Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel
Man hat heute viele Möglichkeiten zur Unterhaltung. Es gibt Theater, Filme, Fernsehen, Konzerte, Zeitschriften, Zeitungen und Bücher. Da gibt auch das Internet. Ich sehe jeden Tag nicht fern. Ich ziehe es vor zu lesen und Theater. Aber manchmal sehe ich Allo Allo von Youtube. Das ist meine Lieblingssendung. Fernsehen spielt eine kleine Rolle in meinem Leben. Ich sehe das Fernsehen so selten wie möglich. Alle estnischen Fernsehsender abgesehen von ETV sind schrecklich. Es gibt zu viele schlechter amerikanischer Schmulzen und idiotische Werbungen. Von ETV können wir gute Filme und Sendungen sehen. Die Nachrichtensendung ist auch in ETV am besten. Kanal 2 zum Beispiel hat zu viel Dinge wollen wir nicht darüber wissen. Ich kann so häufig fernsehen, wie ich will. Aber glücklich liebe ich nicht sehr Fernsehen. Meine Lieblingssendung ist Allo Allo. Ich habe kein Lieblingsmoderator. Ich denke, dass sie alle schrecklich sind. Ich sehe niema...
Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem. Signaal uuesti pildiks Sinu televiisor lahutab signaali punaseks,roheliseks,siniseks signaaliks ja helisignaaliks. Nendest signaalidest teeb televiisor uuesti liikuva pildi ja lisab sellele heli. Signaal tuleb sulle koju Televisioonisignaal saadetakse sinu televiisorisse raadiosignaalina tehiskaaslaste (satelliitide) või maa-aluste kaablite kaudu. Sinu televiisor saab signaali...
Popkunst on lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Selle kujutamisviis oli inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal või halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
Disain/ kujundus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Kompaktsus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Suurus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 8. Kui Te olete kuulnud meie tootest …………. siis millistest allikatest? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Tuttavatelt 1 Ei ole kuulnud 1 Muu……. 1 9. Kas ja millistest allikatest Te sooviksite rohkem leida informatsiooni toote ……… kohta? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Ei soovi üldse 1 10. Kust kohast Te eelistaksite meie toodet osta? Veebipoest 1 Telefoni teel 1
Disain/ kujundus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Kompaktsus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Suurus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 8. Kui Te olete kuulnud meie tootest …………. siis millistest allikatest? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Tuttavatelt 1 Ei ole kuulnud 1 Muu……. 1 9. Kas ja millistest allikatest Te sooviksite rohkem leida informatsiooni toote ……… kohta? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Ei soovi üldse 1 10. Kust kohast Te eelistaksite meie toodet osta? Veebipoest 1 Telefoni teel 1
Elu Ilma interneti ja televisioonita Infotehnoloogia on tänapäeval nii palju arenenud ja inimesed on sellega harjunud , et saavad lihtsalt ning kiiresti infot kätte . Kui poleks internetti ja televisiooni, siis kas me üldse oleksime kursis maailma asjadega ? Mitmeid põlvkondi enne meid polnud inimestel veel aimugi internetist ega televisioonist. Uudiseid edastati raadio teel , teadete jaoks saadeti kiri või telegramm. Nendel aegadel tundus inimkonnale see iseenesest mõistetav, et polnud selliseid mugavusi. Kahjuks või õnneks on praegu maailmas riike , kus elanikkond ei saa endale internetti ega televisiooni lubada , kuna kogu raha kulub eluks vajalikule söögile ja elamispinnale. Kui hoolega mõelda , siis on see hea kuna nendes riikides on raske propagandat edastada , kuid see on siiski võimalik. On kahju , et neil inimestel puudub võimalus aimu saada , mis tegelikult toimub. Arvan, et kui internet ja televisi...
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, a...
Rämpstelevisioon - mis, kellele ja milleks? Televisiooni mõjusfääris oleme me kõik. Töönädalas on reeglina 40 töötundi, teleri ees veedab iga täiskasvanud eestimaalane keskmiselt 25 tundi nädalas. Enne kui laps kooli läheb, on ta näinud tuhandeid tunde erinevaid teleprogramme. Laps on saanud teada televisioonist rohkem kui vanematelt. Kui koolis veedab laps õppeaasta jooksul umbes 800 tundi, siis teleri vaatamisele kulub umbes 3,5 tundi päevas ehk 1300 tundi aasta peale kokku. Väga suurt osa tänapäevastest saadetest moodustab rämpstelevisioon. Sinna hulka kuuluvad suurel määral tõsielusaated. Lugedes artiklit "Enesetapp helesinisel ekraanil" sain aru, et tõsielusaade "Tõehetk" on üles ehitatud puhtalt ühe enesepaljastamissoovile ja teiste tegevuste pealt passimise vajadusele näe, mida ta tegi, ja kuidas ta sellest rääkida julgeb! Omamoodi on müstilised osalemislepingud, millega inimesed müüvad end ...
Meelde jäid ka spordireporteri kaustikud, kuhu oli kokku kogutud kõik tulemused ja artiklikesed, mis abistasid teda sündmuste kommenteerimisel. Mõelda vaid, et praegu piisab selleks vaid arvuti lahti tegemisest. Igal juhul väärt vaatamist ning soovitan kõigil külastada. Samuti soovitan külastada nukutuba, kus vaatasid vastu lapsepõlvest tuntud laste telesaadete tegelased, nagu näiteks mõmmiaabitsa kangelased. Tekkis kohe hea soe tunne. Ning kuna olen väga huvitatud meediast, televisioonist, oli minu jaoks väga põnev näha, kuidas valmistatakse ette saateid, kui palju inimesi ühe telepildi kallal vaeva näevad ning mida see kõik üldse endast kujutab. Ainsaks probleemiks oli aja puudus, hea meelega oleksin pikemalt selles huvitavas majas aega veetnud. Üldiselt olen kindel, et kõik kes said tulla, jäid ekskursiooniga rahule. Elizabeth Grünbaum
dramaatilist efekti on saksa helilooja Carl Orfi kooriteos "Carmina Burana". Sellest kasutatakse avamängu "O fortuna". Minu arvates on see geniaalne teos ja kui seda mingis filmis mängitakse mõjub see tõepoolest külmavärinaid tekitavalt. Sarnaselt eelnevale kasutatakse Guiseppe Verdi Reekviemi osa "Dies irae". Seda kasutatakse samuti filmides, et rõhutada süngust ja põnevust. Minu arvates sobib see selleks väga hästi. Viimasel ajal on televisioonist näidatud aga pizza reklaami, milles, kui ma ie eksi, kasutatakse osa Verdi ooperist "Traviata". Verdi teoseid kasutatakse sageli kõige itaaliapärase reklaamimiseks. Üks näiteid, kus klassikaline teos on ära rikutud on aga meie telekanalites sageli näidatud Ajax´i reklaam, kus võib kuulda eestikeelset õnnelikku laulukest, mis on tehtud Georges Bizet ooperi "Carmen" aaria "Habanera" viisile. Minu arvates ei sobi see sinna üldse
pdf 1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Minuvanuste hulgas on populaarseks keskkonnasäästlikuks harjumuseks kujunenud ohtlikke jäätmete viimine kogumispunktidesse ning samuti ka autoga liiklemise asemel jalgratta eelistamine. Kõige vähem ostavad nad ökomärgiga tooteid. 4. Missugused on uuringu põhijäreldused?
6. Valimi määramine: Kohalikus kaubanduskeskuses küsitletakse inimesi ühe nädala jooksul iga päev nelja tunni jooksul, kella neljast pärastlõunal kuni kella kaheksani õhtul. Järelikult on sel puhul tegemist juhusliku valimiga. Samuti küsitletekse meie konkurendi kliente, mis tähendab et tegemist on mittejuhusliku valimiga. Küsitlusleht 1. Kas teie arvates on Haapsalusse vaja teist videolaenutust? Jah Ei 2. Kui tihti vaatate mängufilme televisioonist kas: 2 x päevas 2 x nädalas Ei vaata üldse vahel harva 3. Kas olete tihe videolaenutuste külastaja? Jah Ei ,kui vastasid eitavalt siis miks?............................................................................................... 4. Kas olete rahul Eestis pakutava videofilmide valikuga? väga rahul suhteliselt rahul võiks parem olla
on alati allkirjastatud, haakub enamasti juhtkirja tekstiga kõva uudis – on abstraksted ja puudutavad laiemat üldsust, domineerib kvaliteetväljaannetes pehme uudis – on inimesekesksemad, domineerivad kõmmuajakirjanduses poolavalik ruum – ruumid, kus võivad intervjueerimisel pildistamisel ja filmimisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba press - ajakirjandus Kirjutav press. Pressi esindajad suurematest päevalehtedest, raadiost ja televisioonist. Hästi töötav press tagab teabe kiire levi. privaatne ruum – eraomand, üksikisikule ja ta pereliikmetele kuuluv ruum, kuhu ei tohi siseneda, v.a seadusega sätestatud juhtudel samuti on inimestel õigus kontrollida infot, mida tema või ta pere kohta levitatakse repliik – arvamusloo lühivariant, mis edastab kirjutaja seisukoha mingil teemal lühidalt ja konkreetselt
Baltiketi lugu Kas Te osalesite Balti ketis? Jah Kus Te seisite? Viljandi rajoonis, Võhma-Viljandi teel Kui vana Te olite 23.08.1989? Olin 22. aastane Mõtted Millest Te mõtlesite Balti keti päevil? Eesti vabaduse ihast, sõltumatusest, eestlusest Kust Te saite informatsiooni Balti keti organiseerimisest? Kuulsin televisioonist, sellest räägiti ka ülikoolis. Veel sain informatsiooni sellest endisest töökohast ja vanemate töökohast. Kellega Te arutasite oma võimalikku osalemist? Endiste töökaaslaste ja sõpradega, vanematega Milliseid ettevalmistusi Te tegite Balti ketis osalemiseks? Organiseerisime transporti, võtsime kaasa transistor raadiod. Kui olulised olid Teile teiste ketis osalenud inimeste arvamused? Väga olulised, kuid kuna eesmärk oli ühine, olid ka arvamused ühesugused ja positiivsed.
Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika kergelt öeldes ära tüütasid ning põnevuse asemel tuli hoopis uni peale.
reklaamide halva mõju eest. Reklaamid aga võivad lapses suurendada materiaalset hoiakut. Lapsed jäetakse liiga tihti oma üksinda ning järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega nendega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad arvutis. Neil puudub ka huvi traditsiooniliste mängude vastu, sest arvutimängud on palju huvitavamad. Loomulikult ei tohi näha meedias vaid halba lastele. Meediast, eriti aga televisioonist on saanud neile nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühest küljest arendab televisioon aga seda, mida varem õpetasid neile kool ja vanemad, et missugune on elu ja täiskasvanud. Meedial on palju erinevaid võimalusi inimese mõjutamiseks ja nende kaasamises meedia tegevusse. Meedia mõjus on palju positiivseid külgi ja palju negatiivseid ning tihti ei saa inimene arugi, kui palju meedia teda tegelikult mõjutab.
täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, mis ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi.Virtuaalmaailmade tõttu nõrgenevad inimeste juba pikemat aega hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. Erinevalt televisioonist aga tekitavad virtuaalmaailmad uusi ja teistmoodi sidemeid inimeste vahel. Täiesti uutel alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mingis küsimuses vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Uute maailmade roll võib tulevikus hoopis ärgitada inimesi suhtlema, sest seal on võimalik korraga edastada väga palju väga erinevat informatsiooni.
Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mis tänapäeva televisioonist tulevad on meie armsad reklaamid. Väga suures osas on nende ohvriteks just väikesed süütud lapsed. Nemad ei tea, et see on pettus, kui neile reklaamitakse erinevaid lendavaid ja karvaseid loomi, kes nendega räägivad. Lastele üritatakse selgeks teha, et see ongi reaalsus. Täiskasvanuid üritatakse reklaamiohvriks tõmmata näiteks Top Shopiga. Inimesed hakkavad ajapikku mõtlema, et võibolla tõesti ongi asi nii, kui seda igapäev näidatakse ja sellest nii lilleliselt räägitakse.
3. Kas Te olete kuulnud nutitelefonist Apple iPhone? Jah 1 Ei 2 Kui „Jah “, siis palun jätkake küsimusest nr 5 4. Mis Te arvate, miks Te ei ole informatsiooni Apple iPhone kohta saanud? Vähe reklaami 1 Vähe informatsiooni 1 Mitte meeldejääv reklaam 1 Muu..................... Jätkake palun küsimusest nr 12 5. Millisest allikatest Te olete informatsiooni saanud? (Võimalik märkida mitu vastust) Televisioonist 1 Raadiost 1 Ajalehtedest/ Ajakirjadest 1 Sõpradelt/ Tuttavatelt 1 Sotsiaalvõrgustik 1 Muu…………………. 6. Kas Te omate Apple iPhone? Jah 1 Ei 2 Kui „Ei“, siis palun jätkake küsimusest nr 12 7. Millist Apple iPhone Te omate? iPhone 2G 1 iPhone 3G 2 iPhone 3GS 3 iPhone 4 4 iPhone 4S 5 iPhone 5 6 iPhone 5c 7 iPhone 5S 8
ja Lõuna-Vietnam. USA võitles meeleheitlikus ahastuses kommunistide vastu ning seetõttu osales ta ka 1964. aastal alanud Vietnami sõjas. Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25) Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president. Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse ning tõsta taas majandus heale tasemele. Reagani majandusreformi nimetati reaganoomikaks.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me...
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi oleks hakanud tegele...
puudutusega liigutada või häält tegema panna, tuleb tema jaoks turvaliselt kättesadaavasse kaugusesse asetada. See pakub pisikesele huvi ja vaheldust. Pisut suurema lapse puhul on vaja taas turvalist ruumi, mänguasju ja kaasamängimist, et näidata mängu tähendust ning asjade ja ümbritseva elu omavahelisi seoseid. Vahel tuleb last lausa mängima õpetada. Tähendused ja seosed hakkavad siis lapsele külge ka igalt poolt mujalt, televisioonist, täiskasvanute omavahelisest suhtlemisest jne. Kõik nähtu lülitatakse mängu. Kui lapsevanem tahab näha, milline ta on, on tal lihtsalt vaja jälgida oma laste mängu. See, mida sealt näha võib, ei pruugi olla meeldiv, kuid kindlasti õpetlik. Hiljem, kooli minnes, vajavad lapsed oma mängudeks ruumi, vahendid valivad nad juba ise pall, tasod, spinnerid, kummikeks jms. Sellel perioodil on juba raske kontrollida mõjutusi, mis mängu sisu määravad
Massikmmunikatsioon ehk massisuhtlus on informatsiooni ühiskondliki korradus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne.. Peamisteks massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvutitehnoloogia eriti interneti kasutusele võtt on muutunud mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Erinevalt televisioonist nõuab see informatsioon tarbijailt aktiivsust-teavet peab otsima, looma, edastama. Sellepärast nimetatakse suhtlemist arvuti vahedusel interaktiivseks kommunikatsiooniks. Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad ka selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Korraldatakse sotsioloogilisi küsitlusi, mille tulemusel saadaksegi teada inimeste avalik arvamus
Globaniseerimine (nii nad kutsuvad seda) on kustutanud inimeste mälust need põhjused põhjused mis ei ole tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada. Televisioon ja internet on põhilised süüdlased. Televisioonist lastakse reklaami reklaami otsa ja iga viimane kui üks ütleb meile varjatult ,, Sul on seda toodet vaja". Samuti ka ülejöönud saated,filmid ja igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda seebiooperit(näiteks ,,Metsik Kass") tuleb tunne, et nii käibgi elu mujal ja ega siis mina halvemini elada saa. Ja edasi enam ei mõeldagi muule, kui sellele kuidas saavutada sama
Reklaamid aga võivad lapses suurendada materialistlikke hoiakuid. Lapsed jäetakse liiga tihti oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühelt poolt täiendab või juhatab televisioon talle omaste võimalustega lapsele kätte selle, mida varemalt õpetasid kodu, kool ja kogukond: missugused on lapsed, missugused on täiskasvanud, missugune on elu, missugused on meie väärtushinnangud. Palju on näiteks selliseid lastesaateid, mis abistavad last õppetöös, kasvatavad ja hoiavad lapses soojust ja õigeid tõekspidamisi.
Oru Pearu on ehtne näide tüüpilisest talupojast, kes nädalavahetusel alkoholitarbimisega liiale läks. Võrreldes tänapäeva eestlast Tammsaare-aegsega, siis eriti suurt vahet neil polegi. Tänapäeva eestlase argiprobleemide lahenduseks on taaskord alkohol. Inimesed käivad klubides ja baarides ning tarbivad rohkelt alkoholi. Meele teeb kurvaks ka see, et alkohol on populaarne ka teismeeas koolilaste hulgas, mis on tõsine probleem tänapäeva ühiskonnas. Päris tihti kuuleme televisioonist, et jälle on tabatud mõni purjus noortekamp. Seega ei tasu imestada, kui kuuleme, et oleme alkoholilembeline rahvas. Olime seda Tammsaare-ajal ja oleme ka praegu. A.H. Tammsaare teostest lähtudes võib tõdeda, et eestlastele oluline kirjandusklassik maalib meist küllaltki kõneka mitmekülgse mõtlemapaneva pildi. Kui prantslased on ,,konnaõgijad" ning sakslased pedantsed, siis võib öelda, et eestlased on konservatiivsed kadedad tööinimesed, kel vahel alkohol heaks sõbraks kujuneb.
noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). http://www.youtube.com/watch?v=-IxcJsXyWtQ&feature=player_embedded Tunnused Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. RICHARD HAMILTON Inglise popkunstnik
Kaspar: ''Millal te arvate, et tuleb see hetk, kui olete valmis oma kuue varna panema?'' Marko: ''Eks see tuleb, kuna varem või hiljem juhtub see, et me sureme ära ja siis ma arvan, et ma ei teegi enam saateid *naerab*, aga enne seda ma ei oskagi öelda. Eks Eesti riik on väike ning me elame palgatööst..'' Kaspar: ''Töö surmani või?'' Marko: ''Nad ju räägivad, et pensionit ei ole laias laastus võimalik enam saada, et peab töötama seni, kuni surm meid elust lahutab.'' Kaspar: ''Aga televisioonist lahkumine näiteks?'' Marko: ''Noh, ma ei oska öelda, sest inimene peab tegema seda, mida ta kõige paremini oskab. Ilmselt paremate töövõimaluste tekkimisel... või näiteks siis, kui ma ei peaks enam palka teenima, oleks raha ilma tööd tegemata, siis ehk, aga ma ei tea kas ma lahkuks televisioonist, aga igapäev ma kindlasti eetris ei käiks.'' Kaspar: ''Aga kas te näiteks haiguslehte pole võtnud?''
SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!". Tema lavastas veel ka tuntud muusikali nimega "Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas ko...
omavahelist sobivust. ,,Testisime mitmeid väga häid Eesti näitlejaid. Otsisime tüüpe, kes täidaksid ekraani oma säraga ning sobiksid filmi ajastusse," sõnas Kase. Liisi paistis rezissöörile silma oma eheduse ja siirusega. Sergo puhul arvati, et ta on oma näitlejatalenti juba mitmetes etendustes ilmekalt tõestanud. Sergo Varese karjäär on alles tõusuteel, olgu siis tõestuseks eesolev mängufilm või jätkuv osalus Eesti läbi aegade ühes populaarseimas seriaalis. Teatrist ja televisioonist vabal ajal meeldib Sergole kodus olla ja lõõgastuda. Kuid loorberitele puhkama see mees veel ei jää. "Nõuan endalt parimat, vähesega ei lepi. Polegi mõtetki," ütleb ta. Pange tähele sellest näitlejast me veel kuuleme.
Samas on erinevad lahendused mis hõlbustavad õppimist ja ajaröövijatega võitlemist. Mida mina üliõpilasena teha saan, on kindlasti eraldada oma päevast kindel aeg õppimiseks. Selle täitmiseks olen kasutusele võtnud märkmiku, kus planeerin nii töö- kui ka koolikohustused. Nendel päevadel mil põhirõhk on koolikohustuste täitmisel, üritan nendega tegeleda vähemalt 2 järjestikust tundi. Sellel ajal isoleerin end nii arvutist, mobiiltelefonist kui ka televisioonist, ehk siis põhilistest ajaröövijatest. Kindlasti aitab minu keskendumisele kaasa ka suur tass kohvi, sest olgem ausad, näiteks mõistete õppimine võib pahatihti olla üsna igavapoolne tegevus. Keskhariduse omandamisest mäletan seda, et õppimine oli alati suhteliselt kaootiline, mingit süsteemi õppimises ei olnud ja kõik oli jäetud tavaliselt viimasele hetkele. Sellest tulenevalt ei saanud oodata ka häid tulemusi, seega olin pea alati nõus ja
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda ees...
Robuchon and Alain Ducasse taga. Inglismaal üks 3st kokast, kel on kolm tärni (Heston Blumenthal ja Alain Roux). · Enim tuntud läbi telesaadete. nt: Hell's Kitchen, The F Word, Kitchen Nightmares · Kokakooli sattumist seletab ta: "see oli õnnetus, täielik õnnetus" · Mai '08 avas oma 1. restorani LA's · Äkiliste raevuhoogude halb varjaja ja väga kõva vanduja JAMIE OLIVER(34) · Vahel tuntud kui "The Naked Chef" · Samuti tuntud televisioonist: muuta toite tervislikumaks · Raamatud "The Return of the Naked Chef" · Kokatööd alustas restoranis Antonio Carluccio's Neal Yard, kust liigus edasi maailma inspireerima toituda tervislikult · 24 juuni 2000 abiellus modelli Juliette 'Jools' Nortoniga ning neil on 3 last · 5 restorani THE END "Nälg pole ainult parim kokk, kuid ka parim arst." "Tahtes paremat, rikume tihti ka hea."
vastuvõetamatud liikmed. Mida mina üliõpilasena teha saan, on kindlasti eraldada oma päevast kindel aeg õppimiseks. Selle täitmiseks olen kasutusele võtnud märkmiku, kus planeerin nii töö- kui ka koolikohustused. Nendel päevadel mil põhirõhk on koolikohustuste täitmisel, üritan nendega tegeleda vähemalt 2 järjestikust tundi. Sellel ajal isloeerin end nii arvutist, mobiiltelefonist kui ka televisioonist, ehk siis põhilistest ajaröövijatest. Kindlasti aitab minu keskendumisele kaasa ka suur tass kohvi, sest olgem ausad, näiteks mõistete õppimine võib pahatihti olla üsna igavapoolne tegevus. Prioritiseerinud olen ettevõtluse eksamiks õppimise järgnevalt : novembri esimesel nädalal EAS-i materjal lugeda ja selgeks teha, õppejõu poolt antud konspektile keskenduda novembri teisel nädalal ning kolmandal nädalal üle vaadata enda koostatud konspekt.
ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. TARBEKUNST AUTOR: Roy Lichtenstein
kurvaks teha, eelistas näha head Laura töötab telefonivõrgus aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/
enesekaitseväljendite vastu. Edasi unistavad kerges uimas sõbrad diilerite kergest elust ja otsustavad ka ise hakata uimasteid müüma. Filmilooga ühineb Harri pruut Marion, kes vestluses Harriga tunnistab, et vanemad annavad raha ja kontrollivad tema elu aga Marion soovib neilt rohkemat. Filmis küll ei öelda seda otse aga on aru saada , et Marion unistab hoolimisest ja armastavast perest. Emale on helistatud televisioonist ja pakutud osavõttu telesaatest, kus esinemine on seotud ka auhindade saamisega. Talle meenuvad head ajad, mille sümboliks on talle punane kleit. Siiski selgub, et see sümbol ei mahu enam naisele selga. Selline pakkumine tõstab ema sotsiaalset staatust oma ringkonnas. Tänaval päikest võttes pakutakse talle paremat istekohta, temaga räägitakse ja käiakse külas. Järgmises episoodis lõhub Marion valvesüsteemi juhtmed ja laseb Harril korraldada põgenemise.
* Saades e-kirja, mistahes legitiimselt saatjalt (vastandina rämpspostisaatjale), andke kirja kättesaamisest alati 24 tunni jooksul teada. Seda isegi juhul, kui teil pole võimalik kohe põhjalikumalt vastata. * Kui te ei saa oma e-kirju lugeda enam kui 24 tunni jooksul, kasutage kontorist väljas viibimise automaatset vastest. Juba pikemat aega virtuaalmaailma tõttu nõrgenevad inimeste niigi hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. Erinevalt televisioonist aga tekitavad virtuaalmaailmad uusi ja teistmoodi sidemeid inimeste vahel. Täiesti uutel alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mitmetes küsimustes vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Seega, virtualiseerumise vastased ja pooldajad teevad tõenäoliselt mõlemad ühe ja sama vea. Nad vastandavad virtuaalse ja reaalse.
Ta võttis oma restoranis menüüst maha foie gras'i, sest ta usub, et hanesid ei tohiks piinata meie, inimeste naudingute pärast. Samuti ei serveeri ta oma restoranis kangeid alkoholseid jooke nagu nt: viin. Loomulikult on nautimiseks olemas korralikud konjakid ja brändid. On ära keelanud suitsetamise restoranis ja baaris. Ta on loonud taimetoitlaste menüü. Jamie Oliver On tuntud kui ''The Naked Chef'' Samuti tuntud televisioonist: Muuta toite tervislikumaks. Alustas oma kokatööd restoranis ''Antonio Carluccio's Neal Yard'' On andnud välja raamatud: jamie's america, jamie's ministry of food, comic relief 2009, jamie at home, cook with jamie, jamie's little book of big treats, jamie's italy, jamie's dinners, jamie's kitchen, happy days with the naked chef, return of the naked chef, the naked chef Aitäh tähelepanu eest!
kasvas? Millised sotsiaalsed tegurid võisid soodustada selle kultuuri tekkimist ja levimist Eestis? KIRJUTA SIIA: Ma arvan et see subkultuur tekkis 20nda sajandi lõpus. See on suhteliselt hiljuti tekkinud subkultuur ning on suhteliselt populaarne tänapäeva noorte puhul.Ma arvan, et Eestis emode levimist soodustas see, et informatsioon levib väga kiiresti. Noored saavad erinevaid ideid, mõtteid , teadmiseid ammutada meediast-internetist, televisioonist ning ajakirjandusest. Noored saavad kõigele väga lihtsasti ligi, mis neid huvitab. Ka levib see sellepärast, et erinevad, sellele subkultuurile omaseid riideid müüakse einevates poodides väga palju ning on ka niiöelda moes. Ka levib emode kultuur sellepärast, et noortel on järjest rohkem probleeme nad on stressile ning erinevatele halbadele ettevõtmistele (kuritegevusele) vastuvõtlikumad.Tänapäeval ei pööra ka vanemad oma lastele selle kiire elutempo juures piisavalt tähelepanu
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Massikunst, akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine, serigraafia, Richard Hamilton, Peter Blake, Ronald B. kujutamisviis inspireeritud reklaamist, televisioonist, koomiksist jne., heal ja halval Kitaj, Richard Smith, David Hockney, Claes maitsel pole vahet. Oldenburg, Roy Lichtenstein, James 1950-ndad Popkunst Inglismaa, USA
Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4 Intervjuu Hasso Krulliga...................................................................................6 Luuletused......................................................................................................
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
6 Norra ja Suurbritanniaga nii laste internetikasutuse kui internetiriskide kõrge tase (Lapsed ja internet: huvitavaid fakte 2008). Lapsed on teadaolevalt iseloomult uudishimulikud. Nad püüavad leida vastuseid kõiksugustele küsimustele, kas oma vanematelt, sõpradelt, õdedelt-vendadelt ning harvem ka tuttavatelt või õpetajatelt. Kui antud inimesi läheduses ei ole, siis saab informatsiooni ka televisioonist, kuid selleks peab ootama ära sobiliku saate, mis on aeganõudev. Kõige kiiremini ning ilma häbenemata saabki oma küsimusele vastuse internetist. Internet tähendab lapse jaoks eelkõige vabadust. End huvitava teema kohta uurida saab interneti vahendusel iga kell ja ilma kedagi tülitamata. Samuti ei jää saadavad vastused ühekülgseks (Pink 1999) Internet annab tootjatele aga uue võimaluse pakkuda meelelahutust, äriteenust ning
hoolivusest.meeldib uudsus ja modernsus vastupidiselt Augustile * Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti – ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist – armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ elab koos oma pojaga ja vaatas pidevalt seriaale, ta elas neile kaasa rohkem kui oma elule, kaotanud usalduse meeste vastu ning seetõttu sukeldub ta oma seriaalimaailma, mis tundub olevat kindel. Istub oma diivanil, joob šerrit ja sööb kompvekke, oma hinge kurbust likööriklaasi uputab Oma lapsest ei tee ta välja.
Kümnendi lõpuks aga tulid raadioajakirjanikud televisiooni ning sellest sai potentsiaal järgnevaks teleajakirjanduslikuks tähetunniks. (Vihalemm, 2004) See tõi kaasa ETV tipphetke 1960. aastate lõpul. Tsensuur ning ideoloogiline surve polnud enam väga tugev, seetõttu kasvas uute teletegijate põlvkonna professionaalne eneseteadvus. 1961. aastast hakati saateid edastama seitsmel päeval nädalas. (Lumiste, 1977) 1970. aastaks olid raadiost ja televisioonist saanud tõsised rivaalid, mis tõi kaasa suure struktuurimuudatuse. Televisioon ja Raadio Komitee lõi kaks üksust lahku: mõlemad said omaette struktuuri ja juhtkonna. Televisioon süvenes ja saadete tsenseerimine ja viseerimine muutus süstemaatiliseks, teleprogramm ideologiseeris. (Lumiste, 1977) Televiisorid hakkasid levima kuuekümnendatel, kuid seitsmekümnendatel said üldiseks nähtuseks. Samal kümnendil hakati üle minema värvitelevisioonile, mis sai tavaliseks 1980. aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
