SISSEJUHATUS Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast proprius kellegi oma (inglise keeles property). Üldmõistena tähistab intellektuaalne omand kõiki inimese vaimsest tegevusest tulenevaid resultaate, nagu: ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalomand on õigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusõiguse normid. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi legaalne määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis allakirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni 2. artikli 8.s punktis. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega; esitluskunstnike poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega;
Vastavalt tsiviilõiguslikele üldseadustele on intellektuaalomandi õigused seega varalised õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes võidakse kohaldada asja kohta käivaid sätteid seaduses sätestatud juhtudel. Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta, erinevalt nt peremeheta asjadest). Intellektuaalomand ei ole omand asjaõigusseaduse tähenduses, sest omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte).
- Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine -Vägivalla kasutamine teatud olukordades -Teha seadusi RIIGI ÜLESANNE: -Koguda makse -Teha seadusi MUNITSIPAALOMAND on kohalikule omavalitsusele kuuluv asutus. INTELLEKTUAALOMAND- inimese poolt tehtud looming. PÕHISEADUSES on inimese õigused, põhiõigused, riigi valitsejad KOALITSIOON: - IRL (Isamaa ja Res Publica Liit) - Sotsiaaldemokraatlik Erakond - Eesti Reformierakond KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis • Riigikogusse kandideerija peab olema vähemalt 21. a.
Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid).(Pisuke 2004) WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04
edendamisele ning on väga tõenäoline, et nende kasumitega rahastatakse muidki ebaseaduslikke ettevõtmisi. Seaduslikud firmad ei saa võltsitud tarkvara müügist kunagi mingit raha ja selline tuluallikate kaotamine viib tihti töötajate vallandamiseni kõigis seotud valdkondades alates tootjatest kuni edasimüüjateni. Nagu näete, ei mõjuta võltsitud tarkvara ostmine mitte ainult tarkvaratootjaid, see mõjutab igaüht. Uuendused aeglustuvad Intellektuaalomand on nii omandiõigus ideedele kui ka kontroll nende ideede ainelise või virtuaalse esitamise üle. Sarnaselt raamatute, filmide ja muusikaga on ka tarkvara intellektuaalomand. Nagu muusika esitajad ja autorid, kasutavad ka tarkvara väljatöötajad oma töö ja vastavasse valdkonda tehtud investeeringu kaitseks autoriõiguse seadusi. Seega kõrvaldab intellektuaalomandi vargus uute ja paremate toodete väljatöötamiseks vajalikud ressursid.
eksponeerimisega. autoriõigus – on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguseks nimetatakse ka juriidiliste normide kogumit, mis autorite õigusi käsitlevad. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus. Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse p. 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." intellektuaalomand on seotud inimmõistuse poolt looduga. plagiaat – loomevargus, st. esitatakse teiste loodud mõtteid enda omana sotsiaalne kihistumine - rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine (alam-, kesk- ja kõrgklass) sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises
Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04
4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus 7. Veekaitse 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 10. Jätkusuutlik transport 11. IKT teenuste taristu 12. Haldusvõimekus 6.Intellektuaalse omandi vormid? Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand on õigus inimese loometöö tulemustele. Intellektuaalse omandi saab jagada kolmeks liigiks: autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed) autoriõigusega kaasnevad õigused (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale tööstusomand (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne)
II Samuti on IO alati tähtajaline ehk õigused kehtivad kindla aja jooksul. Pärast teatud perioodi möödumist ei ole õiguste omajal enam oma loometööle ainuõigust ning mõnede eranditega (nt autori üksikud isiklikud õigused) võivad seda ühtsetel alustel kasutada kõik. Intellektuaalse omandi puhul on alati olulise tähtsusega õiguste tekkimise, aga ka avaldamise hetk, kusjuures sageli pole vahet, millises vormis seda tehakse. 3. IO kui juriidiline õigus - Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi inimese vaimse ja intellektuaalse tegevuse tulemustele. Intellektuaalse omandi õiguslik määratlus tähistab õigusi loometegevuse tulemustele. Järelikult intellektuaalne omand = õigused. Näiteks WIPO käsiraamatus on öeldud: “Intellektuaalne omand, väga laialt, tähendab õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkonnas”. Loometegevuse resultaatid - teosed, leiutised, kaubamärk jne). 4
WIPO eesmärgiks on rahvusvahelise IO-alase koostöö koordineerimine. Edaspidised uatuslikud rahvusvahelised IO lepingud on suurel määral WIPO hallata. Piirdun siinkohal näitliku loeteluga WIPO liikmete poolt sõlmitud lepingutest: Satelliidi kaudu ülekantavate programme kandvate signaalide levitamise konventsioon (Brüssel, 1974), Intellektuaalomandi leping integraalskeemide valdkonnas (Washington, 1989), WIPO autoriõiguse leping (Genf, 1996) jne. WIPO asutamisel defineeriti ka mõiste 'intellektuaalomand' rahvusvaheline tähendus. Eriti 6 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe kiire areng WIPO poolt hallatavate lepingute loomises ning osalejate arvus on toimunud pärast külma sõja lõppu 1990ndatel. Juba palju varem, 1947. aastal, sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe
Kuidas on võimalik seostada autoriõiguse seadust ja noorsootööasutust? * Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi. * Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused. * Autori õigustel on Eestis Põhiseaduslik alus. Põhiseaduse 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." * Intellektuaalomand on seotud inimmõistuse poolt looduga. Intellektuaalomand on jaotatud ühelt poolt autoriõiguseks ja autoriõigusega kaasnevateks õigusteks ning teiselt poolt tööstusomandiks. * Autoriõigus kaitseb originaalseid teoseid. * Kui autoriõiguste kehtivusaeg on lõppenud, võib teost kasutada autorilt luba küsimata ja selle eest tasu maksmata. * Autoriõiguse piirangud ja erandid on selgelt määratletud raamatukogude, arhiivide, ja
eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 43. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomand hõlmab autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi, leiutisi, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, ärisaladusi, sordikaitset, domeeninimesid, päritolutähiseid, mikrolülituse topoloogiaid ja kõlvatut konkurentsi. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi inimese vaimse tegevuse tulemustele. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 44. Mis on ärisaladus
Kampferer toob brändi nime laiendamisel välja kaks olulist põhjust: x kulude kokkuhoid, kuna uue brändi väljatöötamine on võrdlemisi kulukas, siis olemasoleva brändi nime laiendamine reklaamib uudistoodet juba ise. x tarbija positiivne hoiak uudistoodetesse, kuna enamasti on olemasolev bränd juba tunnustatud ning väljakujunenud mainega, seega kanduvad samad assotsiatsioonid enamasti üle ka uutele toodetele. 35) Kaubamärgi registreerimine - Kaubamärk on intellektuaalomand. Omandiõiguse saab kehtestada kaubamärgi registreerimise teel konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma õigusaktidest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või
igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide õigused ja nn tööstusomand, mis hõlmab õigusi leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja
lõpuks, arengumaade soodsam kohtlemine. Ühendus oli eriti aktiivne Uruguay voorus, mis algas 1986. aasta septembris ning osutus GATTi ajaloos kõige märkimisväärsemaks vooruks järgmistel põhjustel: tollimaksude ja mittetariifsete tõkete vähendamise olulisus; liberaliseerimise laiendamine põllumajandusele ja uutele sektoritele, mida varasematel rahvusvahelistel läbirääkimistel ei olnud käsitletud, näiteks intellektuaalomand, avalikud hanked, teenused ja investeeringud; kaubanduse kaitsemeetmetele, eriti dumpingu- ja subsiidiumivastastele meetmetele osutatud järjekindel tähelepanu. 2. WTO loomine Uruguay vooru tulemuseks oli uue organisatsiooni WTO loomine Marrakechi lepingutega 15. aprillil 1994. aastal. EÜ osales väga aktiivselt kõnelustel nende lepingute üle, millega kehtestati uus kogum rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, samuti mehhanism nende rakendamiseks ja uute eeskirjade vastuvõtmiseks
aprill 1921. (Ibid) Aastatel 1919-1940 registreeris Eesti Patendiamet regis 6587 kaubamärki. Patendiamet likvideeriti peale Nõukogude Liidu okupeerimist 6. augustil 1940. (Ibid) Taasasutati 03. detsember 1991 aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega ning taas alustas 10.märtsil 1992. Kaubamärgi taotluste vastuvõttu taasalustati 1. oktoober 1992. (Ibid) 8 1.5 Kaubamärgi kaitse Kaubamärk on intellektuaalomand, mida loetakse inimese vaimse tegevuse tulemuseks. Intellektuaaliomandi õigused, mis on seadusega kindlaks määratud jagunevad: autoriõiguseks ja sellega kaasnevad õigusteks ning tööstusomandiks, mille objektideks on kaubamärgid, patendid ja kasulikud mudelid ning tööstusdisaini lahendused. (EAS, s.a.) Kaubamärke ei patendeerita, vaid registreeritakse, seega kaubamärk ei kaitse originaalseid ideid, kauba valmistamise või teenuse osutamise viisi. Samuti ei saa
(Ibid) 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. 1870 võeti vastu föderaalse kaubamärgi õigusakt. Pärast seda on töötati välja suur kaubamärkide ja patentide seaduste kogu. Registreeritud kaubamärkide hulk hakkas väga kiiresti tõusma. (Ibid) Tänapäev Tänapäeva kaubamärgid tekkisid tööstuse ja teabevahetuse arenedes ning ülemaailmse turu tekkides 19. sajandil. Intellektuaalomand sai õigusliku kaitse – kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja autoriõigustega tagati innovatsiooni eri liikidele mitmesugused ainuõigused. (Green, s.a.) Riiklikud kaubamärkide registreerimise asutused loodi, kui mõisteti, et kaubamärgiõigus ja kaubamärgiregistrid soodustavad kaubandust – need määratlevad õigusi, piiravad monopole ja eristavad kaubamärkide piire. (Ibid) Uued kaubamärgiregistrid töötati välja selleks, et suurendada äriühingute usaldusväärsust
väljavaadete osas. Lõputöö autor avaldab tänu oma kannatlikule, abivalmis juhendajale Toomas Seppelile, suur tänu heasoovlikkuse ja nõuannete eest Veterinaar-ja Toiduameti turujärelevalve büroo juhatajale Ain Zereenile, tänan retsensent Almar Sehverit. 5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 1.1 Intellektuaalne omand Termin intellektuaalomand tähistab õigusi, mis tekivad loometöö tulemusena. Sellisel varal on alati omanik, kes ei tarvitse olla ainuomanik. Intellektuaalomandiga hõlmatud õigused on mittemateriaalsed õigused, mis samas omavad ka materiaalse omandi tunnuseid neid saab osta- müüa. Ka objektid, mida nende õiguste abil kaitstakse, - tavaliselt ideede kogumid - on mittemateriaalsed. Kaitsmiseks peavad need objektid olema vermitud mõnesse tajutavasse ja eristatavasse vormi.
Mõnel juhul on hõlmatud ka erinevat laadi dokumente, mis on seotud vaadeldavate eeskirjadega, ja samuti mõned rahvusvahelised normid. Vaatluse alt on teadlikult välja jäetud dokumendid, mis käsitlevad küll veebirakendusi, kuid keskenduvad muudele küsimustele, mis infoühiskonna mõistega seonduvad: Interneti-protokollid, domeenid, infrastruktuur; metaandmed; elektrooniliste teenuste osutamine; andmekaitse; kaugõpe; intellektuaalomand; elektrooniliste dokumentide loomine, taasesitamine ja säilitamine vallasreziimis; elektrooniline allkiri; e-kaubandus; sidepidamine üldiselt jne. Samuti on valitud linke mitteametlike veebiallikate hulgast, et eeskirjad oleksid paremini kättesaadavad. Igal juhul on teatmik n-ö "pooleliolev töö", muutudes pidevalt sedamööda, kuidas muutuvad eeskirjad, samuti sedamööda, kuidas koostajad ja kasutajad seda rakendavad. Metoodika ja allikad
annaabi.ee 
