docstxt/123895676954597.txt
turvalisuse ja säästab programmeerija aega. Samas aga prahikoristaja töö hõivab süsteemseid ressursse, mis võib aeglustada programmi tööd. · Standardiseerimine. Java keeles on kindlad standardid sisend/väljund-, graafika-, geomeetria-, dialoogoperatsioonidele, juurdepääsule andmebaasidele ja muudele tüüpraksendustele. C++ on selles mõttes vabam. · Viidad. C++ võimaldab teha tööd madalatasemeliste viitadega. Javas viitasid ei ole. Viitade kasutamine on tihti raskesti avastavate vigade tekkimise põhjuseks, kuid nende kasutamine on vajalik riistvarapõhises programmeerimises. Kuigi põhimõtteliselt C++ keeles on olemas terve rida vahendeid (konstruktorid ja destruktorid, standardsed mallid, viited), mis lubavad vältida käsitsi mälu eraldamist ja ohtlikke viitade operatsioonide kasutamist. Kuid siin peab juba olema
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t
NaN - kui arvutustel tekib mingi viga, st "not available number" Javascripti dictionary vastab java objektidele. Dicte saab panna ka üksteise sisse. Array-sid saab ka sinna sisse panna. Tegelikult array sisse saab ka teisi arraysid panna. Kui panna var ette, siis tekib lokaalne muutuja, kui var-i ei pane, siis globaalne. Kui JS-s on mingi viga, siis brauser ei näita mingit viga. Dict on põhiline alternatiiv XML-ile. K6ige populaarsem andmete saatmise viis. Kuna see on native Javas sees. Ei pea midagi konvertima. Seda süntaksit nimetatakse JSON-iks.
Failist lugemise puhul loeb reader järjest kuni jõuab lõppu, siis annab nulli. bufferedreader ootab kasutaja eneterivajutust, enne edasi ei loe. Text io-d ei soovita kasutada, pigem siis juba skännerit(või bufferedreaderit), sest text io ei näita osasid vigu üldse välja, vaid händlib ise enda sees. Filewriter kirjutab sümbolhaaval. Kui oled faili avanud, siis peab selle alati ka kinni panema pärast, muidu tekib sellele lukk peale ja ükski teine fail ei saa seda muuta. Javas on seadistatud nii, et ta vaikimisi kasutab kohaliku arvuti localet. Eclipsis kui lihtsalt panna failinimi, siis ta otsib seda vaikimisi root kaustast, mitte kaustast, kus see fail tegelt on. Scanneri pluss on see, kui nt andmed ei ole erinevatel ridadel, vaid neid eraldab tühik, tab või enter, siis ta arvestab neid kõiki erinevate instantside vahedeks. Scanneriga on hästi mugav, kui tahad sealt erinevat tüüpi andmeid kätte saada.
· vastasel juhul, kui ühe operandi tüüp on float, siis teine teisendatakse ka float-tüüpi · vastasel juhul, kui ühe operandi tüüp on long, siis teine teisendatakse ka long-tüüpi · vastasel juhul teisendatakse mõlemad int-tüüpi 1.0/2 1/2 Laienemise järjekord: · byte, short, int, long, float, double · laiemaks automaatselt · kitsamaks tuleb ilmutatult näidata double f = 4; double d = 6.4; int i = (int) d; // d ise ei muutu, i on 6 Sõne · Ei ole Javas algtüüp, hiljem käsitleme põhjalikumalt String s1 = "On"; String s2 = "september"; String s3 = s1 + " " + s2; 2. Loeng Avaldised Loogilised avaldised Java Python Selgitus ! Not Loogiline eitus (unaarne) && And Loogiline Ja (binaarne)
2005. aasta suurim maavärin toimus Kashmirris, Pakistanis. Selle maavärina tõttu hukkus üle 100 000 inimese ja umbes 138 000 inimest sai vigastada. Lisaks veel 3,5 miljonit inimest pidid oma elamiskohta vahetama, kuna nende kodud hävisid maavärina tõttu. Maavärina tugevuseks oli 7,6 magnituudi ning kahjude ja probleemide lahendamiseks kulutati 5,4 billionit USA dollarit. 2006. aasta mais leidis aset 6,2 magnituudine maavärin Javas, Indoneesias. Lisaks oli veel kaks järeltõuget, esimene oli 4,8 ja teine oli 4,6 magnituudi. Maavärina tõttu hukkus 5782 inimest ja vigastada sai üle 36 000 inimese. Umbes 135 000 maja sai kahjustada ning 1,5 millionit inimest jäi koduta. Väidetavalt oli kodude hävimise ja inimeste surma põhjuseks ka see, et majad olid kehvasti ja odavast materialist ehitatud. 2007. aasta augustis tabas Peruud tugev maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 8 magnituudi.
lahendajast". · RBSE oli esimene avaldatud veebiämblik. See põhines kahel programmil: esimene programm, "spider" haldas järjekorda suhtelises andmebaasis ja teine programm "mite", oli modifitseeritud www ASCII brauser, mis laadis veebist lehti. · WebCrawlerit kasutati, et luua esimene veebi alamhulga avalikult kasutatav täis- teksti indeks. · World Wide Web Worm oli esimene ämblik, mida kasutati lihtsa dokumendi nimede ja URL-ide nimekirja loomiseks. · WebRACE on Javas teostatud roomav ja salvestav moodul, mida kasutatakse osana üldisemast süsteemist eRACE Tavalise veebiämbliku kõrge-taseme arhitektuur.
Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC vahele. Õhuniiskus on enamasti kõrge(80%). Sademetehulk madalamates kohtades jääb 1780 ja 3175 mm vahele. Mägedes võib aastane sademetehulk küündida aga ka 6100 mm-ni. 4884 meetri kõrgune Puncak Jaya on Indoneesia kõrgeim mägi ja suurim järv, pindalaga 1145 km², on Toba järv. Mount Semeru ja Mount Bromo ida-Javas Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised
selline pilt: Et meie ühe klassiga programm töötaks, peame me tegema sellest klassist Main klassi, sest nagu eelnevalt öeldud, iga programm peab sisaldama Main klassi. Kirjutame main juurde järgneva funktsiooni. Funktsioonidest konkreetsemalt teeme juttu pärast poole. Seega näeb asi peale muutmist välja nii: II. Lihtsa programmi kirjutamine, muutujad. 1. Nagu igas teiseski keeles, on programmi lahutamatu osa informatsiooni väljastamine. Javas, kui me tahame midagi väljastada, on olemas lause System.out.println(), kus sulgudesse läheb informatsioon, mida tahame väljastada konsoolile. Konsool avaneb programmi käivitamisel (Näites on see vasakul üleval olev roheline nupuke). Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid
tüüpi objekti loomisel,mitte raw type. Wildcard. Tüüp ei ole teada. Geneerilise tüübi puhul omistatakse tüüp objekti loomisel, wildcard tüübi puhul kasutatakse enamasti Object. Seostamine ehk binding . Lahendus: tuleb luua seos meetodi väljakutse ja meetodi keha vahel. Teie teete meetodi väljakutse, Java otsib sobiva meetodi keha. Alamklass – ülemklass näide: ülemklassi meetod asendatakse alamklassi omaga . Javas on enamik meetodeist virtuaalsed (v.a static, final, private), st meetodid ei ole staatiliselt seostatud klassiga, vaid õige konfiguratsioon paigaldatakse töö ajal
IDK0051 2. loengutesti kordamisküsimused kevad 2015 1. Kas erind (exception) on objekt? Spetsiaalne Throwable-tüüpi objekt vigade haldamiseks Javas. Oskame ette näha olukordi, kus programm ei pruugi käituda soovitult Võib-olla suudame programmi töö taastada Informeerime kasutajat veast viisakal moel try { new Item(8); } catch (Exception e) { System.out.print(e.getMessage()); } Lisaks võimalik finally osa – täidetakse alati kui programm ellu jääb Exception ex = New Exception(„Viga”) : tavaline uue objekti loomine konstruktorile anname String-tüüpi argumendi „Viga”
Näiteks nagu if, else, for, var, function, jne. Põhjalikumat informatsiooni nede sõnade kohta saate Netscape'i veebileheküljelt mõne JavaScripti versiooni dokumentatsioonist, kus on olemas eraldi peatükk "Resreved words". 2. Andmetüübid JavaScript lubab töötada kolme andmetüübiga, milleks on arvtüübid (numbers), sõned (string) ja tõevaartused (boolean). Arvtüübid. JavaScript's ei eristata eraldi täis arve ja uju-punkt arve nagu seda tehakse C-s ja Javas-s. Kõik numbrid on esitatud uju-punkt arvudena. Sõne on järjestik tähtedest, numbrimärkidest, kirjavahemärkidest jne. Sõne on andmetüüp teksti esitamiseks. Igas sõnes asuvale sümbolile (tähele, numbrile, kirjavahemärgile) vastab üks täisarvuline number e. järjekorranumber, mida nimetatakse indeksiks. Indekseid hakkatakse lugema alates nullist. Sõne pikkuseks on sümbolite arv sõnes. Tõeväärtus. Arvtüübi ja sõne andmetüübil on võimalike väärtuste arv lõpmatu.
tippude värvimine - punane tipp värvitakse mustaks ja must punaseks; 2. pööre vasakule - tipu X parem laps saab uueks (alam)puu juureks ning X ise satub tema vasakuks lapseks 3. pööre paremale - tipu Y vasak laps saab uueks (alam)puu juureks ning Y ise satub tema paremaks lapseks 13.7.3 Milleks kasutatakse Praktikas üks enam kasutatavatest isebalanseeruvatest otsimispuudest. Konteinerites “set” ja “map”. C++: STL library, Javas: klass “TreeMap” ja muudes realisatsioonides, kus on vaja kasutada assotsatiivset massiivi. 14. Paisksalvestusmeetod. Paisktabel. Paiskfunktsioon (jäägi meetod ja korrutamise meetod). Kollisisoonide lahendamine (ahelad väljaspool tabelit, avatud paisksalvestus ja erinevad sondeerimismeetodid). Andmete lisamine, otsimine ja kustutamine. 14.1 Paisksalvestusmeetod Def – algoritm, mis paneb suvalise pikkusega andmehulga vastavusse fikseeritud pikkusega andmehulgaga.
rakenduse kood on jaotatud kolme komponendi vahel . On väga hästi defineeritud, kes millega suhtleb. o model (andmemudel, äriloogika), o view (kasutajaliidese genereerimine) – ei tegele äriloogikaga, o controller (vahendaja maailma ja rakenduse vahel, suhtleb äriloogikaga, otsustab millist view’s näidata). Tegu on standardiga, kus ühes kohas töötav asi teises kohas ei tööta. Veebirakendused javas. Java konteinerid(serverid) : tomcat, jetty, tomee, wildfly. Moodsad alternatiivid: konteiner(server) lisatakse teegina rakenduse sisse. Käivitatakse otse käsurealt. Pakendatakse standartse java arhiivina(jar). Agiilne tarkvaratehnika ja modelleerimine Milleks tarkvaratehnika? Tarkvaratööstuse kriis 1965 – 1985. 1/3 kukkus läbi ja üle poole ületasid eelarvet. Puudus distsipliin ja süstemaatiline lähenemine tarkvaraarenduse organiseerimisele.
● REST liidesega ○ Süsteemide ühendamiseks ○ Standardse HTTP abil GET, POST, DELETE ○ Sageli JSON andmeformaadis ● SOAP (lõputu peavalu allikas!) tegemist standardiga, mis ühes kohas võib töötada aga teises koha mitte; formaat on keeruline; vanakooli standard, mis eksisteeris enne RESTi. 114. Veebirakendus JAVAs. ● Veebirakendus on pakendatud .war faili sisse ○ tavaline zip fail ● Paigutatakse java serverisse ○ teise nimega konteiner ○ vastutab HTTP protokolli/suhtluse eest ○ Java konteinerid: 53 ● Tomcat 70% kasutab seda ● Jetty ● TomEE
com/frontend/demoform.jsp?prod=lfp http://www.usablenet.com/products_services/lfd_nng/lfd_nng.html Page Valet Seob vormilise valideerimise W3C veebiainese käideldavustesti kasutamisega. Genereerib laiendatud märgistuskeelt (XML), kirjutades veebilehitsejatele eri vormingus, sealhulgas HMTL-keeles aruandeid. http://valet.webthing.com/page/ RAMPTM Deque Systems'i kaubamärk. Lähtub Sektsiooni 508 nõudetest ja W3C veebiainese käideldavustestist. Kirjutatud sõltumatu platvormi saamiseks Javas ning on väidetevalt puuetega inimestele juurdepääsetav. Võimaldab saite hinnata ja parandada. http://www.section508ok.com/index_products.html RAMPTMLite RAMPTMi analüüsimootor. Genereerib aruandeid ja dokumente. Mõeldud projektijuhtidele ja tegevjuhtidele, kes soovivad hoida kontrolli all oma projektide juurdepääsetavust. http://www.section508ok.com/index_products.html Site Valet Laiahaardeline toode veebi- ja intraneti-saitide kvaliteedi tagamiseks.
annaabi.ee 
