KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet,
ilusat hinge otsida. Hoolitsetud välimus kõige muu hulgas ka riietud näitab lugupidamist isenda ja teiste suhtes. *Teenindaja kuvand. - Tervislik tajutav pilt teenindajast. - see kujuneb kõigist neist komponentidest mida klient tajuba oma nägemis kuulmis ja haistmismeeltega ja mida ta tunneb teenindajaga suheldes. *Teenindaja välimus peab olema laitmatult hoolitsetud soeng, riietus, jalanõud, käed, make up, ehted, parfüüm. Klienditeenindaja suhtlusvahendid. *Hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, aga oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. *Suhtlusvahednite rühmad: - personaalsed suhtlusvahendid. teenindussuhtluse abivahendid. *Personaalsed suhtlusvahendid. - Teenindaja enda verbaalsed(suulised) ja mitteverbaalsed(kehakeel) suhtlusvahendid. -Kirjaliku suhtluse vahendid keelekasutus ja oskus.
Põhiidee: Liigne seotus virtuaalmaailmaga võib hävitada tegeliku sotsiaalse elu. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata otsesele suhtlemisele. Sissejuhatus: 1. Oleme Internetiajastus 2. Virtuaalmaailma laienemine, uute meediakanalite tekkimine 3. Virtuaalsed inimsuhted kellele ja mille jaoks? Sisu 1. Inimese saabumine virtuaalmaailma · Aeg, kui Interneti veel polnud · Esimesed sammud virtuaalmaailmas 2. Virtuaalsed suhtlusvahendid · Kasutajasõbralik · Erinevate otstarbete jaoks · Uute tekkimine, vanade hääbumine · Ühendab sarnaste huvidega inimesi 3. Ohud · Inimeste anonüümsus · Avatud võimaluste kuritarvitamine · Virtuaalne ahistamine · Reaalse ja virtuaalse maailma põimumine 4. Ohtude vältimine
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne..
arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning
Edukuse aluseks klienditeenindusel on töötaja väline kuvand, suhtlemisoskused, asjatundlikkus, hea silmside ja motivatsioon. Hea teenindamine tähendab kindlasti rohkemat kui üksnes hea suhtlusoskus klientidega, kuid sellegipoolest on see klienditeenduse üks alustalasid. Mistõttu on äärmiselt oluline mõista ning kindlasti ka osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid, mida on võimalik liigitada kaheks rühmaks. Esimeseks rühmaks on personaalsed suhtlusvahendid, mille hulka loetakse klienditeenindaja enda suulised ja mitteverbaalsed suhtlusvahendid. Lisaks ka isiklikud kirjaliku suhtluse vahendid, need seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskuste ning ka keelekasutusega. Teiseks rühmaks on teenindussuhtluse abivahendid, mille all peetakse silmas tehnilisi suhtlusvahendeid, sealhulgas ülimalt populaarne Internet, telefon, üldjuhul mobiiltelefon ja faks
0 Windows, mis sisaldas mitmeid parandusi ja funktsiooni täiendusi. Skype´i kasutamine Skype´i erinevaid programme on võimalik internetist tasuta alla laadida. Nagu MSN-is on ka skype´is võimalik rääkida oma kontole lisatud kontaktidega, neile helistada või teha videokõnesid. Skype´il on ka tasuline teenus, mis võimldab kasutajatel helistada tavatelefonidele. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiksin öelda, et MSN ja Skype on minu elus väga tähtsad suhtlusvahendid ja kindlasti ka paljudel teistel. Seda esitlust tehes sain ma täpsemalt teada MSN´i kui ka Skype´i ajaloo ja selle arenemise kohta. Ma olen kindel et need programmid arenevad veelgi ja tulevikus on meil mitmeid erinevaid võimalusi nende kasutamiseks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Skype http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Live_Messenger http://et.wikipedia.org/wiki/Skype http://et.wikipedia.org/wiki/Windows_Live_Messenger
Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks neid kõiki maalimakeeli ära õppida, kui just mingi geenisus ei ole. Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel, mille rääkimine algas juba väga ammu ning igasuguste murrete tekkimine on maailmas väga levinud ning paljud ei tunnegi igasuguseid keeli mida igapäev välja mõeldakse. Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega.
tegevuses osaleda 10. Võrdsus- võrdne vastutus ülesannete ees, grupp toetab liikmed selles osalemises. Erinevusi aktsepteeritakse , kuid tähtsaks peetakse kõigi parimat tahet ja vastutust tegevuse eest. 11. Kindlapiiriline käitumine, dogmatism-sunnivad liikmeid end kaitsma. 12. Käitumispiiride katsetamine-loomingulisus võimaldab eneseteostust ja arengut. Teabevahetus grupis: Sõnalised suhtlusvahendid on helilised märgid, mille abil vahetatakse teavet. Keel on märgisüsteem ja kõne on selle kasutamine rääkimisel kirjutamisel ja mõtlemisel. Keeles kasutatavaid märke grupis suhtlemisel mõjutavad tegevusvaldkond, haridus, ühised kogemused jne. Mittesõnalised suhtlusvahendid on teabe saatja seisukohalt motoorsed reaktsioonid ja vastuvõtja poolt vaadatuna visuaalsed teabeühikud. Mittesõnalised suhtlusvahendid edstavad teavet, aga loovad ka emotsionaalse õhustiku.
neid täita. Väga tähtis on teenindada siseklienti täpselt nende samade punktide järgi, kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel
Skype'i tarvitada. Lisaks Internetitelefonile on tänaseks lausa asendamatud mobiiltelefonid. Laialtlevinud firmad Nokia, Samsung, LG, Sony Ericsson täiendavad pidevalt oma taskutelefone, et viimased võimalikult suured infokandjad oleksid ning järjest enam funktsioone omaksid. Tekkinud on puutetundliku ekraaniga, playeri funktsioone ja Interneti võimalusi omavad mobiilid. Kõik vaid selle nimel, et inimestel kergem elu oleks. Igasugused suhtlusvahendid on tänaseks leidnud suurt rakendust. Elu täieneb pidevalt ja seda paremuse ning täiuslikkuse suunas. Oleme jõudsalt arenenud ja võin väita, et areneme edasigi, sest kõik vajab pidevat täiendamist. Kindlasti leiutatakse uusi tehnika imesid, milleta meil on peagi keeruline hakkama saada. Masinate kõrval ei tohi aga unustada, et oleme inimesed, kel on kindlad väärtused, mida on inetu müüa. Egotsentrilisusega ei saavute me muud, kui enese heaolu, aga
mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevaheline suhtlus seisneb selles, et mingi sõnum tuleb anda edasi ühelt indiviidilt teisele, n-ö saatjalt vastuvõtjale. Väga tähtis on osata kasutada klienditeeninduse suhtlusvahendeid, milleks on nii personaalsed suhtlusvahendid kui ka teenindussuhtluse abivahendid. Personaalsed suhtlusvahendid jagunevad verbaalseteks (suulised) ja mitteverbaalseteks (kehakeel). Suulisel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, suhtluspartneri (kliendi) kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine. Kontakt tuleb kliendiga luua
pluss (+). 1. Kindel töö on Sulle väga oluline ja Sa püüad seda teha pühendumisega. 2. Eelistaksid oma tuttavatega pigem silmast-silma suhtlust. 3. Planeerid oma tegevused pikalt ette. 4. Eelistad pigem abielu kui kooselu. 5. Eelistad pigem kahe jalaga maa peal olla ja ennast kindlana tunda. 6. Arvad, et facebooki sõprus on pigem formaalne. 7. Väärtustad laste olemasolu. 8. Mobiil- või nutitelefon on Sinu jaoks pigem hädapärased suhtlusvahendid. 9. Sa ei suudaks oma kodust kaua eemal olla. 10. Pigem eelistad häid filme kinos vaadata. 11. Püüad pigem konflikte vältida. 12. Eelistad tööd kella-ajast kella ajani. 13. Sulle pigem meeldib põhimõte “kes ei tööta see ei söö”. 14. Suudad oma eelarvega enam – vähem toime tulla. 15. Püüad ennast ka materiaalset kindlustada. 16. Oma suvepuhkused veedad enam-vähem ühes ja samas kohas. 17
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika
§ 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool Eriklass Tavaklass*
veetis ja mõtteid jagas – Nellyt, Edgar ja Isabella Lintonit. Nüüdisajal aga nimetatakse sõbraks ka seda, kellega oldakse ainult mõned korrad rääkinud ning võib-olla polegi kunagi nähtud, kuid kellega ei ole tekkinud vastastikke lahkarvamusi. Armastus tundub aga kiiresti kaduvat. “Ma armastan sind” öeldakse inimesele, kes paari kuu pärast on maha jäetud, sest armastust pole enam. See tuleneb muidugi suuresti sellest, et on levinud erinevad suhtlusvahendid, mille kasutamisel ei peagi inimesega otseselt kokku puutuma ning oleme ümbritsetud paljudest erinevatest inimestest. Sellised tingimused raskendavad suure ja puhta armastuse leidmist. Igavene armastus on võimas relv ning seda ka tänapäeval. Seda enam, et reaalses elus on üha raskem leida inimest, keda kogu elu armastada. “Relva” kasutatakse inimeste südamesse tungimiseks peamiselt filmides. Kuid loomulikult võib suure armastuse leida ka väga õnnelik tavainimene.
sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur; · kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi); · kirjakultuur (5 000 aastat tagasi); · trükikultuur ( 500 aastat tagasi); · elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi); · digitaalne kultuur (10 aastat tagasi). Viimastel aastakümnetel on tehnika areng teinud võimalikuks saada tohutul hulgal teavet ja selles ei ole kerge orienteeruda
Logopeediline kompleksuuring sisaldab kõne arengutaseme ning oraalmotoorika funktsioonide hindamist. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse kõneraviplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. · kõnehingamise, artikulatsiooni, fonatsiooni ja kõnevoolavuse korrektsioon · keelesüsteemi omandamise toetamine; kõnearendus · kõnetuse korral kõnet toetavad ja asendavad suhtlusvahendid ning nende rakendamine · hüpersalivatsiooni, söömis- ja joomisraskuse korral neelamisfunktsiooni korrektsioon Arendus- ja taastusravi PCI ravi on eluaegne protsess. Arendusravi maht on lapse kasvades üldiselt aastatega kahanev, kuid ei ole selgelt vanusega määratletav ja sõltub eelkõige motoorikahäire raskusastmest. Täiskasvanueas jätkuvad regulaarse järjepidevusega funktsioone säilitavad ja liigeskontraktuuride tekkimist või süvenemist ennetavad taastusravi teenused
Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: häälehäireid kõnehingamise probleeme kogelust häälduspuudeid 22. Kui vanal lapsel peaks olema õige hääldus välja kujunenud? 4a 5a 6a 3a 23. Alakõne I astme tunnusteks on: suhtlusvahendite nappus laps kasutab kõnes lihtsaid fraase häälduse ebaselgus laps on omandanud sõnaraamid, kuid kasutab sõnu agrammatiliselt kõne mõistmine on väga piiratud igapäevaseks kõneks vajalikud suhtlusvahendid on lapsel olemas, kuid kasutab neid piiratult 24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne
Žestid peavad inimesele sobima, nad peavad olema autentsed. Meil on peen taju asjade suhtes, mis ei sobi meile või ei sobi antud olukorras, või mille juures me end halvasti tunneme. Usaldage seda taju ja käituge vastavalt. Kasutage rasketes olukordades ainult neid žeste, mida te kasutate ka eraelus ning mille juures te end hästi tunnete. Näoilme ja kehahoiaku kõrval on veenvaks käitumiseks olulised meie käed ja jalad. Meie käed, jalad on äärmiselt tõhusad suhtlusvahendid. Nad rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vastast käegalöömise abil. Küllap teate mõnda inimest, kes räägib kätega. Kimbatuses kratsib inimene pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt hõõrubpeoga kaela. Kurvastus paneb käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb üleolekut, kui topib käed sügavale taskusse, kardab, et need võivad tema tundeid reeta. Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast
eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (näiteks Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist). 10 Sõnaline distants ja puudutused teenindussuhtluses Sõnalise distantsi valikul tuleb lähtuda klientidest. Reeglina valitakse Teie- pöördumine ja aupaklik kõneviis. Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid, kui just teenuse eripära (näiteks iluteenused, masaaz jne) ei tingi füüsilist kontakti.. Siiski võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe ulatamisele vastamist . Kuulamine kui suhtlusvahend Klienditeenindaja sõnad ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad.
Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale
§ 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus,
2 Haridusliku erivajadusega õpilane - HEV õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduspoliitika - hariduspoliitikal nagu igal poliitikal on kaks tähendust. Ühelt poolt on see erinevate huvigruppide huvide realiseerimine haridussüsteemis, riigis ja kohaliku omavalitsuse üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline,
§ 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus,
Tiibade ehitus on mitmesugune. Mardikaliste eestiivad on kõva kitiinse kattega kattetiivad, tagatiivad on kilejad lennutiivad. Liblikaliste tiivad on enamasti kaetud soomustega. Tiivasooned Servasoon; Esisoon; Kodarsoon; Kesksoon; Küünarsoon; Tagasooned; Kannasooned. Funktsioonid Lendamine Kaitse Orienteerumine/tasakaalustamine Kahetiivaliste tagatiivad ja lehviktiivaliste esitiivad muundunud sumistiteks. Heli tekitamine sihktiivalistel Suhtlusvahendid paarumisel Feromoonide eritus Termoregulatsioon Hingamine 4. Putuka tagakeha Putuka tagakeha (abdomen) võib koosneda kuni 12 lülist. Kõrgemalt arenenud putukatel on tagakehalülide arv kahanenud; mõnedel kahetiivalistel on neli tagakehalüli. Vastsestaadiumis on paljudel putukatel tagakehal jalad, valmikujärgus mitte. Tagakehas paiknevad sugu- e genitaalsed lülid. Tagakehale võivad kinnituda mitmesugused lisandid: ebajalad e tiklid,
parimal viisil teha vaatamata kuidas käitub klient. Kõikide kl-ga tuleb suhelda teeninduslikult!! Suhtlusahela toimimise veendumisel tuleb küsida ja anda TAGASISIDET nt kas ma selgitasin kõike teile arusaadavalt? Palun esitage täpsustavaid küsimusi. Kas ma mõistsin teid õigesti- tee soovite br-da 25 kohta 15.ndaks kuupäevaks. 47. Tagasiside tähtsus ja selle saamise-andmise viisid. Vt. Eelmine küsimus! 48. Millised on peamised suhtlusviisid? 1) Verbaalsed suhtlusvahendid suulised, sõnalised või helilised vahendid. Nendeks on: - Loomulik keel (kõne kiirus, rütm, pausid, hääletoon) - Paralingvistilised vahendid (häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine, intonatsioon+parasiitsõnad) - SH TELEFON Suulisel suhtlemisel on tähtad nii kontakti loomine, vestluse arendamine, info andmine, küsimustele vastamine, õigete küs-te esitamine, pauside pidamine, kl. Kuulamine,
õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge
mitteverbaalne)on tähtsam ja viib mõtet vaatajani ja kuulajani efektiivsemalt? Õpilased teevad järelduse: -Charlie Chaplin kasutas mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (kehakeel, zestid, miimika, distants ja silmside). -Inimene suhtlemisprotsesis kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid rohkem,kui verbaalseid. -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. Emotsioonide funktsioonid: Hindamine-isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid sõltuvalt sellest kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest Tähelepanu suunamine emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikult eluliselt olulisele Mälu stimuliseerimine
1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid - intelligentsed agendid Kataloogid tavaliselt inimeste poolt loodud (kategooriatesse paigutatud veebilehed) Programm ehk ämblik teostab mehaanilist indekseerimist, lehtedele liikumiseks kasutab viiteid, tekitab indeksi. Otsirobotid jagunevad: 1. teenuse järgi: o WWW otsisüsteemid
Füüsiline teeninduskanal on firmale üldjuhul kõige kallim teeninduskanal. Siia peab arvestama vajadustele vastava teeninduspinna soetusmaksumuse, igakuise rendi ja kommunikatsioonikulud, koristusteenuse, esindusliku välimuse tagamiseks tehtavad kulutused (kaustad ei tohi olla kulunud, toolid või lauad kriimud jms.), teenindatava kliendi peale kuluva aja võrreldes teiste teeninduskanalitega jne. Elektroonilise teeninduskanali alla käivad järgmised suhtlusvahendid: telefon kiri posti kaudu (sooviavaldused, kaebused, pretensioonid, järelpärimised, müük, toodete tutvustus jms.) kiri faksi kaudu e - kiri interneti vahendusel teeninduskeskkonna või siis informatiivse web-i lehekülje peal pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega teenuste keskkond internetis, mis võimaldab kliendil ise endale teenust tellida või osutada (näiteks pankade internetipanga programmid)
Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused Need ilmingud on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi: südame ja veresoonkonna töös hingamises seedeelundkonna töös sise- ja välisnõrenäärmete töös Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere ja sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Emotsioonide näo- ja kehaväljendused Need on tähtsad suhtlusvahendid: mõningail andmeil toimub suhtlemine 55-60% ulatuses just mittesõnalise keele abil. Kui sõnadega edastatakse eelkõige teavet, siis mittesõnaliselt väljendatakse rohkem oma hoiakuid ja arvamusi. Emotsiooniväljendust kujunemine Peale sünnipäraste väljendusreaktsioonide on inimesel ka õpitud emotsiooniväljendusi. Need kujunevad jäljendamise ja kasvatuse kaudu. Kuigi emotsioonide välised väljendused annavad olulist
Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus,
raalias. 22 Osa II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 Peatükk 5 Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti 5.1 Keel ja kultuur 5.1.1 Mõisted Keel on inimestele omane hääldatavatel või kirjutatavatel märkidel rajanev sotsiaalse grupi omavahelise suhtlemise süsteem. Keelt kasutatakse kõne, teksti loomiseks ning interpreteerimiseks. On inimeste kõige kõrgemalt arenenud suhtlemisvahend. Keel ja muud suhtlusvahendid Vahel kannavad põhitähendust mitmesugused hää- litsused nn parakeel (haigutus jm), kehakeel (poosid, ilmed, liigutused, suhtlusdistants, pilk, lõhn). Lingvistika uurimisalad L. on keele uurimisega tegelev teadus. Lingvistika mõiste võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea- dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul
21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori, ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse. Kui nüüdsed üle 30aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud.
Et oma sisekõnes me mõtestame situatsioone. Noobid ? uuri mis see on + PsL - Semiootika Semiootika tegelt märgikasutamise probleemidega. Kõige lihtsanmad märgid on signaalid, nt kui metast tõuseb suitsu, siis metas on tuli arvatavasti. Et laps saab pildi joonistada, et suits tõuseb. Nt linnulaul signaliseerib/annab märku, et läheduses on lind. Kujundid pildid ja ikoonilised märgid. Nt Jeesus Kristuse ikoon Sümboolsed märgid kodeerivad teavet (võrrand, skeem). Alternatiivsed suhtlusvahendid kujutavad/kirjeldavad (viiped). Märgil on tähendus ja ühtmärgisüsteemi saab kodeerida teiseks märgisüsteemiks. Kõiki märgisüsteeme saab kodeerida verbaalseks, samas ikka mõni asi/detail läheb kaduma. PsL meditsiin Anatoomia ja füsioloogia _ Kõne FS (kas füsioloogia?) bioloogiline ja talituslik areng. Oluline märgata kõrvalekalded eeakohasest arengust, (kas viga on KNS, närviteed, perifeeria).
testversioonis, mille puhul saab tagasisidet lihtsamini koguda ja analüüsida. 1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine Euroopa infoühiskonnas on kultuuri levitamine peamine vahend elukvaliteedi parendamiseks ja Euroopa kultuuri lisandväärtuse kindlustamiseks. Kultuuriüksus võib kuuluda kogukonda, mis koosneb kõikidest üksustest, kes edendavad kultuuri ühes ja samas valdkonnas. 1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus Veebirakendused on olulised ja uuenduslikud suhtlusvahendid, mis tuleb lõimida tavapäraste vahenditega. Kultuuriveebi puhul on eelkõige oluline valida õigesti aines, see digiteerida, siduda autoriga, tõestada ja esitada selle nõuetekohasus, et luua kasutajate vajadusi arvestav toimiv veebisait. 1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine Ülemaailmse arvutivõrgu rikkalikke võimalusi tuleb kasutada oskuslikult, et anda panus Euroopa infoühiskonna arengusse, austades samas rahvuste kultuurilisi erinevusi. 1.2
annaabi.ee 
