uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses Abbvillé'i lähedal ja avastas, et seal oli väga paks-kõrge kruusaaugu seina ja 5 m sügavuses nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu ,,Keldid ja uputuseelsed muistised", ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus). Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900), kindral, inglise muinasaja uurija. Huvi oli relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas koguma ka rõivaid, muusikariistu, lõpuks ka kangastelge ja kaarte. Tema oli kaevamistehnoloogias kõige kaugemale jõudnud, nõudis sõjaväelist korda, täpsust. Kogud
Kaudsed: * paleomagnetism - Maa magnetväli muutub aeg-ajalt. Tardkivim sisaldab rauda. Tardumise ajal salvestab ka Maa magnetvälja suuna. * stabiilsete isotoopide suhete abil enamasti kasutatakse hapniku isotoope 16, 17 ja 18. Saab määrata uuritava ajalõigu kliimat. Raskem isotoop aurustub vähem see on põhitõde. Kui jääaegadel mereveetase langeb, siis jääb sinna ka rohkem raskeid isotoope. Samas mandrijää sisaldab raskeid isotoope vähem. stratigraafilised põhineb näiteks kivimi läbilõikel. Saab eristada lõike, mis omavad teatud kindlaid tunnuseid. Näiteks kui erinevates kihtides on erinevad fossiilid, siis leides teisest kohast sama fossiili, on võimalik kivi vanust määrata. 8. Millised meetodid aitavad dateerida sõltumatult teistest teguritest? Üldiselt. Sõltumatud on need meetodid, mille puhul toimub juhuslikult ja pidevalt mingi füüsikaline või keemiline muundumine, mida ei mõjuta välistegurid
See hõlmab traditsioonilisi arheoloogiamälestisi, hooneid ja paikset ajaloolis-kunstilist pärandit ning sagedamini koduloomuuseumite ja kohalike raamatukogude ja arhiividega seostatavaid üksusi, millel on maa-ala kohta esitatavas andmestikus oluline koht. Siia kategooriasse kuuluvad ka kaitsealad ja arheoloogiliselt tähtsad paigad, mida hallatakse institutsionaalselt, enamasti avalik-õiguslikult või avalikkuse huvidest lähtuvalt, ning eriprojektid, näiteks maa-ala stratigraafilised ja temaatilised uuringud, mida peetakse kompleksseteks näideteks inimtegevusest ning loodus- ja maastikuväärtustest. Kultuuri- ja teaduslike väärtuste levitamine ja kultuuri areng antud maa-alal saab kõige laiemas mõttes otsustava tähenduse mitte ainult üldharival tasandil, mis toob kaasa avalikkuse teadlikkuse suurenemise, vaid sellest kujuneb ka arengu planeerimise ning jätkusuutlike ja ökonoomsete linna-, keskkonna- ja looduse planeerimise mudelite
annaabi.ee 
