Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie minevikusugulas...
paar helgemat aastat. Lapsepõlv ja noorukiiga Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis Saksamaal. Noor Friedrich ei kogenud muretut lapsepõlve nagu enamus inimesi. Enne kolmeteistkümne aastaseks saamist oli ta pealt näinud oma ema, õe ja lemmiku venna surma, kellest viimane riskis enda eluga, et päästa Friedrich kui nad sattusid uisutamisõnnetusse. Paljud kunstiajaloolased ja psühholoogid uskusid, et selline asjade käik mõjutas suuresti Friedrichi tööde ainest ja kujundas ta selliseks emotsionaalseks maalijaks, kellena ta oli tuntud. Armastus maastike vastu paistis selgelt välja juba tema karjääri alguses ning tema tööd demonstreerisid usku Jumala võimu läbi looduse. Keskiga Võitnud Weimari konkursi ning kogunud tunnustust, pani Friedrich näitusele oma esimese suurema maali, „Rist mägedes“
Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest. Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost,
Klimti lemmikteemaks oli naine. Tolleaegses ühiskonnas hakkas naise roll muutuma. Ta ei olnud enam mehest sõltuv koduperenaine, vaid iseseisvalt mõtlev ja enda seksuaalsusest teadlik olev isiksus. Siiski ei maalinud Klimt naist töötavana, vaid viis selle teema allegooriasse. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist, kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Ta armastas maalida ka loodust ja lihtsaid dekoore. Kunstiajaloolased on Klimti töödes ning tema väga isikupärases stiilis leidnud nii Egiptuse, Vana-Kreeka kui Bütsantsi kunsti mõjutusi. Tähtsamad maalid "Suudlus" – kõige tuntum maal "Juudit" "Adele Bloch-Bauer I" "Elu ja surm" - Roomas 1911.aastal tõi maal talle esimese auhinna "Neitsi" "Kasemets" "Elupuu" „Elupuu“ „Juudit“ „Suudlus“
Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14.sajandil ehitati Niguliste kirikule hulk juurdeehitisi: Püha Matheuse kabel, Püha ...
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiajastu). Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitö...
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: RAFFAELLO SANTI Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Serli Purk Raffaello Sanzio (Santi) sündis 6. aprillil 1483. aastal, Urbinos, Marches (Kesk-Itaalias), Giovanni Santi, tuntud õukonnamaalija pojana. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksa aastane. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt. Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate...
ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti esimesest suurest liikumisest. Samuti oli fovism ka esimene ekspressionistlikku laadi suund maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus
Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. Elujaatavaks peab Lübecki meistri loodud "Surmatantsu" ka Jüri Kuuskemaa, kes on teosega töötanud 14 aastat. Surmatantsu teemal on tehtud väga süngeid ja pessimistlikke teoseid, kuid Bernt Notke oli jõuline isiksus, kes tõlgendas seda teemat elujaatavalt. Minu enda arust on see täiesti imeline kunstitoes, ma pole kunagi varem midagi nii huvitavat näinud
Gustav Klimti väga isikupärase siili tõttu on tema tööd kergesti äratuntavad. Tema piltidel näeme palju kuldset või ülivärvilist mustrit , olgu see siis maali taustal, rõivastel või eraldi dekoorina. Rohke kuldse värvi ja isegi ehtsa lehtkulla kasutamise pärast nim. tema edukaimat perioodi "kuldseks perioodiks". Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada. Kunstiajaloolased on leidnud Klimti töödes nii Egiptuse, VanaKreeka kui Bütsantsi kunsti mõjutusi. Klimti lemmikteemaks oli naine. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Selline saatuslik naine ehk femme fatale vaatab vastu maalilt "Juudit". ,,JUUDIT" Ma a li te e m a o n p ä rit p iib lis t. Juud it o li na ine ., ke s o m a
naiselik. Laiad puusad. Teda kujutatud taisetel on see eripära näha. Muidu üsna rahumeelne vana ja selline loominguline tüüp . Sõda ei pidanud. Luuletas ja lõi laule . Kaotas templitelt katused, kuna Päike oli ainujumal. Tema naine oli imekaunis Nofretete. Vaieldakse , kas ikka tegelikult ka oli. Ilu on vaataja silmades, mu meelest väga ilus. Hästi pika kealaga (mulle meenutab Audrey Hepburni). Eriliseks peavad kunstiajaloolased Ehnatoni perepilti Ema-isa- tütred. Vaarao ja pereidüll. Kodune, intiimne ja mänguline atmosfäär. Enamasti on ju kõik vaaraod kujutatud sõjakas poosis. Ehnatoni büst- 1375 152 cm liivakivi.
See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat- kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Teadlased ei ole suutnud kõikide mitte säilinud maailmaimede kohta kõike teada saada- täpseid mõõtmeid ja ehitusviisi ja laadi. Miks oli vaja valida 7 uut maailmaime? Sellele vastavad kõik tähtsamad ja kuulsamad kunstiajaloolased kui ühest suust:" Inimesed tahavad näha maailmaimesid, aga neid enam peaaegu ei ole- ainult püramiidid. Valisime uued seitse mida inimesed saaksid näha ja mida saaks säilitada ja korras hoida veel järgmised aastatuhanded". Vanaaja maailmaimed 1) Püramiidid. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub
paljude läbipõimumistega ilustused. Põhimotiivid võeti kogu kõnesoleva ajastu jooksul loodusest. Lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaaegu täiesti abstraktseks. Alates kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taime. Inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva ja harilikult on neid käsitletud poolnaturalistlikus laadi, mis on vastuolus vabameelsusega lindude ja loomade esitlemisel. Kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel kuut etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste vahetumisi dikteerisid meretaguse kunstiteostest eeskuju võtnud käsitöömeistrid. Kõige esimest stiili esindavad näiteks Gotlandilt Broa kalmest leitud rakmenaastud, mille puhul on Skandinaavias esmakordselt rakendatud ,,haarav metslooma" motiivi see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa
Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae. Öine vahtkond samal aastal suri Saskia
portree" ja "Iirised". Lisaks on veel mitu maali müüdud peaaegu sama kõrge hinnaga. Kõige laialdasem otsene allikas van Goghi elu kohta on kirjavahetus tema ja ta venna Theo vahel. Nende eluaegne sõprus ning enamus sellest, mis on teada Vincenti arvamustest ja vaadetest, on kätketud sadadesse aastail 1872–1890 vahetatud kirjadesse: rohkem kui 600 kirja, mille Vincent saatis Theole, ja 40, mille Theo saatis Vincentile. Kuigi paljud kirjad on dateerimata, on kunstiajaloolased siiski suutnud need üldiselt ajalisse järjestusse seada. Esimest korda avaldas van Goghi kirjavahetust Theo lesk Johanna van Gogh-Bonger, tehes seda vastumeelselt, sest ta ei tahtnud, et kunstniku elutragöödia varjutaks tema loomingut. Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid. 9 LOOMING Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma
Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga? Huvi antiigi vastu tõusis ning selle pärand muutus kättesaadavamaks.Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid lihtsamini kui varem imetlema, uurima ja mõõtma antiikaja ehitismälestisi. Toimusid nt Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised. 6. Kes oli J.J. Winckelmann? Kuidas tema õhutas oma ajastul antiigivaimustust?Saksa teadlane. Oma teoses ,,Antiikkunsti ajalugu" kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab õilis lihtsus ja vaikne suurus. 7. Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt Prantsusmaal? 1) 1760-1790 Louis XVI
kaasa vormide lihtsustumise, dekoori taandumise. Art Nouveau - Prantsusmaal, Belgias Jugendstil - Saksamaal Style Modern-Sezessionstil -Inglismaal, Austrias Modernismo - Hispaanias Floreale, Liberty Itaalias . Saksamaal sai uus stiil nimeks " Jugendstil ", ajakirja "Jugend" nime järgi.. Ajakiri ilmus 1896-1918 Münchenis ning levitas uusi ideid saksakeelsetes maades. Kuivõrd Eesti on kuulunud Saksa kultuuri mõjusfääri, kasutavad Eesti kunstiajaloolased Art Nouveau saksapärast nimetust juugend . Uus stiil Art Nouveau - oli Arts&Crafts Movement´ ja Aesthetic Movement´ edasiarendus. Inglismaal oli uus stiil enam ohjeldatum, funktsionaalsem ja oma ideedelt lihtsam kui teised samalaadsed stiilid Euroopas. Ka hiljem järgisid inglise disainerid "Arts and Crafts" liikumise pärandit ning seega erinevalt Euroopa teistest sarnastest liikumistest polnud nad võimelised leidma midagi ühist tööstusega.
Temaga jõudis saksa kunst kõrgrenessanssi. Mitmekülgne meister erinevatel teemadel portreest alates. Autoportree Kristusena, Melanhoolia. Oli hinnatud graafik. Teinud piltide seeriaid, Suur passioon, hiljem Väike passioon, üksiklehtedest populaarseim Apokalüpsilised ratsanikud,, Rüütel , kurat ja surm,, Neli apostlit, Aadam ja Eeva. · Kuulus oli ka Cranach'ite prk, kuulsaim on Lucas Cranach vanem(1472-1559)- osad kunstiajaloolased on väitnud, et ta hävitas oma ande hästi kiiresti ja palju maalides. Juudit Holovernese peaga, Aadam ja Eeva, Veenus. Tegi palju portreesid. · Grünewald(1470tel- pärast 1525)- Kuulsaim teos on Isenheim'i altar. · Hans Holbein noorem(1497-1543)- peamiselt portretist. Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree?
Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 1 SISSEJUHATUS Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu. Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi. Ent psühholoogia vaatepunktis on Neuschwansteini loss kollektiivse alateadvuse õnnelik ja idülliline tõlgendus, nimelt see paik, millesarnases igaüks on lapsepõlves vähemalt kordki astunud kujutlustemaailma vapra rüütli või kauni printsessina.
aastatuhande algussajandite käsitsi valmistatud keraamikaga. Vaadeldud 1952.-1953. aastate kaevamistega lõppeski Tallinnas niinimetatud teaduslikust sihtprogrammist lähtuv akadeemiline uurimissuund. Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna vanalinna uurimisse restauraatorid ja on jäänudki tänaseni seda vedama. Nende tegevusel on kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu. Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid
kunstnikud, esialgselt portretistid 1735-1822 Levitski – portretist, Borovikovski 1757-1825 – romantilise alatooniga, rohekas-sinakad ja kollakas-rohelised toonid, Lopuhhina portree, Peeter II portree, 1799-1852 Brüllov – romantilise käsitlusviisiga, magus, efektitaotlev, Pompeii viimne päev, Kiprenski 1782-1836 – Puśkini portree, 1806-1858 Ivanov – loonud ainult 1 suure töö, Kristuse ilmumine rahvale, 20 aastat tegi Kramskoi 1837-1887 – kriitiline realist, IMPRESSIONISM osad kunstiajaloolased alustavad moodsat kunsti impressionismiga, enamus siiski 20.sajandiga, 19- sajandi 70ndad 80ndad, kunstnik saab fikseerida mööduvaid hetki, EESTI KUNST kuni Vabariigini baltsaksa kunstnikud esimene haridusega eestlane kunstis (mitte esimene Eesti kunstnik) Johann Köler - „Ketraja” August Weizenberg skulptor - Amandus Adamson skulptor, meri, „Russalka”, Kalevipoja kuju neid loetakse eesti kunsti rajajateks
Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae. Öine vahtkond samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne
kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade
Ehkki Salvador Dali ekstravagantne isiksus tekitas Andre Bretonile mitmeid raskusi, hindas ta kunstniku panust liikumise arengusse: ,,Dali paranoiakriitiline meetod oli sürrealismile esmaklassiline vahend, mida oli võimalik kohe kasutada erinevates valdkondades, nagu näiteks maalikunstis, luules, filmikunstis, skulptuuris, kunstiajaloos ja isegi igasuguste tekstide tõlgendamisel.'' Seda saavutust pole vaidlustanud ka 20. sajandi kunstiajaloolased. ,,Lõputu mõistatus'' See maal on Salvador Dali tuntuim peitepilt aastast 1938. Pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja
Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule. U 1700 eKr purustas maavärin lossid. Need taastati, kuid paarisaja aasta pärast muutis vulkaanipurse nad uuesti varemeteks. Seejärel hävitasid kreeklaste esivanemad saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides. Kreeta kuninga Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile – Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole. Sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sisse tungivate madalama kultuuriga suguharudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis mõjutas ka kunsti. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus,
Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini. Oli nii kullassepp kui skulptor. Tuntumaid skupltuure oli Perseus. Kõigele lisaks on ta kirjutanud praktaate kunstist. Arhitektuuris on manerism esindatud, üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi). SIIANI TULEB TÖÖÖ!!! Renessanss mujal euroopas Madalmaad ja nende 15 saj kunst. Mõned kunstiajaloolased on arvanud, eet 15 saj kunsti lääne euroopas väljaspool itaaliat, ei saa seostada renessanssiga. Kunst arenes omaette. Skulptuuris kui ka arhitektuuris jätkus hilisgootika. Maalikunstis hakkab juba levima ren. Omaseid jooni. Tegeleti hoogsalt turumajandusega. Tegeleti ookeanikaubandusega. Hakkasid madalmaade linnad rikastuma. Madalmaade kunstnikud hakkavad isegi itaallastest kiiremini kujutama nähtavat kunsti, kaasaegset maailma. Siin ei saa rääkida antiikeeskujudest ja ei otsita
Izapas Vaikse ookeani rannikul, madalmaal aga rajati hoonete fassaadile. Hilise eelklassikalise ajajärgu fassaadid madalmaal kaunistati jumalate suurte stukkmaskidega, mille ülesandeks oli treppide ääristamine. Mõnel pool muutus stukkskulptuur vägagi massiivseks, siin võib mainida El Miradori, Uaxacttùnis Petenis, Cerrsoses ning Yaxunàs põhjapoole jääval madalmaal. El Miradori stukkmaskid olid umbes 10 meetrit laiad, peaaegu 5 meetrit kõrged ning 2-3 meetri paksused. Mõned kunstiajaloolased arvavad, et sellised fassaadid kujutasid tausta avalikele usulistele pidustustele või olid hiigeleeskujud, millele inimesed said asetada oma ande ja ohvreid tuua. Klassikaline ajajärk Seda perioodi iseloomustavad karniisi- või friisidekoratsioonid madalmaa hoonetel. Kohati valmistati neid stukist, kuid selle kõrval esineb ka kivibaraljeefe ning kivimosaiike. Üha sagedamaks muutuvad valitsejate portreed , ent Yucatànil kasutati hilisel klassikalisel perioodil
Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449) Kunsti jõuavad Belgia ja Prantsusmaa viljakad künkad, kus merede poole voolavad jõed; Lõuna- Saksamaa maalilised järved ja tihedad metsad. See maastik on sama rikkalik ja muutlik kui XV ja XVI sajand Euroopas. Ajastu peamiseks märksõnaks on Avastamine, nii väikese kui suure maailma uurimine – nii maailma kui iseenda avastamine. Mõnd tänapäeva kunstiajaloolased on seadnud kahtluse alla, kas Põhja-Euroopa kunsti saab nimetada renessansiks, sest terminiga tähistatakse Itaalias huvi klassikalise kreeka ja rooma kultuuri taassünni (rinascenza) vastu ja see termin pole väga seotud sellega, mis toimus samal ajal Alpidest põhja pool. (Harbison 2002: 7) XV sajandi alguseks olid peamisteks kunstikeskusteks ikka Euroopa valitsejate õukonnad, kus kunstnikke palgati kõigeks alates teatridekoratsioonide tegemisest kuni püsivate mälestiste loomiseks
kõikidele kinni pannud. Ta tahtis maalida Cascina lahingut. Leonardo maal aga pole valmis ning tal napib aega. Lakkamatult mõtleb too neljale ratsanikule, kes metsikult taplevad lipu pärast, mis on kallim kui elu. 1505. aasta veebruaris lõpetas Leonardo stseeni võitlus lipu pärast oma kartongil ja ta hakkas kohe maalimist seinale. Michelangelo maalil olid aga sõjamehed kujutatud paljana. Soderini, kes oli neid maale näinud, ei teadnud, mida teha nende kahe põikpeaga. Kunstiajaloolased märgivad mehi kui teeristi, kuhu renessansskunsti kõrgperioodil püstitati kaks uut teeviita: üks näitas suunda baroki ja teine klassitsismi poole. Kadunud Leonardo suundus põhja poole üksinda. Temast sai Louis XII õuekunstnik. Kui aastal 1504 suri Leonardo isa, siis jättis ta oma vallaspoja pärandusest ilma. Selline ebaõiglus pani aga muretsema Leonardo lastetu lelle Francesco ning protestiks venna taotlusviisi vastu jättis ta oma testamendis pärandusest ilma kõik
Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. 4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides. * Ariadne -Kuningas Minose tütar, kes armus Theseusse ning andis talle kuldse lõngakera, millega pääses noormees paleest välja.
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Millise veekogu nimi on tuletatud Theseuse isa Aigeuse nimest? 2. Miks käisid antiikajal kreeklased mingi murega just Delfis? Millise murega käis Delfis Theseuse isa? 3. Theseus kohtas esmakordselt oma isa alles täisealisena. Mille järgi isa Theseuse ära tundis? 4. Milline osa tänapäeva Kreeka territooriumist oli Theseuse päevil kultuuriliselt ja majanduslikult teistest piirkondadest kõrgemale jõudnud? 5. Kuidas nimetavad kunstiajaloolased Theseuse ajastu kultuuri? 6. Kes oli Minotauros ja kuidas ta sündis? 7. Millist rolli mängis Ariadne Theseuse elus? Mis Ariadnest lõpuks sai? 8. Mis on kentauromahhia ja milline seos on sellel Theseusega? 9. Kes olid amatsoonid? Milline seos oli Theseusel nendega? 10. Kes oli Phaidra ja milline seos oli Theseusel temaga? 11. Kuidas hukkus Hippolytos? 12. Mida tead Dioskuuridest? 13. Mis sai Theseuse isast ja emast? IV IASON Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg
Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar: · Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
Algsele lähedasel kujul on taastatud Neitsitorn ja Lühikese jala väravatorn, samuti sõjas rängalt purustatud Niguliste kirik. Restaureeritud on ka paljusid keskaegseid elamuid ja aitu, säilitades, tuues esile ja sageli ka taastades neis ajaloolised konstruktsioonid. Suur osa ajaloolisi hooneid on neil aastatel käinud läbi restaureerijate käe alt. Tallinna ajaloo uurimisele ning selle ehitiste restaureerimisele on alates 1950ndatest aastatest andnud oma panuse paljud arhitektuuri- ja kunstiajaloolased. Tuntuimatest nimedest võiks nimetada Villem Raami, Helmi Üprust, Rein Zobelit, Rasmus Kangropooli, Teddy Böcklerit ning Boris Duboviki. Paljud ajaloolised ehitised on restaureerimisel kohandatud uutele, neile sobivatele funktsioonidele. Nii paikneb restaureeritud Niguliste kirikus Vana Kunsti Muuseum ja kontserdisaal, Paksus Margareetas Meremuuseum. Kiek in de Kökis ja Dominiiklaste kloostris aga paiknevad Linnamuuseumi filiaalid.
Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma mõiste kunstimaailm pärineb Dantolt, ent tõlgendab seda mõnevõrra erinevalt; kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku: kriitikud, kunstnikud, kunstiajaloolased, filmitegijad jne) toimimise nimel, on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse (hindamisele kandideerimine artefakti rippumine muuseumis näituse osana või etendus teatris on kindlad märgid sellest, et selline staatus on omistatud. Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk, mitte kogu artefakt, nt maali tagakülg; definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele omadustele vaid mittenähtavatele relatsioonilistele omadustele defineerivad omadused ei ole nähtavad omadused). 8
nim klassitsismiks. 18. saj on nim valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Mõistuspärase elulaadi ja mõtteviisi igavesti kehtivaid eeskujusid usuti leidvad antiikajas. Samal ajal, kui huvi antiigi vastu tõusis, muutus selle pärand ka kättesaadavamaks. Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid lihtsamini kui varem imetlema, uurima ja mõõtma mitte ainult rooma, vaid ka seni vähe tuntud vanakreeka ehitusmälestisi. Suursündmusteks kujunesid Pompij ja Herculaneumi väljakaevamised, mis avasid antiikkultuuri selle ennenägemata rikkuses ja mitmekesisuses. Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka detailides. Selleks mõõdeti ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti
Neid uurimustulemusi tuli kusagil publitseerida. TA loomisega tuli päeva korral ka nende publikatsioonide ilmumine ning tegelikult kavad olis olemas juba 40. lõpus, aga regulaarselt ilmuvad publikatsiooni hakkavad ilmuma 1952. aastal - Eesti NSV TA toimetused. Ja selle all olid omad allsarjad, matemaatikutel oma ja ajaloo puhul polnud ajaloo sari, vaid selleks olid ühiskonna teaduste seeria. Hakkas ilmuma 4 korda aastas ja seal said avaldada nii ajaloolased, arheoloogid, kunstiajaloolased ja etnoloogid. Kõige olulisemaks perioodiliseks väljaandeks kuni 1980. aastate keskpaigani. Seal ilmus teadustegevuste ülevaateid, teaduskonverentside ülevaateid jne. Al 1950. aastate lõpust oli avaldamise probleem Eesti ajaloolasel tõsine probleem. Tollal oli teadusartikli avaldamine suur asi, eriti noorele. Partei Ajaloo Instituut, asutati 1947. aastal, aga see ei kuulunud Eesti NSV TA süsteemi, vaid ta oli hoopis ühe teise asutuse allasutas, nimelt Moskvas tegeles instituut
Veebirakendusele lisaväärtuse andmiseks sobivad veebi arengu ja kasutajaskonna poolehoiu võitmise käigus tekkinud uued vahendid, näiteks foorumid, ajaveebid ja infolehed. Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste "veebikasutaja" määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad. Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised, pädevad ja nõudlikud kasutajad. Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid, arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
