Pertinentsiprintsiip kui ajaloolise arhiivikorralduse põhimõte Pertinentsiprintsiip arhiivikorralduse alusena (klassifitseerib arhivaalid sisu järgi) hakkas domineerima Euroopa riikides juba 16. sajandil. Prantsuse Rahvusarhiiv, mis loodi 1789. aastal ja oli üks esimesi suuremahulisi ja eriilmelisi arhiive, võttis pertinentsiprintsiibi oma klassifitseerimisskeemi aluseks. Printsiibil oli puuduseid, kuna selle järgi tuli algse looja fond muuta erinevateks osadeks ja lahutada üksteisest. Vajadus parema arhiivikorralduse järele sundis prantsuse arhivaare töötama välja teaduslikumat printsiipi. Erinevatel andmetel 1839. või 1841. aastal sündis provenientsiprintsiip (Respect des Fonds pr. k.). Provenientsiprintsiip pertinentsiprintsiibi vastu see oli justkui sõda ajaloo ja loogika vahel. Provenientsiprintsiipi nimetatakse ka päritoluprintsiibiks, mille kohaselt üht päritolu dokumendid tuleb hoida koos ja neid ei tohi ära segada ...
infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria
I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; ...
II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tul...
...............................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1
tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. 3. Mis on infoteadused? Too näiteid. Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad
(infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd teadus- ja uurimisasutused haridusasutused kirjastamine jt meediaasutused raamatukogud jt mäluasutused jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?
1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks?
kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja
raamatukogundus, ehitus, õigusteadus, meditsiin, keemia ja haridus. 1.1. http://www.asis.org/Chapters/europe/ (Euroopa kontekst) ASIS&T-EC on Euroopa juhtiv organisatsioon, kus on teadlased ja praktikud, kes tegelevad infoteaduse valdkonnaga. ASIS&T-EC on ASIS&T organisatsiooni osa. Organisatsioon loodi 1993. aastal, kui Põhja-Euroopa peatükk muutus üle Euroopa peatükiks. Peatüki eesmärgiks on edendada ideede ja heade praktikate vahetust professionaalide, teadlaste ja koolitajate seas infoteaduse, tehnoloogia ning nendega seotud valdkondades. Üheks ülesandeks on hõlbustada võrgustike ideid ja organisatsiooni ülesehitust Euroopa riikide seas ning ASIS&T liikmete vahel üle maailma. 1.2. http://www.asis.org/Chapters/chapters-student.html (üliõpilastele suunatud alajaotus) Student Chapter on ette nähtud selleks, et ASIS&T õpilastest liikmed saaksid jagada oma muresid ja korraldada programme õpilastele ja teistele kogukonna liikmetele, kellel on huvi infoteaduste vastu
kättesaadavamaks. 15. aprillil 1912. aastal uppus „uppumatu laev“ Titanic oma esimesel reisil Euroopast New Yorki. Uppumise peamiseks põhjuseks peetakse kokkupõrget jäämäega, mida märgati liiga hilja ning laeva ei jõutud õigel ajal sellest eemale juhtida. Kokku hukkus 1500 inimest. 1943. aastal loodi koodimurdja Colossus, mis oli esimene programmeeritav digitaalne arvuti. See tegi kuni viis tuhat aritmeetikatehet sekundis ja seda kasutati sõjalisel eesmärgil. Infoteaduse areng hoogustus eriti pärast Teist maailmasõda. Toimusid muutused olmes seoses tehniliste uuendustega: Näiteks: KINO tõi kaasa muutused moes / tantsudes ELEKTRIENERGIA AUTO muutis inimese liikuvamaks LENNUNDUSE arengu algus RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi(liinisüsteem) kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913). Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis 20
Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks. Täites avalduse, et saada liikmeks, ja märkides Euroopa aadressi, siis ollakse automaatselt ASIS&T-EC liige
Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks. Täites avalduse, et saada liikmeks, ja märkides Euroopa aadressi, siis ollakse automaatselt ASIS&T-EC liige
1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2). o Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverentsi "Muutuv ülikooliraamatukogu" ettekannete kogumik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria A nr 2). o Aiki Tibar kaitses magistriväitekirja teemal "Tööstusspetsialistide infovajadused ja nende rahuldamine TTÜ Raamatukogus". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduse alal. · 2001 o Valmis "TTÜ raamatukogu tegevuskava aastateks 2001-2005". o Raamatukogu õpikute osakond viidi Akadeemia tee 5 ühiselamust ülikooli peahoone I korrusele. Kuna uutes ruumides oli pinda vähem, tuli õpikute lugemissaal likvideerida. o Uued, renoveeritud ja senisest avaramad ruumid sai majandusteaduskonna raamatukogu. o Üldlugemissaali paigutati kaheksa internetiühendusega Windows-terminali lugejatele.
Riigikogule, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete koostamine; rahvusvaheliste organisatsioonide depooraamatukoguna tegutsemine; Eesti õigusbibliograafia koostamine ja kättesaadavaks tegemine. 26. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid teadus- ja arenduskeskusena Raamatukogunduse, infoteaduse, raamatukoguteaduse, raamatuteaduse ja bibliograafia ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, Raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest; Raamatukogundust ja sellega seotud valdkondi reguleerivate standardite väljatöötamine ja kohandamine koostöös standardiorganisatsioonidega;
Raamatukogundust eri aspektidest uurides, sarnasuste ja erinevuste leidmisel ning nende tõlgendamisel kultuuriliste, demograafiliste, majanduslike, hariduslike, ajalooliste, poliitiliste, sotsiaalsete või teiste faktorite taustal Kaasajal kasutatavaid seisukohti rahvusvahelisest raamatukogundusest on kujundanud oluliselt Joseph Z. Nitecki Michael Buckland (1992)on määratlenud 3 rahvusvahelisele raamatukogundusele omast tunnust: 1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja infoteaduse kui nähtuse konteksti mitmekesisus; 2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused 3) Teadlik rõhuasetus võrdlusel (võrdlusmeetodi kasutamise vajadus ja oskus). Buckland rõhutab rahvusvahelise raamatukogunduse jaotumist teoreetiliseks ja praktiliseks, mille vahele tuleks nö lisada valdkonna standardimisega ja tasemeharidusega seonduvad küsimused. 3. Võrdlevad analüüsid raamatukogunduses.
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
muud dokumenteerimist käsitlevad õigusaktid Kordamisküsimused dokumendihalduse aluste eksamiks 1. Mis on dokumendikäitlus? Dokumendikäitlus salvestiste pidev ja süstemaatiline kogumine ja töötlemine hoiu, liigitamise, otsingu, kasutamise või edastamise jaoks. 2. Kes oli Paul Otlet ja mis on tema tähtsus dokumentide organiseerimise ajaloos? Belgia visionäär, jurist ja rahuaktivist. Üks neist, keda võib pidada infoteaduse `isadeks'. Süstemaatilise biblioloogia rajaja. 3. Mis on dokumenteerimine? Tegeliku sündmuse, nähtuse, idee või struktuuri täpne kirjalik jäädvustamine, mis toimub kirjeldatava asja tingimustel. 4. Mis on arhiiv? Asutuse või isiku dokumentide terviklik kogu. Hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. 5. Mis on sari? Korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse
mentidega, dokumendihalduse alusdokumentide loomine, dokumendi süsteemi kaasajastamine ning selle kasutajate väljaõpe. Dokumendihalduse personali hulka võivad kuuluda erineva rolli ja ametinimetusega kasutajad, NÄITEKS: dokumendihaldur; arhivaar; süsteemihaldur; sekretär-asjaajaja. Dokumendihalduri elukutse10 ühendab infoteaduse, juhtimisteaduse, infotehnoloo- gia, õigusteaduse, arhiivinduse, diplomaatika jt erialade teadmisi ja oskusi. Dokumendihalduse personal peab oma ülesannete täitmisel tegema tihedat koostööd juhtkonnaga ning teiste dokumendisüsteemi kasutajatega. 10 Dokumendihalduri kutset omistav organ Eestis on MTÜ Dokumendihaldurite Ühing. 24 Dokumendi- ja arhiivihaldus 5.4.4 Dokumendisüsteemi kasutajad
digitaalse ja digiteeritud ainese täistekstotsingut (ainese kandjate märksõnastamine). Lisaks sellele võib uurijatel abi olla veebilehtedest, mille kaudu võimaldatakse sidusat bibliograafiaotsingut (virtuaalsed infoletid). Käsitletava eesmärgi täitmine tipneb sidusalt pakutava bibliograafilise infoteenindusega. Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) saavutatakse, pakkudes erialaseid vahendeid, näiteks informatsiooni raamatukogu- ja infoteaduse kohta, s.h ka tõlgitud kujul ning spetsialistide mõeldud võrke (intranet), kust töötajad saavad leida oma igapäevatööks vajalikku erialast informatsiooni. Kasulikuks võib osutuda ka haldusdokumentide ja kirjalike avalike lepingupakkumiste allalaadimise võimaldamine. Eesmärki nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) saab täita sidusteenuste pakkumisega, võimaldades tellida ka fotokoopiaid ja broneerida kohalkasutuskogu teavikuid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
