Over-concentration of power Confused dual executive (Chancellor vs. President) Solutions Judiciary, with Constitutional Court at its apex, reviewing constitutionality of laws Legislature - the Bundestag and Bundesrat passing laws Executive (Chancellor and government): proposing and implementing laws · Single executive: President downgraded to ceremonial role Federalism: distribution of responsibilities between central and regional government Bundesrat Bundestag · Four year fixed term Second Chamber (cf House of Lords)
Rund 25 Millionen Menschen leben in einer der 82 Grossstädte, die Mehrheit wohnt dagegen in Dörfen und kleinstädten. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein föderakustuscger Staat, Die Aufgaben von Regierund und Verwaltung sind auf Bund, Länder und Gemeinden verteilt. Deutschland ist ein demokratisch-parlamentarischer Bundesstaat. Der Bundestag ist das direkt vom Volk gewähte parlament. Im Bunderrat sind die sechzehn Bundesländer vertreten. Der Bundesrat wird aber nicht gewählt, sonder besteht aus Mitgliedern der Landesregierungen. Die Bundesregierung besteht aus dem Bundeskanzler und den ministerien. Der Bundespräsident schlägt dem Bundestag einen Kandidaten vor, und der Bundestag wählt dann den Kanzler. Deutschland ist Erich an Mundarten. An der Aussprache kann man bei den meisten deutschen erkennen, aus welcher Gegend sie kommen. Nicht nur Ausländer, sondern auch Deutsche haben es oft schwer mit den verschiedenen Dialekten
Linnade rahvaarv: 1. Berliin - 3,472 miljoni elanikku 2. Hamburg - 1,702 miljoni elanikku 3. München - 1,256 miljoni elanikku Riigi kord Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3
Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. 4 RAHVASTIK Rahvaarv: 82 476 000
14. legislatuuriperioodi parlamendi kohad jagunesid järgmiselt: SPD 298 kohta, CDU/CSU 245 kohta, Bündnis 90/Die Grünen 47 kohta, F.D.P 43 kohta ja PDS 36 kohta. Parlamendi sisemine struktuur, ülesanded ja tööviis on analoogne meie Riigikogu traditsioonidega (tegelikult küll vastupidi), seetõttu pole siinkohal põhjust detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja
Töös osaleb neist 1/5, kellel on selles õigus. Need, kes soovivad teha tõsist poliitilist karjääri, kandideerivad valimistel alamkotta. Kujunenud on tava, et poliitilised otsused vaieldakse läbi alamkojas, Lordida kojal on vetoõigus. TEISEL JUHUL tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa ja USA senat. Komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: 1) Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) 2) Ülekoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile (USA; Itaalia) Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin on tegemist regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga.
Millised on parlametalismile ja presidentalismile omased spetsiifilised ja millised sarnased jooned? a) sa b) sp c) sp d) e) Parlament Rahva esinduskogu, mis omab seadusandliku võimu riigis RIIGIKOGU Eesti Vabariigi parlament Venemaal Föderaalkogu (2kojal Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma) Lätis Saiema Soomes Eduskunta Rootsis Riksdag Suurbritannias Parlament (2koda: Ülemkoda e. Lordide koda ja alamkoda) Saksamaal Parlament (2 koda: Bundesrat ja Dundestag) USA-s Kongress (2koda: Kongress ja Esindajatekoda) Riigikogu ajalugu · Asutav kogu 1919 · I riigikogu 1920 · ENSV esinduskogu Ülemnõukogu · 20.08.1991 · Põhiseaduse assamblee · 1992 võeti vastu põhiseadus Riigikogu struktuur 1. Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega. 2. Poliitiline Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ RK juhtause ülesaneded:
Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu /Bundesrat/, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast
Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel Ülemkojal kaks põhimõtet: · seisuslik esindusorgan (Suurbritannia) a) valimisi ei korraldata b) eluaegne koht parlamendis päritud või omandatud tiitliga c) Lordide koja töös osaleb vaid viiendik d) suuri poliitilisi otsuseid ei tehta e) kinnitab Esindajatekojas vastu võetud seadused · vajadus esindada regionaalseid huve (USA Senat, Saksamaa Bundesrat) a) ülemkotta regionaalvõimude esindajad (liidumaad, osariigid, kraid) VÕI b) valitakse otse rahva poolt (Senatisse kaks senaatorit igast osariigist) c) pole eluaegne koht d) eelarve, maksud, majanduspoliitika e) kinnitab kõrged riigiametnikud Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine: · formaalõiguslik- fikseeritud seadustega · poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust
võsapadrikud ja värvikirevad alpiaasad. [1. ] Austria mägine maastik suvisel ajal. [5. ] 10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja võimude lahusus. Riigi kõrgeimaks esindajaks on kuueks aastaks valitav liidupresident. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused Austria põhiseadus, riigileping, neutraliteediseadus ja Euroopa Liidu liitumisakt moodustavad vabariigi riigiõiguslikud alused. Alates 1.1.1995 on Austria Euroopa Liidu(EL)liige. Liidumaad Austria koosneb üheksast liidumaast. Ka pealinn Viin on üks üheksast liidumaast. Igat liidumaad juhib liidumaa valitsus, mille eesotsas on liidumaa peaminister. [7.] 11
org/wiki/Saksamaa (19.02.2009) 6 ,,Presidendi täidesaatev võim on piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina."3 Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat) pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest ning koordineerib ja kaitseb kõigi 16 liidumaa huve. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates 2005. aasta oktoobrist on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU).
impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik. Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat Okupatsioonireziim lõppes 1951 1955 liitus NATOga Majanduslikud muutused a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv
probleem, põhiseadus 1871. suurem osa Preisi põhiseaduslik- arusaam Saksamaast, kui riikide ühendusest, mis on koondunud ümber Preisimaa), Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), arusaam raudsest kantslerist. Saksamaa ühendamise suur tehnoloog. Domineeris keiser Wilhelm I üle. Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis (Bismarck VS Willhelm II) Liidunõukogu (Bundesrat) – seadusandlus ja järelvalve, Preisil veto; Preisimaa ja Saksamaa riikide liidus olevad riigid. Ei õnnestu Preisimaal Baieri nurkasurumine, Parlament (Reichstag) – otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata; seadused ei tule parlamendist. Bismarcki võit nende eelarvete suuruse üle. Otsus, et eelarvet saab iga 3 aasta tagant arutada ja kinnitada. See muudab parlamendi ägedaks diskussiooni
Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa monarhide koostööorgan, Preisi keisri läbirääkimised teiste esindajatega. Parteisüsteem: Bismarcki pooldajad vs vastased. Pooldajad: rahvusliberaalid, Saksa Riigipartei (ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim). Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid, vähemusrahvuste parteid. Keisririik kui: 1
Eelmiste küsimuste vastuseid Ülemkodade näiteid · USA (AK: House of Representatives, ÜK: Senate). Senat: 200 liiget (2 igast osariigist), valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul Ülekohtu liikmete, saadikute, jne ametisse määramine Välislepingute ratifitseerimine (!) Viib sisse parandusi Esindajatekoja otsustesse. Ühendkomiteedes püütakse leida kompromisse mõlema koha vahel · Saksamaa. (AK: Bundestag, ÜK: Bundesrat). Bundesrat: Liidumaad ise määravad esindajad ja võib neid ka tagasi kutsuda Kinnitab vaid seadusi, mis puudutavad liidumaid ja nende õigusi/tegevust (60% seadustest) Saab vastavaid seadusi vetostada (Bundestagis vaja 2/3, et vetost üle sõita) · UK: (AK: House of Commons, ÜK: House of Lords) Pole valitav, vaid liikmeskond päritavuse alusel (700 liiget) Piiratud ajavahemik, millal saab alamkoja otsuseid tagasi lükata
Pärast Saksamaa ühendamist keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edendamisele Saksa keisririik kuulutatakse välja 1870 ja lõppeb 1918 a. Ketserliku Saksamaa pol süsteem · 1871.a. põhiseadus, · Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88, Wilhelm II 1888-1918), · Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), · Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis, · Liidunõukogu (Bundesrat) seadusandlus ja järelevalve, Preisil veto, · Parlament (Reichstag) otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata. Pol süsteem on selgelt ehit Preisi pol juhtimise ümber, st pol otsustamine ja täidesaatev võim on Preisimaa valitsuse käes. Hohenzollerite dünastiale ootamatu peaministri staatus , mis preisimaal varem oli teisejärguline institutsioon, riigikantsleri amet muutub väga oluliseks. Kujuneb välja
23. mail 1949 jõustus läänetsoonide Saksamaal uus põhiseadus, mille alusel loodi Saksamaa Liitvabariik. Uus põhiseadus rõhutas rohkem inimõigusi ning võimude lahusust (et välistada Ermächtigungsgesetzi võimalikkust tulevikus). Põhiseaduse järgi valitakse Saksamaa parlament (Bundestag, 614-kohaline) neljaks aastaks (välja arvatud siis, kui kantsleri soovil president kuulutab välja erakorralised valimised). Bundestagi kõrval on ka nö. parlamendi ülemkoda (Bundesrat, 69-kohaline), mis valitakse liidumaade (Bundesländer) esindajatest. Saksamaa riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kes valitakse viieks aastaks selleks kokkutuleva valimiskogu (Bundesversammlung10) poolt. Bundespräsident nimetab valitsusjuhi (Bundeskanzler) kandidaadi, üldjuhul valimistel võitnud partei juhi. Kantsler paneb siis kokku oma valitsuse (Bundesregierung), kuhu kuuluvad peale tema 15 ministrit. 9
lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene
Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav). Saksamaa Liitvabariik Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb
Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav). Saksamaa Liitvabariik Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik- Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb
Sel puhul on teise koja veto edasilükkava ehk sustensiivse toimega (Prantsusmaal). 3.teatud juhtudel võtab eelnõu vastu hoopis ülemkoda, näiteks kui Bundestag lükkab eelnõu tagasi, siis võib president valitsuse ettepanekul ja Bundesrati nõusolekul välja kuulutada seadusandliku hädavajaduse olukorra. Kui Bundestag lükkab eelnõu jälle tagasi või võtab selle vastu valitsusele sobimatul kujul, siis võtab seaduse vastu Bundesrat üksinda. 4.eelnõu vastuvõtmine pannakse hääletusele kodade ühisistungil. 42 § 4. Parlamendi sisestruktuur Parlamendi tegevuse juhtimiseks valib parlament ise enda esimehe. Riigiti on selle ametiisiku nimetus erinev. Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks
Internet für alle (2000). 118 http://www.bundesregierung.de/Themen-A-Z/Informationsgesellschaft-,3798/Initiative- Internet-fuer-alle.htm SEOTUD DOKUMENDID: "Internet for All" Ten Steps on the Path to the Information Society (18/09/2000). http://www.staat-modern.de/eng/download/info/tensteps.pdf ALLIKAD · Bundesgezetzblatt, 1949-... Veebiallikad: · Bundestag: http://www.bundestag.de/ · Bundesrat: http://www.bundesrat.de/ · Bundesregierung: http://www.bundesregierung.de/ · Ametlik Teataja: http://www.bundesanzeiger.de/index.php?main=5&sub=2 · Koostöös Justiitsministeeriumiga hallatav õigusalane andmekogu: http://www.staatmodern.de/gesetze/uebersicht/index.html · Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik: http://www.bsi.bund.de/ · Forum Informationgesellschaft: http://www.foruminformationsgesellschaft.de/fig/extern/index.htm
osalemine; 9) kõrgema kohtu (sh ka konstitutsioonikohtunike) valimine või nimetamine; 10) sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; P. 4. STRUKTUUR Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalised parlamendid on enamasti tekkinud kolmel põhjusel: 1) ajalooliselt (Šveits - Liidukogu ja Rahvuskogu; Suurbritannia Alam- ja Lordide koda); 2) föderatsiooni alusel ( Saksa LV - Bundestag; Bundesrat); 3) kui üks koda on teise suhtes kontrolli(revisjoni)funktsioonis. Föderaalparlamentide üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt, teine koda aga mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena. Näiteks Norras jaguneb parlament uue koosseisu alguses kaheks: seadusandluskärajad ehk
annaabi.ee 
