TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Merilin Tamme SR108 Riigiarhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni
Valga-perioodil 1917. aastal hakkas Enno kohalikus kaubanduskoolis andma eesti keele tunde. Ennot oli alati huvitanud rahvahariduse edendamine, selles suunas jätkas ta oma tegevust Valga Rahvahariduse Seltsi esimehena. 1919. aastal avatud Valgas poeglaste ja tütarlaste keskkoolis, õpetas luuletaja ka eesti keelt. Pilt 9 Läänemaa õpetajate seminari väljavõte eelneva töökogemuse kohta (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 1183, n 2, s-ü 95, l 4ja 5) Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Kuna tasuvam töö krediidiühingus polnud Ennole ilmselt hingelähedane ja vaimule kohane, otsustas ta pakkumise vastu võtta ja sõitis perega 1991. aasta sügisel Haapsallu. Pilt 9 Ernst Enno valik koolinõunikuks (Allikas: Eesti Riigiarhiiv, f 1108, n 1, s-ü 1100, l 8)
..................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID.........................................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV...........................................................................................................................7 6.FILMIARHIIV..........................................................................................................................7 7.ARHIIVIJÄRELVALVE....................................................................................
Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega
· Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: · 8,8 miljonit arhivaali · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast) · enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist) ·
Kui ma esimesse klassi läksin, olid meie klassi seinad värvitud helepruuniks. Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust. Eesti Riigiarhiiv. Helk, V. 2004. Pagulastudengist Taani arhivaariks. Haapsalu 2007. http://www.haapsalu.ee 11.09.2007 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Made, V. Eesti ja Rahvasteliit 1918-1925. Narva: Umara kirjastus. O'Connell, M., Airey, R. 2007. Märgid ja sümbolid. Tallinn: Kirjastus Sinisukk. Raud, M. 1991. Kaks suurt. Tallinn Olion. Saareste, H. 2005. Mälestused. Tartu, 23.05.2005 (üleskirjutus on hoiul töö autori käes) Tulve, J. 2009
Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates
päevahooldusteenusele, informeerides eelnevalt selleks eakat või tema esindajat transpordiga seotus võimalustest ja transporditeenuse maksumusest. KOKKUVÕTE Eakatele loodud erinevaid hooldusvorme ja -teenuseid mida nad saavad kasutada. Väga paljud hooldusvormid ja -teenused on eaka ja tema pere jaoks väga kallid ning see vajab väga suurt otsustamist. Kasutatud kirjandus 1.Riigiportaal www.eesti.ee 2. Riigiarhiiv www.riigi.arhiiv.ee 3. http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud- juhised/koduteenus.html külastatud 24. aprill 2013 4. http://www.kliinik.ee/teemalehed/hooldusravi/aid-15988/Kui-inimene-vajab-hooldust... Külastatud 22.aprill 2013 5. http://www.sm.ee/sinule/eakale/hoolekandeasutused.html külastatud 23.aprill 2013 6. http://www.koduhoid.ee/vanurid külastatud 23. aprill 2013 7. Omastehooldaja käsiraamat 2012 8
2) Vesta tempel Templi sisemises pühamus cella s põles püha tuli. Iga uue aasta esimesel päeval viisid roomlased templist tule koristatud kodudesse. Algselt kandsid püha tule eest hoolt kuningatütred, vabariigi ajal läks kohustus üle jumalanna Vesta kuuele preestritarile. 3) Tabularium ja tempel Foorumi tagaserval kerkib tabularium`i kõrge alusmüür ja jäänused kaargaleriist. aastal 78 eKr ehitatud tabularium`is asus Rooma riigiarhiiv. Selle ees seisnud templist on säilinud mõned sambad. 4) Antonius piuse ja Faustina tempel (Tempio di Antonino Pio e Faustina) Templi püstitas 141. aastal pKr keiser Antoninus Pius oma surnud ja jumalikustatud abikaasa Faustina Pärast keisri surma pühendati tempel ka talle. Otsafassaadil on kuus 17 meetri kõrgust marmorist tüvesega sammast ning pikikülgedel kaks sammast rohkem. 5) Venuse ja Roma tempel (Tempio di Venere e Roma) Selle templi ehitamist alusta 121
Alustas 1998a. Keskus asub Tartus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ( alates 2012), kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega
Arhiivindus 20.02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi.
mõiste võttis kasutusele François Guizot (minister, peaminister, ajaloolane). Asutuse arhiiv moodustab üle andes iseseisva fondi Saksa arhiivinduse kujunemislugu: Leopold von Ranke ja tema õpilaste arhiivi - teoreetiline diskussioon, struktuuriprintsiip, registratuuriprintsiip. 18. sajandil, mil Saksamaa oli killustanud sadadeks riigikesteks, eksisteeris u 3 liiki arhiive: · Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid; · Riigiarhiiv (Stadtsarchiv) välispoliitilised, diplomaatilised lepingud; · Maa-arhiiv (Landesarchiv) sisemine haldus, maksumajandus, kohtud. 19. sajandi algusega, mis seostub Napoleoni sõdadega ning mis tõi kaasa riigikeste arvu languse, käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline ajalooseltside teke. Saksamaa arhiivinduse suurkuju Leopold von Ranke (17951886) Preisi TA liige, Berliini
keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel (templum Jovis Capitolini). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad. Ehitisi hävitasid tulekahjud.
kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja Faustina, Divus Juliuse tempel), basiilikad (Basilica Julia, Basilica Aemilia), kuuria, riigiarhiiv (Tabularium). II Kes või mis on? 1) Willendorfi Veenus lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. 3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium
Kapitoolium - oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel. Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad. Ehitisi hävitasid tulekahjud.
KAPITOOLIUM - oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel. Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad. Ehitisi hävitasid tulekahjud. NB! Veel on pildi järgmisel lehel Suurest kaljurahnust välja raiutud sfinks on 73 m pikkune ja 20 m kõrgune Tsikuraat Astmikpüramiid Sakkaras Colosseum Roomas Kuningate Org Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris
http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ; Peale selle on arhiive veel kirikutel, eraisikutel, seltsidel, ühistutel. IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. Uurimused, mille koostamiseks on kogutud palju materjali, võivad teisi uurijaid mitmeti aidata. Juba kogutud
valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet Nimistu - arhiivikirjelduste kogum. Nimistu on arhivaalide peamine otsi- ja juurdepääsuvahend avalikus arhiivis. Objektiivne info- kõik mis on meie ümber (meid ümbritsev keskkond) Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Rahvusarhiivi struktuuri kuuluvad järgmised arhiivid: ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. Ül-kultuuripärandi säilitamine ja kasutatavus. 1999aastast. Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. RIHA- Riigi infosüsteemi haldussüsteem (peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle). X-tee.
Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. 34. Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri? Ajalooarhiiv Digitaalarhiiv Filmiarhiiv Riigiarhiiv 35.Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid? dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine; dokumendihaldurite huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja
Käsikirjalised materjalid: dokumendid, mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest.
Kama, teeninud Vene pliit; kindlaks tegurid, mis aitavad säilitada, muuta või kaotus traditsioonilise toidu retsepte. Meetodid: töö vastanutest, analüüs Internet võrgu ressursse, kirjanduse analüüs, võrdlemine, kirjeldus, kasutamine, viidates materjali. Praktiline tähtsus: kasutatavate materjalide auditoorse kohaliku ajaloo, samuti üle District arhiiv ja muuseum Ajaloo ja kultuuri Votkinsk. Allikad töö: Kesk Riigiarhiiv Udmurdi Vabariik, materjalide küsimustiku vanausuliste elanikkonnast (IAIS). Külas vanausuliste Kama seal pikka aega. Aastal 1896 elas siin 55 vanausuliste [1]. Praegu küla on koduks kuus perekonda Kama vanausulised, kokku 15 inimest. Minevikus, vanausulised iseloomustas range reguleerimine igapäevaelu, mille eesmärk on isoleerida ja piirata kokkupuudet vanausulised ei ole inimesed ja säilitada muistseid kombeid ja rituaale
asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone. Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 1936. aastal pandi alus filmi- ja fotodokumentide riiklikule säilitamisele "Riigiarhiivi Eesti kroonika koostamise ning filmi- ja fotoarhiivi korraldamise kodukorraga". Fotod nähti ette valida riigiasutuste ülesandel tehtud ülesvõtetest või muretseda mõne suurema ajalehe fotoreporterilt. 1937. aastal sõlmis Riigiarhiiv lepingu ajalehe "Uus Eesti" fotoreporteri A. Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A. Vannaselt ja Lõuna-Eesti sündmuste kohta Tartu fotograafidelt E. Sellekeselt ning K. Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini. 1937. a
sada aastat hiljem) peetakse gooti kunsti tippnäideteks maailmas. Neile omast Veneetsia gooti stiili iseloomustavad idamaised mõjutused. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav (Porta della Frumento). Siin asub tänapäeval sissepääs muuseumisse. Palee paraadvärava, Piazetta poole avaneva Paberivärava (Porta della Carta), on 14381443 hilisgooti stiilis kavandanud Giovanni ja Bartolomeo Buon. Värav on nime saanud tõenäoliselt sellest, et värava kõrval asus Riigiarhiiv. Värav on rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega, mis omal ajal olid osaliselt kaetud lehtkullaga. Ukse kohal paikneb tiivuline Püha Markuse lõvi, kelle ees põlvitab doodz Francesco Foscari: selle kujutise on Luigi Ferrari 1885. aastal taastanud esialgse, Napoleoni käsul lõhutud reljeefi eeskujul. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal (Sala del Maggior Consiglio), kus käis koos legistratuur
Ei ole vajalik, kuna see on digitaalselt juba allkirjastatud ja dokumenti pole vaja dubleerida. 75.Mis tingimustel loetakse dokument tähtaegselt vastatuks? *vastus on sideettevõtetele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtajal *või dokument on asjast huvitatud isikule digitaalselt kättesaadavaks tehtud või sellest on sikule teatatud *või on sooritatud muud õigusaktidega ettenähtud toimingud 76.Nimeta 5 Eesti arhiiviasutuse võrgu arhiivi (avalikku arhiivi) ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv, TLN, Haapsalu, Tartu, Valga maa-arhiiv 77.Mida kontrollib arhiivijärelvalve organisatsioon? Arhiivijärelvalve käigus kontrollitakse autuse dok-ja arhiivihalduse vastavust nõuetele, et jagada asutuse dokumentide dokumenteerimine ja arhivaalide säilitamine nende ülekandmiseni arhiivi. 78.Mis dokumentidega üldjuhul asutuses (kehtestatakse-kinnitatakse) asjaajamiskord ja dokumentide loetelu? KÄSKKIRJAGA 79.Nimeta arhivaalide hävitamise viise? sõltub teabekandja tüübist
iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri vastavalt eesti keele süntaksile ning kasutada käsitletava valdkonna termineid õiges tähenduses ja kontekstis. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes selle võõrkeelne nimetus. Lühendi esmakordsel kasutamisel tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu nt ERA (Eesti Riigiarhiiv), erandi moodustavad üldlevinud lühendid nt NATO, ÜRO, õa jne. Lühendite järele punkti ei panda. Kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, pannakse lühendisse sõnavahet märkiv punkt nt e.m.a (enne meie aega). Kogu töö ulatuses tuleb kinni pidada kõikidest kasutusele võetud terminitest ja lühenditest. Kui neid on 10
juurde moodustati ametkondadevaheline komisjon raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuulunud väljaannete läbivaatamiseks. Nõukogude tsensuuri lõpp. (võib-olla) Andmed Glavliti tegevuse kohta puuduvad alates 1976, need viidi Kurt Ingermani juhitud komisjoni otsusel Moskvasse. Täpsemalt teab ehk selle kohta toonane kultuuriminister Lepo Sumera ja Ingermani komisjoniga paralleelselt (mitte)tegutsenud analoogilise komisjoni juht Andra Veidemann. Kasutatud allikad: 1. Eesti Riigiarhiiv, fond 957, nimistu 1 (Välisministeeriumi Info-osakond), fond R-17, nimistud 1-3 (Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus) 2. Eesti Rahvusraamatukogu, fond 1, nimistu 2 (Riiklik Raamatukogu) Kirjandus: 1. Tsensor Eesti Raamatukogus.- Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 2. Tallinn, 1991. Koost. P. Lotman. 2. Uurimusi tsensuurist. Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 4 Tallinn, 1995. Koost. P. Lotman. 3. K:-O. Veskimägi Nõukogude unelaadne elu. Tallinn, 1996. Piret Lotman
aastast hakkas TÜ juures ilmuma ajaloo almanahh Kleio (hiljem muutus Ajalooliseks Ajakirjaks). Laiemas plaanis oli tegemist laiapõhjalise muutusega. TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti üheaegselt, selle asemel Drames (võõrkeelne ajakiri). Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast). Senisest suurem arhiiviallikate publitseerimine. Eestvedajaks tollane arhiivisüsteem, Riigiarhiiv. Asutatakse eraldi sari Adfontes. Avalikkuse ette tuuakse palju julgeolekuorganite arhiivimaterjale. Teisenes arhiivisüsteem, arhiivid avati, juurdepääsukeelud likvideeriti. Desovetiseerimine toimus kiiresti ja tulemuslikult. 1999. aastal ühendati kõik Eesti varasemasse riiklikku süsteemi kuuluvad ühtse Rahvusarhiivi alla. Olulisim tulemus oli süsteemi avatuks tegemine. Eesti on ainuke endine NSVL vabariik, kus ei ole säilinud enam ühtegi eriarhiivi
Autoriõiguse seadus. Vastu võetud 11.11.1992, jõustunud 12.12.1992 – Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/810714 (10.05.11) 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number. Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid. Näide: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EKM – Eesti Kunstimuuseum ERA – Eesti Riigiarhiiv 2.7.6 Intervjuu kirje Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi. Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask. 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud 14 Tabelid Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses
Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes;
docstxt/.txt
Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. teine nõuandev kogu - teadusnõukogu teadus- ja publitseerimistegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. RA struktuuri kuuluvad arhiivid ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. RA struktuuri ei kuulu Tallinna Linnaarhiiv Narva Linnaarhiiv Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine. ... arhiiv on Rahvusarhiivi põhistruktuuriüksus, mis on moodustatud RA-le pandud ülesannete täitmiseks. Ajaloo arhiiv Põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud
Tolleaegsed olulisemad uurimused ilmusid selles sariväljaandes. Ülikooli ajaloo osakonna puhul ei saa üle minna ka selle õpetamise funktsioonist - ülikool tootis ajaloolaskonda, oluline see, et ühelt poolt varustas ajaloo osakond ette ajalooõpetajaid. Arhiivid - nõukogude ajal juba esimesel nõukogude aastal iseseisvusaegne arhiivi süsteem lammutati, dokumentaalmaterjal kuulutati riigi omaks ja sellest moodustati ühtne arhiivikond. Seni oli tegutseni Riigiarhiiv ja Riigi Keskarhiiv, see reorganiseeriti, Tallinnas hakkas tegutsema Eesti NSV Riigi Keskarhiiv ja Tartu Arhiiv muudeti selle osakonnaks, ühtlasi viidi Eestist ära ka olulist arhiivimaterjali. Ka tänase päevani pole teavet selle kohta, kus need materjalid asuvad ja kas kõik on üldse alles. Midagi teadlikult sihipäraselt häbitatud ei ole, kõikidele siit ära viidud materjalidele ligi ei pääse. Eesti Vabariigi
Tekstis: (Diplom Kaitseliidule, 1935). (Auaadress K. Pätsile, 1924). (Wiiralt, 1917). (Wiiralt, 1946a). (Wiiralt, 1946b). (Wiralt, 1867). "EKM" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM arhiiv" tähistatakse, kui allikas ei asu Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM G" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi graafikafondis. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid: EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid. Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn:
ka perepärimused. Eelnevalt oleks kasulik teada saada, millises mõisavallas ja talus elasid esivanemad viimase hingerevisjoni ajal 1858.a. Üles tuleb märkida ka kindlasti info allikas ja kirjapaneku aeg (Erelt 2000). Viimase poole sajandi andmetele on juurdepääs Perekonnaseisuametis, kaugema info otsimiseks tuleb pöörduda arhiividesse. Peamised allikad kaugete esivanematega tutvumiseks on perekonnaseisuarhiivid maavalitsuste juures, Riigiarhiiv, Ajalooarhiiv ja kirikuraamatud kirikutes kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri uurida kodust väljumatagi. Ajalooarhiivis saab eellaste jälgi uurida näiteks adramaarevisjonides, hingeloendites, vallaliikmete nimekirjades, kohtumaterjalides (Sarv 2005). 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel Sugupuid on koostatud juba sajandeid. Vanemad sugupuud on tehtud käsitsi, kuid üha enam
aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori.
Riigi Infosüsteemiamet (RIA)- koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks IT võimalusi kasutades teenindada rahvast parimal võimalikul moel. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ)- koondab inimesi, keda huvitab dh valdkond ning selle edendamine, eesmärgiga populariseerida ja väärtustada D.halduri kutset. RAHVUSARHIIV (RA)- on üksus, mis koordineerib arhiivide tegevust. Struktuuri kuuluvad: ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv. Osakonnad- Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Valga. RA kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. RA kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. · Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele koordineerib riigi infosüsteemide arengut MKM ning dokumendihalduse arengut Riigikantselei.
initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (näiteks: diplomitöö), asukoht ja asutuse nimetus. Näide 12: Triin Lepp (2006). Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste õpimotivatsiooni mõjutavad tegurid. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 3.8.9. Arhiivimaterjalid Arhiivimaterjalide viitekirjes märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Näide 13: Eesti Riigiarhiiv, f 798, n 7, t 43, l 6. 3.8.10. Muud juhud Kui raamat, kogumik või ajakiri on välja antud näiteks kahes keeles, siis loetelu koostada selles keeles, kust materjal on võetud. Näiteks kui kogumikus on artiklid eesti ja inglise keeles (kogumiku pealkiri on samuti kahes keeles) ja kasutatakse ingliskeelset artiklit, siis kirjanduse loetelus koostatakse allika kirje inglise keeles. 28 Kirjanduse loetelu koostamisel tuleb sümbolite asemel kasutada sõnu (näiteks ingliskeelse
Vabariigi Valitsus ↓ Valitsusasutused ministeeriumid (11) Riigikantselei ↓ ↓ ↓ ↓ ↓ kaitsevägi amet inspektsioon maavalitsus Riigiarhiiv ↓ ↓ kohalik asutus kohalik asutus Valitsusasutuse hallatav hallatav asutus asutus Seadusega võib luua ka muid valitsusasutusi, nt Justiitsministeeriumile alluvad prokuratuur, vanglad.17 Valitsusasutus: - loodud seadusega; 17
Tafitsuk, A. (2005). Kopsude kunstlikul ventilatsioonil oleva täiskasvanud patsiendi hingamisteede aspireerimine in-line kateetriga intensiivravi osakonnas. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Meditsiinikool. 30 3.8.8. Arhiivimaterjalid Arhiivimaterjalide viitekirjes märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Näide 12: Eesti Riigiarhiiv, f 798, n 7, t 43, l 6. 3.8.9. Muud juhud Kui raamat, kogumik või ajakiri on välja antud näiteks kahes keeles, siis loetelu koostada selles keeles, kust materjal on võetud. Näiteks kui kogumikus on artiklid eesti ja inglise keeles (kogumiku pealkiri on samuti kahes keeles) ja kasutatakse ingliskeelset artiklit, siis kirjanduse loetelus allika kirje koostatakse inglise keeles. Kirjanduse loetelu koostamisel tuleb sümbolite asemel kasutada sõnu (näiteks ingliskeelse
Võru. 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) 1. Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Materjali liik]. Ilmumiskoht. Paaver, A. (2002). Klienditeenindus. [Loengukonspekt]. Käsikirjaline materjal autori valduses. 2. Pealkiri. (Aeg). Arhiivi nimetus, täpsustavad andmed (nt fond, nimistu, säilik, leht). Auaadress Konstantin Pätsile. (1924). Eesti Riigiarhiiv, f 1278, n 1, s 274. E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi. (16.10.1946). EKM arhiiv. 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje Autor(id). (Täpsustus). (Ilmumisaasta). Pealkiri. [Film/kassett/CD]. Ilmumiskoht. Rebane, T. (Režissöör). (s.a.). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. 3.6. Lisad
Eesti sektsiooni käsutusse Viljandisse, jõudis kohale 28. novembril Retsensioon Harles Jahnsoni uurimistööle 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Tallinn 2013 Autori teema on väga tähelepanuväärne ja aktuaalne, kuna sel teemal pole viimasel ajal ilmunud põhjalikke ja üksikasjalikke käsitlusi. Riigiarhiiv on koostanud 1994, 1999 ja 2004. aastal koostanud vastavateemalisi näitusi, kuid need annavad ülevaate üksnes arhiivimaterjalidest lähtuvalt. Ka ajakirjanduses on ilmunud vastava sündmuse tähtpäevadel lühemaid artikleid, milles aga pole võimalik edasi anda nende lühiduse tõttu kogu sündmuste käiku. Töö teema võiks siiski olla täpsem ja sisalda ka aastat, mil riigipöördekatse teostati. Seda
kättesaadavaks tegemine. Põhiülesanded: tegutseb rahvusraamatukoguna, parlamendiraamatukoguna, humanitaar ja sotsiaalteaduste alase üldkasutatava raamatukoguna, erialateabekeskusena, maailmakultuuri vahendajana ning kultuurikeskusena. Rahvusraamatukogu tegutseb iseseisvalt, oma seadusega. 3. Erialaraamatukogud: - ametiasutuse raamatukogu teenindab avaliku halduse asutusi. Nt Ministeeriumid, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud) - meditsiini raamatukogu teenindab nii era kui avaliku sektori spetsialiste - teadusasutuse, kutse ja teadusühingu raamatukogu teenindab kindla kutse või eriala spetsialiste - ettevõtte raamatukogu tööstus või äriettevõtte raamatukogu, rahastab ettevõte, ülesandeks on selle asutuse töötajate infovajaduste rahuldamine
sides creating problems with people daily lives and transportation connections. However, both countries made efforts to simplify the border crossing to ease the day to day life for local residents. Also a lot of roads and railways were converted and new one was built. Despite numerous agreements and restructurings, the border line was rather troublesome factor in development of Valga. 34 Kasutatud allikad ja kirjandus Arhiiviallikad Riigiarhiiv (ERA) Fond 957 Välisministeerium Fond 978 Piirivalve Talitus Fond 1604 EestiLäti Segakomisjoni Eesti Delegatsioon riigipiiri kindlaksmääramiseks looduses Fond 1826 Piirivalve Valitsuse Valga jaoskond Fond 3084 Valga Linnavalitsus Publitseeritud allikad Eesti ja Läti suhted 19201925: Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe. Tallinn: Umara, 1999
1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema panus mitmekülgne, ka Eesti arhiivindusele alguse panija, teadusseltside käivitaja ja samuti teadusperioodika. Vahendas Soome ja Eesti ajaloolaste suhtlust ise Soomes olles ja tagasi tulles. Seminari õpetamisviisi juurutaja. Arhiivide korrastamine ja kasutuskõlblikud allikad, 1920. aastatel alus arhiivide võrgustikule ja arendamisele. Juba 1921 alustasid tegevust Riigi Ajaloo Keskarhiiv Tartus ja Riigiarhiiv Tallinnas. Esialgu koondati arhiivi vanemat ajalugu puudutav pärand 1899. aastani. Hiljem laiendati kuni 1917. Tallinna Riigi arhiivis uuemat materjali - toimivate asutuste materjal. Eriline, et materjalid olid kergesti kättesaadavad ja võimalik väga pika aja jooksul kasutada. Tartus oli omal ajal pikemaid kasutusaegu 9-19 ja see ka Nõukogude ajal. Allikatele ka hea ligipääs ja võimalus soodsatel tingimustel töötada. Korrastustööd, koolitatud arhivaaride kaadri loomine. 1930
7 (Wiiralt 1946b). (Wiralt 1867). "EKM" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM arhiiv" tähistatakse, kui allikas ei asu Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis. "EKM G" tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi graafikafondis. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid Lühendid EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid: Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt-Peterburg, lehed 3-45, 4-46, 5-44, 5-45, 6-44, 7-43, 7-44, 8-44, 8-46. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad: F. Puksoo kiri A. Sibulale 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad: Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (1980-1990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S
tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja haruldust illustreerib kujukalt see, et ei Riigiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ega Eesti Rahva Muuseum ei osanud infopäringu peale antud teema kohta mingitki infot pakkuda. Info vähesuse tõttu on teema uurimine seniste kirjutiste põhjal komplitseeritud, millest tulenevalt on käesolevasse uurimusse koondatud kõik vähegi kättesaadavad antud temaatikat puudutavad teosed. Just kättesaadavate ja avalike allikate ammendumine uurimuse koostamisel oli põhjuseks,
Hoitakse kirikue-ja haridusasutuste dokumente, mõisa ja isikufonde, seltside ja ettevõtete arhivaale. Leidub ka haruldasi ürikuid, pitsastijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid. Eesti kõige suurem ajalooliste maakartide kogu. TÜ raamatukogu- sisaldab käsikirjakogu (isikuarhiivid ning asutuste ja organisastioonide arhiivifondid) ning fotokogu (eeskätt Tartu Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, koha- ja kroonikavõtted) Tallinas- Eesti riigiarhiiv, Eesti filmiarhiiv, Eesti rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli raamatukogu (baltica osakond). Väljaspool eestit- väliseesti arhiivid, Helderi instituut Saksamaal. Kultuurigeograafia uurimismeetodid- üht kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid. Kvalitatiivsete meetodite läbilöök 1970 a., mis tõrjusid kõrvale kvantitaviised meetodid. Tänapäeval peetakse kvalitatiivseid meetodeid inimgeograafia edu võtmeks, mis on aidanud teadusesse tuua
Aastail 1992–98 lõpetas Eestis tegevuse 43 panka. 1. september Tartus Riiamäel avati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba. 31. Eesti krooni väärtus seostati ka euroga (1 EUR = 15,6466 EEK). detsember 1999 Tartus alustas tegevust Rahvusarhiiv, mille koosseisu kuuluvad kõik Eesti riiklikud 1. jaanuar arhiivid: Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv (kaks viimast Tallinnas). Otepääl toimus esimest korda Eestis korraldatav murdmaasuusatamise 5. jaanuar maailmakarika üks etappidest. Riigikogu VIII koosseisu viimane istung. Nelja aasta jooksul vormistati 756 25. veebruar õigusakti; volitused valitsuse moodustamiseks anti neljale peaministrikandidaadile; lühim istung oli 19. septembril 1996 (4 minutit). 7
Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Tartu, 2006 nõuandeid, kuidas töötada tekstidega, piltidega, esemeliste allikatega ja suuliste allikatega Eesti Rahva Muuseum hulgaliselt küsitluslehti erinevatel teemadel Eesti Kirjandusmuuseum õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusest osavõtjate tööd, mitmesuguste konkursside materjalid Maakondade muuseumid kodukoha ajalooga seonduv Arhiivid: Riigiarhiiv, regionaalsed arhiivid, koolide arhiivid, asutuste ja ettevõtete arhiivid Kroonikad koolide, ettevõtete kroonikad Koduarhiiv dokumendid, perekonna fotod jne Kaasaegsete päevikud Internet Koolides olevad uurimistööd Ajalooteemaline kirjandus Perioodika ajalehed, ajakirjad jne Kasutatud kirjandus Ene Luka. Soovitusi kodu-uurimistööde koostamiseks ja vormistamiseks. - Õpilaste kodu- uurimistöid 18. Tallinn 1996, lk 7490. Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat
kahtlemata Vatikanis arhiivides leidub materjale, mis pole Liivimaa ajaloos kasutatud, põhjus asjaolus, et seda on seal nii palju, et selleni pole jõutud. Liivimaa kõige suurem poliitiline jõud oli Saksa Ordu. Liivimaad valitses maameister, kes veel 14. sajandil, 15. sajandil teoreetiliselt hiljem praktiliselt allus... kellele???. Saksa Ordu Arhiivist teada meile Liivimaa poltiiline ajalugu. Köningsbergist sattus see arhiiv pärast II MS Berliini - Preisi kultuurivara salajane riigiarhiiv. Tahes tahtmata vaatame keskaegsele Liivimaale läbi keskaegse Saksa Ordu silmade läbi. Liivimaa omakorda suhtles oma naabermaadega ja nendes arhiivides on piisavalt palju Liivimaa ajaloo materjale, nt Leedu meetrika (Leedu suurvürsti arhiiv, mis asub Moskvas). Lõpuks tuleb märkide juhuslike kollektsioone, mis on erinevatesse kohtadesse sattunud, jurist Meinhoff kopeeris huvitavamaid dokumente oma töö käigus, tema paberite kogu on tänapäevani säilinud
annaabi.ee 
