Lineaarkujutus ja teisendus. Olgu hulgad V, W vektorruumid. Aksioom1 Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust f: V W nimetatakse lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus : f ( a + b) = f (a) + f (b). Järeldus1 Olgu = = 1 f ( a + b) = f ( a ) + f ( b ) lineaarkujutuse distributiivsus vektorite liitmise suhtes. Järeldus2 = 0 f ( a ) = f (a ) lineaarkujutuse kommutatiivsus skalaariga korrutamise suhtes.
Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki ...
Gaussi_tabel z x y x1 x2 -4 -5 -9 -11 0 0 1 1 1 1 1 0 3 5 10 15 1 1 Page 1 Gaussi_tabel x3 0 15 109 Page 2
Siinuse spekter e j (ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) Euleri valem: cos(ω c t + ϕ) = 2 ∞ ∞ 1 ( ) ∫ cos(ω c t + ϕ)e − jωt dt = 2 ∫ e j(ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) e − jωt dt −∞ −∞ 1€∞ j (ω c t +ϕ ) − jωt 1 ∞ − j (ω c t +ϕ ) − jωt = ∫e e dt + ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ j 2πf c t − j 2πft 1 − jϕ ∞ − j 2πf c t − jωt = e ∫e e dt + e ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ − j 2π ( f − f c ) t 1 − jϕ ∞ − j 2π ( f + f ...
aluse astmete summa järguväärtuste ja järgukaalude summade korrutis Küsimus 12 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mida näitab arvu järel olev indeks? Vali üks: järgu kaalu arvu väärtust arvusüsteemi alust Küsimus 13 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem? Vali üks: rooma numbrid kuueteistkümnendsüsteem kümnendsüsteem kahendsüsteem araabia numbrid Küsimus 14 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi? Vali üks: järguväärtuste korrutamise teel uue alusega astendamise teel järguväärtuste liitmise teel uue alusega jagamise teel Küsimus 15 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millise väärtusega on järgnevalt loetletud 16ndnumbrid? E on väärtusega 14 B on väärtusega 11 D on väärtusega 13 A on väärtusega 10
.... et arvul on olemas nullist erinev murdosa .... kus lähevad täisarvulised järguväärtused üle murdarvulisteks järguväärtusteks Küsimus 6 Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise Õige arvusüsteemi? Mark 1 out of 1 Vali üks: järguväärtuste liitmise teel järguväärtuste korrutamise teel
431523 > AIC(M2) [1] 157.7705 3. Hüperbool h=a+b/d M3<-lm(h~I(1/d_k), data=PD.KU) summary(M3) M3.pred <- predict(M3,newdata=data.frame(d_k=D)) lines(D,M3.pred, col="green") coefficients(M3)[1] coefficients(M3)[2] summary(M3)$adj.r.squared summary(M3)$sigma AIC(M3) > coefficients(M3)[1] (Intercept) 24.68006 > coefficients(M3)[2] I(1/d_k) -119.3242 > summary(M3)$adj.r.squared [1] 0.8417529 > summary(M3)$sigma [1] 1.486365 > AIC(M3) [1] 160.0654 4. Logaritmiline teisendus h=a+b*log(d) M4<-lm(h~I(log(d_k)), data=PD.KU) summary(M4) M4.pred<-predict(M4,newdata=data.frame(d_k=D)) lines(D,M4.pred, col="orange") coefficients(M4)[1] coefficients(M4)[2] summary(M4)$adj.r.squared summary(M4)$sigma AIC(M4) > coefficients(M4)[1] # p-väärtus liiga suur (Intercept) -7.710566 > coefficients(M4)[2] I(log(d_k)) 8.703684 > summary(M4)$adj.r.squared [1] 0.8474193 > summary(M4)$sigma [1] 1.459511 > AIC(M4) [1] 158.4974 5
2 1 + cos 1 + cos sin tan(90° + )=-cot tan(90° - )=cot 1 - cos = 2 sin 2 ; _ 1 - cos 2 = 2 sin 2 2 cot(90° - )=tan tan(180° - )=-tan 1 + cos = 2 cos 2 ; _ 1 + cos = 2 cos 2 2 2 4 tan(270° + )=-cot Summa _ teisendus _ korrutiseks : + - sin + sin = 2 sin · cos 0º 30º 45º 60º 90º 180º 270º 360º 2 2 sin 2 3 + - sin - sin = 2 cos · sin 0 ½ 2 2 1 0 -1 0 2 2 cos 3 2
relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas
u u Kuna positsioonilises arvusüsteemis peab olema tema alusega võrdne arv Kuna kahendarvudes ei leidu suuremaid järguväärtusi kui 1, siis i t numbrimärke, siis kahendsüsteemsed arvud koosnevad ainult kahest kahendarvude korral arvu väärtust arvutav avaldis (ehk teisendus t 10ndsüsteemi) lihtsustub nende järgukaalude summeerimiseks, kus asub s numbrist: 0 ja 1. n järguväärtus 1: I Arvusüsteemi aluse muutmisega kaasneb ka järgukaalude muutus, mis näide:
populatsioonile kellel norma rakendatakse Normskooride esitusviisid - Protsentiiljärjestus - Vanusenormid - Kooliklassinormid - Vastuste profiilid Normskaalad - Protsent-teisendus – võtab arvesse testiküsimuste arvu, see info toorpunktides ei sisaldu - Protsentiilid – näitab milline osa grupist sooritas testi antud isikust paremini või halvemini - Lineaarne teisendus – uus skoor = konstant + (konstant*toorpunktid) - Pindala teisendus – muudab pindalade osad normaaljaotuskõvera all teatud skaala skoorideks – staniin ja steenide skaala Standardnormskaala e z-skaala omadused - Z väärtus näitab iga isiku tulemuse asukohta grupi sees ning näitab hälvet grupi keskmisest standardhälbe ühikutes. Varieerub -3z +3z. Tähele panna: Pooled väärtused on negatiivsed
1 - cos = 2 sin 2 ; _ 1 - cos 2 = 2 sin 2 (a+b)² = a² +2ab +b² 2 2 1 + cos = 2 cos ; _ 1 + cos = 2 cos 2 (a-b)² = a² -2ab +b² 2 2 4 Summa _ teisendus _ korrutiseks : (a+b)(a-b) = a² -b² + - sin + sin = 2 sin · cos 2 2 (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² + - sin - sin = 2 cos · sin 2 2
Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreeditud signaalile Fouriere teisendus. Diskreetse signaali spekter on algsignaali spektri perioodiliste korduste summa. Kui tahetakse sooritada vastupidis protsessi (Spektrist-Algsignaali siis peavad olema täidetud teatud tingimused: 1)algsignaali spektri kordused ei tohi kattuda. See on täidetud siis kui diskreetimise sagedus ületab kahekordselt lähtesignaali spektri maksimaalse sageduse. Kui tingimus on täidetud võime kasutada Furiere pöördteisendust
noolega ja noolte värvid vastavad loetelus olevate liikidega. Noole saad: Insert, Shapes. Noole värvi saad valida klõpsates noolele ja valides Format, Shape Outlift. Olemasolev nool näitab auto liikumise suunda. 8p Kui kuul on paigal, siis talle mõjuvad jõud on vastassuunalised ja võrdse suurusega. Jõudude sümbolite abil kirjutatakse see järgmiselt: Fe = Fr 7. Kui suur raskusjõud mõjub 55000g õpilasele Maal? 5p Andmed ja teisendus Lahendus: valem ja tehe 55000g = 55kg F=mg g = 9,8 m/s2 või N/kg N=kg m/s2 F=55 kg x 9,8 m/s2=539 F= 539 N Otsitav: Raskusjõud Vastus: 55000g õpilasele Maal mõjub raskusjõud suuruses 539 N. 8. Kui suur on keha mass, kui kehale mõjuv raskusjõud on 125kN? 5p Andmed ja teisendus. Lahendus: valem ja tehe: 125kN M=F/g 1kN=1000N M=125000N /9,8 m/s2=12755,10kg
olemas piirväärtus, mis võrdub funktsiooni f(x,y) kahekordse integraaliga ülre piirkonna D. Minnes võrduses piirile, saame ehk . Kaksikintegraali avaldise väljakirjutamisel saame lõpuks . 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid. Teisendust t x Rn, nimetatakse regulaarseks , kui · Ta on üksühene · osatuletised xk(t), k=1,.....,n on pidevad piirkonnas · teiseduse jakobiaan Kui funktsioon f on pidev piirkonnas Rn ja teisendus t x on regulaarne piirkonnas ' Rn ning teisendub piirknna ' piirkonnaks , siis Üleminek polaarkoordinaatidele, kui teisendus on kujul ja , kui Saame Kui piirkond D on polaarkooordinaatides piiratud kiirtega ning kõveratega ja , siis saab valemi esitada kujul 4.Kolmekordne integraal ja selle arvutamine rist-, silinder- ja sfäärkoordinaatides Kolmekordne integraal: c R3 Piirkond ruumis piirkond kinnine, mõõtuv, tõkestatud hulk Definitsoon: Kui eksisteerib
assotsiatiivsus ei kehti. Skalaarset avaldist F mis esitub kujul F= Ni,j=1aijxixj nim ruutvormiks kui arvud ij rahuldavad kõigi võimalike indeksite i ja j väärtuste korral tingimusi aij=aji. Arve aij nim ruutvormi kordajateks ja xi xj ruutvormi muutujad; ruutvormi F kordajatest a ij saame moodustada (mxn) järku sümmeetrilise ruutmaatriksi A, AT(aij)=aij=A, F=xT·A·x . Ruutvormi üleminekut ühelt muutujalt uuele muutujale nim kooridnaatide teisendamiseks. Koordinaatide teisendus mida esindab regulaarse maatriks C nim ka regulaarseks teisenduseks. Koordinaatide teisendus mida esindab singulaarne maatriks nim ka singulaarseks teisenduseks. Iga ruutvormi saab muutujate regulaarse teisenduse tulemusena viia kannoonilisele kujule, seejuures ilmneb ka et ruutvormi kannooniline kuju ei ole üheselt määratud. Iga ruutvormi saab muutujate regulaarse teisenduse teel viia kannoonilisele kujule, ilmneb et kannooniline kuju pole üheselt määratud.
Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis. Eeldame ,et see toimub signaali taseme fikseerimisega takti ulatuses nii nagu näha joonisel 4.2 . tingimus 1) peab kehtima X[k+1]=FX[k]+GU[k] nõudes ,et mõlemad mudelid peavad andma taktihetkedel identseid muutujate väärtusi, jõuame tingimuseni F=eAT GU[k]= tk+T eaBU(T-)d = eA BU(T- )d teisendus viimases avaldises tuleneb sellest, et integreeriv suurus ei sõltu statsionaarsuse tõttu Tk väärtusest, seepärast võime võtta tk=0. Kui pidevaja süsteemi sisendsignaal on takti kestel tk 0 T
ehk . Kaksikintegraali avaldise väljakirjutamisel saame lõpuks . 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid. Teisendust t →x ϵ Rn, nimetatakse regulaarseks , kui Ta on üksühene osatuletised xk(t), k=1,…..,n on pidevad piirkonnas Ω teiseduse jakobiaan n Kui funktsioon f on pidev piirkonnas Ω R ja teisendus t →x ϵ Ω on regulaarne n piirkonnas Ω’ R ning teisendub piirknna Ω’ piirkonnaks Ω, siis Üleminek polaarkoordinaatidele, kui teisendus on kujul ja , kui Saame Kui piirkond D on polaarkooordinaatides piiratud kiirtega ning kõveratega ja , siis saab valemi esitada kujul 4
kraadise faasinihke e realiseerib (pseudojuhuslike) hulka. Tähtsaimad hilberti muunduse. Järgnevalt tuleb neist on signaalid mille faas on leida ideaalsed Hilberti muunduri manipuleeritud lineaarse rekurrentse impulsskaja väärtused. Filtri jadaga (lrj)või barkeri koodiga. Lrj-ks väljundsignaal on sisendsignaali nim sümbolite järjestust: [Sj]=S1, S2, S3, hilberti teisendus. Kui Q (hilberti ...,Sj,... Otstarbekas on ette anda muunduri järk) läheneb, saadakse meelevaldne n sümbolist koosnev ideaalne hilberti muundur. IIR FILTRI algkombinatsioon, iga järgnev sümbol STRUKTUURID JA STABIILSUS-iir e saadakse kodeerimisseaduse alusel. lõpmatu impulsskarakteristikuga filter Sümbolid hakkavad korduma e jada põhineb summaatoril ja kahel fir filtril. sees tekib perioodiline struktuur;
· · · · · Impulss-kood modulatsioon: · · · · Nyquisti teoreem, diskreetimissageduse valik: · Diskretiseerimise sagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui analoogsignaali kõige suurem sagedus · Anaoogdigitaalmuunduse täpsus, x-bitine teisendus: · Kvantimine (Quantizing) 8-bitine teisendus lubab 256 võimalikku erinevat taset 16-bitine teisendus lubab 65536 võimalikku erinevat taset 24-bitine teisendus lubab 16777216 võimalikku erinevat taset 32-bitine teisendus lubab 4294967296 võimalikku erinevat taset Mida rohkem bitte seda täpsem teisendus · · Ajaline tihendamine: Sageduslik tihendamine
............................................................................................................... 11 12.Fourier' rida trigonomeetrilise süsteemi järgi. Fourier' siiunus- ja koosinusrida. Fourier' rea komplekskuju........................................................................................................................ 12 13. Fourier' integraalvalem.................................................................................................... 13 14. Fourier' teisendus. Fourier' siinus- ja koosinusteisendus................................................. 14 15. Fourier' teisenduse omadusi. Üks neist tõestada............................................................ 15 16. Diskreetne Fourier' teisendus (DFT) ja koosinusteisendus (DCT). Rakendusi................15 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine.
............................................................................................................... 11 12.Fourier' rida trigonomeetrilise süsteemi järgi. Fourier' siiunus- ja koosinusrida. Fourier' rea komplekskuju........................................................................................................................ 12 13. Fourier' integraalvalem.................................................................................................... 13 14. Fourier' teisendus. Fourier' siinus- ja koosinusteisendus................................................. 14 15. Fourier' teisenduse omadusi. Üks neist tõestada............................................................ 15 16. Diskreetne Fourier' teisendus (DFT) ja koosinusteisendus (DCT). Rakendusi................15 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine.
Vastus: 5 Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: välistatud teise seadus kontrapositsiooni seadus välistatud kolmanda seadus vastuolu seadus päritolu seadus Morgani seadus eeldusseadus topelteituse seadus DeMorgani seadus neeldumisseadus topeltjaatuse seadus ARVUSÜSTEEMID Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi? Vali üks: uue alusega jagamise teel järguväärtuste liitmise teel järguväärtuste korrutamise teel uue alusega astendamise teel Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem? Vali üks: kuueteistkümnendsüsteem kümnendsüsteem kahendsüsteem rooma numbrid araabia numbrid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Millised arvujärgud on madalamad järgud ? Vali üks:
KATSEANDMETE TABEL Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja Teisendus SI Absoluutne viga ühik mõõtühikule Koormise 5 mass M 193 g 0,193 kg 3,33 x 10-4 kg Kuuli mass m 4,541 g 4,541 x 10-3 kg 2,6 x 10-4 kg Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis. R1 8,5 cm 0,085 m 4,93 x 10-3 m
Valemid Raoult'i II seadusest saame avaldise molaarmassi leidmiseks: Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. Kus: lahusti moolimurd lahuses. Lähme üle lahustunud aine kontsentratsioonile: Teisendame: Asendades selle Clapeyron-Clausiuse võrrandisse ja tehes lihtsustuse , saame võrrandi: Selle teisendus: Teisendades moolimurru molaalsuseks: Siin asendame: ja Seega: Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahustunud aine molaarmassi leidmiseks on vaja teada aururõhu langust. Sageli kasutatakse selle asemel lahuse keemistäpi tõusu või külmumistäpi langust. Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. Kus: lahuse külmumistäpi alanemine
liigub või mitte.Rel.teooria aga näitab et keha mass sõltub tema liikumiskiirusest.Mida kiiremini keha liigub, seda suurem on mass.Massimuutus on tingitud lisaenergiast.M ja E ekvivalentsuse seadus:energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi.Iga massiga on seotud kindel hulk energiat ja igal energial on kindel mass. Järeldused: iga väikseim massi muutus toob kaasa suure energia muutuse.(kuuma triikraua mass suurem kui külmal). Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos- teisenemist. Seisuenergia - vastab seisumassile.Koguenergia - keha energia ja seisuenergia summa.Osake kiirusega c - osake seisumassiga 0.Aine ja energia jäävus - kui keha kineetiline energia kasvab,siis tema mass kasvab piiramatult,kuid kiirus läheneb c'le.
DeMorgani seadust. Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid? Implikatsioonist ning kas konstandist 0 või inversioon. Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri baas? Moodul summast 2,konjuktsioon ning konstant 1. Mis on Reed-Mulleri polünoom? Tegemsit on polünoomiga, kus kojunktsiooni operandideks on kõikjal ainult otseväärtuses algtermid xi ja tehte + operandideks on elementaarkonjuktsioonid ja konstant 1, mis võib ka puududa. Ei sisaldu sulge. Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse? Toimub kasutades üleminekuseoseid. Baasis puuduvad tehted tuleb asendada selle baasi üleminekuseoste abil baasis olemasolevate tehete kaudu. Mille asendamiseks kasutatakse üleminekuseoseid konkreetsesse baasi? Err, et asnedada olemasolevad tehted baasis puuduvate tehetega? Vt üleminekuseoseid ja õpi selgeks lk298-...
Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis. Eeldame,et see toimub signaali taseme fikseerimisega takti ulatuses nii nagu näha joonisel tingimus: peab kehtima X[k+1]=FX[k]+GU[k] nõudes ,et mõlemad mudelid peavad andma taktihetkedel identseid muutujate väärtusi, jõuame tingimuseni F=eAT GU[k]= tk+Ttk∫eaτBU(T-τ)d τ=0T∫eA τBU(T- τ)d τ teisendus viimases avaldises tuleneb sellest, et integreeriv suurus ei sõltu statsionaarsuse tõttu Tk väärtusest, seepärast võib tk=0. Kui pidevaja süsteemi sisendsignaal on takti kestel joonisele 4.2 vastavalt konstantne, siis saame GU[k]= T0∫eaτBd τU(k) millest G=∫eaτdτB, kui detA pole 0 siis on G arvutatav valemiga G=A-1(eAT-E)B Eelnevast analüüsist selgub asjaolu, et diskreetsignaaalilt analoogsignaalile üleminekul peame täpsustama signaali muutumisviisi takti
L t0 Основные свойства преобразования, а также соответствия оригиналов изображениям приведены в след. двух таблицах. Tabel 2.1 OPERAATORTEISENDUSTE OMADUSED LAPLACE’I TEISENDUS Z-TEISENDUS t0x(t)=0 x(t) L x(s) k0xt=0 x kT x(z) Z LINEAARSUS ax(s)+by(s) L ax(t)+by(t) axkT+bykT Z ax(z)+by(z) AJAMASTAABI MUUTUS
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54
Enim levinud suurused: Mõõt Laius Kõrgus Andmemahutavus Plaate 3.5 102 mm 25.4 mm 3 TB 5 2.5 69.9 mm 715 mm 1.5 TB 4 1.8 54 mm 8 mm 320 GB 3 Maht: SI süsteem Binary süsteem Teisendus Teisendus (HDD) (OS) 0.9095 TiB 1 TB (Terabait) 1 * 10004 B 0.9095 * 10244 B (Tebibait) 1000 GB (Gigabait) 1000 * 10003 B 931.3 GiB (Gibibait) 931.3 * 10243 B 1,000,000 MB 953,674.3 MiB
· Põhiprintsiip: ekvivalentse intressimäära leidmiseks tuleb võrdustada intressisummad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus efektiivne intress · Liitintressi üldvalem on: (1+i/n)n · n tähendab intressimaksete arvu aastas · n=1 intresse makstakse kord aastas · n=2 intresse makstakse 2 korda aastas · Efektiivne intressimäär on mõne muu sagedusega intressimäära teisendus kujule n=1 ehk teisendus kord aastas maksvale intressile 1+re = (1+i/n)n © Robert Kitt Intressimaksete sagedus - näide · Näide 1: kui palju peaks tootma deposiit, et lüüa 2 korda aastas intresse maksva 10% intressiga võlakirja tootlust ehk kui suur on sellise võlakirja efektiivne intress? (1+rdepo) = (1+0,10/2)2 => refektiivne =rdepo =10,25%
arccos(x) = cos-1 e. koosinuse pöördväärtus arctan(x) = tan-1 e. tangese pöördväärtus Nurkade leidmine Siinus: sin = vastaskülg / hüpotenuus Seda seost tulebki nii võtta nagu kirjutatud. Vastaskülg vaadatakse tulenevalt sellest, millist kraadi on vaja leida. Kui vaja leida A', siis tema vastaskülg on tema vastas olev külg ehk a. Vastava tehte tegemisel on vaja teha veel teisendusi, enne kui kraadi saab kätte tuleb siinusest arvutatud tehtest võtta sin-1 ja siis kraadi teisendus. GM-is näeb asi välja siis nii: //kraadideks(siinuse_pöörd_tehe(suhte_valem)) radtodeg(arcsin(vastaskülg / hüpotenuus)) siinuse kasutamine nii alfa kui ka beeta kraadi leidmisel: a = 3 cm c = 10 cm -Ja kui alfa kraadi on vaja leida sin A' = a/c = 3/10 = 0.3 A' = arcsin(0.3) = 17.457.. radtodeg(arcsin(0.3)) = 17'27' //tulemus on siis et alfa kraad on 17 kraadi ja veel täpsemalt 27 minutit.
Õpiti kreeka keelt, kultuuri ning samuti rooma kirjandust ja ajalugu. Enne seda aga õpetati poistele sõjakunsti, mis oli kõigile juba tavaline. Kuigi mõlemal on omad erinevused, siis on neil liigagi palju sarnasusi. Mõlemal oli palju jumalaid ning arhitektuuri ja filosoofia põhitõed olid sarnased. Võibki öelda, et võeti üle suuremosa Kreeka religioonist ning, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Samas on neil ka oma riigile omased erisused ning erinevad asjadele lähenemised. Väide, et Rooma kultuur on Kreeka kultuur, aga ladina keeles on suuremosalt vale ning seda annab ka järeldada antud erinevustest.
13. Millist teisendust nimetame ka arvu ,,väärtuse leidmiseks"? Väärtuse leidmise all mõeldaksekümnendsüsteemi teisendamist. 14. Mida näitab arvu järel olev indeks? Arvu järel olev indeks näitab kasutatavat arvusüsteemi. 15. Milline on lihtsaim võimalik arvusüsteem? Lihtsaim arvusüsteem on kahendsüsteem. 16. Kuidas on määratud arvujärkude kaalud kahendsüsteemis? Kahendsüsteemi järgukaalud on arvu 2täisarvastmed. 17. Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi? Teisendamisel uude avusüsteemi jagatakse arv uue arvusüsteemi alusega. 18. Millised neli arvusüsteemi on kõige olulisemad? Kahend-, kaheksand- , kümnen d- ja kuueteistkümnendsüsteem. 19. Mis on oktaalarvud? Millisele arvusüsteemile viitab nimetus hex? Oktaalarvud on kaheksandarvud ning hex tähistab kuueteistkümnendsüsteemi. 20. Kuidas tähistatakse kuueteistkümnendnumbreid väärtustega 10 11 12 13 14 15? Kuueteistk
Siirdeprotsesside arvutus. Kas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? Kui jah, siis kuidas? Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüsil vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leidakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse L"1 teisendusega väljundsignaali väärtus. L-teisendus ehk LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutjua S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo).
Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa roomas oli, aga tema nimeks Juno kes oli Jupiteri abikaasa ja samamoodi oli ka teiste jumalatega). Põhimõtteliselt võeti üle suurem enamus Kreeka religioonist. Võib ka öelda, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Väga suurel määral muutis Kreeka kultuur ka roomlaste igapäeva elu kui sellist. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris
Diferentsiaalvõrrand: Laplace'i teisendus: Astmelise muutumise korral: Lahutusteoreem: kus si on funktsiooni Saadud nullkohad: ; ja Ci on leitav valemiga kus . Saadud väärtused on: Kujutise uus kuju: Siirdefunktsioon: Siirdefunktsiooni väärtused (eeldusel, et kui siis ): Tabel 1. Siirdefunktsiooni väärtused. t x(t) t x(t) t x(t) 2,04 0 56,04 1,4932 110,04 1,9037 4,04 0,0186 58,04 1,5206 112,04 1,9105 6,04 0,0822 60,04 1,5466 114,04 1,9170 8,04 0,1670 62,04 1,5714 116,04 1,9232 10,04 0,2567 64,04 1,5949 118,04 1,9290 12,04 0,3448 66,04 1,6172 120,04 1,9346 14,04 0,4294 68,04 1,6384 122,04 1,9399 16,04 ...
3. Millised on 2ndsüsteemi võõimalikud järguväärtused? 4. Millised on 2ndsüsteemi 8 madalamat täisarvulist järgukaalu? 5. Milliseks tegevuseks lihtsustub 2ndsüsteemi korral arvu väärtust arvutav valem? (N = … ) 6. Mille järgi on äratuntav paarisarvulise väärtusega 2ndtäisarv? 7. Mille järgi on äratuntav paarituarvulise väärtusega 2ndtäisarv? TEISENDUSED ARVUSÜSTEEMIDE VAHEL ja ÜMARDAMINE KAHENDSÜSTTEMIS 1. Kuidas toimub arvu täisosa teisendus mujale arvusüsteemi? 2. Kuidas toimub arvu murdosa teisendus mujale arvusüsteemi? 3. Kuidas saab 2ndarvu kiiresti teisendada (ümber kirjuta) 16ndarvuks? 4. Kuidas saab 2ndarvu kiiresti teisendada (ümber kirjuta) 8ndarvuks? 5. Kuidas saab 4ndarvu kiiresti teisendada (ümber kirjuta) 2ndarvuks? 6. Kuidas toimub arvu ümardamine 2ndsüsteemis? 7. Kuimitut formaadist väljajäävat (formaati mittemahtuvat) 2ndjärku on vaja kasutada/arvestada 2ndsüsteemis ümardamisel?
mõne aspekti omaduste toimimise seletamisega seostuv probleem. Seejärel pakuvad teadlased falsifitseeritavad hüpoteesid, mida vaadeldakse ja testitakse kriitiliselt. Mõnest hüpoteesist loobutakse, mõnda testitakse edasi. Lõpuks falsifitseeritakse hüpotees ja saadakse uus probleem. Protsess algab algusest pihta, kuid loodetavasti peab uus hüpotees vastu testi, mis falsifitseeris eelmise hüpoteesi. Selline protsess toimib lõpmatult. Ad hoc-modifikatsioon on teisendus, kus teooriasse lisatakse uus või muudetakse olemasolevat postulaati, mida ei saa kontrollida. Eesmärk on falsifikatsiooni vältimine. Näiteks "Leib toidab" tähendab seda, et kui tavapärasel viisil nisu kasvatatakse, see tavapärasel viisil leivaks küpsetatakse ja inimesed seda tavapärasel viisil söövad, siis leib toidab. Ühes Prantsusmaa külas toimiti just niimoodi aga paljud inimesed haigestusid ja surid selle tagajärjel. Teooria falsifitseeriti
Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ – hõõrdetegur 8. Galilei teisendused. Joonis, kaks noolt üles. Invariantsed galilei teisendused? x(prim)=x-vt. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad.
pikkuse muutusega Fe = - kx , k –jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 8. Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad. x’=x-v0t ⃗r ’= ⃗r −⃗v t y’=y z’=z t’=t
Mõlemad kahekordsed 𝑦 = 𝜌 𝑠𝑖𝑛𝜑 muutuja funktsioonil on punktis P1(x1, y1) lokaalne maksimum, kui sellel punktil leidub niisugune ümbrus teisendus on kujul 𝑧=𝑧 .Tavaliselt € [0, +lõpmatus) φ € [0, 2π). ∭Ω 𝑓(𝑥, 𝑦, 𝑧) 𝑑𝑥𝑑𝑦𝑑𝑧 = integraalid tähendavad geomeetriliselt kõversilindriruumalasid, esimene neist on pealt piiratud funktsiooni 𝑥2 + 𝑦2 = 𝜌2
kus Vaatame funktsiooni f, mis on lokaalselt sile (-∞,∞) Tähistame Minnes piirile l → ∞ saame Fourier' integraalvalemi: Seega oleme saanud pooldiskreetsest Fourier' reast pideva Fourier' integraalvalemi. Saab näidata, et kehtib järgnev lause: Lause: Kui f ϵ L1(R) on lokaalselt tükiti sile, siis kehtib Fourier' integraalvalem: ning igas punktis, kus f' on pidev, kehtib võrdus: 13. Fourier’ teisendus. Fourier’ siinus- ja koosinusteisendus. Kui funktsioon on lokaalselt tükiti sile vahemikus ja absoluutselt integreeruv selles vahemikus, siis kehtib Fourier’ integraalvalem ja igas punktis , milles on diferentseeruv, kehtib võrdus Kujutist nimetatakse Fourier’ teisendiks ja tähistatakse sümboliga ning kujutist nimetatakse Fourier’ pöördteisendiks ja tähistatakse
kahe võimaliku reegli abil: 1° maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2° maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B mingi ridade elementaarteisendusega tähistatakse A B, kusjuures sageli näidatakse parema jälgitavuse huvides teisendatava rea kõrval ka tehtav teisendus. Analoogselt defineeritakse antud maatriksi veergude elementaarteisendused. Tehtav teisendus märgitakse vastava veeru all või kohal.
3)Kooliklassinormid 4)Vastuste profiilid (samaaegselt võrreldakse mitut skoori) Näiteks MMPI tulemuste tõlgendamisel arvestatakse skaalade omavahelisi kombinatsioone ja kogu profiili kuju ja kõrgust 7. Normskaalad: * protsentteisendus, mis võtab arvesse testiküsimuste arvu, see info toorpunktides ei sisaldu. See ei ole sama mis protsentiiljärjestus * protsentiilid näitavad, milline osa grupist sooritas testi antud isikust paremini või halvemini * lineaarne teisendus: uus skoor = konstant + konstant x toorpunktid - z-skoor - T-skoor * pindala teisendus muudab pindalade osad normaaljaotuskõvera all teatud skoorideks - staniin-skaala (standard nine) - täisarvudes 1-9 - steenide skaala (standard ten) - täisarvudes 1-10 - Protsentiilteisendus on ka tegelikult pindala teisendus 8. Kasutatavamad skaalade teisendused: T-skaala, IQ skaala, staniini-skaala. Protsentiilskaala.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus..........................................
Kirjanduslik tõlge on (enamasti) ilukirjandusliku teose tõlge kõrgel kunstilisel tasemel. Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge. Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde. Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal kujunenud tugev orientalistide koolkond, kelle tõlkeid klassikalistest hiina, tiibeti ja india
poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus: , st. jõud, millega kehad mõjutavad vastastikku teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8. Galilei teisendused ja relatiivsusprintsiip. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni I seadus, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad antud inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on samuti inertsiaalsed. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Iga Galilei teisendus on esitatav järgnevate teisenduste kombinatsioonina: · ruumi nihe, kus nihutatakse koordinaatide alguspunkti; · aja nihe, kus nihutatakse ajatelje nullpunkti; · ruumi pööre, kus pööratakse kõiki koordinaattelgi mõne telje ümber; · ruumi peegeldus, kus peegeldatakse kõiki koordinaate mõne tasandi suhtes;
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
