Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tähelepanu ruumide omavahelisele seosele, nende mugavusele, valgustatusele. Ehitusnäited:Sagrada Familia kirik, Maja Mila, Helsingi raudteejaam, kirik Le Raincy, Sajandi Hall Breslaus. Arhitektid Soomes: Eliel Saarinen; Armas Lindgren; Herman Gesellius; Lars Sonck 2030ndate Aastane arhitek. Euroopas(Euroopas XX saj. alguses) Iseloom. tunnused: funktsionalism(tähelepanu hoone funktsioonile;kasutatakse raudbetoon,klass,teras; ilmub arhitektoonika;välditakse dekoori; suureneb värvi;ehitusnäited:bahausi hoonetekompleks); ekspressionism(Einsteini torn Potsdamis). Sõnad:funktsionalismsuund arhitektuuris, mis seab ehituse vormi vastavusse tema otstarbega. Arhitektoonikaehituskunst, ehitise põhiliste ja
AEG: 1333-1391 STIIL: mauri MATERJALID: marmor, keraamika, stukk, puit TELLIJA: Jussuf I Väljendab moslemite kujutlust maapealsest paradiisist Alhambra loss- üks Euroopa kaunimaid ehitisi ning paik, kus õitses mauri kunst ja arhitek- tuur. See asub Lõuna-Hispaanias Granada linnas, mis on samanimelise provintsi pealinn. Loss, mis seisab Darro jõe kaldal 783 meetri kõrgusel Sabica mäel Sierra Nevada mäestiku jalamil oli mauri valitsejate residents. Platoo, mille millel Alhambra asetseb, on 740 meetrit pikk ja 205 meetrit lai. Selle tellijaks oli Nasridi soost emiir Jussuf I (1333-1354), kuid ehitustööd jätkusid ka järgmise valitseja Muhammad V (1354-1391) ajal. See arhitektuuri ime pidi väljendama
trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci,kelle kõige tähtsamad saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju. Keskaja Arhitektuur - suurelt olid arhitektuuri saavutused seotud kirikuehitusega.Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast.Kirik ehitati alati läänest itta,altar idapoolsesse otsa.Keskaja kiriku arhitek- tuuri iseloomustavad väga jämedad sambad,mida nim.piilariteks.Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all. Kiriku tähtsamaid tunnuseid oli torn,torni viiv trepp oli kitsas ja sinna pääes üles ainult ühekaupa.Kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine.Varasel ajal lepiti ainult palklaega.Kiriku uksi nim.portaalideks.Neid oli tihti 3,keskmine oli teistest suurem.Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar
ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel Maalikunst renessanssi ajal Vasa-aja kunst Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed.. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus Barokk & rokokoo-17.-18.saj Arhitek eeskujuks Holland Lossiehitus-kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise,mõjuallikaks Prantsusmaa Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille’i eeskujul N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman
+ marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver. On baroklikum kui Louvre'i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid, inimesed pole alati kujutatud täispikkuses, vaid põlvedeni. · Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest
• 1846 asutatakse soome kunstinike ühendus • 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B,A godenhjelm • r.w.ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja, kalevala • 1849 asutatakse ateneum(soome kunstimuuseum), hoone valmisb 1887 r.w.ekman kreeta haapasalo soittaa kannelta, 1868 theodor höijer, ateneum, 1887, neorenessanss(meenutab palatsot, kolmnurkviil,) al 1824 kõrgklassitsism e ampiirstiil (senati hoone) carl ludwig engel • oli saksa arhitek, kes töötas al 1816 soome suurvüsrtiriigis • oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel • enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis • engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal
nevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera 200...250 N/mm , 2 suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas sulamid 700 N/mm -6 on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitek- Joonpaisumistegur 1710 1/K 2 tuuris pindade katmine, koduses majapidamises, Elektrijuhtivus 1/ 58 mm /m (100% toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste IACS) nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Korrosioonikindlus Väga hea Vaske legeeritakse mitmesuguste elementi- dega, saades erisulameid, millistest peamised on:
Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised: · Arhiivid · Raamatukogud · Maa-alal hajutatud kultuuripärand · Muuseumid · Haldus- ja kaitseasutused · Uurimis- ja hariduskeskused · Ajutised näitused · Kultuuriprojektid Kultuuriüksus Kultuuripärand Liikuv Liikumatu Arhii- Biblio- Arheo- Mitte- Arheo- Arheo- Arhitek- Maastik viline graafiline loogiline aineline loogiline loogiline tuuriline etno- graafiline ja antropo- loogiline Arhiivid X X X X
kahekümnendal sajandil ootamatult esile ilmuda, nagu Dante ilmus kolmeteistkümnendal sajandil. Kuid arhitektuur ei muutu enam ühiskondlikuks, kollektiivseks, valitsevaks kunstiks. Inimkonna suurt poeemi, suurt hoonet, suurt teost enam ei ehitata, teda trükitakse. Ja kui edaspidi arhitektuur peaks juhtumisi uuesti virguma, siis ei muutu ta enam valitsejaks. Ta alistub kirjanduse seadustele, kes need kord ise temalt sai. Kahe kunsti vastastikused suhted muutuvad teiseks. Arhitek-tuuriajastul on luuleteosed, mida küll arvuliselt palju pole, monumentide sarnased. Indias on Vjäsa * poeemid omapärased, keerulised nagu pagood- Idas, Egiptuses on poeesiale omane suurejoonelisus ja rahulikkus nagu ehitustelegi; antiikses Kreekas -- ilu, selgus ja rahu; kristlikus Euroopas -- katolitsismi majesteetlikkus, rahvalik lihtsameelsus, uuenemisajastu rikas ja lokkav kasv. Piibel on püramiidide sarnane, «Ilias» Partenoni- Homeros Feidiase-taoline
annaabi.ee 
