Brauserid - 28 õppematerjali

16

pptx

Brauserite lühitutvustus, funktsioonid

Brauserid Google Chrome 2008 Mitu protsessi Automaatsed uuendused Omnikast PDF-lugeja Mozilla Firefox 2004 Avatud lähtekood Laiendused RSS’i tugi Do Not Track Internet Explorer 1995 OSiga kaasas Hüpikakende blokeerija Apple Safari 2003 Privaatne veebilehitsemine Opera 1996 Vahekaardid Speed Dial Opera Mini Opera Link Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Goo gle_Chrome http://en.wikipedia.org/wiki/Firefo x http://en.wikipedia.org/wiki/Inter net_Explorer http://en.wikipedia.org/wiki/Safa ri_(web_browser) http://en.wikipedia.org/wiki/Ope ra_(web_browser) http://www.google.com/googlebo Tänan tähelepanu eest!

Tehnika → Programm

2 allalaadimist

1

doc

Infotootsioskused, arvestus internetis

1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Eesti edukad ettevõtted 1994-1999. Tallinn, 2000. 186 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis

Informaatika → Infootsioskused

53 allalaadimist

15

odp

Arvuti esitlus

Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara http://www.google.ee/imgres?q=printer&um=1&hl http://www.google.ee/imgres?q=s%C3%BClearvu http://www.google.ee/imgres?q=all-in-one+compu http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitu

Informaatika → Arvutiõpetus

17 allalaadimist

4

doc

Internet

süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist

Informaatika → Informaatika

10 allalaadimist

2

doc

Internet

süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist

Informaatika → Informaatika

6 allalaadimist

8

pdf

Astmelised laadilehed

Lisaks sellele on eraldi CSS soovitus mobiilseadmete jaoks. Cascading Style Sheets, http://www.w3.org/Style/CSS/ CSS1, http://www.w3.org/TR/REC-CSS1 CSS2, http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/ Laadilehtede kasutamisel on peamiseks probleemiks see, et enamiku brauserite toetus CSS'le on hetkel ainult osaline peamised CSS käsud töötavad, kuid vähemkasutatavaid käske brauser ei toeta või tõlgendab W3C soovitustest erinevalt. Üldiselt toetavad levinumad brauserid CSS'i alates järgmistest versioonidest: · Netscape Navigator 4.0 ja uuemad; · Internet Explorer 3.0 ja uuemad; · Opera 3.5 ja uuemad. Ainsaks brauseriks, mis CSS'i täies ulatuses toetab on Internet Explorer 5 for the Macintosh. ülejäänud brauserid toetavad vaid osa CSS käske. Täpsema ülevaate, milliseid CSS käske levinumad brauserid toetavad, leiab aadressil http://www.webreview.com/style/css1/charts/mastergrid.shtml.

Informaatika → Arvutivõrgud

19 allalaadimist

Internet ja selle mõju ühiskonnale-inimestele ja majandusele

2

docx

Internet ja selle mõju ühiskonnale, inimestele ja majandusele

1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD

Ühiskond → Ühiskond

1 allalaadimist

14

doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

verisoone. Täpsustades, mis keeles skript on kirjutatud, öeldakse brauserile, millal peab ta püüdma skripti interpreteerida või millal skript on kirjutatud keeles, mida brauser ei tunne, ning sel juhul ignoreerib skripti. Lisaks keele täpsustamisele võib LANGUAGE atribuuti kasutada ka skriptimiskeele versiooni täpsustamiseks. Näiteks, kui täpsustada LANGUAGE="JavaScript1.2", siis skripti käivitavad ainult brauserid, mis toetavad JavaScript 1.2 (või uuemad), teised brauserid ignoreerivad seda. Atribuudi LANGUAGE ärajätmisel saavad mõlemad brauserid, nii Navigator ja Inetrnet Explorer, vaikimisi väärtuseks "JavaScript", sest JavaScript on brauseri vaike (default) skriptimiskeel. 2. Alates versioonist JavaScript 1.1 toetab

Informaatika → Informaatika

96 allalaadimist

6

txt

HTML

Ridade pikkus lhtetekstis pole oluline, sest brauser moodustab ekraanile ilmuvad read niikuinii ise. Snu ei poolitata (read jvad paremale rajastamata). Snade vahele jetakse alati ks thik, ridade vahele aga limalt ks reavahe. Suurema hulga reavahesid saab organiseerida reavahetuskoodi ja thikukoodi ( ) korduva kasutamise teel. Taandridu (rea ees olevaid thikuid) ei arvestata. Suurema hulga thikuid snade vahele saab kasutades vaheldumisi thikut ja thikukoodi ( ). Kuna erinevad brauserid nitavad HTML-tekste erinevalt, siis tuleks laiemaks kasutamiseks ette nhtud tekstid testida mitme erineva ssteemi abil. HTML-dokumendile saab lisada seletavaid tekste ehk kommentaare, mis algavad humrgiga ja jetakse brauseri poolt ttlemata ning ei ilmu ka ekraanile: Viitamisel (lingid) jlgi alati suur- ja vikethtede kasutamist! ra kasuta failinimedes kunagi tpithti - . Kasuta alati hesugust failinime laiendit - kas htm vi html.

Informaatika → Informaatika

72 allalaadimist

2

docx

Võrgud

Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel. Serverid · Lisaks tavaarvutitele, millega suhtleb inimene, on olemas veel serverid.

Informaatika → Informaatika

31 allalaadimist

4

docx

Arvuti õpetuse test 2

võrgus pole vaba kanalit 26. Milline veebiaadress on kirjutatud õigesti? http://www.microsoft.com [email protected] www//microsoft.com 27. Millised järgnevatest on Interneti otsingupakkujad? Apple Google Neti Bing Miksike 28. Miks peab kasutaja end kohtvõrku sisse logima? operatsioonisüsteemi käivitamiseks juurdepääsuks võrguressurssidele kohtvõrku polegi vaja sisse logida 29. Millised alljärgnevalt nimetatud programmidest on Interneti brauserid? Microsoft Windows Explorer Microsoft Internet Mail Microsoft Internet Explorer Opera Mozilla Firefox 30. Kas mõnda käsku saab anda nii käsunupu abil kui menüüribalt? ei saa, käsunuppude ja menüüriba all on erinevad käsud saab, täpselt sama käsk võib olla nii käsunupu kui menüükäsu all saab, aga käsk toimib erinevalt 31. Millise juurdepääsu saab kasutaja võrgu teistes arvutis salvestatud failidele? täieliku juurdepääsu

Informaatika → Arvuti õpetus

19 allalaadimist

8

doc

Diskett ja mälupulk

Kui võrrelda mälupulka teiste andmekandjatega siis võib öelda, et mälupulkade tööiga on tunduvalt pikem, kui näiteks CD-l või DVD-l. Neist loetletud headest omadustest ongi tingitud mälupulkade tohutu populaarsus kogu maailmas. 3. Lisad Disketi pildid: Mälupulga pilt: 7 Kasutatud materjal 1. www.arvutiweb.ee 2. www.am.ee 3. Brauserid: www.neti.ee ja www.google.com 8

Informaatika → Arvuti õpetus

22 allalaadimist

9

docx

Internet ja interneti ajalugu

neti.ee http://www.google.com http://www.yahoo.com http://www.altavista.com http://www.lycos.com http://infoseek.go.com http://www.hotbot.com http://www.ftpsearch.com http://www.deja.com Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste, pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo(UNIX/Linux), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser). Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain

Informaatika → Arvutiõpetus

26 allalaadimist

20

docx

Arvutikasutamise turvalisus

arvuti käivitada. 4. Lisa näpunäiteid turvalisuse tagamiseks 4.1.Installige brauseri kõige uuem versioon ja hoidke see ajakohasena Üks paremaid viise veebiprobleemide tekkimise takistamiseks on brauseri uusima versiooni kasutamine ja selle ajakohasena hoidmine. Enamasti sisaldab uusim brauseri versioon turbeparandusi ja uusi funktsiooni, mis aitavad teie privaatsust ja arvutit võrgus olles kaitsta. Mitmed brauserid pakuvad regulaarselt turvalisuse värskendusi Seetõttu installige alati brauseri värskendused niipea, kui need on saadaval. Internet Exploreri olemasolul saate selle värskendusi hankida automaatselt Windowsi Värskendusfunktsiooni abil. Kui te pole häälestanud oma arvutit automaatselt uuendusi vastu võtma, siis saab neid taotleda ka käsitsi Internet Expoloreri abil, klõpsates nupul Turve ja seejärel valikul Windows Update. Värskenduste otsimiseks järgige juhiseid.

Tehnoloogia → Arvuti riistvara

21 allalaadimist

46

doc

Arvuti tark- ja riistvara

gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail · mpeg audio-ja videofailid · .avi heli-ja videofailid · .mpg videofail Kodulehe tekkimine Internet Tekkis 1960-ndatel aastatel . 11 Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame ! · Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja

Informaatika → Arvuti õpetus

57 allalaadimist

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

10

docx

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

kinnitust, tippige parool või andke kinnitus. 6 7. Installige oma brauseri kõige uuem versioon ja hoidke ajakohasena. Brauseri uusima versiooni kasutamine ja selle ajakohasena hoidmine on üks paremaid viise veebiprobleemide takistamiseks. Enamasti sisaldab brauseri uusim versioon turbeparandusi ja uusi funktsioone, mis aitavad kaitsta teie arvutit ja privaatsust võrgus olles. Mitmed brauserid pakuvad regulaarselt turvalisuse värskendusi Seetõttu installige alati brauseri värskendused niipea, kui need on saadaval. Kui teil on Internet Explorer, saate selle värskendusi hankida automaatselt Windowsi värskendusfunktsiooni abil. Kui teie arvuti ei ole häälestatud värskendusi automaatselt vastu võtma, saate neid taotleda käsitsi Internet Exploreri abil. Klõpsake nupul Turve ja seejärel valikul Windows Update. Järgige ekraanil kuvatavaid juhiseid värskenduste otsimiseks. 8

Informaatika → Arvuti

2 allalaadimist

20

docx

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

kinnitust, tippige parool või andke kinnitus. 6 7. Installige oma brauseri kõige uuem versioon ja hoidke ajakohasena. Brauseri uusima versiooni kasutamine ja selle ajakohasena hoidmine on üks paremaid viise veebiprobleemide takistamiseks. Enamasti sisaldab brauseri uusim versioon turbeparandusi ja uusi funktsioone, mis aitavad kaitsta teie arvutit ja privaatsust võrgus olles. Mitmed brauserid pakuvad regulaarselt turvalisuse värskendusi Seetõttu installige alati brauseri värskendused niipea, kui need on saadaval. Kui teil on Internet Explorer, saate selle värskendusi hankida automaatselt Windowsi värskendusfunktsiooni abil. Kui teie arvuti ei ole häälestatud värskendusi automaatselt vastu võtma, saate neid taotleda käsitsi Internet Exploreri abil. Klõpsake nupul Turve ja seejärel valikul Windows Update. Järgige ekraanil kuvatavaid juhiseid värskenduste otsimiseks. 8

Informaatika → Arvuti õpetus

9 allalaadimist

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010-eksami spikker

1

doc

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010 (eksami spikker)

NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). 1139!2000-2002 olid nii NASDQ kui DOW pidevalt Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid langenud. Analoogia eestis: börsimull 1997.2003: jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega võrgurakendused: google, youtube, skype; börsilangus lõppes, algas harilik kasv. mängud, progemisvahendid), Erirakendused digitaalarvuti

Informaatika → Sissejuhatus...

383 allalaadimist

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

2

docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

Kommertsrakendused – mitmesuguste komponentide kokkupaneku teel. lastele(Papert). Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - uuesti olulised brauseritehnoloogiad. Apple liikumine jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1968 - Intel Corp(Moore, Noyce – lahkusid järgmisel viisil:Terviklikud lõppkasutaja- meediamasinatesse: iPod,iPhone. võrgurakendused: google, youtube, skype; rakendusprogr, Suured Fairchild Semiconductorsst)

Informaatika → Sissejuhatus...

102 allalaadimist

Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda

15

doc

Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda

JavaScript on koodisüsteem, mille abil saab teha kasutajaga suhtlevaid ehk interaktiivseid veebilehti ning luua lihtsamaid veebimänge. Javascripti lõi Brendan Eich Ameerika Ühendriikide infotehnoloogia ettevõttes Netscape 1995 aastal. See loodi kasutajasõbralikuks koodimiskeeleks, mida saavad ka kasutada tavalised inimesed, mitte ainult professionaalid. Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti veebilehtedel. Seda peetakse koguni maailma populaarseimaks programmeerimiskeeleks. Kuid brauserid pole JavaScripti ainuke keskkond. Väljaspool veebi on JavaScript kasutusel näiteks Adobe Readeris (JavaScript PDF-failides) ja Adobe Photoshopis. (http://et.wikipedia.org/wiki/JavaScript) 6 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest Otsisin internatist ProgeTiigri kasutajate arvamusi selle e-õppe kohta, aga ei leidnud sellist infot.

Informaatika → Programeerimise...

31 allalaadimist

25

doc

Norra kultuur ja majandus

klienditeenindus-, administratiiv- ja finantshaldussüsteeme. Norra firmad on olnud ka eestvedajad uute lahenduste sisseviimisel telemeditsiini ja internetipõhise õppe valdkondades. Norras on Interneti kasutamine laialt levinud, ning kasutajate arv kasvab jätkuvalt kiires tempos. Norra ettevõtted on Interneti-põhiste tehnoloogiate arendamise esirinnas, töötades välja selliseid tooteid nagu organisatsioonide multifunktsionaalsed veebilehed ja sisevõrgud, ülikiired brauserid, interaktiivsed mängud ja e kaubanduse rakendused. 20 4. EKSPORT Norra on üks maailma kolmest suurimast mereandide eksportijast. Värskeid, külmutatud või töödeldud heade maitseomaduste ja kõrge toiteväärtusega mereande eksporditakse tarbijatele umbes 150 maailma riiki. Kasvatatavate kalade seas on ülekaalukalt suurim ekspordiartikkel Norra lõhe.

Turism → Turism

128 allalaadimist

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

58

docx

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

täpsustamine. Testimine jätkus kogu arenduse jooksul. Testisin mina ise. Käis pidev koostöö tellijaga nõudmiste osas. *tegin listi eeldatavatest tulemustest, millistele nõuetele tarkvara vastama peab *tegin screenshot´id oma testitavast objektist erinevates brauserites, igast html lehest eraldi. Iga screenshoti juurde lisasin märkuse, mida tuleks parandada. Veebisait peab olema kõikides brauserites (veebilehitsejates) „ilus“ ja töötav. Kasutasin brauserid: Internet Explorer, Safari, Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome. *testisin teksti suurust. Teksti suurust võib kasutajate poolt brauseris muuta, tuleb kontrollida, kuidas veebileht erinevate tekstisuurustega välja näeb. *veebilehe kiirus ja allalaadimisaeg on samuti olulised, kui need on aeglased, siis keegi ei soovi veebilehte külastada Tasuta veebisaidi test, et parendada selle omadusi: http://www.websiteoptimization.com/services/analyze/

Infoteadus → Andmebaasid ja infootsingud

41 allalaadimist

44

doc

Õigusõpetuse kordamine

kasulikkude operatsioonisüsteemi rakenduste tõttu. Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (Microsoft Office, OpenOffice.org),arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud . Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI).  Rakendustarkvara sisaldab töölauarakendusi nagu brauserid ja Microsoft Office, samuti nutitelefoni ja tableti rakendusi (nn "äpp").  JavaScripti skriptid on tarkvara osad, mis on traditsiooniliselt veebilehtede osad, mis käivitatakse otse brauseri sees, kui veebileht lahti laaditakse, ilma et oleks vaja veebibrauseri pistikprogrammi (inglise plug-in). Tarkvara, mis on kirjutatud teistes programmeerimiskeeltes, saab ka veebibrauseris käivitada, kui tarkvara on, kas tõlgitud

Õigus → Õigusõpetus

29 allalaadimist

52

docx

Krüptokontseptsioon

- M 5.66 TLS-i/SSL-i kasutamine M 5.66 TLS-i/SSL-i kasutamine Algatamise eest vastutavad: IT-juht, infoturbespetsialist Rakendamise eest vastutavad: administraator, kasutaja Veebikasutuses kõige sagedamini kasutatav turvaprotokoll on TLS/SSL (Transport Layer Security/Secure Socket Layer). SSL-i arendajaks oli Netscape. Uuemad versioonid on nimetuse TLS all muutunud erinevate RFC-de standardiks. TLS-i/SSL-i toetavad kõik tänapäevased brauserid. TLS/SSL võimaldavad ühendusi kaitsta - krüpteerides ühenduse sisu, - kontrollides edastatud andmete terviklust ja õigsust, - kontrollides serveri identiteeti ja - soovi korral kontrollides kliendipoole identiteeti. TLS-i/SSL-i puhul luuakse kasutaja brauseri ja teenusepakkuja serveri vahel esmalt ühendus, mille kaudu vahetatakse kõigepealt avalike võtmetega sertifikaate.

Informaatika → Andmeturbe alused

42 allalaadimist

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

138

docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

 Praktilisem arvutiteadus  Algoritmika  Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine  Õppimine  Keeled ja kompilaatorid  Krüpto  Veel praktilisem arvutiteadus  Andmebaaside teooria ja tehnoloogia  Failisüsteemide ...  Arvutigraafika ...  Võrgusüsteemide ...  Laiatarberakendused  Opsüsteemid, draiverid jms  Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ...  Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, ..  Mängud  Igasugu utiliidid  Programmeerimisvahendid  Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud  ....  Erirakendused  Pangarakendused, telekomirakendused jne  Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid  Firma andmebaasid  Firma süsteemide sidumine  ...  TTÜ  Majandusteaduskond  Elektroonikud

Informaatika → Sissejuhatus...

264 allalaadimist

63

docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

· Marsruutimisinfo võltsimine - PGP-ruutimine (nt Pakistan ja Youtube) · Ühenduste kaaperdamine (hijacking) - madalama taseme võrgurünne; ründaja kuulab pealt kaht suhtlevat osapoolt; peab teadma TCP-pakettide järjekorranumbreid; ühele teatab, et reset (ühendus on kinni) ja teisele saadab oma andmeid - st A arvab, et suhtleb B ja B A- ga, aga tegelikult A suhtleb C-ga ja B suhtleb C-ga ja C suhtleb A ja B-ga. Turvaaugud programmides · Auklikud on nii server- kui kliendiprogrammid (brauserid kui palju võrgust tulevat infot töötlevad programmid!) · Regulaarne turvaparanduste rakendamine on kohustuslik · Disaini vead (JavaScript, ActiveX, ...) - veebilehtedega saab kaasa panna JavaScriptis kirjutatud skripte, alguses oli turvadisain olematu, see lisandus hiljem jupikaupa; Java appletid ise alguses turvalised, aga neile antakse õiguseid käivitada muid applete ja õigus otsustada antakse kasutajale ja nii kaob ka turvalisus; ActiveX sertifikaadid - tänapäeval pigem minevik

Informaatika → Andmeturbe alused

39 allalaadimist

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

loetellu vähemalt ürituse lõpuni. Uudiste tsoon peaks olema kodulehel hästi nähtav. Sama lahendust tuleks kasutada sekundaarsel kodulehel, arvestades aga asjaolu, et sel juhul puudutab uudis üksnes antud jaotist. Märkused: uudiste tsooni loomiseks kasutatakse sageli programmeerimisvahendeid (aplett ja skript), mille abil luuakse aken pidevalt kerivate uudiskirjetega. See meetod ei võimalda aga juurdepääsu uudiste tsoonile neile kasutajaile, kelle brauserid ei toeta apletti ja skripti, kes kasutavad ekraanilugereid või suurendajaid ja ei kasuta hiirt. KES ME OLEME Kontekst: peab olema selgelt arusaadav, kes vastutab saidil esitatud informatsiooni eest. Kui vastutajaks on kultuuriüksus, on autorlusest teavitamine saidi identiteedi, missiooni ja eesmärgi seisukohast põhjapanev. 82

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu

6 allalaadimist

HTML programmeerimine

Esimene leht

"brauserid" - 28 õppematerjali

Brauserite lühitutvustus, funktsioonid

Infotootsioskused, arvestus internetis

Arvuti esitlus

Internet

Internet

Astmelised laadilehed

Internet ja selle mõju ühiskonnale, inimestele ja majandusele

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

HTML

Võrgud

Arvuti õpetuse test 2

Diskett ja mälupulk

Internet ja interneti ajalugu

Arvutikasutamise turvalisus

Arvuti tark- ja riistvara

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010 (eksami spikker)

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda

Norra kultuur ja majandus

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

Õigusõpetuse kordamine

Krüptokontseptsioon

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat