuuniste WCAG³ (Web Content Accessibility Guidelines ) versioon 1.0, 5. maist 1999. aastast, on eriti oluline sisu juurdepääsetavuse seisukohast .
Dokument koosneb 14 suunisest, neist igaüks käsitleb mingit tüüpilist olukorda, mis võib puudega kasutajale probleeme tekitada. Igas suunises määratletakse rida nõudeid ja selgitatakse suuniste rakendamisvõimalust sisuarendusel. Samuti määratletakse prioriteetsusastmed ja neist tulenevad vastavusastmed, mida defineeritakse suunistes järgmiselt:
“Igale nõudele on töögrupp andnud prioriteetsusastme, lähtudes selle nõude mõjust juurdepääsetavusele”.
Prioriteetsusaste 1
Veebisisu arendaja peab seda nõuet järgima. Vastasel juhul võib juurdepääs dokumendi sisule osutuda mõnele kasutajagrupile võimatuks. Sellest nõudest kinnipidamine on põhieeldus tagamaks teatud kasutajagruppidele veebidokumentide kasutamisvõimalus.
Prioriteetsusaste 2
Veebisisu arendaja peaks seda nõuet järgima. Vastasel juhul võib juurdepääs dokumendi sisule valmistada mõnele kasutajagrupile raskusi. Sellest nõudest kinnipidamine vähendab oluliselt takistusi veebisisu juurdepääsetavusele.
Prioriteetsusaste 3
Veebisisu arendaja võib seda nõuet järgida. Vastasel juhul võib dokumendi sisule juurdepääs olla mõne kasutajagrupi jaoks veidi raskendatud. Sellest nõudest kinnipidamine parandab veebidokumentide juurdepääsetavust.
Mõne põhinõude puhul märgitud prioriteetsusaste võib teatud tingimustel (mis on ära toodud) muutuda.
Eeltoodu põhjal pannakse paika vastavusastmed:
Vastavusaste “A”: täidetud on kõik esimese prioriteetsusastme nõuded;
Vastavusaste “AA”: täidetud on kõik esimese ja teise prioriteetsusastme nõuded;
Vastavusaste “AAA”: täidetud on kõik esimese, teise ja kolmanda prioriteetsusastme nõuded.
Veebisisu juurdepääsusuuniste WCAG versiooni 1.0 nõuete loend on ära toodud lisas. Nõuded on grupeeritud vastavalt prioriteedile ja veebilehel esineda võivate objektide tüübile. Loend on kasulik eelkõige planeerimisetapil, et näha ette rakenduse erinevaist funktsioonidest tulenevaid võimalikke takistusi lehele juurdepääsul. Veebilehe teostamisel võib loendit kasutada vastavusastme määramiseks.
Lisaks sellele loendile on võimalik hankida erinevaid vahendeid veebisisu juurdepääsetavuse hindamiseks. Ainult neist automaatsetest tööriistadest ei piisa siiski sellise vastavusastme saavutamiseks, mis tagaks juurdepääsu nõutavas ulatuses. Paljud suunised vajavad teatud subjektiivset hinnangut, mida ei paku ükski automaatne programm.

2.2.4 Euroopa Liidu soovitused


Euroopa Liit omistab suurt tähtsust riiklike haldusasutuste veebisaitide juurdepääsetavusele.
2000. aasta juunis valminud e-Euroopa 2002 tegevuskavas (eEurope action plan 2002) märgitakse:
“Liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide avaliku sektori veebisaitide ning nende sisu tehniline lahendus peab tagama puuetega inimestele juurdepääsu informatsioonile ning võimaldama neil maksimaalselt kasutada e-valitsuse pakutavaid võimalusi.” Eesmärk 2 punkt c.
Euroopa Nõukogu kutsus oma hilisemates otsustes liikmesriike üles rakendama spetsiaalseid meetmeid, et riiklike haldusasutuste veebisaidid oleksid juurdepääsetavad, märkides selle saavutamise ühe meetmena juurdepääsusuuniseid veebisisule.
Et kõik liikmesriigid ei ole avalike veebisaitide koostamiseks eelnimetatud suuniste versiooni 1.0 ametlikult vastu võtnud , on kokku lepitud, et need saidid peavad vastama vähemalt suunistes määratletud vastavusastmele A.

2.3 Kasutatavus


2.3.1 Mõiste ja metodoloogia


Mõiste pärineb standardist ISO 9241-11 “Ergonoomilised nõuded kuvariga töötamiseks – kasutamisjuhised”, milles kasutatavus defineeritakse kui “toote kasutusvõimaluste määr, mis tagab kindlaksmääratud eesmärkide saavutamise teatud kasutusvaldkonnas tulemuslikult, tõhusalt ja kasutajat rahuldaval viisil.” See mõiste on väga sarnane juba osundatud mõistega tarkvaratoote kvaliteeti käsitlevast standardist ISO/IEC 9126-1 ja selles esitatud terminite tähendus on lühidalt järgmine:
Toote kasutamise tulemuslikkus näitab, kui täpselt ja täielikult saavutab kasutaja ettenähtud tulemused.
Toote kasutamise tõhusus näitab ressursside täpsust ja ammendavust ettenähtud tulemuseni jõudmiseks.
Rahulolu näitab rahulolematuse ja sunduse puudumist kasutaja tegevuses ning kasutajapoolset positiivset suhtumist tootesse.
Kasutamist mõjutavad tegurid hõlmavad konteksti, milles kasutaja tegutseb, tema eesmärki või ülesannet, tema kasutatavat riist- ja tarkvara, ümbruskonda ja ühiskondlikku miljööd, milles toodet kasutatakse.
”Toode” on veebisait vastavalt eespool esitatud määratlusele.
ISO määrus (ISO/DIS 13407 – Interaktiivsete süsteemide kasutajakeskne projekteerimine , lisaks kahele eespoolnimetatud standardile) väljendab vajadust liideste, suhtlusrežiimide ja veebisisu ülesehituse kasutajakeskseks planeerimiseks: keegi ei tunne kasutajate pädevust, kultuuritausta, vajadusi, takistavaid tegureid ja hoiakuid paremini kui nad ise. Seetõttu on oluline kaasata kasutajaid veebisaidi planeerimise, teostamise ja haldamise igal etapil.
Kasutajakeskne planeerimismetodoloogia sisaldab järgmisi etappe:
  • kasutajate valimit esindava grupi või kogu loomine. Valimi võib lugeda esindavaks, kui tema koosluse valimisel arvestatakse erinevaid rolle ja eesmärke, mis võiksid panna kasutajat saidi vastu huvi tundma. Valimi hulgas peavad olema puuetega kasutajad, et oleks võimalik testida sisu juurdepääsetavust;

  • kasutussituatsioonide loomine: määratletakse saidi kontekst, eesmärk ja suhtlusrežiimid. Nende kasutussituatsioonide põhjal toimub saidi planeerimine, loomine, selle hindamine ning pidev kaasajastamine ja parandamine;

  • arengu kavandamine: valim annab saidile hinnangu erinevate keerukate kasutussituatsioonide põhjal. Hindamise eesmärk on uute nõuete ja uute eesmärkide määratlus. Uute eesmärkide määratlemine peaks olema pidev ning toimuma läbi ligikaudsete prototüüpide loomise, mis võimaldavad hinnata erinevaid lahendusi, tuvastada puudusi ja näidata ära lahendusvariantide teostatavus. Pidev arutelu valimiga ning neilt saadav tagasiside võimaldab hinnata lahendusi saidi arendamiseks ja kujundab lõplikku hinnangut projektile. Lõppkokkuvõttes hakkab valim jälgima saidi kasutamist ning aitab kaasa selle pidevale kaasajastamisele ja parandamisele.

Potentsiaalsete kasutajate valimi koostamine on seega metodoloogias keskse tähtsusega, kuna valim:
– tagab reaalsete olude arvestamise ning annab projektile hinnanguid ja tagasisidet;
– annab andmeid ja ideid, samuti võimaldab teha kogemustest lähtuvaid otsuseid.
Viimatinimetatu seisukohast annab valim võimaluse katsetada erinevate lahenduste sobivust ning võimalikke tehnoloogilisi piiranguid saidi ja kasutaja suhtlusele ning saidile juurdepääsule.

2.3.2 Kasutatavuse põhimõtted


Eelnimetatud meetodeid ei saa veebisaidi planeerimisel ja teostamisel alati täies mahus kohaldada , kui puuduvad vajaminevad organisatsioonilised, rahalised ja inimressursid (kasutajate valim, saidi kasutatavuse asjatundjad jmt).
Selle metodoloogia rakendamise kogemuse põhjal on kasutatavuse asjatundjad välja pakkunud rea põhimõtteid ja kriteeriume, mis aitavad veebisaidi teostuse käigus planeerimisotsuste tegemisel orienteeruda saidi tulemuslikkusele, tõhususele ja kasutaja rahulolule.
Kasutatavuse põhimõtete järgi rühmitatakse probleemid tavaliselt üldkategooriatesse. Kõige tavalisemad põhimõtted on järgmised:
Hoomatavus: anda kasutajale visuaalseid pidepunkte mõistmaks, kuidas saiti kasutada. Näiteks: sinises kirjas allajoonitud sõna või fraas viitavad lingile, punases kirjas allajoonituna näitavad need, et lingi alt avanevat saiti on juba vaadatud.
Esitusviis: objektid peavad toimima viisil, millele nende välisilme viitab. Et objekt täidaks sellele antud funktsiooni, tuleks lisada nõue vastava käsuga nupu klikkimiseks, mitte kasutada objekti esiletõstmist.
Loogiline kaardistamine: luua tähenduslik side käsu ja funktsiooni vahel. Näiteks: otsingufunktsiooniga vormi koostamisel tuleks tekst trükkida sisendväljale ja klikkida naasmiskäsuga nuppu.
Piirangud: vähendada erinevaid võimalusi konkreetse toimingu teostamiseks ja kavandada funktsioonide käsud nii, et need oleksid hõlpsalt arusaadavad.
Kontseptuaalsed mudelid: kasutajal on oma kogemusel ja teadmistel põhinev arusaam sellest, kuidas miski toimib. Veebisaidi hea kontseptuaalse mudeli puhul vastavad pakutavad funktsioonid võimalikult täpselt kasutaja arusaamisele nimetatud funktsioonidest.
Tagasiside: näidata ära kasutaja roll operatsiooni või ülesande sooritamisel ja tema tulemus, olgu see positiivne või negatiivne. Näiteks, kui kasutaja laadib alla faili, näidata ära selleks vajaminev aeg ja toimingu lõpetamiseks kuluv aeg. Kui kasutaja saadab mingi vormi, kinnitada selle kättesaamist.
Eksimiskindlus: võimalikult minimeerida kasutaja eksimisrisk. Eksimise korral anda informatsiooni eksimuse võimalike põhjuste ja selle parandamise võimaluste kohta.
Paindlikkus: anda kasutajale võimalus teostada toimingut erineval viisil. Näiteks: erinevad navigeerimisvõimalused dokumendini jõudmiseks.

2.4 Kultuuriveebi kasutatavuse kriteeriumid


Kultuuriveebi kvaliteedi defineerimisel on eelmainitud põhimõtete rakendamine veebisaitide planeerimisel ja teostamisel tinginud vajaduse välja töötada kasutatavuse kriteeriumid, mis käsitlevad antud teemat detailsemalt.
Hindamiskriteeriumid on jaotatud kategooriatesse, mis peegeldavad kasutajate vajadusi.

2.4.1 Sisu äratuntavus


Kasutaja peab suutma aru saada, et vaadeldav sait on kultuuriveeb, mitte mõnda teist tüüpi sait. Saidi üldine sisu peab olema juba esmapilgul arusaadav, misjärel saavad kasutajad jätkata saidil põhjalikumat navigeerimist. Sisu kvaliteet peab olema hea (näiteks ei tohi lubada õigekirja-, grammatika-ja lausestusvigu).

2.4.2 Kultuuriveebi äratuntavus


Üksuse kuvand. Veebirakendus peaks andma kasutajale kogu vajaliku informatsiooni selle kohta, missuguse kultuuriüksuse saidiga on tegemist, milline on üksuse tegevusvaldkond ja ülesehitus. See informatsioon aitab tekitada usaldust antud üksuse vastu ning toetab temast õige kuvandi loomist.
Üksuse vastutus. Sait peab selgelt näitama, missugust kultuuriüksust ta esindab ning kes on vastutav saidi ja eelkõige selle sisu eest.
Intellektuaalse omandi õigused. Veebirakendus peab pakkuma kogu vajalikku informatsiooni intellektuaalse omandi õiguste ja elektroonilise haldustehnoloogia kohta, mida vastav kultuuriüksus on kohaldanud vaba juurdepääsuga sisu ja allikate kaitsmiseks.
Reklaamipõhimõtted. Kui üldse reklaami kasutada, ei tohiks see varjutada sisu, ning tasulise reklaamiga peab kaasnema vastav märge. Sait peaks andma lühiülevaate antud kultuurivaldkonna reklaamipoliitikast. Reklaam ja muu propagandamaterjal peaks olema saidi kasutajale esitatud viisil ja kontekstis, mis hõlbustab selle eristamist saiti haldava üksuse enda loodud materjalist.

2.4.3 Arusaam saidi eesmärkidest


Veebirakenduse ülesannete esitamine. Saidil peab märkima selle ülesanded, eesmärgid, ja peamised sihtrühmad.
Vastutus veebirakenduse eest. Sait peab sisaldama andmeid selle kohta, kes saidi erinevate osade eest vastutab (see on mõnikord märgitud alajaotises “kontakt” või “abi”). Eelkõige – kes vastutab toimetamise eest, kellega peaks ühendust võtma täiendava teabe või abi saamiseks, kaebuste esitamiseks ja tehnilise toe asjus.
Informatsioon haldusstrateegia kohta. Sait peab sisaldama informatsiooni selle haldusstrateegia ja sisuandmete uuendamise sageduse kohta ning näitama ära, millal sisu viimati uuendati.
Informatsioon tehnilise strateegia kohta. Sait peab sisaldama informatsiooni tehniliste detailide kohta , mis parandavad kasutamisvõimalusi. Samuti on mahuka saidi puhul oluline teavitada kasutajat sisu mahust. Kui võimaldatakse mahuka faili allalaadimist, peaks kasutajat selle mahust teavitama enne allalaadimise alustamist ning andma talle võimaluse käsk tühistada.

2.4.4 Üldmulje saidist enne sellega põhjalikumat tutvumist


Grupeerimise otstarbekus . Kultuuriveebi sisuelemendid on tavaliselt erinevate kriteeriumide alusel grupeeritud (näiteks teema, aeg, autor). Informatsioon peab olema hästi koostatud ning loogiliselt ja süsteemselt paigutatud, ent otstarbeka paigutuse määravad ära konkreetse kultuuriala tunnused ning lõppkasutaja teadmiste tase, saidi ülesehitus ja eesmärgid.
Pesastamise otstarbekus. Informatsioon on tavaliselt hierarhiliselt grupeeritud ja moodustab kihilise struktuuri, kus sisu paigutub struktuuri alumisse ossa . Pesastatud sisu erinevad jaotised peaksid olema hõlpsalt eristatavad, loogilised , hästi seostatud ja kergesti arusaadavad. Nad peaksid sobima kontseptuaalse mudeli ja lõppkasutaja eesmärkidega, sisudomeeni olemusega ning edastuskanali võimalustega.
Pesastatud struktuurid peavad toetama tõhusat otsingut: vajaliku informatsiooni leidmine pesastatud gruppide hierarhilisest struktuurist peab kulgema tulemuslikult ja kiiresti. Näiteks: kasutaja jaoks kõige olulisemat infot ei tohiks peita pesastatud struktuuri alumisse ossa, vaid see peab olema hõlpsamini kättesaadav kui muu vähemoluline info.
Lehtedeks jaotamise otstarbekus. Suure infohulga võib jagada erinevaist veebilehtedest koosnevaks koguks, ent iga leht selles peab olema teistest sõltumatu, st ta peab käsitlema konkreetset teemat või küsimust selliselt , et teemast arusaamiseks ei tekiks vajadust vaadata lisaks ka mõnda teist lehte. Kui keerukas aines on esitatud ühel lehel, võivad kasutajale abiks olla tabavalt sõnastatud pealkirjad ja lühike sisukokkuvõte, et kiiresti haarata sellel lehel olevat põhiinformatsiooni.
Ülesehituse selgus. Grupeerimispõhimõtted peavad olema arusaadavad ning grupi sisuelementide vahelised semantilised seosed lõppkasutajale lahti seletatud ja koheselt mõistetavad. Kasutajale peaks pakkuma lühikirjelduse sellest, missugused on iga grupi sisuelemendid (lühiülevaatena, selgitusena, kokkuvõttena, vm), kuidas sisu on üles ehitatud, missugust informatsiooni kasutaja võib saidilt leida (või missugust informatsiooni sellel ei leidu – vältimaks alusetuid ootusi), millistes keeltes on saidi sisu, jne.
Saidi ülesehitusest annavad ettekujutuse sisukord, register , sisukaart ja teised sarnased orienteerumisvahendid, mis on abiks ka saidil orienteerumisel ja navigeerimisel.
Kasutada võib hõlpsasti hoomatavaid visuaalseid viiteid , näiteks lehtede erinevad taustad sisu eristamiseks, või tekstilised viited näitamaks gruppe, millesse antud sisuelement kuulub, mis on olulised ka kontekstis orienteerumiseks .
Kuuluvuse selge tähistamine. Elementide grupi puhul peab kasutajale olema arusaadav, millised sisuelemendid gruppi kuuluvad. Selleks saab kasutada sobivaid tekstilisi või visuaalseid deskriptoreid, mis aitavad gruppi kuuluvaid sisuelemente ära tunda.

2.4.5 Kvaliteetne sisu


Järjekindlus. Järjekindlus on väga levinud metapõhimõte kvaliteedi tagamiseks, kohaldudes ka kõigile veebirakendusega seotud aspektidele. Sisu puhul näitab järjekindlus, et sarnaseid infoelemente on käsitletud sarnasel viisil.
Kaasajastatus. Kaasajastatuse mõiste puudutab sisu paikapidavuse ajalisi piire. Informatsiooni kaasajastatuse teema on siiski mitmepalgelisem kui pelk märge selle kohta, kas on tegemist uuendatud infoga . Olemaks kaasajastatud, ei pea informatsioon tingimata olema uus – mõnikord on ka vanem informatsioon üldiselt aktsepteeritud kui kehtiv ja usaldusväärne.
Sait peab seega pakkuma kõige uuemat saadaolevat informatsiooni ning selle kaasajastatus peab konkreetset valdkonda või teemat arvestades olema nõuetekohane.
Vananenud informatsiooni tuleks saidil vältida. Saidil kasutatud lingid peaksid olema ajakohased (s.t vältida tuleks linke tühjadele või teostamisel olevaile saitidele, n-ö surnud või juurdepääsuta saitidele)
Lisaks peavad kaasajastatuse kriteeriumid olema kasutajale arusaadavad, see tähendab, et sisu kehtivuse ajaline piir ja saidi uuendamise aeg peavad olema selgelt märgitud.
Ammendavus. Ammendavuse mõiste on tihedalt seotud kasutajate sihtrühmade ja nende eesmärkidega. See mõiste määratleb veebirakenduse informatiivsuse astme käsitletavat kultuuriüksust ja kasutajate sihtrühma arvestades.
Määratluse järgi sõltub ammendavus suuresti käsitletava kultuurivaldkonna olemusest, lõppkasutajate sihtrühma koostisest, nii kultuuriüksuse kui ka kasutaja eesmärkidest ja informatsiooni võimalikest kasutusviisidest. Veebirakenduselt ei tohiks puududa olulise tähtsusega informatsioon (mida vajavad kõik võimalikud kasutajad), ent pakutav infohulk peaks kasutaja vajadusi silmas pidades olema nõuetekohane ja tasakaalustatud.
Veebirakendusel pakutav informatsioon peaks hõlmama käsitletava teema kõiki asjakohaseid aspekte ja olema antud teemat ja valdkonda arvestades piisavalt detailne . Konkreetse teema käsitlemise üksikasjalikkus sõltub aga kasutaja vajadustest (näiteks võib tavakasutaja vajada vähem informatsiooni kui mingi kindla valdkonna asjatundja).
Ammendavus kohaldub nii sisuelementidele kui ka linkidele, viidates viimaste puhul linkide hulgale, mida antud veebirakendus teiste saitide külastamiseks pakub.
Arusaadavus. Informatsioon peab olema esitatud selgelt ja kergesti arusaadavalt. Kasutatava keele keerukuse aste peab sobima lõppkasutaja kultuuritaseme, teadmiste ja huvidega (Nielseni järgi on põhimõte “räägi kasutaja keeles” üks kasutatavuse põhieeldusi).
Konkreetsus. See “ retooriline ” põhimõte kohaldub peamiselt tekstiosale: tekstilõigud ei tohiks olla liiga pikad ega hajusad (kuna lugemine arvutiekraanilt on palju väsitavam kui lugemine paberilt) ning peaksid põhisõnumi edasi andma võimalikult väheste sõnadega.
Aineküllus. Mõnel juhul võib huvitava info rohkus (palju näiteid, andmeid, linke teistele allikatele) ja erinevate meediumide kasutamine selle edastamiseks anda saidile lisaväärtust per se, isegi kui sihtrühmana nähtav kasutaja seda otseselt ei vaja. Inforohkus võib tõsta käsitletava kultuuriüksuse mainet, suurendada huvi ja uudishimu, ning anda kasutajale põhjust saiti taaskülastada. Siiski peab kasutatud multimeediumide hulk olema mõistlik, nagu selgitatakse järgmise kriteeriumi määratluses.
Dünaamiliste meediumide mõistlik kasutamine. Erinevate dünaamiliste meediumide kasutamine (audiomaterjalid, animatsioon , videomaterjalid, ruumiline arvutigraafika ) võivad ainekülluse saavutamisele kaasa aidata (vt eespool). Siiski peaks meediumide valik olema mõistlik, s.t sobivas vormingus (näiteks eraldusvõime, kasutatud meediumi maht või kestus, sobiv antud saidile per se ja kooskõlas saidi üldise keelestiiliga.
Mitmekeelsus. Arvestades üldist globaliseerumist peaks vähemalt põhiinformatsioon olema saidil enam kui ühes keeles, et võimalikult laia kasutajaskonna jaoks arusaadav olla ja huvi äratada. Veebirakenduse edukus ja populaarsus sõltuvad suuresti sellest, kui palju see sisaldab mitmekeelset informatsiooni. Mitmekeelsus võimaldab saiti kasutada erinevast rahvusest inimestel, tutvustada antud riigi kultuuripärandit kogu maailmas, järgida ja edendada Euroopa infoühiskonna strateegiaid .
Täpsus. Täpsus on seotud igasuguse subjektiivsuse või vigadega, olgu need siis süntaksi- või semantikavead. Saidi tekstiosa peaks olema grammatika- ja õigekirjavigadeta ning korrektselt koostatud. Vältida tuleks sobimatut keelekasutust ja tarbetuid kordusi. Ilmselgelt eksitavat või solvavat materjali ei tohi kasutada.
Autorsus/Vastutus. Antud kriteerium viitab andmetele selle kohta, kes (üksikisik või grupp inimesi) on domeenisisu autor ja vastutab teemakohase sisu pädevuse eest. Saidil tuleks ära märkida allikad (näiteks kontrollitud ja uuendatud viited ning bibliograafia).
Objektiivsus . Informatsioon peab olema objektiivne ja n-ö poliitiliselt korrektne . Vältida tuleks autorite esitatud põhjendamatuid väiteid, vastuolulistel teemadel pakutud ühepoolseid argumente, mõtteavaldusi üksikisikutelt või gruppidelt, kellel on antud teema piires oma erahuvid. Veebirakenduses peab olema selgelt märgitud, missugune osa esitatust on autori isiklik arvamus (kui seda üldse peetakse vajalikuks esitada), ning see tuleb objektiivsest faktiteabest eristada.
Unikaalsus . Arvestades veebi laialdast levikut, pakuvad kasutajale huvi pea igat kultuuriüksust käsitlevad saidid, mis on ainukordsed, algupärased ja valdkonnale eriomased tekitades kasutajas soovi saiti taaskülastada.

2.4.6 Sisu esitamine


Graafikaelementide kasutamine kultuuriüksuse veebisaidil peab haakuma saidi sisuga; kasutaja juurdepääs kogu informatsioonile toimub liidese kaudu.

2.4.6.1 Funktsionaalne paigutus


Järjekindlus. Kasutaja ei tohiks olla sunnitud juurdlema selle üle, kas erinevad sõnad, olukorrad või toimingud on sama tähendusega. Olles eelnevalt mõnda linki kasutanud, eeldab ta seda taaskasutades leida lingi samas kujunduses ja samast kohast ning samamoodi toimivana. Kui linki on muudetud, võib kasutaja olla sunnitud vastava käsunupu tähenduses ümber orienteeruma, mis tema jaoks pikendab toimingu lõpetamist.
Järjekindluse printsiibi järgimine võimaldab kasutajal välja kujundada vilumuste kogumi. Omandatud toimimisviise saab edaspidi erinevais olukordades kasutada.
Tõhusus. Saidi igal leheküljel peab informatsioon olema parimal moel vaadeldav ja kasutatav. Saidi arendajad peaksid määrama iga lehekülje kõige tavapärasema kasutuse ja kasutama selliseid kujunduslikke võtteid, mis tagavad parima võimaliku tulemuse.
Paigutus. Navigeerimisvõimalused ja identsuskontroll peaksid paiknema ekraani vasakus ülaservas, kuna kasutaja on sellise paigutusega harjunud. Tuleks vältida kindlaksmääratud piiridest suuremaid kujutisi ja tabeleid, kasutajat võib häirida vajadus kasutada horisontaalset kerimisriba sisu vaatamiseks.

2.4.6.2 Funktsionaalsed graafikaelemendid


Minimalism . Leheküljed ei peaks sisaldama elemente, mis ei ole asjakohased või hädavajalikud. Veebisaidil tõmbab iga lisaelement kasutaja tähelepanu ning vähendab oluliste elementide suhtelist märgatavust.
Värvide kasutamine. Kui taust ja tekst on sarnase värvitooniga, võib tulemuseks olla ebapiisav kontrast monokroomse (must- valgel ) kuvari omanike ja nende kasutajate jaoks, kes kannatavad teatud liiki värvipimeduse all. Tekst ja graafika peavad olema arusaadavad ka mustvalgena vaadatuna. Vältida tuleks kujutise kasutamist foonina, see võib halvendada teksti loetavust.

2.4.6.3 Funktsionaalsed multimeediumelemendid


Kasutajapoolne ohje . Kasutaja peaks alati saama kasutada kõiki failide funktsiooninuppe: käivitamine, paus/ uuesti alustamine, stopp , tagasikerimine, kiire edasikerimine ja heli tugevus.
Animatsiooni kasutamine. Animatsioon on veebidisainis tähelepanu köitev element, ent vahel kaldutakse sellega liialdama. Animeeritud graafika võib olla liiga suuremõõtmeline ja kiire; liiga rohke animatsiooni kasutamisel võib lehekülg olla raskesti loetav ja informatsioon raskesti leitav. Rohke animatsiooni kasutamine pikendab lehekülje laadimisaega.
Objektide suurus. Objektide suurus ei tohiks saidi allalaadimist liiga aeglaseks muuta. Meediumobjektide allalaadimise juhistes peaks olema märgitud faili suurus ja ainestik ning meediumi tüüp. See informatsioon aitab kasutajal otsustada, kas ta soovib allalaadimiseks aega kulutada.

2.4.7 Saidil navigeerimine


Saidil navigeerimise vahendid (tööriistad) on nende otstarbeka planeerimise korral asendamatud informatsiooni kiireks ja usaldusväärseks leidmiseks.
Linkide arusaadavus. Linkide tähendus peaks olema selge, s.t kasutaja jaoks peaks enne lingi kasutamist olema lihtne aru saada nii selle seosest antud saidiga kui sihtpunktist (selleks on hea kasutada ilmekaid lingimärgendeid ja deskriptoreid). Eelkõige peaksid teistele saitidele suunavad lingid olema identifitseeritud mitte üksnes veebiaadressidega, vaid neid peaksid lühidalt iseloomustama ka hästi sõnastatud märgendid või märkused. On soovitatav, et välislingid avaneksid uues aknas.
Linkide töökindlus. Lingid peaksid juhtima üksnes kättesaadava materjali juurde (näiteks tuleks vältida juurdepääsuta või aegunud lehekülgi). Kasutada ei tohiks mittetöötavaid, puuduvale või koostamisel olevale leheküljele juhtivaid linke (lingi mittetöötamisest peaks kasutaja teada saama enne lingi aktiveerimist vältimaks kasutu, tühja või veateatega lehekülje laadimist).
Linkide hulk. See kriteerium käsitleb saidil pakutud linkide hulka võimaldamaks tõhusamat juurdepääsu informatsioonile.
Toimingu käivitamise hetkest peaks kasutajal olema võimalik kiiresti leida ja juurde pääseda talle vajalikule informatsioonile, navigeerimata mittevajalikus materjalis ; alternatiivina peaks kasutajale kiiresti selgeks saama, et veebirakendus seesugust informatsiooni ei sisalda.
Juurdepääsu tõhusus on tihedalt seotud saidi sisu ülesehitusega, millega seonduvad ka lingid. Juurdepääsu hõlbustab lehekülgedel olevate nn mittesemantiliste linkide olemasolu, mis juhivad kasutaja kõige olulisema materjali juurde saidil (sageli kutsutakse neid “navigeerimisribadeks”, “orientiirideks” või “kiirenditeks”).
Need lingid kiirendavad navigeerimist, võimaldades otsejuurdepääsu saidi erinevaile osadele.
Tagurdusmeetodi töökindlus. Kasutajal peaks olema lihtne veebisaidi mistahes punktist eelnevalt külastatud lehtedele tagasi pöörduda ja jätkata navigeerimist seanssi (ajutisest varufailist) taaskäivitamata või brauseri tagurdamisnupu abil eelnevalt vaadatud lehti taasläbimata.
Eelkõige peab suunatud navigeerimiste puhul selge olema, mis juhtub navigeerimise lõpus ja kuidas algpunkti tagasi pöörduda.
Keskkonna selgus. See kriteerium viitab kasutaja vajadusele aru saada, missuguses keskkonnas ta navigeerib, vältimaks n-ö hüperruumis eksimise ohtu, mis on iseloomulik ulatuslike hüpertekstistruktuuride puhul.
Kasutaja peab alati teadma oma navigeerimisseansi tegelikku olekut ning aru saama oma asukohast parajasti navigeeritavas objektide kogumis ja kogu veebirakenduses. Selleks kasutatakse hüpermeediumis sageli aktiivseid kaarte ja ülevaateskeeme koos kasutaja antud hetke asukoha (ja eelnenud toimingute) indikaatoriga, või mingeid hõlpsasti märgatavaid visuaalseid viiteid – näiteks erinevaid lehefoone eristamaks mitut tüüpi sisu, või tekstimärgistusi, et näidata, missugusesse gruppi antud sisuelement kuulub.
Meediumjuhtimise toimivus. See kriteerium viitab nähtusele, mida võiks nimetada “väikese ulatusega navigeerimiseks”, s.t suhtlemist multimeediumelementidega ja nende dünaamilise oleku muutmist.
Toimiv meediumjuhtimine võimaldab kasutajal kontrollida mitmikolekus meediumobjektide olekut või käitumist, näiteks kujutised (mida saab väiksemaks ja suuremaks suumida), video või heli (mida saab mängida, peatada, ajutiselt peatada, jne).
Kasutaja jaoks projekteeritud käsud multimeediumelementide oleku muutmiseks sõltuvad elemendi laadist (näiteks pilti saab suumida suuremaks ja väiksemaks, samad käsud kaotavad aga mõtte heli puhul) ja elemendi füüsilistest omadustest nagu eraldusvõime, suurus, kestus.
Juhtimiskäsud nagu “alusta”, “lõpeta”, “peata”, “alusta uuesti”, “edasi”, “tagasi” omavad põhimõtteliselt tähendust kõigi dünaamiliste elementide pilude jaoks, ent väga lühike video või helimärge ei pruugi juhtimist vajada.
Kokkuvõttes peab juhtimine sobima nii meediumi laadiga kui ka kasutaja tegelike vajadustega, arvestades tema kogemust digitaalse multimeediumiga ja süsteemi kasutamise eesmärke.
Meediumjuhtimise selgus. Kõik pakutud multimeediumjuhtimise võimalused peaksid olema kasutajale nähtavad ning nende tähendus ja tulemus selged.

2.4.8 Otsing


Navigeerimist täiendatakse sageli otsingumehhanismidega, mis võimaldavad kasutajail täpsustada otsitava informatsiooni mõningaid tunnuseid ja leida neile tunnustele vastavate lehtede nimestik.
Siinkohal ei käsitleta kasutatava otsingumootori tehnilisi omadusi (otsingu algoritm ja selle rakendamine), mida loetakse puhttehniliseks küsimuseks. Keskendutakse tunnustele, mis otseselt mõjutavad otsingu teostamise lihtsust , arvestades järgmisi alamkriteeriume:
Päringuvormide arusaadavus. Kasutaja jaoks peaks olema arusaadav, missuguseid tunnuseid ta saab otsitava objekti leidmiseks kasutada ja kuidas neid tuleks määratleda.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #1 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #2 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #3 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #4 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #5 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #6 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #7 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #8 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #9 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #10 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #11 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #12 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #13 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #14 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #15 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #16 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #17 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #18 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #19 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #20 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #21 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #22 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #23 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #24 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #25 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #26 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #27 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #28 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #29 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #30 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #31 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #32 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #33 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #34 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #35 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #36 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #37 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #38 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #39 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #40 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #41 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #42 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #43 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #44 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #45 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #46 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #47 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #48 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #49 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #50 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #51 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #52 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #53 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #54 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #55 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #56 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #57 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #58 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #59 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #60 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #61 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #62 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #63 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #64 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #65 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #66 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #67 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #68 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #69 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #70 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #71 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #72 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #73 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #74 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #75 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #76 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #77 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #78 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #79 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #80 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #81 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #82 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #83 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #84 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #85 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #86 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #87 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #88 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #89 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #90 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #91 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #92 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #93 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #94 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #95 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #96 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #97 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #98 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #99 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #100 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #101 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #102 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #103 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #104 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #105 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #106 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #107 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #108 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #109 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #110 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #111 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #112 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #113 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #114 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #115 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #116 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #117 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #118 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #119 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #120 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #121 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #122 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #123 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #124 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #125 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #126 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #127 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #128 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #129 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #130 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #131 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #132 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #133 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #134 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #135 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #136 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #137 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #138 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #139 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #140 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #141 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #142 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #143 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #144 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #145 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #146 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #147 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #148 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #149 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #150 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #151 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #152 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #153 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #154 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #155 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #156 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #157 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #158 Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat #159
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 159 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Mõisted

ülemaailmne arvutivõrk, raamistik, kultuuriveebi kujundamiseks, iirimaa, täiendavad analüüsi, käsiraamat, kirjeldatud liit, ühel pool, kultuuriüksused, käsiraamat, kultuuriüksuses, veebisait, kindlate šabloonide, mustrikeel, lisas, loodetavasti, kultuuriüksus, kultuuriüksuse määratlus, arhii, kultuuriveebil, eesmärkidest, euroopa infoühiskonnas, veebirakendused, kultuuriveebi puhul, kvaliteedikriteeriumid, lõimitud interneti, pakutav aines, tagasiside analüüsiks, teostatavuse uuringu, omistada logo, erirakenduste, kõikides valdkondades, kvaliteediküsimuste käsitluses, mujale või, puue, vaegus, invaliidsus, antud mudel, hindamiskriteeriumid, kultuuriveebi sisuelemendid, järjekindlus, ammendavuse mõiste, osa esitatust, animatsioon, juurdepääsu tõhusus, kasutatavuse põhimõtteid, konkreetsetele probleemidele, linnaplaneerimis, strateegiad, kultuuriaines, identiteedi esitus, ajakohastamis, kokkuvõtvalt, kultuuriüksuse veebisaitidel, loetelu, kolmas tasand, juurdepääs info, kultuuriturism, õpetuslikku multimeedium, kokkuleppimisel, veebist, arhiivi korrastamises, mõnes riigis, dokumentaalsel pärandil, uurimistöö toetamine, pakkuda konsultatsiooni, avalik raamatukogu, infopädevus, ressursikirjeldussüsteeme, veebirakendused, eblida guidelines, esinevaid näiteid, viimati nimetatu, tutvustamise seisukohast, pakkuda haridus, lähtuvalt maa, kvaliteedi tagamiseks, muuseumi ainest, õpiteooriad, muuseumide puhul, veebirakendusel võib, lisaks sellele, arvestamine, eelmainitud portaal, puudutavaid veebiaspekte, suhtlusplatvorm, cerni, kultuurisektoris, hariduskeskuste puhul, hariduskeskuse kultuuri, digicult, erpanet, labstech, curric, delos, veebisaidi loomine, võimalikud teenused, projekti kultuuri, era, nimetatutel, veebisaidid, kõnealune näitus, veebirakenduses, siinjuures, spetsiaalseid näituse, kvaliteetsuseks, veebirakenduse puhul, käsiraamatus, intellektuaal, grupeeritud informatsioon, organisatsioonilist struktuuri, elementide ülesanne, toetavat informatsiooni, kolmandaks tsooniks, teostamiseks, saidi koduleht, koduleht, oluline element, lisainformatsioon, lisainformatsioon, lehekülje üla, vasakpoolne variant, teksti printimisel, neile viiteallikatele, navigeerimisriba, veebiruumi leheküljel, variandil, sekundaarsel kodulehel, kontekstiline navigeerimine, tasandeid, sellisena, viimast varianti, kkk süsteem, üldised kkk, isikuandmed, arhiivi puhul, konsultatsiooni, raamatukogu puhul, muuseumi puhul, veebirakendusel võib, tegevuspõhimõtetest, vaatluse alt, peamisi võtmesõnu, raskendavaks asjaoluks, regioonide komiteele, regioonide komiteele, kõigepealt, samalaadsed suunised, riigi infotehnoloogia, hindamiskriteeriumid, fonction, bruno ory, assemblee, art, staat, kreeka teadusuuringu, cnr, victor, inst, inst, decreto, snripd, statens, rootsi info, drc, official, official, tööhõive, w3c vastutus, soovituse andmisel, töörühm, kasutarühmadel, funktsionaalsus, viidatud, selgitab xml, mõeldud interneti, wai, inail, webaim, learning, jilt, window, microsoft, net, selleks automaat, juurdepääsetavuse seisukohast, koosneb 27, psc, linda, alt, w3c html, konverteerib hmtl, lynx, adobe pdf, konverteerib rtf, iso 9241, icra, interaktiivsed interneti, judging quality, gamma erich, mustrid, icdh

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
161
pdf
Juhtimise alused
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun