Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud MULTICS-i projektis, realiseerida mõningaid MULTICS-i ideid ühel kasutamata PDP-7 tüüpi arvutil. Õige pea liitus temaga ka Dennis Ritchie, kes oli samuti MULTICS-iga setud olnud. Uuele süsteemile soovitas Peter Neumann nimeks panna UNIX. See oli otseselt tuletatud ikka veel Cambridge'is kestva projekti nimest ning oli löögiks MULTICS-ile, mille kallal töötati pärast seda veel ligi viisteist aastat. Sel ajal kui MULTICS-i abil püüti realiseerida mitmeid erinevaid ülesandeid, oli UNIX-i eesmärk lihtne: võimaldada erinevatel programmidel töötada. Range turvalisus ei olnud seejuures omaette eesmärgiks. Säärane lihtsustatud süsteem oli paljude analüütikute unistuseks. Esimene UNIX-i versioon
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt o...
1. pwd - Näitab sulle, kus kaustas sa asud (Print Working Directory) 2. ls Näitab sulle kaustas olevaid faile 3. cd Liigud kausta (Change Directory) 4. cp Kopeerib faili kaustast kausta 5. mv Liigutab faili 6. rm Kustutab ühe või mitu faili 7. rmdir-R Kustutab kausta ja selles olevad kaustad/failid 8. man programmide abiinfo 9. df Tegeliku kettaruumi vaatamine 10. ifconfig Näitab IP addressi 11. addgroup Lisab grupi 12. adduser Lisab kasutaja 13. passwd Muudab või määrab parooli 14. sudo Käivitab nö. Superkasutaja, andes õigused antud tegevuseks 15. apt-get Installeerib tarkvara 16. chmod Seab failile õigused 17. su Aitab sul siise logida teise kasutaja nime alt 18. touch Loob faile 19. grep Otsida tekstifailist read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist 20. alias Pikemale käsule lühema nime andmine 21. nano Editor mis võimaldab muuta ja kuvada faili sisu 22. open Avab või teeb faili/seadme ...
- Programm, mis võimaldab koodikirjutajal salvestada ja saada erinevaid arendus versioone põhikoodist. CoreOS Linux – CoreOS Linux is an open source operating system (OS) that provides the functionality required to deploy and manage applications within software containers. Based on the Linux kernel. - Kõigile kättesaadav operatsioonisüsteem, mis võimaldab hallata tarkvararakendusi. Põhineb Linux tuumal. Cygwin – Cygwin is an open source collection of tools that allows Unix or Linux applications to be compiled and run on a Windows operating system. - Kõigile kättesaadav tööriistade kollektsioon, mis võimaldab Windows OS-il jooksutada Unixi või Linuxi rakendusi. D Daylight Saving Time patch – A Daylight Saving Time patch is a modular piece of code created to update systems, devices and programs for compatibility with new start and end dates. - Tükike koodist, mis uuendab süsteemi, lisaseadmeid ja programme.
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
poolt 85a.turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist maailmas kasutavad praegu mõnda Windows'i versiooni.Windows kasutab graafilist kasutajaliidest(GUI),virtuaalset mäluhaldust,multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid.LINUX.Tasuta levitatav UNIX-i laadne opsüs- teem,mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel,sh Intel'i ja Moto- rola mikroprotsessoritel.UNIX.Ajajaotusega multitegum-opsüsteem. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele,kuigi aastatega on edasi arenenud,ta ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud opsüsteeme,mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile.BOOTehkbuutima,alglaa- dima.Arvuti kõvakettale installeeritud opsüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama.Kui opsüsteem on laaditud,siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks.BIOS.baasvahetussüsteem.
paigaldamisel? uute pakettide paigaldamisel kontrollida, kas vajalikud ette, et saada ühendus õige serverprotsessiga? Kliendi ip ja teenuse eelduspaketid on paigaldatud ja kas lisatav pakett ei satu konflikti mõne pordi number. olemasolevaga 6. Kirjutage käsud kaitsekoodide seadmiseks kataloogile 3.Nimetage väljad millest koosnevad faili etc/passwd read Unix var/data/new ja seal sisalduvatele failidele, nii et oleks täidetud süsteemides? kõik järgnevad tingimused kasutajanimi:parooliräsi:uid:gid:täisnimi:kodukataloog:shell Kataloogi omanik saab kataloogi faile lisada ja eemaldada, kataloogi 4
docstxt/13801845965043.txt
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab pii...
BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt. Aprillis 1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .
Mac OS Nimi Ajalugu Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .
..................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus.
V: Tõlgib kasutaja käsklusi masinakeelde. Jaotab riistvara ressurssi erinevate rakenduste vahel. Teostab kontrolli süsteemi komponentide toimimise kohta. 8. Mille poolest erinevad Android ja Windows Mobile? V: Windows Mobile on kõvasti aeglasem, ebastabiilsem, töötas aint mobiilil või nii. Android on kiirem ja saab kasutada ka teistel seadmetel, aga ka mitte kõigil. 9. Kui tahta teha oma enda operatsioonisüsteemi, siis millist tuuma eelistada? V: Linux või Unix 10. Nimeta operatsioonisüsteeme mida kasutatakse enamasti ilma graafilise kasutajaliideseta, miks? V: DOS, Linux, Unix. 11. Nimeta UNIX baasil operatsioonisüsteeme (3). V: SCO UnixWare, HP UX, IMB AIX. 12. Kust leiab infot veebis hetkel populaarseimate linuxi distributsioonide kohta? V: http://et.wikipedia.org/wiki/Linuxi_distributsioon 13. Nimeta Windows Mobile opsüsteemi puuduseid. V: Aeglane, ebakindel, PC'le pole saada, ebaeffektiivne.
Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIXi jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni.
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). ...
..................................................................................................... 5 Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi......................................................................... 5 1.1.1 Unix...................................................................................................................... 5 1.1.2 Unixi-laadsed........................................................................................................ 5 1.2 Linuxi sünd.................................................................................................................. 6 2. Mac OSi kujunemine...........................................................................................
Leopard Mis asi on leopard? On aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. peamised komponendid XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused On mõeldud põhiliselt Mac arvutile.
Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal. Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk
operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised. 3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise.
• edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest. Anonüümne FTP on WWW järel levinumaid info levitamise viise. Põhierinevus WWW-st seisneb selles, et kasutaja näeb vaid infokogumi ehk faili nime ja pikkust, vahel ka sisu lühikirjeldust
ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I. Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS Microsoft – 1976 - MS-Dos, Windows 3.11, 95, 98, NT, ME, XP, Visual Studio, Office, MS Basic IBM – 1890 –Winchester, floppydrive, laptop Sun – 1982 Sun Microsystems – UNIX, Sun OS ja Solaris Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database.
Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
1979- Uudisgrupid-USENETi kasutamine Ühel teemal saavad paljud lihtsalt oma arvamust avaldada. 1979- mud (Multiuser Dungeon- esimene mäng mida sai mängida mitu kasutajat ja mis toimis üle võrgu.' 1981- BITNET- City University of New York ühendatakse Yale'ga. 1982- TCP/IP- Erinevad võrgud ühentatakse TCP/IP protokolliga, mida tuntakse Interneti protokollina. 1982- EUnet- European UNIX Network. Luuakse põhjamaade ja Inglismaa vahel. UNIX- Op. süsteemid eel käija ( välja arvatud MICROSOFT) 1983- Name server (Nimeserver)- Enam ei pea arvutid teadma täpset teed sihtkohta. 1984- 1000 hosts- Hosts (arvutite) arv ületab 1000 piiri. Domain Name Server (DNS)- domeeni nimeserveri lahenduse kasutusele võtt. 1984- ARPANET- laguneb kaheks MILNET ja ARPANET. 1986- Bitnet and CSNET ühinevad- Ühendatakse kaks võrku kokku üheks.
Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264? Mitu muudatust HTML failis tuleb teha selleks, et Tanel Tammeti ...
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine............................................................................................5 Praegu arendus................................................................................................................................5 Disain..............................
internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (seega süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (seega rakendustarkvaraks). 2 2. Näiteid mõlemast tarkvara alaliigist 1) Süsteemitarkvara: · operatsioonisüsteemid, nt Linux, Windows Vista, Symbian OS mobiilsetes seadmetes kasutatav operatsioonisüsteem, Unix · draiverid, nt printeri draiver · failihaldusprogrammid 2) Teenindus- /abiprogrammid. rakendustarkvara · Kontoritööpaketid o tekstitöötlusprogrammid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · Arendusvahendid o assemblerid o kompilaatorid o interpretaatorid o versioonihaldusprogrammid · infohaldusrakendused o ettevõtte ressursiplaneerimispaketid (ERP)
Mis on tarkvara Kõik see, mis on vajalik riistvara töölepanekuks nt reeglid, programmid, juhendid. Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on tarkvara kõige tähtsam osa. Tarkvara: kujutab endast mingi konkreetse arvutitüübi (riistvara) jaoks kirjutatud programme. Kuidas tarkvara jaguneb · süsteemitarkvara - operatsioonisüsteemid, nagu Microsoft Windows, UNIX, Solaris, DOS jt, mille ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. · rekendustarkvara - programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Need jagunevad omakorda: o laiatarbeprogrammid - tekstitoimetid (Microsoft Word), esitlusprogrammid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid
ASP Active Server Page (file name extension) ASPI Advanced SCSI Programming Interface [Adaptec] ASPS Advanced Signal Processing System ASR Address Space Register + Automatic Send-Receive + Automatic Speech Recognition + Automatic System Recovery ASSP Anti-Spam SMTP Proxy + Application-Specific Standard Product AST AST Research, Inc. (named from first initials of the founders: Albert Wong, Safi Qureshey, Thomas Yuen) AS/U Advanced Server for Unix ASYNC Asynchronous AS/400 Application System/400 [IBM] AT Advanced Technology + Attention ATA Advanced Technology Attachment + Analog Terminal Adapter ATAPI Advanced Technology Attachment Packet Interface ATC Advanced Transfer Cache ATDP Attention Dial Pulse ATDT Attention Dial Tone ATE Automated Test Equipment ATG Advanced Technology Group + All-Terrain Grade [Dell] ATH Attention Hang-Up (Modem command) ATL Active Template Library
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid
ajajaotussüsteemid Pakktöötlussüsteemid hajustöötlussüsteemid üldotstarbeline süsteem Operatsioonisüsteemide ehitus Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernelehk tuum Mälusuperviisor Operaatoriliides Seadmete juhtimine Ülesande juhtimise programmid Viited Wikipedia w3schools.com. OS Platform Statistics Meelis Roosi ja Varmo Vene operatsioonisüsteemide loengute materjalid. UGU Unix Flavors 26.02.2012 Tänan tähelepanu eest!
· Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga
Data Systems Management computeri see annab võimaluse võrgus jagada kõvaketast;Ashton Tate laseb välja dBase II varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN=Stanford University Network) 1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle Corporation) established: Ellison and Miner 1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C 1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene
Ubuntu Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Sisukord · Ubuntu? · Ubuntu väike maht? · Mida tähendab sõna Ubuntu? · Esimene Ubuntu · Iseloomustus · Süsteeminõuded · Lingid/lisainfo · Viited Ubuntu? · Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust. Ubuntu väike maht? · Ubuntu kasutab ainult ühte aknahaldurit ja programmide valik on minimaalne, seetõttu mahub ta ära ühe CD peale. Mida tähendab sõna ,,Ubuntu"? · Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Esimene Ubuntu · Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu ...
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Võrgufailisüsteemid Sisukord Mis see on Eelised Milliseid võrgufailisüsteeme on NFS SMB Mis see on? Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll algselt välja töötatud Sun Microsystems 1984 lubab kasutajal kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud. Võrgufailisüsteemide eelised kettaruumi kokkuhoid kokkuhoid tarkvara haldamises riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab...
Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisalda...
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogram...
* arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim. tarkvaraks? * arvuti programmvarustust nimetatakse tarkvaraks (software) 17.Mida nim. riistvaraks * seadmeid nimetatakse riistvaraks (hardware) 18.Kuidas jaotatakse programme otstarbe järgi. 19.Nimeta operatsioonsüsteeme (üksikkasutajele, mitmele kasutajele) *üksikkasutajale: DOS, Windows 95, Windows 98, Windows..., Linux *mitmele kasutajale: Windows NT, Unix 20.Nimeta operatsioonisüsteemi ül. *arvutikäivitamine *süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine *süsteemi ümberkonfigureerimine *tarbeprogrammide kasutuse juhtimine *juhtimis-,haldamis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine 21.Nimeta tarbeprogramme *tekstitöötlus *tabelarvutus *andmebaasid *esitlusgraafika *majandus *küljendus, kirjastus *õppe *multimeedia rakendused *arvutiside
1968 Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation. 1968 Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969 AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. Intel ja AMD arenesid välja Fairchild Semiconductorsitest, mis arenes välja Shockley Semiconductorist 1970 Intel creates the first 4004 microprocessor. 1969 The first microprocessor – CPU 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz Loeng 4 1971
1960 Grace Hopper – programmeerimise keel majanduseks COBOL. John McCarthy: LISP loogiliste programmidele 1963 ASCII-andmete vahetus arvutite vahel 1964 John Kemeny and Thomas Kurtz- Basic. 1965 DEC- PDP-8 esimene kommertsiline edukas miniarvuti 1967 IBM-esimene floppy. 1967 Seymour Papert- esimene arvuti keel lastele. 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant 1969AT&T Thompson and Ritchie – Unix 1969 Intel - 1kb ram. 1969 Gary Starkweather – laserprinter 1969 - esimene mikroprotsessor CPU 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...
(NAT-) . . , , 10.0.0.1, web- web- ( 80) IP- 128.119.40.186. 3345 . NAT- , 5001, , IP- IP- 138.76.29.7. , NAT- , NAT-. ( , 16 , NAT 60 000 IP- !) Web-, , HTTP- NAT-, , IP- NAT-, -- 5001. , NAT- IP- NAT- IP- (10.0.0.1) (3345) . . 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP (Routing Information Protocol -- ) , ; - . RIP , 1982 Berkeley UNIX, TCP/IP. 15, , , RIP, 15 . , - . RIP 30 , RIP- (RIP response messages). RIP-, , , 25 - , . RIP- RIP- . RIP. 180 , , . , . , RIP , , (, ). RIP-. RIP- RIP- UDP- 520. UDP- IP-. , RIP (UDP) (IP), ( !). , RIP. RIP ( , , , UNIX), . OSPF RIP, OSPF (Open Shortest Path First --
He was an American hacker who was the first juvenile incarcerated for cybercrime in the United States. He was a passionate computer geek, who started playing with family computer at the age of 6 and he switched his own computer from Windows to linux in middel school. He really liked computers and he said that the hard part isnt getting into the systems but its learning to know what it is that your doing. So he studid all these books therefore he knew Unix system and C programming like the back of his hand. James committed a series of intrusions into various systems, like BellSouth and the Miami- Dade school system. What brought him to the attention of federal authorities, however, was his intrusion into the computers of the Defense Threat Reduction Agency. As hacking into these systems he was allowed to intercept over three thousand messages passing to and from DTRA employees.
Kataloogipuu ülevaade: 10. September Terminalis orienteerumine: 11. September Unix käsud: 17/18/24. September Ubuntu 14.04 fresh install Ubuntu server: 1. Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12
FAT32 failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang – 4GiB. 32-bitine failipaigutustabel Failisüsteem FAT32 võeti esmakordselt kasutusele Windows 95 Service Pack 2 juures ning see kujutab endast FAT16 edasiarendust ning võimaldab kõvakettale paigutada palju rohkem klastreid. Suuremate ketaste puhul tõstab see oluliselt kettaruumi kasutamise efektiivsust, kuid näiteks Windows NT ning Linux ja UNIX seda failisüsteemi ei tunnista. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst[9] ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni
ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
